“Loor Ial In Karuwainene Eo”

“Ajej ibben ro remõn ekkar ñõn aikwij ko air. Loor ial in karuwainene eo.”​—ROM 12:13, New World Translation.

1. Ta eo ej juõn aikwij an armij, im ewi wãwen an alikar?

ÑÕN ETETAL lõllok ilo juõn ial eo ejelok armij ej etetal ie ilo juõn jikin eo kwo ruamaejet ie ilo lukwõn lok boñ emaroñ juõn menin kalelñoñ elap ilo ran kein. Ak am bed ibwiljin juõn jar in armij ro kwo jaje kajjeir ak rejjab kile yuk emaroñ bar menin kainebata. Emol, juõn mõttan eaorõk ilo biktokin armij ej aikwij eo ñõn bõk kejbarok, kõnan, im yokwe. Ejelok juõn ej kõnan bwe ren kõmmõn ñõne einwõt juõn ruamaejet ak juõn rilikin.

2. Ewi wãwen an kar Jehovah kabwe aikwij eo ad ñõn an wor rejtad?

² Jehovah Anij, Ri Kõmõnmõn eo an men ko otemjelok, e jela kin aikwij eo an armij ñõn an wor rejtan. Einwõt Ri Jõknalemen kin menin kõmõnmõn eo kin armij, jen jinoin Anij ear jela bwe ear “jab emõn bwe armij eo en mõke ian,” im ear wor men eo ear kõmmõne ñõne. (Genesis 2:18, 21, 22) Bible eo eobrak kin wanjoñok in kõmmõn ko rejoij kar kõmmõni ñõn armij jen Jehovah im jen ro ri karejaran. Menin ej kamaroñ kij ñõn ad katak kin wãwen eo ñõn “loor ial in karuwainene eo,” ñõn lõñliñ im mõnõnõ eo an ro jet im ñõn juburu eo ad make.​—Rome 12:13.

Yokwe in Ruamaejet ro

3. Kameleleik bedbedin melelen karuwainene.

³ Nan in “hospitality” (karuwainene) einwõt an jerbal ilo Bible kar ukõte jen nan in Greek eo phi·lo·xe·niʹa, eo ej ejakin ruo nan ko “yokwe” im “ruamaejet.” Kin menin, karuwainene ej melelen “yokwe in ruamaejet ro.” Bõtab, menin ejjab baj ñõn wãwen joij wõt. Ekoba eñjake ko an juõn armij im yokwe ko an. Nan in phi·leʹo, ekkar ñõn James Strong’s Exhaustive Concordance of the Bible, ej melelen bwe “ej juõn jeran ñõn (yokwe eo [ñõn juõn armij ak juõn men]), wanjoñok, ewor yokwe ñõn (kalikar an armij eo kobalok, einwõt juõn wãwen lemnak ak eñjake.).” Kin menin, karuwainene ellãlok jen yokwe im ej bedbed ion nan in kaiñi ikijen juõn eddo. Ekkã wõt an einwõt juõn menin kalikar kin yokwe eo emol, joij, im jimjera.

4. Ñõn wõn eo karuwainene ej aikwij etal ñõn e?

⁴ Eo ej bõk yokwe im joij in ej “ruamaejet” eo (Greek, xeʹnos). Emaroñ wõn in? Strong’s Concordance ej bar ukõte nan in xeʹnos einwõt ‘ruamaejet (melelen armij in ailiñ ko jet, ak ilo kõkkar einjuõn); ilo kalikar juõn ri lotok ak (jab ri lotok) juõn ruamaejet.’ Inem karuwainene, einwõt an alikar ilo Bible, emaroñ kwalok kin joij eo ej etal ñõn juõn eo jej yokwe, ak emaroñ etal ñõn juõn eo ej lukkun ruamaejet. Jesus ear kamelele: “Bwe elañe komij yokwe ro rej yokwe kom, ta jinekjij ñõn kom? dri tel owõj re jab kõmõn einwõt ke? Im elañe komij yokyokwe ro jeõmi im jatõmi wõt, ewi elap ami kõmõn jen ro jet? dri ailiñ ko re jab kõmõn einwõt ke?” (Matthew 5:46, 47) Karuwainene eo emol ellãlok jen jibel im kalijeklok eo ej walok jen jeb im mijak.

Jehovah, Ri Karuwainene eo Ewãppen

5, 6. (a) Ta eo ear bed ilo lemnak eo an Jesus ke ear ba, “Jememiuij ilõñ E wãppen”? (b) Ewi wãwen lo an Jehovah emmol?

⁵ Elikin an kwalok kin likjap in yokwe ko armij rej kwalok ñõn don, einwõt an walok ijin ilõñ, Jesus ear kobaiktok nan in: “Inem kom naj wãppen einwõt Jememiuij ilõñ E wãppen.” (Matthew 5:48) Bwebota, Jehovah ewãppen ilo jabdewõt wãwen. (Deuteronomy 32:4) Bõtab, Jesus, ear kalikar juõn wãwen kin wãppen eo an Jehovah einwõt an kar ba lok iman: “[Anij] ej kõtak al ion ro renana im ion ro remõn im kowut ion ro rewãnik im ro re jab wãnik.” (Matthew 5:45) Ñe ej itok ñõn kwalok an joij, Jehovah ejjab jela kin kalijeklok.

⁶ Einwõt Ri Kõmõnmõn eo, Jehovah ej e eo an men ko otemjelok. “Bwe kiru otemjej i bwiljin wijki ko rej aõ, im kau ko ilo juõn tausan tol ko. I jela bao ko otemjej ilo tol ko reutiej im kiru ko rawia ilo ene ko rej aõ,” Jehovah ej ba. (Psalm 50:10, 11) Ak, e ejjab kibbon im debij jabdewõt. Ilo an emmol, ej lelok ñõn menin kõmõnmõn ko an otemjej. Ri Jeje psalm ear ba kin Jehovah: “Kwoj erlokwe peiõm im kamat air kõnan ñõn men otemjej remour.”​—Psalm 145:16.

7. Ta eo jemaroñ katak jen wãwen eo Jehovah ej kõmmõn ñõn ruamaejet ro im ro rej aikwij?

⁷ Jehovah ej lelok ñõn armij men eo rej aikwiji​—meñe armij ro rejjab jela kin e, ro rej ruamaejet ñõn e. Paul im Barnabas rar kakememej ro rar kabuñ ñõn ekjap ilo jikin kwelok eo Lystra bwe Jehovah “E ar jab mõke likit E im ejelok men in kennan kake bwe E ar kõmõnmõn emõn, im lewoj ñõn kom wut jen lõñ, im ien ko elõñ ekõn, Ej kobrõk buruemi kin kijemi im lõñliñ.” (Jerbal 14:17) Elaptata ñõn ro rej aikwij, Jehovah ejoij im emmol. (Deuteronomy 10:17, 18) Elap an lõñ men ko jemaroñ katak jen Jehovah ilo kwalok joij im emmol​—ilo karuwainene—​ñõn ro jet.

8. Ewi wãwen an kar Jehovah kwalok an emmol ilo an lale aikwij ko ad ilo jitõb?

⁸ Ijellokin an letok elap mweiuk ñõn aikwij ko an menin kõmõnmõn ko an, Jehovah ej kea kin aikwij ko air ilo jitõb. Jehovah ear jerbal ilo wãwen eo elap an jolok bwid ie ñõn emõn eo ad ilo jitõb, meñe mokta jen an jabdewõt iad kile bwe jaar mõjno ilo jitõb. Jej konono ilo Rome 5:8, 10: “A Anij ej kwalok karkarin An yokwe ñõn kij, ilo men in, ke j’ar dri jerawiwi, Kraist e ar mij kin kij. . . . Ke j’ar ri kijirãt, mij an Nejin e ar kilajrõk ñõn kij.” Menin letok in ej kõmmõn bwe armij ri jerawiwi ren maroñ itok ñõn loan juõn kõtan family eo ekamõnõnõ ibben Jemed ilõñ. (Rome 8:20, 21) Jehovah ear bareinwõt lale bwe jen bõk ialin tel eo ejimwe bwe jen maroñ kõmmõne bwe en wor tõbrak ilo ad mour meñe jej bed ilo wãwen jerawiwi im jab wãppen.​—Psalm 119:105; 2 Timothy 3:16.

9, 10. (a) Etke jemaroñ in ba bwe Jehovah ej ri karuwainene eo ewãppen? (b) Ewi wãwen an ri kabuñ ro remol aikwij kajeoñwe Jehovah ilo menin?

⁹ Ilo wãwen in, jemaroñ ba bwe emol Jehovah ej ri karuwainene eo ewãppen ilo elõñ wãwen ko. E jab likjap in lo ro rej bed ilo aikwij im ro ettã burueir. Ej kwalok itoklimo eo emol kin ro ruamaejet, meñe ri kijirat ro an, im ej ejjab bukõt bwe ren ukõtlok kin wõnãn. Ilo aolepen menin, e ejjab joñok eo emõn tata ke in juõn ri karuwainene eo ewãppen?

¹⁰ Einwõt juõn Anij in joij im yokwe rot in im emmol, Jehovah e kõnan bwe ri kabuñ ro an ren kajeoñwe e. Ilo aolepen Bible eo, jej lo wanjoñok ko remõn kin kadkadin joij rot in. Book eo Encyclopaedia Judaica ej lo bwe “ilo Israel eo etto, karuwainene ear jab baj juõn wãwen kin manit ko remõn wõt, ak kar juõn lãjrak in kien kin mour erreo im emõn . . . Manit ko mantin Bible kin yokyokwe ri itoitak eo emõk im an juõn bõk ruamaejet eo ñõn ibben menin ear unjen karuwainene eo im aolep wãwen ko ie me ear ejak ñõn juõn wãwen eo elap kautieje ilo manit eo an ri Jew ro.” Jen an baj juõn kakõlle wõt in jabdewõt kain ri ailiñ ak kumi in armij, karuwainene ej aikwij juõn nememe in aolep ri kabuñ ro remol an Jehovah.

Juõn Ri Karuwainene ñõn Enjel ro

11. Ta wanjoñok eo emõn ej kwalok bwe karuwainene ear bõktok jerammõn ko ejelok kar kõtmene kaki? (Lale bareinwõt Genesis 19:1-3; Dri Ekajet Ro 13:11-16.)

¹¹ Juõn ian bwebwenato ko ilo Bible elap tata jela kake kin kwalok karuwainene ej men eo wõjen Abraham im Sarah ke rar bed ibwiljin wijki kilep ko in Mamre, ituren Hebron. (Genesis 18:1-10; 23:19) Ri jilek Paul ejelok bere ear bed menin ilo lemnak eo an ke ear kwalok nan in kõketak in: “Komin jab meloklok kin keni ro drua maijet; bwe ilo air kõmõn men in, jet r’ar keini enjel rõn im jaje kajeir.” (Hebrew 13:2) Juõn katak kin bwebwenato in enaj jibañ kij lo bwe karuwainene ejjab baj juõn manit wõt ak juõn men me rar kamineneik ir kake. Jen men in, ej juõn kadkadin Anij me ej bõktok jerammõn ko remõn.

12. Ewi wãwen an kar Abraham kalikar yokwe eo an ñõn ruamaejet ro?

¹² Genesis 18:1, 2 ej kwalok bwe ri lotok ro Abraham ear jaje kake ir im ear jab kõtmene kin ir, einwõt ba jilu ruamaejet ro rar etal ijo lok. Manit eo ibwiljin armij ro jen Orient, ekkar ñõn ri bwebwenato ro, kar bwe juõn ri itoitak ilo juõn ene eo ej ruamaejet ie ewor an jimwe in kõtmene ñõn air karuwaineneiki meñe ear jab jela kajjen jabdewõt armij ro ijo. Ak Abraham ear jab kõtar an ruamaejet ro bõk tokjen jimwe in; ear jela kwunan im jino ibben make. Ear “ettõr” in ion ruamajet rein ro rar bed ettolok wõt jen e​—aolepen menin “ke e dret,” im Abraham kar 99 yiõ dettan! Menin ejjab kwalok ke unin an kar Paul jitõñlok ñõn Abraham einwõt juõn joñok ñõn kij bwe jen anõke? Eñin aolepen men eo kin karuwainene, joij in yokwe eo ñõn ruamaejet ro, im lemnak kin aikwij ko air. Juõn kadkad eo emol.

13. Etke Abraham ear “badikdik lõllok ñõn lõl” ñõn ri lolok ro an?

¹³ Bwebwenato in ej bar jiroñ kij bwe elikin an ion ruamaejet ro, Abraham ear “mõke barikrik ñõn lõl.” Badikdik ñõn lukkun ruamaejet ro ke? Eokwe, juõn badikdik, einwõt an kar Abraham kõmmõne, kar juõn wãwen yokyokwe ilo kautiej juõn ri lotok ak juõn eo eutiej, jab kabwok menin ibben juõn jerbal in kabuñ, eo ej bed im tellokin wõt Anij. (Keiri Jerbal 10:25, 26; Revelation 19:10.) Ilo an kar badikdik, ejjab baj ñõn majid wõt bõran ak juõn badikdik “lõllok ñõn lõl,” Abraham ear lelok ñõn ruamaejet rein kautiej einwõt bwe elap tokjen. E kar jeban juõn family in patriarch eo elap im jerammõn, ak ear watõk ruamaejet rein einwõt tellokin lelok kautiej eo elaplok jen e make. Elap an oktak menin jen manit eo kin enoiki ruamaejet ro, kin lemnak in kõtar-im-lale! Abraham emol an kar kalikar melele eo melelen eon in: “Komin koutiej dron.”​—Rome 12:10.

14. Ta jibadbad im karmijete ko rar koba ilo an kar Abraham kwalok an karuwainene ñõn ruamaejet ro?

¹⁴ Mõttan eo bwen bwebwenato in ej kwalok bwe eñjake ko an Abraham rar mol. Mõñã eo make ear ellã jen joñan. Meñe ilo juõn em eo elõñ armij ie im elõñ menin mour ko ie, “juõn kon in kau e biruru im emõn,” rejjab mõñã ran otemjej. Ikijen manit ko relap ilo jikin in, John Kitto’s Daily Bible Illustrations ej kwalok: “Men ko elap wõnãir rejjab etal ñõni ijellokin wõt jet ranin kwojkwoj ko, ak ilo an jikrõktok juõn ruamaejet; im ilo ien kein wõt rej mõñã kanniek in menin mour ko, meñe ro elõñ air bwijin menin mour rot kein.” Mejatoto ko remãnãn rejjab kõtlok jabdewõt mõñã rot en emaroñ jorrãn ñõn air maroñ kakone, inem ñõn kõmmõn mõñã rõt kein, rej aikwij kõmate ilo ien eo wõt. Ejelok bwilõñ bwe ilo bwebwenato kadu in, nan in “kaiur” ak “ekaiuriur” ej walok jilu alen, im Abraham ear “ettõr” in keboj mõñã eo bwe en bojak!​—Genesis 18:6-8.

15. Ta lemnak eo ejimwe kin menin lelok in mweiuk ko ilo ilo kwalok karuwainene, einwõt ej alikar ilo wanjoñok eo an Abraham?

¹⁵ Bõtab, un eo, ejjab ñõn baj kõmmõn wõt juõn kwojkwoj elap ñõn kabwilõñ juõn armij. Meñe Abraham im Sarah joñan dein air kar boub ñõn keboj im lelok mõñã eo, lale wãwen an kar Abraham jitõñlok ñõn e lok iman: “Ren bõktok jirik dren, im Komin kwol neõmi. Im komin kakije iomin wijki in. Im I naj bõktok jirik bred, im komin kakajur buruõmi. Im tokelik, kom naj etal, bwe kin men in kom ar itok ñõn iba korijerõmi.” (Genesis 18:4, 5) “Mõttan bred” in ear etal im oktak im juõn ien mõñã im jelele neen kon in cow ibben cake im bilawa, butter, im milk​—juõn kwojkwoj ekwon ñõn juõn king. Ta katak eo ilo menin? Ñe rej kwalok karuwainene, men eo elap tokjen, ak ta eo rej kalikare, ejjab ewi naj joñan lapin wõnãn mõñã eo im den ko, ak kain kamõnõnõ rot eo ren kõmmõne, im men ko eierlok wõt. Karuwainene ejjab atartar ion elañe juõn emaroñ kõllã men ko elap wõnãir. Jen men in, ej bedbede ion itoklimo eo emol kin jokane eo an ro jet im juõn kõnan ñõn kõmmõn emõn ñõn ro jet ñõn joñan eo armij eo ej maroñe. “Emõnlok mõñã koninene, ijo yokwe ej ber, jen ñe juõn ox e uwe im eor kijirãt,” juõn jabõnkennan ilo Bible ej ba, im ijin ebed key eo ñõn karuwainene eo emol.​—Jabõn Kennan 15:17.

16. Ewi wãwen an kar Abraham kwalok an kamolol kin men ko ilo jitõb ilo men eo ear kõmmõne ñõn ri lolok ro?

¹⁶ Bõtab, jej aikwij lale, bwe ear bareinwõt wor juõn kilan men ko ilo jitõb ilo aolepen makitkit eo. Abraham ear wor an melele bwe ri lotok rein rar ri keañ jen Jehovah. Menin ej alikar ikijen an kennan ñõn ir kin nan kein: “Aõ iroij, elañe ij lo joij iman mejõm kiõ, ij akwelap ñõn Yuk, bwe Kwon jab ilok jen korijerõm.”a (Genesis 18:3; keidi Exodus 33:20.) Abraham ear jab jela lok iman elañe ear wor ennan ibbeir ñõn e ak elañe rar baj etal wõt ijolok. Jekdon, ear kamolol bwe juõn jerbal eo ekkar ñõn karõk eo an Jehovah ear kõmmõn. Armij rein rar bõk kwunair ilo jerbal eo jen Jehovah. Elañe ear maroñ kõmmõne juõn men ñõn lelok kwunan ie, enaj kar juõn menin mõnõnõ ñõn e. Ear kile bwe ro ri karejaran Jehovah ej tellokiir bõk men eo emõn tata, im enaj lelok men eo emõn tata iumin wãwen ko ibben. An kõmmõn menin, enaj kar wor juõn jerammõn ilo jitõb, meñe ñõn e make ak ñõn bar juõn. Einwõt an kar walok, Abraham im Sarah ear lap kajerammõn eo airro kin karuwainene eo airro emõn.​—Genesis 18:9-15; 21:1, 2.

Juõn Jar in Armij Rekaruwainene

17. Ta eo Jehovah ear aikwiji jen ri Israel ro ikijen ruamaejet ro im ro rej aikwij ibwiljiir?

¹⁷ Wanjoñok eo emõn an Abraham ailiñ eo ear walok tok jen e ejamin kar meloklok. Kien eo Jehovah ear lelok ñõn ri Israel ro ekoba karõk ko ñõn kwalok karuwainene ñõn ruamaejet ro ibwiljiir. “Drua maijet eo ej itoitõk ibemi ej ñõn kom einwõt eo e ar lotak iolapemi, im kwon yokwe e einwõt kwoj mõke yokwe yuk; bwe kom kar drua maijet ilo enen Ijipt. Ña Jehovah, ami Anij.” (Leviticus 19:34) Armij ro ren kar lemnak kin ro rej aikwiji air jibañ kin mweiuk im jab kõtlok ir. Ke Jehovah ear kajerammõn ir kin elap jonikan ko, ke rar lõñliñ kin kwojkwoj ko air, ke rar kakije jen air kar jerbal ilo yiõ in Sabbath ko, im ilo ien ko jet, armij ro rar aikwij kememej ro ear dik air jerammõn​—kõrã ro ejako beleir, ladik ro reatajinimjen, im ruamaejet ro​—Deuteronomy 16:9-14; 24:19-21; 26:12, 13.

18. Ewi aorõk in karuwainene ñõn bõk buñburu im kajerammõn eo an Jehovah?

¹⁸ Aorõkin joij, emmol, im karuwainene ñõn ro jet, elaptata ñõn ro rej aikwij, jemaroñ lo ilo wãwen eo Jehovah ear jerbal ibben ri Israel ro ke rar kajekdon im jab jerbale kadkad kein. Jehovah ear kalikar bwe joij im emmol ñõn ruamaejet ro im ro rej aikwij rar ibwiljin menin aikwij ko ñõn armij ro an ñõn air etal wõt im bõk kajerammõn ko an. (Psalm 82:2, 3; Isaiah 1:17; Jeremiah 7:5-7; Ezekiel 22:7; Zechariah 7:9-11) Ke ailiñ eo ear boub ilo an jerbale men kein im menin aikwij ko jet, rar jerammõn im lõñliñ kin an lõñ men ko ilo kanniek im ilo jitõb. Ke rar lokjak ilo air kibbon kin jibadbad ko an armij im kajekdon air kwalok kadkad kein ñõn ro rej aikwij, Jehovah ear kananaik ir, im ekajet eo nae ir ear illok ñõn ir.​—Deuteronomy 27:19; 28:15, 45.

19. Ta eo jej aikwij etale manlok wõt?

¹⁹ Inem, elap an aorõk, ñõn kij bwe jen etale kij make im lale elañe jej mour ekkar ñõn kõtmene ko an Jehovah ilo menin! Elaptata an menin eindein rainin ilo lemnak kin kibbon im jitibõn jibel eo ilo lõlin. Ewi wãwen ad maroñ kwalok karuwainene eo an Christian ilo juõn lõl eo ejibel? Eñin unintel eo jenaj konono kake ilo katak in tok juõn.

[Kamelele eo itulal]

Kwoj Kememej Ke?

◻ Ta melelen nan eo ilo Bible kar ukõte kin “karuwainene”?

◻ Ilo wãwen et ko Jehovah ej joñok eo ewãppen ilo kwalok karuwainene?

◻ Ñõn joñan et eo Abraham ear etal ñõn an karuwainene?

◻ Etke aolep ri kabuñ ro remol rej aikwij “loor ialin karuwainene eo”?