Jerbal ñan Jeova M̦okta jãn an Raan ko im Iiõ ko Renana Itok
“Kwõn keememej eo Ri Kõm̦anm̦an eok.”—EKKLISIASTIS 12:1, UBS.
1, 2. (1) Ta naan in kakapilõk eo Solomon ear je ñan jodrikdrik ro? (2) Etke naan in kakapilõk eo an Solomon emaroñ bar jejjet ñan Kũrjin ro me 50 jim̦a aer iiõ im rũttol̦o̦k?
JEOVA ear kõm̦akũt Kiiñ Solomon ñan je naan kein ñan jodrikdrik ro: “Kwõn keememej eo Ri Kõm̦anm̦an eok ke ejja em̦m̦an dettam̦, m̦okta jãn an raan ko im iiõ ko renana itok.” Ta “raan ko im iiõ ko renana” me Solomon ej kõnono kaki? Ej iien ko me jelukkuun rũtto im bwijwol̦ã. Solomon ear je naan ko me rej kaalikkar joñan an pen ñe juon erũtto im bwijwol̦ã. Ear ba kõn rein bwe pã ko peier rewũdiddid, ne ko neer rem̦õjn̦o̦, eiiet ñi ko ñier, mejãer etab aer erre, epen aer roñl̦o̦kjen̦, eouwan̦ kool̦an bõraer, im ekob dier im epen aer etetal. Eñin unin Solomon ej rõjañ kõj bwe jen keememej Ri Kõm̦anm̦an eo ke ejja em̦m̦an dettad!—Riit Ekklisiastis 12:1-5, UBS.
2 Elõñ Kũrjin ro me 50 jim̦a aer iiõ im rũttol̦o̦k im ebwe wõt aer kajoor. Bõlen, rein remaroñ uwan̦ jidik, bõtab ej em̦m̦an wõt aer mour im rejjab lukkuun nañinmej im m̦õjn̦o̦ ãinwõt rũtto ro rebwijwol̦ã me Solomon ear kõnono kake er. Rein remaroñ ke bar l̦oore naan in kakapilõk eo an Solomon ñan jodrikdrik ro ke ear ba: “Kwõn keememej eo Ri Kõm̦anm̦an eok”? Eokwe, m̦okta jen lale ta mel̦el̦ein naan in kakapilõk in.
3. Ewi wãween ad kwal̦o̦k bwe jej keememej Ri Kõm̦anm̦an eo ad?
3 Bõlen elõñ iiõ ko m̦aantak in am̦ karejar ñan Jeova. Ak em̦m̦an bwe jãn iien ñan iien kwõn bõjrak jidik im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn joñan an mãlõtlõt im em̦m̦an Ri Kõm̦anm̦an eo ad. Mour ej juon menin letok jãn e. Im wãween an kar kõm̦anm̦an kõj im men ko jet elukkuun kabwilõñlõñ, joñan ewõr men ko jejjab lukkuun mel̦el̦e kaki. Aolep men ko rem̦m̦an ear kõm̦m̦ani rej jipañ kõj bwe jen lo m̦õn̦õn̦õ ilo mour ko ad. Innem, jej kwal̦o̦k bwe jej keememej Ri Kõm̦anm̦an eo ad ñe jej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn menin kõm̦anm̦an ko an Jeova. Im ad kõm̦m̦ane men in enaaj kakeememej kõj bwe el̦ap an yokwe, mãlõtlõt, im kajoor. (Sam 143:5) Jej bar kwal̦o̦k ad keememej Ri Kõm̦anm̦an eo ad ñe jej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn kien ko an ak men ko ekõn̦aan bwe jen kõm̦m̦ani. El̦aññe jej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men kein aolep, men in enaaj kõm̦akũt bũruod ñan kwal̦o̦k ad kam̦m̦oolol e. Ewi wãween? Ilo ad kate kõj joñan wõt ad maroñ im jerbal ñane toon wõt ad mour ioon lal̦ in.—Ekklisiastis 12:13, UBS.
MEN KO RŨTTO RO REMAROÑ KÕM̦M̦ANI
4. Ta kajjitõk eo rũtto ro remaroñ kajjitõk ippãer make kake, im etke?
4 Rũtto ro, elõñ men ko kom̦ jel̦ã kaki, kõn men in em̦m̦an kom̦win kajjitõk ippemi make, ‘Ta eo imaroñ kõm̦m̦ane kiiõ ke ijja kajoor wõt im wõr aõ maroñ?’ Kõnke kwõj juon eo erũtto im etto am̦ karejar ñan Jeova, ewõr men ko el̦apl̦o̦k am̦ jel̦ã kaki im kwõmaroñ kõm̦m̦ani me ro jet rejjab maroñ kõm̦m̦ani. Ñan waanjoñak, kwõmaroñ katakin ro redikl̦o̦k kõn men ko Jeova ear katakin eok kaki. Im kwõmaroñ kwal̦o̦k ñan ro jet jeraam̦m̦an ko kwaar loi jãn am̦ karejar ñan Anij. Kiiñ Devid ear jar ñan Anij kõn men in ke ear ba: “Kwaar katakin eõ jãn ke iar dik, . . . Ak kiiõ ke irũtto im eouwan̦ kool̦an bõra, O aõ Anij, kwõn jab jol̦o̦k eõ. Kwõn pãd ippa ke ij kwal̦o̦k am̦ kajoor im maroñ ñan epepen ko otemjej rej itok.”—Sam 71:17, 18, UBS.
5. Ta ko rũtto ro remaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ ro jet kõn men ko rejel̦ã kaki?
5 Ta ko kwõmaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ ro jet kõn men ko kwõjel̦ã kaki? Kwõmaroñ ke kũrwaj ro redikl̦o̦k jãn eok ñan m̦weo im̦õm̦ bwe kom̦win bwebwenato im m̦õñã ippãn doon? Kwõmaroñ ke karõk ñan kwal̦o̦k naan ippãer im kaalikkar ñan er bwe kwõj lañlõñ ilo am̦ karejar ñan Jeova? Ilaihu ear ba: “Ekkar amiañ kõnono, im bwe kom̦ ro rerũtto kom̦win kwal̦o̦k ami mãlõtlõt.” (Job 32:7, UBS) Rijjilõk Paul ear ba ñan lel̦l̦ap ro ilo iien ko an bwe ren katakin ro jet ilo naan im ilo kõm̦m̦an ko aer jim̦or. Ear je im ba: ‘Lel̦l̦ap ro ren ri katakin kõn men ko rem̦m̦an.’—Taitõs 2:3.
MEN KO KWÕMAROÑ KÕM̦M̦ANI ÑAN JIPAÑ RO JET
6. Etke el̦ap ad aikuji ro rerũtto ilo eklejia eo?
6 Kõnke kwõj juon eo me erũtto im etto am̦ karejar ñan Jeova, elõñ men ko kwõmaroñ jipañ ro jet kaki. Baj reilikl̦o̦k m̦õk im keidi joñan jel̦ã eo ippam̦ kiiõ. Bõlen 30 ak 40 iiõ ko remootl̦o̦k, elõñ men ko kwaar jab lukkuun jel̦ã me kiiõ el̦apl̦o̦k am̦ jel̦ã kaki. Ñan waanjoñak, kwõjel̦ã ta naan in kakapilõk eo ilo Baibõl̦ kwõmaroñ l̦oore ekkar ñan men eo kwõj iioone. Im kõn men in, kwõlukkuun jel̦ã ta naan in kakapilõk ko kwõmaroñ kwal̦o̦ki ñan tõpar bũruon ro jet. El̦aññe kwõj juon em̦m̦aan ej lale eklejia, kwõjel̦ã kilen jipañ ro ilo eklejia eo me rar kõm̦m̦an bõd. (Galetia 6:1, UBS) Bõlen kiiõ kwõjel̦ã kilen loloorjake jerbal ko ilo eklejia eo am̦. Bareinwõt, kwõjel̦ã kilen loloorjake kweilo̦k ko rel̦l̦ap im jerbal in ekkal Im̦õn Kweilo̦k ko. Kwõbar jel̦ã kiiõ ta eo kwõn ba ñe kwõj kõnnaan ippãn taktõ ro kõn kõl ko jet remaroñ kõm̦m̦ani ilo aer m̦wijm̦wij bwe ren jab letok bõtõktõk ñan kõj. Ak ñe kwõj juon eo im ej kab peptaij, eokwe ebar lõñ men ko el̦ap am̦ jel̦ã kaki kõn mour. Ñan waanjoñak, ñe ewõr nejũm̦, kwõjel̦ã ta ko rũtto ro remaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ katakin ajri ro nejier. Kõn men in, Kũrjin ro rerũtto el̦ap aer aorõk ñan armej ro an Jeova kõnke el̦apl̦o̦k aer jel̦ã kilen tõl, katakin, im rõjañ ri tõmak ro jeier im jatier.—Riit Job 12:12.
7. Ta ko rũtto ro remaroñ kõm̦m̦ani ñan katakin im jipañ ro me redikl̦o̦k jãn er?
7 Ta bar wãween ko jet me kwõmaroñ kõjerbal jel̦ã eo am̦ ñan jipañ ro jet? Bõlen kwõmaroñ katakin er bwe ren jel̦ã kilen jino katak Baibõl̦ ippãn armej ro im kakõm̦anm̦anl̦o̦k wãween aer katak Baibõl̦ ippãer. El̦aññe kwõj juon kõrã, kwõmaroñ ke jipañ kõrã ro redikl̦o̦k me ewõr nejier? Kwõmaroñ jipañ er ñan jel̦ã ta ko ren kõm̦m̦ani bwe ren maroñ jerbal ñan Jeova im bar kajejjet eddo eo aer ñan lale ro nejier. El̦aññe kwõj juon em̦m̦aan, kwõmaroñ ke katakin em̦m̦aan ro ak likao ro bwe ren jel̦ã kilen kwal̦o̦k katak ko aer ilo juon wãween ekãitoktoklimo? Ak kwõmaroñ ke katakin er bwe ren jel̦ã kilen kwal̦o̦k naan kõn nuuj eo em̦m̦an? Bareinwõt, kwõmaroñ ke kwal̦o̦k ñan er wãween am̦ rõjañ im kakajoor ro jeid im jatid me rebwijwol̦ã ñe kwõj lol̦o̦k er? Kom̦ rũtto ro, meñe kom̦ij jab kajoor kiiõ ãinwõt kar m̦okta, ak ewõr wõt men ko rem̦m̦an kom̦ maroñ kõm̦m̦ani ñan katakin im jipañ ro redikl̦o̦k jãn kom̦. Baibõl̦ ej ba: “Aiboojoj an likao ro, kajoor eo aer; im men in nõbar an l̦al̦l̦ap ro, bõraer rouwan̦.”—Jabõn Kõnnaan 20:29.
JIPAÑ IJO EL̦AP AIKUJ RI KWAL̦O̦K NAAN RO IE
8. Jekdo̦o̦n ñe rijjilõk Paul ear rũttol̦o̦k, ak ta eo ear kõm̦m̦ane?
8 Rijjilõk Paul ear poub wõt ilo jerbal eo an Jeova jekdo̦o̦n ñe ear rũttol̦o̦k. M̦okta jãn an kar kalbuuj ilo Rom, Paul ear kate e ilo jerbal in mijinede im ear kijenmej ium̦win elõñ mãlejjoñ ko ilo an kar kõm̦m̦ane jerbal in. Innem, ke ear kalbuuj ilo Rom im tokãlik rar karõl̦o̦ke ilo iiõ eo 61, Paul emaroñ kar pepe in jokwe wõt ilo Rom im kwal̦o̦k naan ijo kõnke enaaj pidodol̦o̦k. (2 Korint 11:23-27) Ejjel̦o̦k pere Kũrjin ro ilo Rom renaaj kar lukkuun m̦õn̦õn̦õ ñe Paul ear pepe in pãd wõt im jipañ er ijo. Bõtab, Paul ear jab kõm̦m̦ane men in. Ear jel̦ã bwe el̦apl̦o̦k aikuj ilo aelõñ ko jet. Kõn men in, Paul ear pepe in wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo jerbal in mijinede eo an. Ear jerbal ippãn Timote kab Taitõs. Rar etal im jerbal ia? Rar etal ñan Epesõs, innem Krit, im remaroñ kar bar etal ñan Masedonia. (1 Timote 1:3, UBS; Taitõs 1:5) Jejjab lukkuun jel̦ã el̦aññe Paul ear etal ñan aelõñ in Jipein, bõtab jejel̦ã bwe ear l̦õmn̦ak in lol̦o̦k jikin in.—Rom 15:24, 28.
9. Jete an kar Piter iiõ ke ear em̦m̦akũt ñan bar juon aelõñ? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)
9 Rijjilõk Piter emaroñ kar 50 jim̦a an iiõ ke ear em̦m̦akũtl̦o̦k ñan juon aelõñ me el̦ap aikuj jipañ ie. Etke jejel̦ã men in? Kõnke ñe Piter ear ded jab eo an Jijej, ak bõlen rũttol̦o̦k jidik, innem Piter emaroñ kar 50 an iiõ ke ear kweilo̦k ippãn rijjilõk ro jet ilo Jerusalem, ilo iiõ eo 49. (Jerbal 15:7, UBS) Jet iiõ ko tokãlik, Piter ear etal im jokwe ilo Babil̦on. Elõñ Ri Ju ro rar jokwe ijin, innem Piter emaroñ kar etal ñan ijo bwe en kab kwal̦o̦k naan ñan er. (Galetia 2:9, UBS) Piter ear jokwe wõt ilo Babil̦on ke ear je lõta eo an kein kajuon ilo Baibõl̦. Emaroñ kar jei lõta in ilo iiõ eo 62. (1 Piter 5:13) Kõn an kar Piter rũtto, emaroñ kar pen ñan an em̦m̦akũt ñan juon aelõñ me el̦ap aikuj jipañ ie. Jekdo̦o̦n ak ear jab kõtl̦o̦k bwe men in en kabõjrak e jãn an lo m̦õn̦õn̦õ ilo an jerbal ñan Jeova joñan wõt an maroñ.
10, 11. Ta eo Robert im lio pãleen rar kõm̦m̦ane?
10 Rainin, elõñ Kũrjin ro 50 jim̦a aer iiõ im rũttol̦o̦k rej kile bwe ewõr men ko remaroñ kõm̦m̦ani kiiõ ñan jerbal ñan Jeova kõn an dikl̦o̦k eddo ko aer. Jet rar em̦m̦akũt ñan jikin ko me el̦ap aikuj ri kwal̦o̦k naan ie. Eñin men eo me Robert im kõrã eo ippãn rar kõm̦m̦ane. Ke ear 50 jim̦a aerro iiõ, rar lo bwe ewõr aerro maroñ ñan jerbal ñan Jeova ilo wãween ko jet. L̦eo ej make wõt nejierro ear em̦m̦akũt ñan bar juon jikin. Al̦ap ro jemãn im jinen rippãlele rein jim̦or em̦õj aer jako, im ear wõr aerro joortoklik jãn er. Im erro ar etale im lo bwe el̦aññe renaaj wiakake m̦weo im̦weerro, erro naaj maroñ kõl̦l̦ãiki m̦uri ko aerro im enaaj bwe joñan jããn ko ippãerro ñan iien eo Robert enaaj bõk jããn in retirement eo an. Erro ar roñ bwe elõñ armej ilo aelõñ in Bolivia rej m̦õn̦õn̦õ in katak Baibõl̦ im bwe edik on̦ean mour ilo aelõñ in. Kõn men in, erro ar pepe in em̦m̦akũt ñan aelõñ in. Robert ear ba: “Ear jab pidodo ñan em̦m̦akũt im jokwe ijo. Wãween mour ijo elukkuun oktak jãn wãween mour ilo Amedka. Bõtab, elõñ jeraam̦m̦an ko kõmro ear iiooni kõn am̦ro kar kate wõt kõmro.”
11 Robert ear bar ba: “Kõmro ej kiiõ poub im kõm̦m̦ani jerbal ko ilo eklejia eo. Jet armej ro kõmro ar katak ippãer rar peptaij. Im ear wõr juon baam̦le kõmro ar katak ippãer me ejjab lukkuun lõñ men ko ippãer. Baam̦le in ej jokwe ilo juon bukwõn me elukkuun ettol̦o̦k jãn Im̦õn Kweilo̦k eo. Bõtab kajjojo wiik, rar itok ñan iien kweilo̦k ko meñe ejjab pidodo. Ke kõmro ar loe an baam̦le in wõnm̦aanl̦o̦k im an l̦addik eo erũttotata nejier erom juon pioneer, men in ar lukkuun kam̦õn̦õn̦õik bũruom̦ro.”
KWAL̦O̦K NAAN IPPÃN RO REJ KÕNONO BAR JUON KAJIN
12, 13. Ãlikin an kar Brian retire, ta eo erro lio ippãn ar kõm̦m̦ane?
12 Rũtto ro remaroñ lukkuun l̦ap aer bar jipañ eklejia ko im kumi ko me rej kõnono bar juon kajin. Bareinwõt, kwal̦o̦k naan ñan armej ro jãn aelõñ ko jet emaroñ kalañlõñ er. Ñan waanjoñak, Brian, eo im ej jokwe ilo Iñlen, ear ba bwe ke ear 65 an iiõ ear retire. Im kõn aerro lio ippãn rũtto kiiõ, erro ar bũrom̦õj im l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k tokjãer. Ear ba: “Ajri ro nejũm̦ro rerũtto kiiõ im em̦õj aer make l̦o̦k iaaer. Im ñe kõmro ej kwal̦o̦k naan, ejeja am̦ro lo armej ro reitoklimo in roñjake me kõmro maroñ katak Baibõl̦ ippãer. Bõtab, juon iien iar kwal̦o̦k naan ippãn juon likao in Jaina me ej jerbal in research ilo juon college ilo bukwõn eo amim. Im ke iar kũr e bwe en itok ñan kweilo̦k, ear itok. Iar jino katak Baibõl̦ ippãn. Im jet wiik tokãlik, ear bõktok juon m̦õttan ri jerbal me ej bar juon Ri Jaina bwe en jijet im katak Baibõl̦ ippemro. Ruo wiik ãlikin iien in, bar juon armej ear itok ippãerro tok. Im ilo iien eo tok juon, ear bõktok armej eo kein kajilu. Im kiiõ iar katak ippãn 4 Ri Jaina ro.
13 “Tokãlik, ke ear wõr bar juon Ri Jaina ear kajjitõk an katak Baibõl̦ ippa, iar ba ippa make, ‘Jekdo̦o̦n ñe 65 aõ iiõ ak ejjab mel̦el̦ein bwe ij retire jãn aõ jerbal ñan Jeova.’ Innem, iar kajjitõk ippãn lio ippa me ruo iiõ dikl̦o̦k jãn ña, el̦aññe ekõn̦aan katak kajin Jaina. Innem, kõmro kar ekkatak kajin Jaina ilo am̦ro roñjake kãjet ko. Men in ear wal̦o̦k joñoul iiõ ko remootl̦o̦k. Am̦ro kwal̦o̦k naan ilo bar juon kajin ej kõm̦m̦an am̦ro eñjake bwe kõmro bar ro̦o̦l ñan iien inono. Jãn iien eo ñan kiiõ, ewõr 112 Ri Jaina ro kõmro ar katak Baibõl̦ ippãer! Enañin aolepeer rar itok im kweilo̦k. Im kiiõ juon iaaer ej juon pioneer.”
M̦ÕN̦ÕN̦Õ WÕT KÕN MEN KO KWÕMAROÑ KÕM̦M̦ANI
14. (1) Ta eo rũtto ro me rejjab maroñ kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer rej aikuj keememeje? (2) Im ewi wãween joñak eo an Paul ej kakajoor im rõjañ er?
14 Ejjab aolep Kũrjin ro me 50 jim̦a aer iiõ ewõr aer maroñ ñan kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ilo jerbal eo an Jeova. Jet ewõr aer nañinmej. Im jet ewõr aer utam̦we kõnke rej aikuj lale ro nejier me renañinmej ak al̦ap ro jemãer im jineer. Ak jab mel̦o̦kl̦o̦k bwe Jeova ej kaorõk jabdewõt jerbal kwõj kõm̦m̦ane ilo am̦ karejar ñane. Innem, meñe jet iien kwõmaroñ bũrom̦õj bwe kwõjjab maroñ kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aam̦, em̦m̦an kwõn m̦õn̦õn̦õ wõt kõn men ko kwõmaroñ kõm̦m̦ani. L̦õmn̦ak kõn joñak eo an rijjilõk Paul. Ilo iiõ ko me rar kalbuuji, ear jab maroñ etal ñan jikin ko jet im wõnm̦aanl̦o̦k ilo an jerbal in mijinede. Bõtab, jabdewõt iien armej ro rar lol̦o̦k e ilo m̦weo ear kalbuuj ie, ear kwal̦o̦k naan ippãn armej ro im ear rõjañ ri tõmak ro m̦õttan bwe ren tiljek wõt ñan Anij.—Jerbal 28:16, 30, 31.
15. Etke el̦ap an aorõk ro relukkuun rũtto ilo eklejia eo?
15 Jeova ej bar kaorõk men ko me ro relukkuun rũtto im bwijwol̦ã rej kõm̦m̦ani. Solomon ear ba bwe “raan ko im iiõ ko renana” rej iien ko repentata ñan jerbal ñan Jeova. Bõtab, Baibõl̦ ej kakeememej kõj bwe Jeova ej loe jerbal ko rem̦m̦an lel̦l̦ap im l̦al̦l̦ap rein rej kõm̦m̦ani ñan nõbare etan. (Luk 21:2-4, UBS) Ro ilo eklejia ko rej kaorõk joñak ko an rũtto rein kõn aer kijenmej im tiljek wõt.
16. (1) Ta ko me Anna ear jab maroñ in kõm̦m̦ani ilo iien eo ear lel̦l̦ap? (2) Ak ta ko ear maroñ kõm̦m̦ani ilo an kabuñ ñan Anij?
16 Ilo Baibõl̦, ej kwal̦o̦k kõn juon lel̦l̦ap etan Anna me ear lukkuun tiljek ñan Anij. Ke Jijej ear l̦otak, Anna ear 84 an iiõ im ear mej l̦eo pãleen. Kõnke ear lukkuun rũtto, emaroñ kar jab kõm̦m̦ani men ko me ro jet rar maroñ kõm̦m̦ani ilo jerbal eo an Jeova. Im ealikkar bwe ear jab maroñ erom juon rũkal̦ooran Jijej, ak erom juon ri kapit, ak itoitak im kwal̦o̦k naan. Bõtab, ear lañlõñ ilo an jerbal ñan Jeova ilo wãween ko jet. Ñan waanjoñak, aolep jibboñ im jota Anna ear etal ñan tampel̦ eo. Im ear jar ilo bũruon ium̦win 30 minit ilo iien eo bũrij eo ej lel̦o̦k menin kaijurjur ko ñan Jeova. Baibõl̦ ej ba bwe ear jab jako “jãn Tampel̦ eo; ak raan im boñ ear wũjtak Anij.” (Luk 2:36, 37, UBS) Juon iien ke ear bar pãd ilo tampel̦ eo, ear loe Jijej ke eniñniñ. Innem, ear ba ñan aolep armej ro ilo iien in bwe tokãlik Jijej enaaj erom Messaia eo im enaaj kanemkwõj im lo̦mo̦o̦ren armej in Jerusalem.—Luk 2:38, UBS.
17. Ta eo eklejia eo emaroñ kõm̦m̦ane ñan jipañ ro rerũtto im renañinmej?
17 Jej aikuj lale ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñan ad jipañ ro relukkuun rũtto im renañinmej ilo eklejia eo. Elõñ rũtto ro rekõn̦aan kobatok ippãd ilo kweilo̦k ko kajjojo wiik im ilo iien kweilo̦k el̦ap, bõtab rejjab maroñ. Ta eo eklejia eo emaroñ kõm̦m̦ane ñan jipañe rũtto rein? Eokwe, ilo jet jikin, emaroñ pidodo aer kõm̦m̦an karõk bwe rũtto ro ren roñjake kweilo̦k ko ilo talboon. Ak ilo bar jet jikin, emaroñ apañ im rejjab maroñ kõm̦m̦ane men in. Meñe rũtto ro rejjab maroñ etal ñan kweilo̦k ko ak remaroñ rejetake wõt kabuñ eo em̦ool. Ñan waanjoñak, remaroñ jar bwe Jeova en kajeraam̦m̦ane eklejia eo.—Riit Sam 92:13, 14.
18, 19. (1) Ewi wãween an Kũrjin ro me relukkuun rũtto im bwijwol̦ã maroñ kakajoor im rõjañ ro jet? (2) Wõn ro remaroñ bar l̦oore naan in kakapilõk eo ñan keememej Ri Kõm̦anm̦an eo?
18 Kũrjin ro me relukkuun rũtto im bwijwol̦ã remaroñ jab kile bwe elukkuun l̦ap aer kakajoor im rõjañ ro jet. L̦õmn̦ak m̦õk kõn Anna ilo Baibõl̦. Lel̦l̦ap in ear tiljek ilo an etal ñan tampel̦ eo aolep iiõ. Bõlen ear jab l̦õmn̦ak bwe joñak eo an im an yokwe Jeova enaaj kar pãd ilo Baibõl̦ im bwe bwebwenato eo an enaaj kakajoor kõj rainin. Eokwe, ãindein bar kwe. Ro ilo eklejia eo, rejãmin mel̦o̦kl̦o̦k joñak eo am̦ im am̦ yokwe Jeova. Baibõl̦ ej ba: “Uwan̦ in juon armej ej pãllin aiboojoj, el̦aññe rej loe ilo ial̦ in wãnõk”!—Jabõn Kõnnaan 16:31.
19 Kõj aolep, ewõr joñan maroñ ko ad im joñan eo jemaroñ kõm̦m̦ane ilo ad jerbal ñan Jeova. Bõtab, ilo iien in ke kwõjja kajoor wõt im wõr am̦ maroñ, kwõn peek ilo bũruom̦ ñan “keememej eo Ri Kõm̦anm̦an eok . . . m̦okta jãn an raan ko im iiõ ko renana itok.”—Ekklisiastis 12:1, UBS.