Etke Jej Aikuj Kweilo̦k Ippãn Doon ilo Iien Ad Kabuñ?

1-3. (1) Ewi wãween an Kũrjin ro kwal̦o̦k bwe rej kaorõk iien ko rej kweilo̦k ippãn doon? (Lale pija eo itulõñ.) (2) Ta eo jenaaj etale ilo katak in?

KE CORINNA ear 17 an iiõ, rar kalbuuji jinen im jilkinl̦o̦k ñan juon jikin ettol̦o̦k bwe en jerbal ilo juon jikin me rũkalbuuj ro rej pãd ie. Tokãlik, rar bar bõke Corinna ñan Siberia, juon jikin me elõñ to̦ujin m̦ail̦ ettol̦o̦kin jãn ijo jikin. Ke ear pãd ijin, ear jerbal ilo atake ko im rar kõm̦m̦an ñane ãinwõt juon rũkõm̦akoko. Jet iien rej iuuni bwe en jerbal nabõj meñe el̦e jãn joñan an m̦õl̦o im ejabwe nuknuk ippãn ñan kõmmããn̦ãn̦e. Meñe ãindein, ak Corinna im bar juon jeid im jatid jiroñ rar jek ilo bũrueerro bwe erro naaj pukot kilen aerro etal im kweilo̦k ilo juon eklejia.

² Corinna ear ba: “Kõm̦ro kar etal jãn ijo kõm̦ro kar jerbal ie ke ear jota im etetal ñan juon jikin kõttar train me 15 m̦ail̦ ettol̦o̦kin. Train eo ear em̦m̦akũt ilo 2 awa lukwõn boñ, im kõm̦ro kar uwe ie ium̦win 6 awa. Innem, kõm̦ro kar to im bar etetal 6 m̦ail̦ ñan jikin kweilo̦k eo.” Corinna ear lukkuun m̦õn̦õn̦õ bwe ear maroñ itok ñan iien in. Ear ba: “Ke kõm̦ro kar pãd ilo kweilo̦k, kõmar katak Naan in Keeañ eo im al kõn al ko ad. Iien in ear lukkuun kõketak kõm̦ro im kakajoorl̦o̦k tõmak eo am̦ro.” Jilu raan tokãlik, jiroñ rein jeid im jatid rar jepl̦aak ñan ijo erro kar jerbal ie, bõtab armej eo ear loloorjake jikin atake eo ear jab kile bwe erro kar jako.

³ Aolep iien armej ro an Jeova rej kaorõk iien ko rej kweilo̦k ippãn doon. Ñan waanjoñak, Kũrjin ro jinoin rar niknik ilo aer kweilo̦k ippãn doon bwe ren kabuñ ñan Jeova im katak kõn e. (Jerbal 2:42, UBS) Ejjel̦o̦k pere bwe kwe bareinwõt el̦ap am̦ kaorõk kweilo̦k ko. Bõtab, kwõmaroñ lo bwe jet iien ejjab pidodo ñan keini am̦ pãd ilo kweilo̦k ko. Aolep rũttõmak ro jeid im jatid rej bar kile bwe ejjab pidodo men in. Bõlen unin an jab pidodo ñan am̦ pãd ilo kweilo̦k ko ej kõnke kwõj jerbal, ak el̦ap am̦ poub, ak bõlen kwõm̦õk. Innem ta eo enaaj jipañ kõj bwe jen kate kõj ñan keini ad pãd ilo kweilo̦k ko?^[1] (Lale kõmel̦el̦e eo ilo jem̦l̦o̦kin katak in.) Ewi wãween ad maroñ rõjañ rũkkatak ro ad im ro jet bwe ren keini aer pãd ilo kweilo̦k ko? Katak in enaaj kwal̦o̦k etke ad pãd ilo kweilo̦k ko ej (1) jipañ kõj, (2) jipañ ro jet, im (3) kabuñbũruon Jeova.^[2]​—Lale kõmel̦el̦e eo ilo jem̦l̦o̦kin katak in.

WÃWEEN AN KWEILO̦K KO JIPAÑ KÕJ

4. Ewi wãween an kweilo̦k ko ad jipañ kõj bwe en l̦apl̦o̦k ad jel̦ã kõn Jeova?

⁴ Elõñ men ko jej katak jãn iien kweilo̦k ko. Aolep kweilo̦k ko rej jipañ kõj bwe en l̦apl̦o̦k ad jel̦ã kõn Jeova. Ta l̦õmn̦ak eo am̦ ñe jej katak kõn wãween ko rem̦m̦an kõn Jeova im kwõj roñ an rũttõmak ro jeid im jatid kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko aer kõn E? Ejjel̦o̦k pere bwe men in ej kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k wõt am̦ yokwe Jeova. Ilo iien kweilo̦k ko, jemaroñ bar kal̦apl̦o̦k ad katak kõn kobban Baibõl̦ ilo ad roñjake katak ko, lale waanjoñak ko rej kõm̦m̦ani, im roñjake an ro jet riiti eoon ko ilo Baibõl̦. (Nihimaia 8:8, UBS) Bareinwõt, elõñ men ko jej katak jãn Baibõl̦ kajjojo wiik ñe jej riiti im etale jebta ko an wiik eo im roñjake an ro jet kwal̦o̦k ta ko rar katak jãn aer riiti jebta kein.

5. Ewi wãween an kweilo̦k ko ad kar jipañ eok bwe kwõn mour ekkar ñan men ko kwõj katak kaki jãn Baibõl̦ im kakõm̦anm̦anl̦o̦k wãween am̦ kwal̦o̦k naan?

⁵ Kweilo̦k ko rej katakin kõj ñan mour ekkar ñan men ko jej katak kaki jãn Baibõl̦. (1 Tessalonika 4:9, 10) Ñan waanjoñak, Katak in Naan in Keeañ eo ej kwal̦o̦k katak ko me armej ro an Anij rej aikuji. Kwõnañin ke kar pãd ilo juon iien Katak in Naan in Keeañ me ear jipañ eok bwe kwõn kal̦apl̦o̦k kun̦aam̦ ilo am̦ jerbal ñan Jeova, kakõm̦anm̦anl̦o̦k am̦ jar, ak bwe kwõn jol̦o̦k an juon iaan rũttõmak ro jeim̦ im jatũm̦ bõd? Kweilo̦k ko jet ilo wiik eo rej jipañ kõj bwe jen jel̦ã kilen kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an im wãween ad jipañ ro jet ñan mel̦el̦e kõn katak ko rem̦ool ilo Baibõl̦.​—Matu 28:19, 20.

6. Ewi wãween an kweilo̦k ko ad kakajoor kõj?

⁶ Kweilo̦k ko rej kakajoor kõj. Men ko ilo jukjukun pãd in an Setan remaroñ kõm̦m̦an bwe en m̦õjn̦o̦l̦o̦k tõmak eo ad im kõm̦m̦an bwe jen m̦õk im ebbeer. Bõtab, kweilo̦k ko ad rej kakajoor kõj im jipañ kõj bwe jen wõnm̦aanl̦o̦k im karejar ñan Jeova. (Riit Jerbal 15:30-32, UBS.) Ilo iien kweilo̦k ko, ekkã ad katak kõn kanaan ko ilo Baibõl̦ im wãween aer kar jejjet kũtieer. Men in emaroñ jipañ kõj bwe en l̦apl̦o̦k wõt ad tõmak bwe kallim̦ur ko an Jeova kõn ilju im jekl̦aj renaaj jejjet kũtieer. Bareinwõt, rũttõmak ro jeid im jatid rej kakajoor kõj, ejjab ñe rej kõm̦m̦an wõt katak, ak bar ilo iien ko rej uwaak im nõbar Jeova ilo aer al jãn bũrueer. (1 Korint 14:26, UBS) Im ñe jej bwebwenato ippãer m̦okta jãn kweilo̦k im ãlikin, jej m̦õn̦õn̦õ kõnke jej kile bwe elõñ ro m̦õttad me rej lukkuun kea kake kõj.​—1 Korint 16:17, 18.

7. Etke elukkuun aorõk bwe jen pãd ilo kweilo̦k ko?

⁷ Kajoor eo an Anij ej pãd ippãd im jipañ kõj ñe jej pãd ilo kweilo̦k ko. Jijej ej kõjerbal kajoor eo an Anij ñan tõl eklejia ko. Ilo m̦ool, ear ba bwe jej aikuj “roñjake men eo Jetõb Kwõjarjar [kajoor eo an Anij] ej ba ñan eklejia ko!” (Revelesõn 2:7, UBS) Kajoor eo an Anij emaroñ jipañ kõj bwe jen jel̦ã jum̦aik menin kapo ko im bwe jen kwal̦o̦k naan ilo peran. Emaroñ bar jipañ kõj ñan kõm̦m̦ani pepe ko rejim̦we. Eñin unin jej aikuj lukkuun kate kõj ñan pãd ilo kweilo̦k ko bwe kajoor eo an Anij en maroñ pãd ippãd im jipañ kõj.

JEJ JIPAÑ RO JET ÑE JEJ PÃD ILO KWEILO̦K KO

8. Ñe rũttõmak ro jeid im jatid rej lo ad pãd ilo kweilo̦k ko kab roñ ad uwaak im al, ewi wãween an men in jipañ er? (Bar lale bo̦o̦k eo etan “Aolep Iien Ej Em̦m̦anl̦o̦k An Mour Ãlikin An Pãd ilo Kweilo̦k.”)

⁸ Iien kweilo̦k ko rej jet iien ko rem̦m̦an ñan ad kwal̦o̦k ñan rũttõmak ro jeid im jatid bwe jej yokwe er. Elõñ ilo eklejia ko ad rej kijenmej ilo apañ ko rel̦l̦ap rej iiooni. Eñin unin rijjilõk Paul ear ba: “Jen l̦õmn̦ak kake doon im jipañ doon.” (Hibru 10:24, 25, UBS) Jemaroñ kwal̦o̦k bwe jej kea kake rũttõmak ro jeid im jatid ilo ad pãd ilo kweilo̦k ko bwe jen maroñ rõjañ im kakajoor doon. Ñe jej pãd ilo kweilo̦k ko, jej kwal̦o̦k ñan rũttõmak ro m̦õttad bwe jekõn̦aan pãd ippãer im bwebwenato ippãer im bwe jekõn̦aan jel̦ã ejet aer mour. Jej bareinwõt rõjañ im kakajoor er ñe rej roñjake ad uwaak im al jãn bũruod.​—Kolosse 3:16, UBS.

9, 10. (1) Ewi wãween an naan ko an Jijej ilo Jon 10:16 jipañ kõj bwe jen mel̦el̦e unin an aorõk ñan pãd ilo kweilo̦k ko? (2) Ñe jej keini ad pãd ilo kweilo̦k ko, ewi wãween an men in jipañ ro me baam̦le ko aer redike er kõn aer kobatok ippãd?

⁹ Ñe jej pãd ilo kweilo̦k ko, jej jipañ eklejia eo bwe en bõrokuk. (Riit Jon 10:16.) Jijej ear keidi e make ñan juon jabõt, im rũkal̦oor ro an ñan juon bwijjin jiip. L̦õmn̦ak m̦õk kõn men in: Ñe ruo jiip rej pãd ioon juon tol̦, im bar ruo jiip rej pãd ilo juon kom̦lal̦ in tol̦, innem juon jiip ej pãd ilo bar juon jikin, jemaroñ ke ba bwe jiip kein l̦alem rej juon wõt bwij? Ejjab kõnke aolep jiip ko ilo juon bwijjin jiip rej ippãn doon im l̦oore jabõt eo aer. Ilo ejja wãween in wõt, jejjab aikuj kattol̦o̦k kõj jãn rũttõmak ro jeid im jatid ilo ad jab pãd ilo kweilo̦k ko. Jej aikuj kweilo̦k ippãn doon bwe jen uwaan “juon wõt bwij” im bwe jen l̦oore “juon jabõt.”

¹⁰ Kweilo̦k ko ad rej jipañ kõj bwe jen bõrokuk ãinwõt juon baam̦le me aolep rej yokwe doon. (Sam 133:1) Ewõr jet ilo eklejia eo me ro ilo baam̦le ko aer ãinwõt jemãer ak jineer ak ro jeier im jatier relukkuun dike er kõn aer kobatok ippãd. Bõtab, Jijej ear kallim̦ur bwe enaaj lel̦o̦k ñan er ro me renaaj yokwe im lale er ãinwõt ñe rej aer baam̦le. (Mark 10:29, 30, UBS) El̦aññe kwõj keini am̦ pãd ilo kweilo̦k ko, kwõmaroñ ãinwõt juon jemãn, jinen, jein, ak jatin juon ilo eklejia eo me ej iioone wãween in. Ñe jej l̦õmn̦ak kõn men in, ekõm̦m̦an ad kõn̦aan kate kõj joñan wõt ad maroñ bwe jen pãd ilo aolep kweilo̦k ko.

JEJ KABUÑBŨRUON JEOVA

11. Ñe jej pãd ilo kweilo̦k ko, ewi wãween an men in jipañ kõj ñan kõm̦m̦ani men ko me ej tõllo̦kũn ñan ad kõm̦m̦ani ñan Jeova?

¹¹ Ñe jej pãd ilo kweilo̦k ko, jej kõm̦m̦ani men ko me ej tõllo̦kũn ñan ad kõm̦m̦ani ñan Jeova. Kõnke Jeova ej ad Rũkõm̦anm̦an, jej aikuj kam̦m̦oolole, kautieje, im nõbare. (Riit Revelesõn 7:12.) Jemaroñ kõm̦m̦ane men in ilo iien kweilo̦k ko ñe jej jar ñan Jeova, al, uwaak, im kõm̦m̦an katak. Ej juon jeraam̦m̦an bwe jemaroñ kabuñ ñan Jeova kajjojo wiik!

12. Ewi wãween an Jeova eñjake ñe jej pokake naanin jiroñ eo an ñan pãd ilo kweilo̦k ko?

¹² Kõnke Jeova ear kõm̦anm̦an kõj, jej aikuj pokake e. Jeova ej jiroñ kõj bwe jen keini ad kweilo̦k ippãn doon, el̦aptata kiiõ ke epaak jem̦l̦o̦kin. Kõn men in, ñe jej pokake naanin jiroñ in, el̦ap an Jeova buñbũruon. (1 Jon 3:22, UBS) Ej loe bwe jelukkuun kõn̦aan pãd ilo kweilo̦k ko im el̦ap an m̦õn̦õn̦õ kõn ad lukkuun kate kõj ñan pãd ilo aolep kweilo̦k ko.​—Hibru 6:10.

13, 14. Ewi wãween ad epaakel̦o̦k Jeova im Jijej ñe jej pãd ilo kweilo̦k ko?

¹³ Ñe jej pãd ilo kweilo̦k ko, jej kwal̦o̦k ñan Jeova bwe jekõn̦aan epaakel̦o̦k e im Nejin. Ñe jej pãd ilo kweilo̦k ko, Jeova ej katakin kõj ikijjeen naan ko an ilo Baibõl̦. (Aiseia 30:20, 21, UBS) Ñe ro rejjab karejar ñan Jeova rej itok ñan kweilo̦k ko, er bareinwõt rej kile bwe Anij ej tõl kõj. (1 Korint 14:23-25, UBS) Jeova ej tõl kweilo̦k ko ad ikijjeen kajoor eo an, im men ko jej katak kaki ilo kweilo̦k kein rej itok jãne. Kõn men in, ñe jej pãd ilo kweilo̦k ko, jej roñjake men ko Jeova ej jiroñ kõj kaki im loe joñan an yokwe kõj. Men in ej kõm̦m̦an bwe jen epaakel̦o̦k e.

¹⁴ Jijej, eo im ej Bõran eklejia ko, ear ba: “Ijo ruo ak jilu rej kweilo̦kl̦o̦k ilo Eta, Ij pãd iol̦apeer.” (Matu 18:20) Baibõl̦ ej bar ba bwe Jijej ej “etetal iol̦apen” ak tõl eklejia ko. (Revelesõn 1:20–2:1) Ealikkar bwe Jeova im Jijej rej pãd ippãd im rej kakajoor kõj ilo iien kweilo̦k ko. Kwõl̦ak lale, ewi wãween an Jeova eñjake ñe ej loe am̦ lukkuun kate eok bwe kwõn epaakel̦o̦k wõt e im Nejin?

15. Ñe jej pãd ilo kweilo̦k ko, ewi wãween an men in kaalikkar bwe jekõn̦aan pokake Anij?

¹⁵ Ñe jej pãd ilo kweilo̦k ko, jej kaalikkar ñan Jeova bwe jekõn̦aan bwe en tõl kõj. Jeova ejjab iuun kõj bwe jen kõm̦m̦ani men ko ej ba. (Aiseia 43:23, UBS) Kõn men in, ñe jej kããlõt ñan pokake kien eo an ñan pãd ilo kweilo̦k ko, jej kwal̦o̦k ñane bwe jej yokwe e im bwe jej tõmak bwe ej tõllo̦kũn ñan an kwal̦o̦k ta ko jen kõm̦m̦ani. (Rom 6:17) Ñan waanjoñak, bõlen bo̦o̦j eo ad ilo jikin jerbal ekõn̦aan bwe jen jerbal ilo iien ko jej kweilo̦k. Bõlen kien eo ilo aelõñ eo ad ej ba bwe jabdewõt eo ej kweilo̦k ñan kabuñ ñan Jeova, enaaj bakkiiñ, kalbuuj, ak bõk juon kaje el̦apl̦o̦k an nana. Ak bõlen jet iien jemaroñ kõn̦aan kõm̦m̦ane juon men ijello̦kun ad etal ñan kweilo̦k ko. Ñe jej iioon wãween kein, Jeova ej kõtl̦o̦k bwe jen peek ta eo jen kõm̦m̦ane. (Jerbal 5:29) Bõtab, aolep iien ñe jej kããlõt ñan pokake e, jej kabuñbũruon.​—Jabõn Kõnnaan 27:11.

WÕNM̦AANL̦O̦K IM KEINI AM̦ PÃD ILO KWEILO̦K KO

16, 17. (1) Etke jejel̦ã bwe Kũrjin ro jinoin rar lukkuun kaorõk iien kweilo̦k ko? (2) Ta l̦õmn̦ak eo an kar Jeid im Jatid George Gangas kõn kweilo̦k ko?

¹⁶ Ãlikin an kar Kũrjin ro kweilo̦k ippãn doon ilo Pentekost eo ilo iiõ eo 33, rar wõnm̦aanl̦o̦k im keini aer kweilo̦k ippãn doon bwe ren kabuñ ñan Jeova. Rar “niknik ilo aer katak ippãn rijjilõk ro, im . . . koba ippãn doon.” (Jerbal 2:42, UBS) Rar jab bõjrak jãn aer kweilo̦k ippãn doon meñe ear lukkuun nana men ko kien eo an Rom im rũtõlin kabuñ eo an RiJu ro rar kõm̦m̦ani ñan er. Meñe ear jab pidodo ñan er, ak rar kate wõt er ñan kweilo̦k ippãn doon.

¹⁷ Rũkarejar ro an Jeova ilo raan kein rej bareinwõt kaorõk kweilo̦k ko im el̦ap aer m̦õn̦õn̦õ ñe rej pãd ilo iien kweilo̦k kein. George Gangas, eo im ear uwaan Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko ium̦win elõñl̦o̦k jãn 22 iiõ, ear ba: “Aõ pãd ilo kweilo̦k ko ippãn rũttõmak ro m̦õtta ej juon iaan men ko el̦aptata an kõm̦m̦an aõ m̦õn̦õn̦õ im kakajoor eõ. Elukkuun em̦m̦an ippa ñe ij juon iaan ro rej pãd ilo Im̦õn Kweilo̦k eo m̦oktata, im juon iaan ro ãliktata rej ro̦o̦l jãne, im ij kate ña bwe in kõm̦m̦ane men in ñe imaroñ. Elukkuun l̦ap an lañlõñ bũruõ ñe ij bwebwenato ippãn armej ro an Anij. Ñe ij pãd ibwiljier, ej ãinwõt ñe ij pãd ippãn baam̦le eo aõ im kõmij pãd ilo juon pedetaij ilo kõkkar.” Ear wõnm̦aanl̦o̦k im ba: “Aolep iien ilukkuun kõn̦aan pãd ilo kweilo̦k ko.”

18. Ta l̦õmn̦ak eo am̦ kõn kweilo̦k ko ad, im ta eo kwõnaaj kate eok ñan kõm̦m̦ane?

¹⁸ Eñin ke bar l̦õmn̦ak eo am̦ kõn kweilo̦k ko ad? El̦aññe aet, wõnm̦aanl̦o̦k im kate eok joñan wõt am̦ maroñ bwe kwõn pãd ilo kweilo̦k ko ippãn rũttõmak ro jeim̦ im jatũm̦, meñe jet iien emaroñ jab pidodo. Kwal̦o̦k ñan Jeova bwe eñjake eo am̦ ej ãinwõt kar eñjake eo an Kiiñ Devid ke ear ba: “O Jeova, ij yokwe m̦weo im̦õm̦.”​—Sam 26:8.