Rũtto ro, Kom̦win Ãinwõt Rũlale Jiip ko im Jipañ Ajri ro Nejimi

1, 2. (1) Ta jerbal ko an rũlale jiip ko? (2) Etke ro jemãn im jinen ajri ro rej ãinwõt rũlale jiip ko?

ILO iien ko etto ilo aelõñ in Israel, ear jab pidodo jerbal in lale jiip. Rũlale jiip ro rar jerbal ilo iien det im iien m̦õl̦o. Rar aikuj kõjparok jiip ko nejier jãn menninmour ko rawiia kab jãn rũko̦o̦t ro. Aolep iien rar kakõlkõl kajjojo iaan jiip ko ñan lale ñe ewõr aer nañinmej ak ñe rekinejnej bwe ren maroñ jipañ er. El̦ap aer kar lale im kõjparok koon in jiip ko kõnke rem̦õjn̦o̦l̦o̦k jãn jiip ko rerũtto.​—Jenesis 33:13, UBS.

² Ãindein kom̦ ro jemãn im jinen ajri ro, kom̦ij ãinwõt rũlale jiip ko. Ej eddo eo ami ñan kõkkaajiririik ajri ro nejimi ekkar ñan kõn̦aan ko an Jeova. (Epesõs 6:4) Epidodo ke jerbal in ami? Jaab! Aolep iien Setan ej kajeeded l̦õmn̦ak ko an im el̦ap an men kein jelõt ajri ro. Ejjab men in wõt, ak ajri ro rejjab weeppãn. Kõn men in, ewõr aer make m̦õjn̦o̦. (2 Timote 2:22; 1 Jon 2:16) Ta ko kwõmaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ ajri ro nejũm̦? Eokwe, jenaaj bwebwenato kõn 3 men ko me kwõj aikuj kõm̦m̦ani bwe ajri ro nejũm̦ ren karejar ñan Jeova. Kwõj aikuj (1) jel̦ã bũrueer, (2) katakin er kõn Jeova, im (3) tõl im kajim̦weik er.

JEL̦Ã BŨRUON AJRI RO NEJŨM̦

3. Ta eo rũtto ro rej aikuj kõm̦m̦ane bwe ren lukkuun jel̦ã bũruon ajri ro nejier?

³ Juon rũlale jiip em̦m̦an, ej kakõlkõl jiip ko nejin kajjojo kõnke ekõn̦aan lale ñe rãjmour. Baibõl̦ ej ba: “Kwõn kate eok in jel̦ã bwij ko bwijjim̦ ekõjkan aer pãd.” (Jabõn Kõnnaan 27:23) Ãindein rũtto ro, kom̦ij aikuj bar jel̦ã kajjien ‘bwij ko bwijjimi’ ak ajri ro nejimi. Bwe kwõn maroñ jel̦ã kajjier, kwõj aikuj jel̦a ta ko rej kõm̦m̦ani im jel̦ã kõn l̦õmn̦ak ko aer kab kobban bũrueer. Elemen am̦ maroñ jel̦ã kõn men kein? Eokwe, ej aikuj ikkutkut am̦ bwebwenato ippãn ajri ro nejũm̦.

4, 5. (1) Ta ko rũtto ro remaroñ kõm̦m̦ani bwe jo̦dikdik ro nejier ren kwal̦o̦k bũrueer? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.) (2) Ta ko kwaar kõm̦m̦ani ñan jipañ jo̦dikdik ro nejũm̦ ñan kwal̦o̦k bũrueer ñan kwe?

⁴ Jet rũtto ro rej ba bwe epenl̦o̦k bwebwenato ippãn ro nejier ñe rej jo̦dikdik. Unin an pen ej kõnke ekkã an jo̦dikdik ro m̦akoko in kwal̦o̦k bũrueer. Ãindein ke jo̦dikdik ro nejũm̦? El̦aññe rej ãindein, ta ko kwõmaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ er bwe ren kwal̦o̦k bũrueer ñan kwe? Eokwe, em̦m̦an kwõn pukot iien ko remel̦ak im em̦m̦an ñan er bwe kwõn bwebwenato ippãer. (Duteronomi 6:6, 7) Eaorõk bwe kwõn kõm̦m̦an amiro iien ippãn doon. Ñan waanjoñak, komiro maroñ jam̦bo ippãn doon, iukkure ippãn doon, ak kõm̦m̦ani jerbal ko ilo m̦weo ippãn doon. Ñe kwõj bõk am̦ iien ippãn jo̦dikdik ro nejũm̦, emaroñ jakol̦o̦k aer mijak im ãliklik in kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko aer im bũrueer.

⁵ Ak ta ñe rej m̦akoko wõt in kwal̦o̦k bũrueer ñan kwe? Eokwe, jab ebbeer. Kwõmaroñ bar kõm̦m̦ane men ko jet. Ñan waanjoñak, ñe leddik eo nejũm̦ ej ro̦o̦l jãn jikuul̦, ijello̦kun am̦ kajjitõk ippãn kõn ta ko ear kõm̦m̦ani, kwõmaroñ kwal̦o̦k ñane kõn ta ko kwaar kõm̦m̦ani ilo raan eo. Ilo wãween in, bõlen leddik eo nejũm̦ enaaj m̦õn̦õn̦õ in bar kwal̦o̦k kõn ta ko ear kõm̦m̦ani. Ak ta el̦aññe kokõn̦aan jel̦ã kõn l̦õmn̦ak ko an kõn juon men? Eokwe, kwõmaroñ bõkm̦aantak kake, bõtab lale bwe kwõn jab kajju kajjitõk ippãn ta l̦õmn̦ak ko an kõn men in. Em̦m̦anl̦o̦k kwõn kajjitõk ippãn kõn ta ko ro m̦õttan rej ba kõn men in. Tokãlik, kwõmaroñ kiiõ kajjitõk ippãn kõn ta naan in rõjañ ko enaaj kar ba ñan ro m̦õttan kõn men in.

6. Ta ko kwõmaroñ kõm̦m̦ani bwe en pidodo an ro nejũm̦ kwal̦o̦k bũrueer ñan kwe?

⁶ El̦aññe kwõj kõm̦m̦an am̦ iien ippãn ajri ro nejũm̦ im kõm̦m̦an bwe en pidodo aer bwebwenato ippam̦, renaaj kwal̦o̦k bũrueer ñan kwe. Bõtab, el̦aññe ejjel̦o̦k am̦ iien ippãer im el̦ap am̦ poub jãn er, enaaj pen an ajri ro nejũm̦ kwal̦o̦k kõn men ko rej inepata kaki. Ta ko kwõmaroñ kõm̦m̦ani bwe en pidodo aer kwal̦o̦k bũrueer ñan kwe? Eokwe, kwõn kwal̦o̦k ilo kõm̦m̦an ko am̦ jãn am̦ baj ba ñan er, “Kwõmaroñ kepaak eõ aolep iien im kõnnaan kõn jabdewõt men.” Ñe ro nejũm̦ rej kwal̦o̦k kõn apañ ko aer, kate eok bwe kwõn jab kajju illu ippãer. Bareinwõt, kwõn kaalikkar ñan er bwe kokõn̦aan jipañ er kõn apañ ko rej iioone. Kayla, juon jiroñ me 19 an iiõ ej ba: “Imaroñ kõnono ippãn baba kõn jabdewõt kain. Ejjab kabõjrak ña ñe ij kõnnaan im ejjab ekajete eõ, ak ej lukkuun roñjake ta ko ij ba ñane. Ãlikin an roñjake eõ, ej letok naan in rõjañ ko rem̦m̦antata.”

7. (1) Ta ko rũtto ro remaroñ kõm̦m̦ani bwe ajri ro nejier ren jab mijak in bwebwenato ippãer kõn date? (2) Ta ko jet rũtto ro rej kõm̦m̦ani im ej kallu ro nejier?

⁷ Jet iien kwõnaaj aikuj kõnnaan ippãn ro nejũm̦ kõn men ko me emaroñ pen ñan am̦ kõnono kaki ippãer. Juon iaaer ej kõn jerã ak date. Ñe kwõj bwebwenato ippãer kõn men in, en jim̦we wãween am̦ katakin er kake bwe ren jel̦ã ta eo ren kõm̦m̦ane. Jen etale juon waanjoñak, jen ba bwe kwaar etal ñan juon rejtõrõn im aolepen menu eo ej kwal̦o̦k wõt kõn naan in kakkõl ko kõn m̦õñã ko. Ta eo kwõnaaj kõm̦m̦ane? Ejjel̦o̦k pere bwe kwõnaaj kar etal ñan bar juon rejtõrõn. Ejja wãween dein, el̦aññe kwõj kwal̦o̦k wõt kõn kauwõtata ko kõn date, ajri ro nejũm̦ remaroñ illu im m̦akoko in bar kajjitõk jipañ jãn kwe. (Riit Kolosse 3:21.) Kõn men in, meñe kwõnaaj lel̦o̦k jet naan in kakkõl ko ñan ro nejũm̦, ak kwõn bar kwal̦o̦k kõn men ko rem̦m̦an kõn date. Juon jeid im jatid jiroñ etan Emily ej ba: “Ñe jinõ im jema rej kõnnaan ippa kõn date, rejjab ba bwe enana. El̦ap aer kõnnaan kõn men ko rem̦m̦an me rej wal̦o̦k ñe ruo armej rej date im pukot juon eo em̦m̦an ñan m̦areiki. Kõn men in, ijjab mijak in kepaake erro im kõnnaan kake. Ilo m̦ool, ikõn̦aan kwal̦o̦k ñan erro kõn eñjake ko aõ kõn armej eo ikõn̦aan im ijjab n̦ooje jãn erro.”

8, 9. (1) Ta eo enaaj wal̦o̦k el̦aññe kwõj kijenmej im lukkuun roñjake ro nejũm̦ ñe rej kõnnaan waj? (2) Ta tõprak ko kwaar loi kõn am̦ lukkuun roñjake ñe ro nejũm̦ rej kõnnaan waj?

⁸ Ñe kwõj bwebwenato ippãn ro nejũm̦, kwõn kijenmej im lukkuun roñjake ñe rej kõnnaan waj. (Riit Jemes 1:19.) Juon kõrã etan Katia me ejjel̦o̦k ippãn ej ba: “Kar m̦okta, ikar jaje kilen kijenmej ippãn leddik eo nejũ. Ñe ej kõnnaan tok, ijjab kõtl̦o̦k bwe en kam̦õjl̦o̦k an kõnnaan ak ij kabõjrake. Unin aõ kar ãindein kõnke jet iien im̦õk im jet iien ijjab kõn̦aan bwe juon en kabõn̦õn̦õik eõ. Kiiõ ke ilukkuun oktak jãn m̦okta, leddik eo nejũ ebar oktak. Kõn men in, el̦ap am̦ro bõrokuk ippãn doon.”

⁹ Men in ear bar wal̦o̦k ñan juon em̦m̦aan etan Ronald. Ej ba: “Ke leddik eo nejũ ear ba bwe ewõr juon l̦addik el̦ap an yokwe ilo jikuul̦, m̦okta ikar lukkuun illu. Bõtab, iar kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn an Jeova kijenmej ippãn rũkarejar ro an im kõtl̦o̦k aer kwal̦o̦k kõn l̦õmn̦ak im eñjake ko aer. Men in ear jipañ eõ bwe in ikõñ wõt im kõtl̦o̦k an leddik eo nejũ kwal̦o̦k bũruon m̦okta jãn aõ kajjioñ in kajim̦weiki. Em̦m̦an bwe iar kõm̦m̦ane men in kõnke ij kab jel̦ã kõn eñjake ko an leddik eo nejũ. Ãlikin an kar kwal̦o̦k bũruon, ear pidodol̦o̦k aõ kõnnaan ñane ilo jouj. Iar bwilõñ ke ear m̦õn̦õn̦õ in l̦oore naan in kakapilõk ko aõ. Ear ba ñan ña bwe elukkuun kõn̦aan kõm̦m̦an oktak.” Ñe eokkutkut am̦ bwebwenato ippãn ajri ro nejũm̦, men in enaaj jipañ eok ñan am̦ jel̦ã kõn l̦õmn̦ak ko aer im bũrueer. Kõn men in, kwõnaaj maroñ jipañ er kõn pepe ko rej kõm̦m̦ani.a—Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.

KATAKIN RO NEJŨM̦ KÕN JEOVA

10, 11. Ta ko kwõmaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ ajri ro nejũm̦ bwe ren jab ilo̦k jãn Jeova?

¹⁰ Juon jabõt em̦m̦an ejel̦ã bwe jiip ko remaroñ jebwãbwe. Juon jiip emaroñ jino m̦õñã ujooj ilo jikin ko me rettol̦o̦k jidik jãn jiip ko jet. Jidik kõn jidik, emaroñ ettol̦o̦k im jino jenolo̦k jãn er. Men in emaroñ bar wal̦o̦k ñan ajri ro nejũm̦. Remaroñ jidik kõn jidik ilo̦k jãn Jeova kõn wõt aer bõlen aetõl im kõm̦m̦ao ippãn ro rejjab jel̦ã kõn Jeova. Bareinwõt, menin kam̦õn̦õn̦õ ko renana remaroñ kapo er. (Jabõn Kõnnaan 13:20) Ta ko kwõmaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ ajri ro nejũm̦ bwe ren jab jebwãbwe ak ilo̦k jãn Jeova?

¹¹ Eokwe, kwõn jab rum̦wij in jipañ er ñe kwõj loe men ko me rej aikuj in kakõm̦anm̦anl̦o̦k. Bareinwõt, ñe kwõj loe men ko rem̦m̦an me rej kõm̦m̦ani, nõbar er im jipañ er bwe ren wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo men kein. (2 Piter 1:5-8) Kwõmaroñ kõm̦m̦ane men in ilo Iien Kabuñ an Baam̦le eo am̦. Ilo Jerbal ñan Aelõñ Eo an Oktoba 1, 2008 ej ba: ‘Ej an bõran baam̦le eo eddo im̦aan mejãn Jeova ñan lale bwe en keini an katak ippãn baam̦le eo an kõn Jeova.’ Kwõj ke kõm̦m̦ane men in ñan jipañ ajri ro nejũm̦ bwe ren karejar ñan Jeova? Ajri ro nejũm̦ renaaj m̦õn̦õn̦õ ñe kwõj kate eok ñan katak ippãer.​—Luk 11:28; Pilippai 1:10, UBS.

12. (1) Elemen an Iien Kabuñ an Baam̦le jipañ jet jo̦dikdik? (Lale bo̦o̦k eo etan “Rej Kwal̦o̦k Aer Kam̦m̦oolol kõn Iien Kabuñ an Baam̦le.”) (2) Elemen an Iien Kabuñ an Baam̦le jipañ eok?

¹² Juon jiroñ etan Carissa ej ba bwe Iien Kabuñ an Baam̦le eo an ekar lukkuun jipañe im baam̦le eo an. Ej ba: “Elukkuun em̦m̦an ippa ñe kõmij katak kõnke ej iien ammim bwebwenato ippãn doon. Men in ej kõm̦m̦an ammim epaake doon. Kõm ban mel̦o̦kl̦o̦k iien kein rem̦m̦an. Baba elukkuun kar kate bwe en jab likjab ammim katak kajjojo wiik. Elukkuun l̦ap an kaorõk Iien Kabuñ an Baam̦le, im men in ear katakin eõ bwe in bar kaorõke iien in. El̦ap aõ kautieje kõn an kate ñan kõm̦m̦ane eddo eo an ãinwõt juon jemãn im juon bõran baam̦le.” Bar juon jiroñ etan Brittney ej ba: “Unin aõ epaake jema im jinõ ej kõn wõt ammim katak ippãn doon. Ij kile bwe rekõn̦aan bwe in kwal̦o̦k jabdewõt men iar inepata kake, im bwe rej yokwe eõ. Men in ear jipañ kõm ñan epaake doon im bõro wõt juon.” Men eo rũtto ro rej aikuj katõprake ej bwe ren jipañ ajri ro nejier ñan yokwe Jeova. Iien Kabuñ an Baam̦le ej iien eo em̦m̦antata ñan aer maroñ kõm̦m̦ane men in.b—Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.

TÕL IM KAJIM̦WEIK AJRI RO NEJŨM̦

13. Ta eo ej kõm̦m̦an bwe ajri ro ren kõn̦aan karejar ñan Jeova?

¹³ Rũlale jiip ro rej kõjerbal jokon̦ ko aer ñan tõl im kõjparok jiip ko nejier. Kõttõpar eo aer ej ñan tõl er l̦o̦k ñan ‘mel̦aaj eo em̦m̦an.’ (Ezekiel 34:13, 14) Kom̦ rũtto ro, ebar wõr ami kõttõpar ñan ro nejimi. Kom̦ij aikuj tõl er bwe ren karejar ñan Jeova. Kokõn̦aan bwe ajri ro nejũm̦ ren m̦õn̦õn̦õ in pokake Jeova ãinwõt kar juon iaan ro rar je bokin Sam. Ear ba: “O aõ Anij, el̦ap wõt aõ kõn̦aan kõm̦m̦an ankilaam̦! Ij dãpij wõt naan in katak ko am̦ ibũruõ.” (Sam 40:8, UBS) Ñe ãindein an ro nejũm̦ l̦õmn̦ak, renaaj kõn̦aan ajel̦o̦k mour ko aer ñan Jeova im peptaij. Bwe ren maroñ kõm̦m̦ane pepe in eaorõk, rej aikuj mel̦el̦e kõn katak ko rem̦ool ilo Baibõl̦ im rej aikuj kõn̦aan karejar ñan Jeova.

14, 15. (1) Ta eo rũtto ro rej aikuj in kate er ñan kõm̦m̦ane? (2) Ta ko emaroñ unleplep in an jet jo̦dikdik ba bwe rejjab tõmak ilo Baibõl̦?

¹⁴ Ta ñe ajri eo nejũm̦ ejjab epaakel̦o̦k Jeova? Ak ta ñe ejjab lukkuun tõmak katak ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova? Kwõn kate eok ñan jipañe mel̦el̦e kõn katak ko rem̦ool bwe en yokwe Jeova jãn bũruon. Jipañe bwe en kwal̦o̦k an kam̦m̦oolol Anij kõn aolep men ko ear kõm̦m̦ani ñane. (Revelesõn 4:11) Innem, ñe ej kab lukkuun pojak ñan karejar ñan Jeova, eokwe enaaj make kããlõt.

¹⁵ Ñe ajri eo nejũm̦ ej ba bwe ejjab errã ilo katak ko ilo Baibõl̦, kwõn kijenmej ippãn im kajjioñ jipañe. Kwõn jipañe bwe en mel̦el̦e bwe an karejar ñan Jeova ej men eo em̦m̦antata im enaaj lõñ jeraam̦m̦an ko enaaj loe. Bareinwõt, kwõn kate eok ñan jel̦ã etke ajri eo nejũm̦ ej ba bwe ejjab tõmak ilo katak ko ad. Ñan waanjoñak, m̦ool ke bwe ejjab tõmak kõn naan ko ilo Baibõl̦, ak ej ke kõn an mijak in kwal̦o̦k naan ñan ajri ro jet? Em̦ool ke bwe ej l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k tokjãn kien ko an Anij, ak ej ke kõn an bũrom̦õj bwe emake iaan im ejjel̦o̦k m̦õttan?

16, 17. Elemen an rũtto ro maroñ jipañ ajri ro nejier bwe ren make ejaake jem̦jerã eo aer ippãn Jeova?

¹⁶ Ta eo kwõmaroñ kõm̦m̦ane ñan jipañ ro nejũm̦ bwe ren tõmak katak ko ilo Baibõl̦? Elõñ rũtto ro rar lo tõprak ilo aer jipañ ro nejier ke rar kwal̦o̦k kajjitõk kein: “Epen ke ak epidodo ñan am̦ l̦oore naan ko an Jeova? Ta jeraam̦m̦an ko kwõj bũki kõn am̦ karejar ñan Jeova? Ta apañ ko kwõj iiooni kõn am̦ karejar ñan Jeova? Ta am̦ l̦õmn̦ak kõn jeraam̦m̦an ko jej iiooni kiiõ im jeraam̦m̦an ko jenaaj iiooni ilju im jekl̦aj? Jeraam̦m̦an kein rej ke aorõkl̦o̦k ñan kwe jãn apañ ko kwõj iiooni kõn am̦ karejar ñan Jeova?” Kwõmaroñ kwal̦o̦k kajjitõk kein ilo naan ko am̦ make im ilo jouj. Ak lale bwe kwõn jab kõm̦m̦an aer l̦õmn̦ak bwe kwõj ekajete er. Naan ko ilo bokin Mark 10:29, 30 remaroñ bar jipañ er. Jo̦dikdik ro remaroñ je jeraam̦m̦an ko me rej loi ilo aer karejar ñan Jeova im je apañ ko rej iiooni. Wãween in emaroñ jipañ kwe im ajri eo nejũm̦ ñan jel̦ã kõn apañ ko rej iiooni kab kilen kõm̦adm̦õdi. El̦aññe kwõj kile bwe eaorõk ñan katak kõn bok ko Katak ko Rem̦ool im “Yokwe Eo An Anij” ippãn rũkkatak ro am̦, alikkar bwe eaorõkl̦o̦k bwe kwõn katak kõn bok kein ippãn ajri ro nejũm̦! Kwõj ke kõm̦m̦ane men in?

¹⁷ Ñe ajri ro nejũm̦ rerũttol̦o̦k renaaj aikuj make pepe el̦aññe renaaj karejar ñan Jeova ak jaab. Reban kajju karejar ñan Jeova kõn wõt am̦ karejar ñane. Ajri ro nejũm̦ rej aikuj make ejaake jem̦jerã eo aer ippãn Jeova. (Jabõn Kõnnaan 3:1, 2, UBS) Ta el̦aññe ajri eo nejũm̦ ejjañin lukkuun epaake Anij? Eokwe, kwõn rõjañe bwe en etale e make kõn kajjitõk kein: ‘Etke ij tõmak ilo Anij? Ta ko rej kam̦ool an Jeova kaorõk eõ? Ij ke lukkuun tõmak bwe ñe inaaj pokake kien ko an Anij inaaj jeraam̦m̦an?’ Ro jemãn im jinen ajri ro, kom̦win kate kom̦ ñan tõl im jipañ ajri ro nejũm̦ bwe ren karejar ñan Jeova. Jipañ er bwe ren bwe ren kile bwe aer karejar ñan Jeova ej men eo em̦m̦antata.c (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.)​—Rom 12:2, UBS.

18. Elemen an rũtto ro maroñ kajjioñe Jeova, Jabõt eo Em̦m̦antata?

¹⁸ Aolep Kũrjin ro rem̦ool rej kate er ñan kajjioñe Jeova, Jabõt eo Em̦m̦antata. (Epesõs 5:1; 1 Piter 2:25, UBS) Innem, ekanooj aorõk bwe ro jemãn im jinen ajri ro ren jel̦ã kõn bwij ko bwijjier ak ajri ro nejier. Rej aikuj tõl er bwe ren maroñ bõk tokjãn jãn aolep jeraam̦m̦an ko me Anij ekõn̦aan lil̦o̦k ñan er. Kõn men in, rũtto ro kom̦win jipañ ajri ro nejimi bwe ren yokwe Jeova im karejar ñane!