“Kwõnaaj Pãd Ippa ilo Pedetaij”

1. M̦okta wõt jãn an Jesus mej, ta eo ear ba ñan ri-nana eo me ear pãd iturin? (Luk 23:39-43)

JESUS im ri-nana ro ruo iturin rar eñtaan ke rej eñjake an jakol̦o̦k mour ko aer. (Luk 23:32, 33) Ri-nana rein rar jim̦or kõnanaik Jesus, innem alikkar bwe rar jab ri-kal̦oor ro an. (Matu 27:44; Mark 15:32) Bõtab juon iaaer ear ukot l̦õmn̦ak eo an. Ear ba: “Jesus, kwõn kab keememej ña ñe kwõnaaj pãd ilo Aelõñ eo am̦.” Jesus ear uwaake im ba: “Ij kallim̦ur ñan kwe rainin, kwõnaaj pãd ippa ilo Pedetaij.” (Riit Luk 23:39-43.) Ejjel̦o̦k kein kam̦ool me ej kwal̦o̦k bwe ri-nana in ear tõmake ennaan eo kõn an “Aelõñin lañ epaaktok,” ennaan eo me Jesus ear kwal̦o̦k kake ilo jerbalin kwal̦o̦k naan eo an. Im Jesus ear jab ba bwe em̦m̦aan in enaaj del̦o̦ñ ilo Aelõñ eo ilañ. (Matu 4:17) Jesus ear kõnono kõn Pedetaij eo ijin ioon lal̦ ilo naaj ilju im jekl̦aj. Etke jemaroñ ba men in?

2. Ta ko rej kaalikkar bwe ri-nana eo me ear ukel̦o̦k ekar juon ri-Ju?

² Ri-nana eo me ear ukel̦o̦k emaroñ kar juon ri-Ju. Ri-nana in ear ba ñan ri-nana eo juon: “Kwõjjab mijak Anij ñan jidik ke? Kwõj bõk ejja kaje eo wõt an em̦m̦aan n̦e.” (Luk 23:40) Ri-Ju ro rar kabuñ ñan juon wõt Anij, ak armejin aelõñ ko jet rar tõmak ilo elõñ anij. (Ex. 20:2, 3; 1 Kor. 8:5, 6) El̦aññe ri-nana rein remaroñ kar jãn aelõñ ko jet, innem em̦m̦aan in emaroñ kar kajjitõk im ba, “Kwõjjab mijak anij ran̦ ñan jidik ke?” Bareinwõt, kar jab jilkinl̦o̦k Jesus ñan armejin aelõñ ko jet, ak kar jilkinl̦o̦ke ñan “jiip ko rejebwãbwe an aelõñin Israel.” (Matu 15:24) Anij ear kaalikkar ñan ri-Israel ro bwe enaaj kõjerkakpejeik ro remej. Ri-nana eo me ear ukel̦o̦k emaroñ kar jel̦ã kõn men in, im ãinwõt an naan ko an kwal̦o̦k, ear tõmak bwe Jeova enaaj kõjerkakpejeik Jesus bwe en tõl ilo Aelõñin Anij. Em̦m̦aan in emaroñ kar kõjatdikdik bwe Anij enaaj bareinwõt kõjerkakpejeiki.

3. Ta eo ri-nana eo me ear ukel̦o̦k emaroñ kar l̦õmn̦ak kake ke Jesus ear kõnono kõn Pedetaij? Jouj im kõmel̦el̦e. (Jenesis 2:15)

³ Ãinwõt juon ri-Ju, ri-nana eo me ear ukel̦o̦k emaroñ kar jel̦ã kõn Adam im Iv im kõn Pedetaij eo me Jeova ear likũt erro ie. Innem ri-nana in emaroñ kar kile bwe Pedetaij eo me Jesus ear kõnono kake ej juon jikin kallib eaiboojoj me enaaj pãd ijin ioon lal̦.​—Riit Jenesis 2:15.

4. Naan ko an Jesus ñan ri-nana eo ej aikuj kõm̦akũt kõj ñan l̦õmn̦ak kõn ta?

⁴ Naan ko an Jesus ñan ri-nana eo rej aikuj kõm̦akũt kõj ñan l̦õmn̦ak kõn naaj ewi wãween mour ilo Pedetaij. Ilo m̦ool, jemaroñ katak jet men kõn Pedetaij jãn iien eo Kiiñ Solomon ear tõl ilo aenõm̦m̦an. Im jemaroñ kõtmãne bwe Jesus, eo eutiejl̦o̦k jãn Solomon, enaaj jerbal ippãn ro renaaj tõl ippãn ñan kõm̦m̦an bwe lal̦ in en juon pedetaij eaiboojoj. (Matu 12:42) Alikkar bwe ‘jiip ro jet’ rej aikuj itoklimo kõn ta ko rej aikuj kõm̦m̦ani bwe ren maroñ mour indeeo ilo Pedetaij.​—Jon 10:16.

ENAAJ EWI WÃWEEN MOUR ILO PEDETAIJ?

5. Ta eo kwõj kõtmãne ikijjeen wãween ad naaj mour ilo Pedetaij?

⁵ Ta eo ejiktok ilo l̦õmn̦ak eo am̦ ñe kwõj l̦õmn̦ak kõn mour ilo Pedetaij? Bõlen kwõj pijaikl̦o̦k juon jikin kallib eaiboojoj ãinwõt kar jikin kallibin Iden. (Jen. 2:7-9) Kwõmaroñ ememejtok kanaan eo an Maika me ej kwal̦o̦k bwe kajjojo iaan armej ro an Anij renaaj “jijet ium̦win vain eo an im ium̦win wõjke fig eo an.” (Mai. 4:3, 4) Kwõmaroñ bar ememejtok eoon ko ilo Baibõl̦ me rej kwal̦o̦k kõn an naaj lukkuun lõñ m̦õñã. (Sam 72:16, UBS; Ais. 65:21, 22) Innem kwõmaroñ pijaikl̦o̦k am̦ pãd ilo juon jikin kallib eaiboojoj im kwõj jijet ilo juon tebõl̦ me eobrak kõn m̦õñã ko renno̦. Kwõmaroñ bar pijaikl̦o̦k an mejatoto bwiin mãlu jãn wũt im wõjke ko. Im kwõj roñ an baam̦le eo am̦ im ro m̦õttam̦—ekoba ro rar jerkakpeje—ettõñ im iiãio ippãn doon. Aolepen men kein rejjab juon ettõn̦ak bajjek. Jej lõke bwe aolep wãween kein renaaj lukkuun wal̦o̦k ijin ioon lal̦. Bareinwõt, mour ilo Pedetaij enaaj bar kitibuj jerbal ko jenaaj m̦õn̦õn̦õ kaki.

6. Ta ko jenaaj kõm̦m̦ani ilo Pedetaij? (Lale pija eo.)

⁶ Jeova ear kõm̦anm̦an kõj bwe jen maroñ m̦õn̦õn̦õ kõn jerbal ko ad. (Ekl. 2:24, UBS) Enaaj l̦aptata ad poub ilo naaj Juon To̦ujin Iiõ ko in an Christ Irooj. Ro renaaj el̦l̦ã im mour jãn eñtaan eo el̦ap, ekoba elõñ milien armej ro me renaaj jerkakpeje, renaaj aikuj aer nuknuk, kijeer m̦õñã, im jikin aer jokwe. Ñan kabwe aikuj kein, jenaaj aikuj kõm̦m̦ani jerbal ko rel̦l̦ap me jenaaj m̦õn̦õn̦õ kaki. Ãinwõt an kar Adam im Iv aikuj lale im kõjparok jikin kallib eo rar jokwe ie, enaaj bareinwõt wõr ippãd jeraam̦m̦an eo ñan kõm̦m̦an bwe lal̦ in en erom juon Pedetaij. Bareinwõt baj l̦õmn̦ak m̦õk kõn an naaj lukkuun kãitoktoklimo ñan katakin elõñ milien armej ro me renaaj jerkakpeje me rejjab lukkuun jel̦ã kõn Jeova im karõk ko an, ekoba ad naaj jipañ ro retiljek me rar mour elõñ iiõ ko m̦oktal̦o̦k jãn Jesus ñan katak kõn men ko rar wal̦o̦k ãlikin aer mej!

7. Ta eo jemaroñ tõmak im lõke, im etke?

⁷ Jemaroñ tõmak im lõke bwe ilo Pedetaij eo ilju im jekl̦aj, jenaaj mour ilo aenõm̦m̦an, naaj kabwe aolep aikuj ko ad, im aolep men renaaj jejjet im laajrak. Etke? Kõnke em̦õj an Jeova kwal̦o̦k ñan kõj jidikin wãween ad naaj mour ium̦win tõl eo an eo Nejin. Jemaroñ lo men in ilo bwebwenato eo kõn an kar Kiiñ Solomon tõl.

IIEN EO KIIÑ SOLOMON EAR TÕL—EJ KWAL̦O̦K JIDIKIN PEDETAIJ

8. Ewi wãween an kar naan ko ilo Sam 37:10, 11, 29 jejjet kũtieer ãlikin an kar Kiin Devid jeiki? (Lale “Kajjitõk ko Jãn Ro Rej Riit” ilo bok in.)

⁸ Kar kõm̦akũt Kiiñ Devid bwe en je kõn naaj ewi wãween mour ñe ilo ilju im jekl̦aj juon kiiñ emãlõtlõt im etiljek enaaj jijet ioon tũroon eo. (Riit Sam 37:10, 11, 29.) Ekkã ad riiti Sam 37:11 ñan ro jet ñe jej kõnono kõn Pedetaij. Ewõr un ko rem̦m̦an unin ad kõm̦m̦ane men in kõnke Jesus ear ãliji naan kein ilo Katak eo an Ioon Tol̦ Eo im ear kwal̦o̦k bwe enaaj jejjet kũtien naan kein ilju im jekl̦aj. (Matu 5:5) Ijoke naan ko an Devid rar bar kaalikkar kõn enaaj ewi wãween mour ilo raan ko an Kiiñ Solomon. Ke Solomon ear tõl ilo Israel, armej ro an Anij rar m̦õn̦õn̦õ kõn aer kar lo el̦ap aenõm̦m̦an im an lõñ jeraam̦m̦an ko ippãer ilo juon ãne “eibwijleplep kõn milik im honey.” Anij ear ba: “El̦aññe kom̦ij etetal ilo Aõ naanin kaiñi, . . .  Inaaj lewaj aenõm̦m̦an ilo ãneo, im kom̦ naaj babu, im ejjel̦o̦k enaaj kaamijak kom̦.” (Liv. 20:24; 26:3, 6) Kallim̦ur kein rar jejjet kũtieer ilo tõre eo Solomon ear tõl. (1 Kro. 22:9; 29:26-28) Im ekar wõr juon kõjatdikdik bwe ro renana ‘renaaj jako.’ (Sam 37:10) Innem alikkar bwe naan ko ilo Sam 37:10, 11, 29 rar jejjet kũtieer ilo raan ko etto im enaaj bareinwõt jejjet kũtieer ilo ilju im jekl̦aj.

9. Ta eo lerooj eo an Shiba ear ba kõn wãween ko rar wal̦o̦k ium̦win tõl eo an Kiiñ Solomon?

⁹ Lerooj eo an Shiba ear roñ kõn an aelõñin Israel aenõm̦m̦an im an lõñ jeraam̦m̦an ko ippãer ium̦win tõl eo an Solomon. Lerooj in ear etal ñan Jerusalem jãn juon jikin ettol̦o̦k ñan kam̦oole men ko ear roñ kaki. (1 Kñ. 10:1) Ãlikin an kar etale im loe aelõñ eo an Solomon, ear ba: “Men ko iar roñ reddik jãn joñan men kein ij loi; . . . El̦ap wõt an jeraam̦m̦an [“ro doom̦,” WGM]; im el̦ap wõt an jeraam̦m̦an ro karejeram̦, ro rej pãd im̦aan mejam̦ iien otemjej im roñjake naanin mãlõtlõt ko am̦.” (1 Kñ. 10:6-8, UBS) Bõtab wãween kein me rar wal̦o̦k ium̦win tõl eo an Solomon rar kwal̦o̦k jidikin wõt men ko me Jeova enaaj kõm̦m̦ani ñan armej ro ium̦win tõl eo an eo Nejin, Jesus.

10. Ilo wãween et em̦m̦anl̦o̦k im eutiejl̦o̦k Jesus jãn Solomon?

¹⁰ Em̦m̦anl̦o̦k im eutiejl̦o̦k Jesus jãn Solomon ilo elõñ wãween ko. Solomon ear juon em̦m̦aan ejjab weeppãn me ear kõm̦m̦ani bõd ko rel̦l̦ap me tokãlik rar bõktok apañ ioon armej ro an Anij. Ijoke ijo iturãjet, Jesus ej juon ri-Tõl eweeppãn me ejjab kõm̦m̦an bõd ñan jidik. (Luk 1:32; Hib. 4:14, 15) Jesus ear anjo̦ ioon mãlejjoñ ko relukkuun pen me Setan ear bõktok ioon. Christ ear kam̦ool bwe ejjãmin jerawiwi ak bwe eban kõm̦m̦ane jabdewõt men me enaaj ko̦kkure armej ro doon retiljek. Ej juon jeraam̦m̦an l̦apl̦ap bwe ej ad Kiiñ.

11. Wõn ro renaaj jipañ Jesus ñan tõl?

¹¹ Enaaj wõr 144,000 ro me renaaj tõl ippãn Jesus im renaaj jerbal ippãn ñan lale im kõjparok armej ro im kajejjeti karõk ko an Jeova ñan lal̦ in. (Rev. 14:1-3) Rein me renaaj tõl ippãn Jesus rar iioon el̦ap apañ im eñtaan ke rar mour ãinwõt em̦m̦aan ro im kõrã ro ijin ioon lal̦, kõn men in renaaj mel̦el̦e im tũriam̦o kake kõj armej. Kain jerbal rot eo me rein renaaj kõm̦m̦ane?

KAIN JERBAL ROT EO RŨKKAPIT RO RENAAJ KÕM̦M̦ANE?

12. Ta jerbal eo Jeova enaaj lel̦o̦k ñan ro 144,000?

¹² Jerbal eo em̦õj lel̦o̦k ñan Jesus im ro rej tõl ippãn ekanooj in l̦apl̦o̦k jãn jerbal eo kar lel̦o̦k ñan Solomon. Kiiñ in an kar Israel ear aikuj in lale im kõjparok elõñ milien armej ro ilo juon wõt aelõñ. Bõtab ro rej tõl ilo Aelõñ eo an Anij renaaj jipañ lale im kõjparok elõñ pilien armej ro me rej jokwe ipel̦aakin lal̦ in. Men in ej juon jeraam̦m̦an elukkuun l̦ap me Jeova ej lel̦o̦k ñan rein me 144,000 uwaaer!

13. Eddo ta eo ejejuwaan enaaj wõr ippãn ro renaaj tõl ippãn Jesus?

¹³ Ãinwõt Jesus, ro 144,000 renaaj jerbal ãinwõt kiiñ im bũrij ro. (Rev. 5:10) Ium̦win Kien Moses, bũrij ro rar lale im kõjparok ãjmour ko an armej ro ekoba jipañ er bwe en epaak wõt kõtaan eo aer ippãn Jeova. Kien eo ear “annañel̦o̦k men ko rem̦m̦an renaaj itok,” kõn men in ejim̦we ñan ad bõk l̦õmn̦ak eo bwe ro me renaaj tõl ippãn Jesus renaaj jipañ ilo jerbal eo ejejuwaan ñan lale im kõjparok aikuj ko an armej ro an Anij, ilo kanniõk im ilo jetõb. (Hib. 10:1) Jenaaj aikuj kõttar ñan lale ewi wãween an kiiñ im bũrij rein naaj kõnono ippãn armej ro doon Anij me renaaj pãd ijin ioon lal̦. Jekdo̦o̦n ta karõk ko Jeova enaaj kõm̦m̦ani, ak jemaroñ lõke bwe ilo naaj Pedetaij, ro renaaj pãd ijin ioon lal̦ renaaj bõk naanin tõl ko rej aikuji.​—Rev. 21:3, 4.

TA KO ‘JIIP RO JET’ REJ AIKUJ KÕM̦M̦ANE BWE REN MAROÑ MOUR ILO PEDETAIJ?

14. Ta kõtaan eo an ‘jiip ro jet’ im ro jatin Christ?

¹⁴ Jesus ear n̦aetan ro me renaaj tõl ippãn, juon “bwij edik.” (Luk 12:32) Ear bareinwõt kõnono kõn bar juon kumi me ear n̦aetan ‘jiip ro jet.’ Kumi kein ruo rej juon wõt bwij me rej bõrokuk ippãn doon. (Jon 10:16) Em̦õj an kumi kein ruo jino jerbal ippãn doon, im renaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ane men in ilo iien eo lal̦ in enaaj erom juon pedetaij. Bõtab alikkar bwe ilo naaj tõre in, ro rej uwaan “bwij [eo] edik” renaaj pãd ilo lañ im ro rej uwaan ‘jiip ro jet’ enaaj wõr aer kõjatdikdik ñan mour indeeo ijin ioon lal̦. Ijoke ebar wõr men ko jet me ro uwaan ‘jiip ro jet’ rej aikuj kõm̦m̦ane kiiõ bwe ren maroñ mour ilo Pedetaij.

15. (1) Ewi wãween an ‘jiip ro jet’ jerbal ippãn ro jatin Christ? (2) Ewi wãween kwõmaroñ anõke joñak eo an em̦m̦aan eo jeid im jatid ilo m̦õn wia eo? (Lale pija eo.)

¹⁵ Ri-nana eo me ear ukel̦o̦k ear mej m̦okta jãn an kar maroñ kam̦ool bwe ear kam̦m̦oolol kõn men eo Christ ear kõm̦m̦ane ñane. Ijoke, ñan kõj ro me rej uwaan ‘jiip ro jet,’ elukkuun lõñ iien ko repel̦l̦o̦k kiiõ ñan ad maroñ kwal̦o̦k wãween ad eñjake kõn Jesus. Ñan waanjoñak, jej kwal̦o̦k bwe jej yokwe e ikijjeen wãween ad kõm̦m̦an ñan rũkkapit ro jatin. Jesus ear ba bwe enaaj ekajete jiip ro ekkar ñan wãween aer kõm̦m̦an ñan rein. (Matu 25:31-40) Jemaroñ rejetake ro jatin Christ ikijjeen ad kijejeto ilo ad jipañ er kõm̦m̦ane jerbalin kwal̦o̦k naan im kõm̦m̦an ri-kal̦oor. (Matu 28:18-20) Bwe jen maroñ kõm̦m̦ane men in, jekõn̦aan kortokjãn kein katakin Baibõl̦ ko me em̦õj litoki ñan kõj, ãinwõt bok eo etan M̦õn̦õn̦õ kõn Mour ñan Indeeo! El̦aññe ejjel̦o̦k am̦ rũkkatak Baibõl̦ ilo tõre in, kwõmaroñ ke kõm̦m̦an am̦ mejãnkajjik ñan kate eok joñan wõt am̦ maroñ ñan kajjitõk ippãn ro kwõj iioone er el̦aññe rekõn̦aan katak Baibõl̦?

16. Ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani kiiõ ñan kõpooj kõj make ñan ad naaj mour ium̦win Aelõñ eo an Anij?

¹⁶ Jejjab aikuj kõttar ñan ad naaj mour ilo Pedetaij ñan erom kain armej ro me Jeova ekõn̦aan bwe ren mour ie. Jemaroñ jino kiiõ ñan kate kõj bwe jen m̦ool ilo kõm̦m̦an ko ad im ilo ad kõnono, ekoba ñan mour ilo juon wãween epel̦an. Im jemaroñ kwal̦o̦k ad tiljek ñan Jeova, ñan eo pãleed, im ñan Kũrjin ro jeid im jatid. Ñe el̦apl̦o̦k ad l̦oore kien ko an Anij kõn ta ko rejim̦we im rebõd ilo tõre in jej mour ilo lal̦ in enana, innem enaaj pidodol̦o̦k ad l̦oori kien kein ilo Pedetaij. Jemaroñ bar kaddek kadkad ko im ejaak kapeel ko ñan kaalikkar bwe jej kõpooj kõj make ñan ad naaj mour ilo Pedetaij. Lale katak eo etan “Kwõpojak Ke ñan ‘Jolõte Lal̦ In’?” ilo magazine in.

17. Ej aikuj ke lukkuun nana ad mour kõn jerawiwi ko jaar kõm̦m̦ani ilo kar m̦okta? Jouj im kõmel̦el̦e.

¹⁷ Jej aikuj bareinwõt kate kõj ñan jol̦o̦k an nana ad mour kõn jerawiwi ko jaar kõm̦m̦ani ilo kar m̦okta. Alikkar bwe jejjab kõn̦aan watõk katok in mour eo an Jesus ãinwõt juon menin jekpen ñan ad “jerawiwi ilo ad jel̦ã kake.” (Hib. 10:26-31) Bõtab jemaroñ bõk kaenõm̦m̦an ilo ad jel̦ã bwe el̦aññe em̦õj ad m̦oolin ukel̦o̦k jãn juon jerawiwi el̦ap, bõk jipañ jãn Jeova im em̦m̦aan ro rej lale eklejia, im ukot wãween ad mour, innem em̦õj an Jeova lukkuun jeorl̦o̦k ad bõd. (Ais. 55:7; Jrb. 3:19) Keememej naan ko an Jesus ñan ri-Parisi ro ke ear ba: “Iar jab itok bwe in pukot ro rewãnõk, ak iar itok bwe in pukot rijjerawiwi ro.” (Matu 9:13) Katok in mour eo an Jesus el̦ap an kajoor im emaroñ kalbubuuk aolep jerawiwi ko ad.

KWÕMAROÑ MOUR INDEEO ILO PEDETAIJ

18. Ta eo kokõn̦aan nãj bwebwenato kake ippãn ri-nana eo me ear mej turin Jesus?

¹⁸ Kwõmaroñ ke pijaikl̦o̦k am̦ pãd ilo Pedetaij im kwõj bwebwenato ippãn ri-nana eo me ear kõnono ippãn Jesus? Ejjel̦o̦k pere bwe komiro jim̦or naaj kwal̦o̦k amiro kam̦m̦oolol kõn katok in mour eo an Jesus. Kwõmaroñ bõlen naaj kajjitõk ippãn bwe en bwebwenato waj kõn ta ko rar wal̦o̦k ilo awa ko ãliktata in an Jesus mour ijin ioon lal̦ im kõn wãween an kar eñjake ke Jesus ear uwaake kajjitõk eo an. Im ñan ri-nana eo, bõlen emaroñ kajjitõk ippam̦ kõn ewi wãween kar mour ilo raan ko ãliktata ilo jukjukun pãd in an Setan. Enaaj juon menin jeraam̦m̦an ñan katak Naanin Anij ippãn armej ro me rej ãinwõt em̦m̦aan in!—Eps. 4:22-24.

19. Etke mour ilo Pedetaij eban jãlimo ñan jidik? (Lale pija eo ilo kilin bok in.)

¹⁹ Mour ilo Pedetaij eban jãlimo ñan jidik. Aolep iien jenaaj iioon armej ro rekãitoktoklimo ak rokkõtaktak jãn doon im jenaaj kõm̦m̦ani jerbal ko el̦ap tokjãer. Men eo em̦m̦antata, kajjojo raan enaaj l̦apl̦o̦k ad jel̦ã kajjien Jemãdwõj ilañ im jenaaj m̦õn̦õn̦õ kõn men ko enaaj litoki ñan kõj. Eban jem̦l̦o̦k ad katak kõn E, im enaaj lukkuun lõñ men ko jenaaj ekkatak kõn menin kõm̦anm̦an ko an. Enaaj l̦ak to l̦o̦k ad mour, enaaj m̦wilal̦l̦o̦k yokwe eo ad ñan Anij. El̦ap ad kam̦m̦oolol Jeova im Jesus kõn aerro kar letok kallim̦ur eo bwe jemaroñ mour indeeo ilo Pedetaij!