Ajel̦o̦k Menin Katok ko ñan Jeova jãn Aolepen Bũruom̦

‘Ilo men otemjej kom̦ij kõm̦m̦ani, kom̦win kõm̦m̦ani kõn aolepen bũruomi ñan Jeova.’​—KOLOSSE 3:23, UBS.

KWÕMAROÑ KE UWAAKE KAJJITÕK KEIN:

Ewi wãween jemaroñ nõbar Jeova ilo aolepen men ko jej kõm̦m̦ani raan otemjej?

Ta menin katok ko jej lil̦o̦k ñan Anij ilo ad kabuñ ñan e?

Ta men ko jemaroñ lel̦o̦k ñan Jeova?

1-3. (1) Jijej ear ajel̦o̦k mour eo an ãinwõt juon menin katok. Men in ej ke mel̦el̦ein bwe ejako an Jeova kõn̦aan bwe jen lel̦o̦k menin katok ko ñan e? Jouj im kõmel̦el̦e. (2) Ta kajjitõk eo jemaroñ l̦õmn̦ak kake ikijjeen menin katok ko ad?

ILO raan ko an rijjelõk ro, Jeova ear kalikkar ñan ro doon bwe katok in mej eo an Jijej ear kajem̦l̦o̦k Kien Moses. (Rom 10:4; Kolosse 2:13, 14) Jeova ejjab kakien kõj ñan ajel̦o̦k menin katok ko im joortak ko me Ri Ju ro rekõn katok kaki ium̦win elõñ buki iiõ ko. Ear jem̦l̦o̦k jerbal eo an Kien Moses ãinwõt juon “ri lale” eo im ear tõl kõj ñan Kũraij.​—Galetia 3:24.

² Bõtab, ejjab mel̦el̦ein men in bwe menin katok ko rejjab aorõk ñan kõj Kũrjin ro. Ilo m̦ool, rijjelõk Piter ear kwal̦o̦k bwe emenin aikuj ñan lel̦o̦k menin katok ko ilo kõkkar me rej kabuñbũruon Anij ikijjeen Jijej Kũraij. (1 Piter 2:5) Bareinwõt, rijjelõk Paul ear kalikkar bwe aolep men ko juon Kũrjin ej kõm̦m̦ani ilo mour eo an rej ãinwõt “juon menin katok” ej lel̦o̦k ñan Anij.​—Rom 12:1, UBS.

³ Ñe jej ajel̦o̦k jet men ñan Jeova ak kaarmejjete jet men ko ilo mour ko ad bwe jen maroñ kal̦apl̦o̦k ad karejar ñan Jeova, ej ãinwõt ñe jej ajel̦o̦k menin katok ko ñan e. Ilo katak eo l̦o̦k, jaar katak kõn men ko Ri Israel ro rar aikuj kõm̦m̦ani ke rar lel̦o̦k menin katok ko. Ak rainin ewi wãween ad maroñ jel̦ã ñe menin katok ko ad ilo kõkkar rej kabuñbũruon Jeova?

MENIN KATOK KO AD RAAN OTEMJEJ

4. Ñe jej kõm̦m̦an jabdewõt men ilo mour ko ad raan otemjej, ta eo jej aikuj keememeje?

⁴ Emaroñ pen ad mel̦el̦e kõn ewi wãween men ko jej kõm̦m̦ani aolep raan rej ekkejell̦o̦k ilo ad katok ñan Jeova. Bõlen jemaroñ l̦õmn̦ak bwe men ko jej kõm̦m̦ani ilo m̦oko im̦õd, jikin jikuul̦, jikin jerbal, ak ñe jej kaikujkuj remaroñ jab men ko im rej jelõt kõtaan eo ad ippãn Jeova. Bõtab, ñe em̦õj am̦ ajel̦o̦k mour eo am̦ ñan e ak kwõj pepe in kõm̦m̦ane men in ilo raan ko im̦aan, eokwe eaorõk bwe kwõn keememej bwe aolep men ko me kwõj kõm̦m̦ani aolep raan remaroñ jelõt kõtaan eo am̦ ippãn Jeova. Jej Kũrjin ilo 24 awa kajjojo raan. Kõn men in, jej aikuj jerbali aolep naan in kakapilõk ko ilo Baibõl̦ eo ilo aolep wãween ko ilo mour ko ad. Eñin unin an kar Paul rõjañ kõj: “Ilo men otemjej kom̦ij kõm̦m̦ani, kom̦win kõm̦m̦ani kõn aolepen bũruomi, ãinwõt ñe kom̦ij kõm̦m̦ane ñan Irooj, im jab ñan armej.”​—Riit Kolosse 3:18-24, UBS.

5, 6. Ta eo emaroñ jipañ kõj ñan etale wãween m̦wilid im wãween ad tõreejab?

⁵ Men ko jej kõm̦m̦ani raan otemjej rejjab m̦õttan wãween ad kabuñ ñan Anij. Bõtab, naan kein an Paul bwe jen ‘kõm̦m̦an kõn aolepen bũruod’ ñan Jeova, rej jipañ kõj ñan l̦õmn̦ak kõn wãween m̦wilid aolep iien. Kiiõ, ewi wãween jemaroñ jerbale men in ilo mour ko ad? Ãinwõt Kũrjin ro, jej ke kõn̦ak nuknuk ko rekkar im kwal̦o̦k m̦wil ko rem̦m̦an? Jej aikuj kõjparok m̦wilid im wãween ad tõreejab raan otemjej kõnke men in emaroñ kõm̦m̦an ad jook in kwal̦o̦k bwe jej Ri Kõnnaan ro an Jeova. Jejjab kõn̦aan kõm̦m̦an jabdewõt men me enaaj kõm̦m̦an an armej ro kananaik etan Anij.​—Aiseia 43:10; 2 Korint 6:3, 4, 9.

⁶ Jen kiiõ etale ewi wãween ad kõn̦aan kõm̦m̦an men otemjej ‘kõn aolepen bũruod ñan Jeova’ ej jelõt wãween ad l̦õmn̦ak im jerbal ilo aolep wãween mour ko ad. Ilo ad etale men in, jej aikuj keememej bwe aolep menin katok ko an Ri Israel ro ñan Jeova rar aikuj men ko rem̦m̦antata im m̦oktata.​—Exodus 23:19.

KALLIM̦UR EO AM̦ ÑAN JEOVA EJ JELÕT KÕM̦M̦AN KO AM̦

7. Ta mel̦el̦ein ñe juon ej ajel̦o̦k mour eo an ñan Anij?

⁷ Ke kwaar ajel̦o̦k mour eo am̦ ñan Jeova, kwaar kõm̦m̦ane juon pepe em̦m̦an. Kwaar kallim̦ur bwe kwõnaaj kõjerbal aolepen mour eo am̦ ñan jerbal ñan Anij. Mel̦el̦ein men in bwe kwõnaaj likũt e m̦oktata ilo aolepen wãween am̦ mour im ilo aolep pepe ko kwõj kõm̦m̦ani. (Riit Hibru 10:7.) Ejjel̦o̦k pere bwe elõñ men ko rem̦m̦an kwaar iiooni kõn am̦ kar kate eok ñan etale l̦õmn̦ak eo an Jeova kõn juon men kwaar jelm̦aiki, innem mour ekkar ñan ankilaan. (Aiseia 48:17, 18) Armej ro an Anij rekwõjarjar im rem̦õn̦õn̦õ kõnke rej kajjioñe wãween ko rem̦m̦an ippãn Anij, eo im ej katakin er.​—Livitikõs 11:44; 1 Timote 1:11.

8. Etke eaorõk ñan ad keememej bwe Jeova ear watõk menin katok ko an Ri Israel ro rekwõjarjar?

⁸ Jeova ear watõk bwe menin katok ko an Ri Israel ro rekwõjarjar. (Livitikõs 6:25; 7:1) Naan eo “kwõjarjar” ilo kajin Hibru ej mel̦el̦ein jenolo̦k ak an Anij wõt. El̦aññe jekõn̦aan bwe Jeova en buñbũruon kõn menin katok ko ad, jej aikuj kajenolo̦k kõj jãn jabdewõt men ko ilo lal̦ in enana im ettoon. Jejjab maroñ yokwe jabdewõt men me Jeova ej diki. (Riit 1 Jon 2:15-17.) Mel̦el̦ein men in bwe jej kõjparok kõj jãn jabdewõt armej ak men ko im renaaj kõm̦m̦an bwe jen ettoon im̦aan mejen Anij. (Aiseia 2:4; Revelesõn 18:4) Bareinwõt, ej mel̦el̦ein bwe jejjab aikuj wõnm̦aanl̦o̦k im lale ak l̦õmn̦ak kõn men ko rettoon im rejekkar.​—Kolosse 3:5, 6, UBS.

9. Etke wãween ad kõm̦m̦an ñan ro jet elukkuun aorõk?

⁹ Paul ear rõjañ ri tõmak ro m̦õttan: “Kom̦win jab mel̦o̦kl̦o̦k kõn kõm̦anm̦an em̦m̦an im lel̦o̦k ñan ro jet, bwe kõn menin katok ko ãierwõt Anij ej buñbũruon.” (Hibru 13:16) El̦aññe aolep iien jej kõm̦m̦ani men ko rem̦m̦an im jipañ ro jet, Jeova enaaj watõk kõm̦m̦an kein ad ãinwõt menin katok ko ej buñbũruon kaki. Ilo ad kwal̦o̦k yokwe ñan ro jet, jej kalikkar bwe jej Kũrjin ro rem̦ool.​—Jon 13:34, 35; Kolosse 1:10.

MENIN KATOK KO ILO AD KABUÑ

10, 11. Ewi wãween an Jeova l̦õmn̦ak kõn jerbal in kwal̦o̦k naan eo ad? Im ta eo ekõn̦aan bwe jen kõm̦m̦ane ilo ad kabuñ ñan e? Ta eo men in en kar lujur kõj ñan kõm̦m̦ane?

¹⁰ Juon wãween jemaroñ kõm̦m̦an em̦m̦an ñan ro jet ej ikijjeen ad ‘kwal̦o̦k kõn kõjatdikdik’ eo ad. Kwõj ke kortokjãn aolep iien ko repel̦l̦o̦k ñan am̦ kwal̦o̦k naan ñan armej ro? Paul ear ba bwe jej aikuj ‘katok ñan Anij kõn wũjtak iien otemjej, eñin leen tied ko rej kwal̦o̦k kõn etan.’ (Hibru 10:23; 13:15; Hoseia 14:2) Men in el̦ap an jipañ kõj ñan kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn joñan iien ko jej kõjerbali ñan kwal̦o̦k naan kõn nuuj eo em̦m̦an im kõn ewi wãween jemaroñ kakõm̦anm̦anl̦o̦k wãween ad kwal̦o̦k naan. Elõñ alen an Kweilo̦k in Ad Jerbal ñan Anij jipañ kõj ñan kõm̦m̦ane men in. Bõtab, jej aikuj keememej bwe ad jerbal in kwal̦o̦k naan im ad kwal̦o̦k naan ilo jabdewõt iien ko repel̦l̦o̦k rej wãween ko me jej “katok ñan Anij kõn wũjtak.” Men in ej m̦õttan wãween ad kabuñ ñan Anij. Kõn men in, menin katok eo ad ej aikuj men eo em̦m̦antata jej lel̦o̦k ñan Anij. Em̦ool bwe joñan maroñ ko ad im wãween ko jej iiooni reoktak jãn doon, bõtab wãween ad watõk jerbal eo ad ñan Jeova ekkã an jelõt joñan iien ko jej kõjerbali ñan kwal̦o̦k naan.

¹¹ Jeova ekõn̦aan bwe jen kabuñ ñan e iien otemjej meñe jej pãd ilo m̦oko im̦õd ak ilo eklejia eo. Meñe ejako ad pãd ium̦win kien eo kõn Jabõt ak kien eo ñan ilo̦k ñan Jerusalem ñan iien kwõjkwõj ko, bõtab jemaroñ katak jãn kien kein. Elõñ men ko jej kõm̦m̦ani kajjojo raan, bõtab Anij ekõn̦aan bwe jen kajenolo̦k iien ñan ad katak Baibõl̦, jar, im pãd ilo kweilo̦k ko. Im ej an bõran baam̦le eo eddo ñan katak Baibõl̦ ippãn eo pãleen im ro nejin. (1 Tessalonika 5:17; Hibru 10:24, 25) Innem jej aikuj kajjitõk ippãd make, Imaroñ ke kakõm̦anm̦anl̦o̦k wãween aõ kabuñ ñan Anij?

12. (1) Jemaroñ keidi menin kaijurjur eo ñan ta rainin? (2) Ewi wãween jar ko ad remaroñ ãinwõt juon menin kaijurjur?

¹² Kiiñ Devid ear al ñan Jeova: “Aõ jar en ãinwõt kaijurjur im̦aam̦.” (Sam 141:2) Jej aikuj kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn ewi joñan jej keini ad jar im kõn ta ko jej jar kaki. Bok in Revelesõn ej keidi “jar ko an ro rem̦m̦an” ak ro rekwõjarjar ñan “kaijurjur.” Ej ba bwe jar ko rem̦m̦an rej ãinwõt juon menin kaijurjur ak bwiin melu ñan Jeova. (Revelesõn 5:8) Ilo iien ko etto, ekkã an kar Ri Israel ro lel̦o̦k menin kaijurjur eo ioon lokatok eo an Jeova. Ke rar kõpooje menin kaijurjur eo, ear aikuj jim̦we im jejjet wãween aer iõke kein kãre ko. El̦aññe Ri Israel ro rar l̦oor aolep naan in tõl ko an Jeova kõn men in, innem Jeova ear buñbũruon kõn menin lel̦o̦k in aer. (Exodus 30:34-37, UBS; Livitikõs 10:1, 2) Ilo ejja wãween in wõt, el̦aññe jej jar ilo wãween eo me Jeova ekõn̦aan im jej watõk jar ãinwõt juon men ekwõjarjar, eokwe jen lõke bwe Jeova enaaj buñbũruon kõn jar ko ad.

JEJ LEL̦O̦K IM JEJ BÕK

13, 14. (1) Ta eo Epaprodaitõs im eklejia eo ilo Pilippai rar kõm̦m̦ane ñan jipañ Paul? Ewi wãween an kar Paul l̦õmn̦ak kõn men in? (2) Ewi wãween jemaroñ l̦oor joñak eo an Epaprodaitõs im Ri Pilippai ro?

¹³ Jããn eo jej jaba kake ñan jipañ jerbal in kwal̦o̦k naan eo ipel̦aakin lal̦ ej ãinwõt juon menin katok jekdo̦o̦n ñe edik ak el̦ap joñan ad lel̦o̦k. (Mark 12:41-44) Ilo iien ko an rijjelõk ro, eklejia eo ilo Pilippai ear jilkinl̦o̦k Epaprodaitõs ñan Rom bwe en lale aikuj ko an Paul. Eklejia in ear lel̦o̦k jããn ñan Epaprodaitõs bwe en bõkl̦o̦k ñan Paul ãinwõt juon aer menin lel̦o̦k. Elõñ bar iien ko jet Ri Pilippai ro rar jipañ Paul kõn jããn. Rar lel̦o̦k men in ñan Paul kõnke rar jab kõn̦aan bwe en inepata kõn jããn. Ak rar kõn̦aan bwe Paul en kal̦apl̦o̦k iien ko an ilo jerbal in kwal̦o̦k naan. Ewi wãween an kar Paul l̦õmn̦ak kõn menin lel̦o̦k in? Ear ba bwe men in ej ãinwõt ‘juon bwiin melu, juon joortak ekkar, im kein kabuñbũruon Anij.’ (Riit Pilippai 4:15-19.) El̦ap an kar Paul kam̦m̦oolol kõn jouj eo an Ri Pilippai ro im Jeova ear bar buñbũruon kõn men in.

¹⁴ Rainin, Jeova ej bareinwõt buñbũruon kõn jaba ko ad ñan jipañ jerbal in kwal̦o̦k naan eo ipel̦aakin lal̦. Im ej kallim̦ur bwe el̦aññe jej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im pukot m̦okta Aelõñ eo an, innem enaaj kabwe aikuj ko ad kajjojo raan im letok men ko jej aikuji ñan kakajoor tõmak eo ad.​—Matu 6:33; Luk 6:38.

KWAL̦O̦K AM̦ KAM̦M̦OOLOL

15. Ta jet iaan men ko kwõj kam̦m̦oolol Jeova kaki?

¹⁵ Elõñ un ko unin ad aikuj kam̦m̦oolol Jeova. Kajjojo raan jej aikuj kam̦m̦oolol e kõnke ej letok mour ñan kõj. Jeova ej letok aolep men ko jej aikuji bwe jen maroñ mour, ãinwõt ekkan ko, nuknuk ko, jikin jokwe, im kõto eo jej menonoiki. Bareinwõt, el̦ap ad kam̦m̦oolol kõnke jejel̦ã m̦ool eo kõn katak ko ilo Baibõl̦ me rej jipañ kõj ñan tõmak im letok ad kõjatdikdik kõn ilju im jekl̦aj. Jen kabuñ ñan Jeova im wũjtak e kõnke e eo ej Ri Kõm̦anm̦an eo ad im elõñ men ko rem̦m̦an ear kõm̦m̦ani ñan kõj.​—Riit Revelesõn 4:11.

16. Ewi wãween jemaroñ kwal̦o̦k ad kam̦m̦oolol kõn katok in mej eo an Kũraij?

¹⁶ Ilo katak eo l̦o̦k juon, ear kwal̦o̦k bwe menin letok eo eaorõk jãn Anij ñan armej ro ej katok in mej eo an Kũraij me ear kõl̦l̦ãik on̦ãn jerawiwi ko ad. Menin letok in ej kwal̦o̦k kõn joñan an Anij yokwe kõj. (1 Jon 4:10) Ewi wãween jemaroñ kwal̦o̦k ad kam̦m̦oolol kõn men in? Paul ear ba: “Yokwe an Kũraij e reelel ilo bũrueem, bwe ãindein am l̦õmn̦ak, juon ear mej kõn otemjej.” Ear wõnm̦aanl̦o̦k im ba: “Ear mej kõn otemjej bwe ro rej mour ren jab bar mour ñan er make, a ñan eo ear mej im jerkakpeje kõn er.” (2 Korint 5:14, 15) Naan kein an Paul rej kwal̦o̦k bwe el̦aññe jej lukkuun kam̦m̦oolol kõn men eo Anij ear kõm̦m̦ane ñan kõj, innem jenaaj kõjerbal mour eo ad ñan nõbar Anij im Nejin. Jej kwal̦o̦k ad yokwe im kam̦m̦oolol Anij im Kũraij ikijjeen ad pokake im ilo ad m̦õn̦õn̦õ in kwal̦o̦k naan im kõm̦m̦an rũkal̦oor ro.​—1 Timote 2:3, 4; 1 Jon 5:3.

17, 18. Ewi wãween jet rar kal̦apl̦o̦k aer wũjtake Jeova? Jouj im kwal̦o̦k juon waanjoñak.

¹⁷ Kwõmaroñ ke kal̦apl̦o̦k ak kakõm̦anm̦anl̦o̦k wãween am̦ wũjtake Anij? Elõñ rar kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn aolep men ko rem̦m̦an Jeova ear kõm̦m̦ani ñan er. Kõn men in, rar m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦an oktak ko bwe ren maroñ kal̦apl̦o̦k aer iien ilo jerbal in kwal̦o̦k naan im ilo jerbal ko jet ilo doulul eo an Jeova. Jet rar maroñ kwal̦o̦k naan 50 awa (auxiliary pioneer) ium̦win juon ak jet allõñ ko kajjojo iiõ, im ro jet rar maroñ kwal̦o̦k naan 70 awa kajjojo allõñ (regular pioneer). Bareinwõt, jet rar maroñ jipañ ilo jerbal in ekkal im̦õn kweilo̦k ko im m̦oko jet me rej kõjerbali ñan jerbal eo an Jeova. Erkein ej wãween ko rem̦m̦an im jemaroñ kwal̦o̦k ad kam̦m̦oolol. El̦aññe jej jerbal ñan Anij kõn juon l̦õmn̦ak ejim̦we im jãn juon bõro em̦ool, eokwe Anij enaaj buñbũruon kõn jerbal eo ad ñan e.

¹⁸ Elõñ Kũrjin ro rar m̦õn̦õn̦õ in kwal̦o̦k aer kam̦m̦oolol Jeova. Juon iaaer ej Morena. Liin ear dik im rũttol̦o̦k ilo kabuñ in Katlik, bõtab elõñ an kar kajjitõk kõn wõn Anij im ta unin armej rej mour. Ear pukot uwaak in kajjitõk kein an ilo katak ko an Katlik im ilo kabuñ ko an Ri Esia. Bõtab, ear lo uwaak ko ñan kajjitõk ko an ãlikin an kar jino katak Baibõl̦ ippãn Ri Kõnnaan ro an Jeova. Morena ear l̦ap an kam̦m̦oolol Jeova kõn men ko ear katak ilo Baibõl̦ kõnke men in ear jipañ e ñan lo m̦õn̦õn̦õ eo em̦ool. Im kõnke ear kõn̦aan kwal̦o̦k an kam̦m̦oolol Jeova, ear kõjerbal aolepen an kajoor im maroñ ilo jerbal eo an Anij. Ãlikin wõt an kar peptaij, ear ikutkut an kwal̦o̦k naan 50 awa. Innem ke ear maroñ kal̦apl̦o̦k an iien ilo jerbal in kwal̦o̦k naan, ear jino kwal̦o̦k naan 70 awa kajjojo allõñ. Ium̦win 30 iiõ ko tok ñan kiiõ, Morena ear poub wõt ilo jerbal eo an Jeova im kiiõ ej jerbal ilo juon iaan Ra ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova.

19. Ewi wãween kwõmaroñ kal̦apl̦o̦k am̦ lel̦o̦k menin katok ko ñan Jeova?

¹⁹ Ewõr men ko im rej kautameik an elõñ ri karejar ro retiljek an Jeova bõk kun̦aaer ilo pioneer. Bõtab, kõj aolep jemaroñ lel̦o̦k menin katok ko rej kabuñbũruon Anij ilo jabdewõt men ko jej kõm̦m̦ani ilo jerbal eo an. Ewi wãween? Eokwe ikijjeen m̦wilid, jej aikuj jerbali naan in kakapilõk ko ilo Baibõl̦ im keememej bwe iien otemjej jej jutak kõn etan Jeova. Ikijjeen tõmak eo ad, jej aikuj lõke bwe Anij enaaj kajejjet kitien ankilaan. Im ikijjeen jerbal ko rem̦m̦an, jen jipañ kajeded nuuj eo em̦m̦an. Jen kwal̦o̦k ad kam̦m̦oolol Jeova kõn aolep men ko ear kõm̦m̦ani ñan kõj. Innem jen wõnm̦aanl̦o̦k im ajel̦o̦k menin katok ko ñan Jeova jãn aolepen bũruod.

[Pija eo ilo peij 27]

Ta eo jouj eo an Jeova ej lujur eok ñan kõm̦m̦ane?

[Pija eo ilo peij 25]

Kwõj ke kortokjãn aolep iien ko repel̦l̦o̦k ñan kwal̦o̦k naan ñan armej ro?