KATAK 13

El̦aññe Komiro Eo Pãleem̦ Ej L̦õmn̦ak in Jepel

1, 2. Ñe juon ej kile bwe ejjab em̦m̦an pãd eo aerro eo pãleen, ta kajjitõk eo ej aikuj kajjitõk ippãn make?

ILO kar iiõ eo 1988, juon kõrã in Italy etan Lucia ear lukkuun bũrom̦õj.a Joñoul iiõ ãlikin aerro kar l̦eo pãleen m̦are, erro ar l̦õmn̦ak in jepel. Elõñ alen an kar Lucia kajjioñ kõm̦m̦an bwe en bar em̦m̦an pãd eo aerro l̦eo ippãn, ak ear ejjel̦o̦k tõprak. Kõn aerro kar lukkuun oktak jãn doon, erro kar jaje kilen mour ippãn doon. Kõn men in, erro kar jepel im kõrã in ear make lale leddik ro ruo nejierro. Lucia ear ba: “Iar l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k jabdewõt men emaroñ kar jipañ kõmro bwe kõmro en koba wõt.”

² El̦aññe ejjab em̦m̦an pãd n̦e amiro eo pãleem̦, ejjel̦o̦k pere bwe kwõmel̦el̦e kõn eñjake ko an Lucia. Bõlen joñan an nana pãd n̦e amiro, kwõj l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k jabdewõt men kwõmaroñ kõm̦m̦ane bwe en em̦m̦anl̦o̦k. El̦aññe kwõj bõk l̦õmn̦ak in, em̦m̦an ñe kwõj kajjitõk ippam̦ make: Iar ke l̦oore aolep naan in kakapilõk ko an Anij ilo Baibõl̦ ñan kõm̦m̦an bwe en em̦m̦anl̦o̦k pãd e am̦ro?​—Sam 119:105.

3. Ñe rippãlele ro rej kõm̦m̦an aer peba in jepel, ta ko ekkã an wal̦o̦k ñan er im baam̦le ko aer?

³ Ñe ej wal̦o̦k apañ ko rel̦l̦ap ikõtaan rippãlele ro, ekkã aer l̦õmn̦ak bwe wãween eo wõt remaroñ kõm̦m̦ane ñan kõm̦adm̦õd apañ ko aer ej ñe rej jepel. Ilo elõñ aelõñ ko, ej lõñl̦o̦k wõt rippãlele ro rej jepel. Kar kõm̦m̦an etale im loe bwe elõñ iaan rippãlele rein me rar kõm̦m̦an aer peba in jepel rej ajl̦o̦k kõn aer kar jepel. Kar bar loe bwe el̦apl̦o̦k an armej ro me rar jepel eñtaan im ekkutkutl̦o̦k aer nañinmej jãn armej ro me rejjab jepel. El̦ap an bar jelõt ajri ro nejier ñe rej jepel. Ekkã an ajri ro nejier bũrom̦õj im eñtaan ium̦win elõñ iiõ. Ñe rippãlele ro rej jepel, jemãer im jineer kab ro m̦õttaer rej bar eñtaan. Ak ta kõn Anij, eo me ear karõk bwe armej ren m̦are im pãlele? Ta l̦õmn̦ak eo an ñe ej loe an rippãlele ro me em̦õj aer m̦are jepel?

4. Ta eo rippãlele ro rej aikuj kõm̦m̦ane ñe ewõr apañ ko rej wal̦o̦k ikõtaaer?

⁴ Ãinwõt an kar wal̦o̦k ilo katak ko m̦oktal̦o̦k, Anij ear karõk bwe rippãlele ro me em̦õj aer m̦are ren koba toon wõt aer mour. (Jenesis 2:24) Ak etke elõñ rippãlele ro rej jepel? Unin an elõñ jepel ej kõn apañ ko rej wal̦o̦k ikõtaaer. Ejjab aolep rippãlele ro rej kajju jepel ilo jidimkij. Enañin aolep iien, ej wal̦o̦k kakõl̦l̦e ko me rej kaalikkar bwe ejjab em̦m̦an pãd eo an ruo rippãlele. Meñe apañ ko rej iiooni remaroñ dik, ak el̦aññe rejjab m̦õkaj im kõm̦adm̦õdi, remaroñ l̦apl̦o̦k ñan tõre eo me rebani. Bõtab, el̦aññe rippãlele ro rej m̦õkaj im kõm̦adm̦õde apañ ko aer ilo aer l̦oori naan in kakapilõk ko ilo Baibõl̦, men in emaroñ jipañ er bwe ren jab jepel.

EN JIM̦WE AM̦ L̦ÕMN̦AK KÕN PÃD N̦E AMIRO

5. Etke ej aikuj jim̦we wãween an rippãlele ro l̦õmn̦ak kõn pãd eo aer?

⁵ Juon iaan men ko me remaroñ kõm̦m̦an apañ ikõtaan ruo rippãlele ej ñe juon iaaerro ak erro jim̦or ej l̦õmn̦ak bwe eban wal̦o̦k apañ ko ñan er ñe em̦õj aer m̦are. Elõñ bok ko im pija ko rej kõm̦m̦an an armej ro l̦õmn̦ak bwe aolep iien renaaj m̦õn̦õn̦õ im eban wal̦o̦k apañ ñan er ñe em̦õj aer m̦are im rej pãlele. Rel̦ak pãlele im el̦ak wal̦o̦k apañ ikõtaaer im eo pãleer, rejjab m̦õn̦õn̦õ ippãn doon im rellu kõnke ejjab tõprak kõn̦aan ko aer. Ta ko rippãlele ro rej aikuj kõm̦m̦ani bwe ren m̦õn̦õn̦õ wõt ippãn doon meñe rejjab weeppãn? Eokwe, elõñ men ko erro jim̦or ej aikuj kate erro ñan kõm̦m̦ani bwe en jab jorrããn pãd eo aerro. Jen lale ta kein.

6. (1) Ta eo Baibõl̦ ej kwal̦o̦k kõn rippãlele ro me em̦õj aer m̦are? (2) Ta jet iaan men ko rej kõm̦m̦an bwe en wõr apañ ikõtaan ruo rippãlele?

⁶ Naan in kakapilõk ko ilo Baibõl̦ remaroñ jipañ rippãlele ro me em̦õj aer m̦are. Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe pãlele ej juon men ekam̦õn̦õn̦õ. Bõtab, ej bar kwal̦o̦k bwe ewõr “inepata ko rej wal̦o̦k raan otemjej ippãn rippãlele” ro. (1 Korint 7:28, UBS) Rippãlele ro rejjab weeppãn im elõñ iien rej kõm̦m̦an bõd. Bareinwõt, rippãlele ro reoktak jãn doon. Wãween aer l̦õmn̦ak im eñjake, kab wãween aer kar dik im rũttol̦o̦k reoktak jãn doon. Kõn men in, jet iien remaroñ jab errã ippãn doon kõn wãween aer kõjerbal jããn, kõkkaajiririik ajri ro nejier, im lale ak kõm̦m̦an ñan rũtto ro jemãer im jineer. Emaroñ bar wal̦o̦k apañ ko ñan ruo rippãlele ñe rejjab kõm̦m̦an aerro iien ippãn doon im rejjab kõn̦aan babu ak pãd ippãn doon.b Meñe emaroñ bõk iien ñan kõm̦adm̦õd apañ kein, ak lale kwaar ebbeer! Elõñ rippãlele ro rar lo tõprak ilo aer jim̦or kate er ñan kõm̦adm̦õde apañ ko rej wal̦o̦k ñan er.

KWAL̦O̦K BŨRUOMIRO ÑAN DOON

7, 8. El̦aññe rippãlele ro rej illu ippãn doon, ta naan in kakapilõk eo jãn Baibõl̦ emaroñ jipañ er?

⁷ Elõñ rej loe bwe epen aer dãpij aer illu ñe rej kwal̦o̦k bũrueer ñan eo pãleer kõn men ko rej kõmetak er, kainepataik er, ak m̦õjn̦o̦ ko aer make. Ñan waanjoñak, epen aer dãpiji aer illu ñe rej kile bwe eo pãleer ejjab mel̦el̦e kõn eñjake im l̦õmn̦ak ko aer. Kõn aer illu, rej kal̦apl̦o̦k wõt apañ eo. Ekkã aer ba ñan eo pãleer, “El̦ap wõt am̦ l̦õmn̦ak kõn kwe make,” ak, “Kwõjjab yokwe eõ.” Kõn aer ba men kein, eo pãleer emaroñ ikõñ im jab el̦l̦o̦k ñan er kõnke ejjab kõn̦aan akwããl.

⁸ Em̦m̦anl̦o̦k ñe rippãlele ro rej l̦oore naan in kakapilõk eo ilo Baibõl̦ me ej ba: “Kom̦win illu im jab jerawiwi; al̦ en jab tulo̦k ioon ami illu.” (Epesõs 4:26) Kar kajitũkin ruo rippãlele kõn ta eo ear jipañ erro bwe en em̦m̦an wõt pãd eo aerro. Ke kar kajitũkin rũtto rein, emootl̦o̦k de 60 iiõ jãn kar iien eo me erro ar m̦are. L̦al̦l̦ap eo ear ba: “Kõmro kar pepe bwe m̦okta jãn am̦ro kiki, kõmro ej aikuj kõm̦adm̦õd jabdewõt apañ ko rej wal̦o̦k ikõtaamro, jekdo̦o̦n ta ñe rej apañ jiddik.”

9. (1) Ñe ruo rippãlele rej inepata ippãn doon, ta eo Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe erro jim̦or en kõm̦m̦ane? (2) Ta eo rippãlele ro rej aikuj kõm̦m̦ane aolep iien meñe emaroñ pen?

⁹ Ñe ruo rippãlele rej inepata ippãn doon, erro jim̦or ej aikuj ‘m̦õkaj aer roñjake, rum̦wij aer kõnono, im rum̦wij aer illu.’ (Jemes 1:19) Ãlikin aerro roñjake doon, erro jim̦or ej aikuj m̦õkaj im jol̦o̦k an doon bõd. (Jemes 5:16) Epen ñan ba, “Jol̦o̦k bõd,” ilo juon wãween emera. Eñin unin rippãlele ro rej aikuj kõttãik bũrueer m̦okta jãn aer ba naan kein. El̦aññe rippãlele ro rej kõm̦m̦ane men in, enaaj pidodol̦o̦k aer kõm̦adm̦õdi apañ ko aer. Men in enaaj bar jipañ rippãlele ro bwe ren epaakel̦o̦k wõt doon im bwe ren m̦õn̦õn̦õ in pãd iturin doon.

L̦ÕMN̦AK KÕN AIKUJ IM KÕN̦AAN KO AN DOON

10. Ta eo Paul ear rõjañ Kũrjin ro ilo Korint bwe ren kõm̦m̦ane me emaroñ bar jerbal ñan Kũrjin ro ilo raan kein?

¹⁰ Ke Paul ear jejel̦o̦k ñan Kũrjin ro etto ilo Korint, ear rõjañ er bwe ren m̦are “kõn an l̦ap l̦õñ.” (1 Korint 7:2, UBS) Ear l̦ap an nana men ko rar wal̦o̦k ilo Korint. Bõtab, el̦apl̦o̦k an nana men ko rej wal̦o̦k ilo raan kein. Elukkuun lõñ men ko rej kairuj eñjake ko an armej ro im kareel er bwe ren kõn̦aan babu ak pãd ippãn ro jet. Ñan waanjoñak, enañin aolep armej ro ilo lal̦ in rejjab jook in bwebwenato kõn m̦anit ko rettoon an armej. Bareinwõt, elõñ bok ko im pija ko me rej kwal̦o̦k kõn an armej ro pãd ippãn doon. Im nuknuk ko an kõrã ro im jiroñ ro ilo raan kein el̦ap aer kabwilo̦klo̦k mãj. Armej ro ilo Korint rar bar nana ãinwõt armej ro ilo raan kein. Eñin unin an kar Paul jiroñ Kũrjin ro ilo Korint im ba: “Em̦m̦anl̦o̦k pãlele jãn ami urur kõn kõn̦aan enana.”—1 Korint 7:9, UBS.

11. (1) Ta ijo kun̦aan rippãlele ro ñan doon? (2) Ta eo rippãlele ro rej aikuj l̦õmn̦ak kake?

¹¹ Baibõl̦ ej kakien Kũrjin ro em̦õj aer m̦are ilo an ba: “Juon em̦m̦aan en kõm̦m̦an men ko kun̦aan ñan lio pãleen, kab juon kõrã en kõm̦m̦an men ko kun̦aan ñan l̦eo pãleen, im kajjojo iaaer ren kabwe aikuj ko an doon.” (1 Korint 7:3, UBS) Eoon in ej kaalikkar bwe rippãlele ro me em̦õj aer m̦are rej aikuj l̦õmn̦ak kõn kõn̦aan im aikuj ko an doon, im jab kõn er make. El̦aññe renaaj kõm̦m̦ane men in, erro naaj m̦õn̦õn̦õ ñe erro ej babu ak pãd ippãn doon. Baibõl̦ ej rõjañ em̦m̦aan ro bwe ren kwal̦o̦k “jel̦ãl̦o̦kjen̦” im l̦õmn̦ak kõn kõrã ro pãleer. (1 Piter 3:7) El̦aptata an em̦m̦aan ro aikuj kõm̦m̦ane men in ñe rej pãd ippãn kõrã ro pãleer. El̦aññe elãj an l̦eo babu ak pãd ippãn lio ippãn, lio eban lukkuun m̦õn̦õn̦õ ñe erro ej babu ak pãd ippãn doon.

12. Ta eo rippãlele ro rej aikuj kõm̦m̦ane ilo iien ko me rej kile bwe rejjab maroñ babu ak pãd ippãn eo pãleer?

¹² Emaroñ wõr jet iien ko me rippãlele ro rejjab babu ak pãd ippãn doon. Ñan waanjoñak, ilo iien ko me kõrã eo ej mejãn allõñ ak ñe elukkuun m̦õk, emaroñ jab kõn̦aan babu ak pãd ippãn l̦eo pãleen. (Lale Livitikõs 18:19, UBS.) L̦eo emaroñ jab bar kõn̦aan babu ak pãd ippãn lio pãleen ñe elukkuun poub kõn jerbal ko an im elukkuun m̦õk. Ñe lio ak l̦eo ej kile bwe ewal̦o̦k men kein ñane im ejjab maroñ babu ak pãd ippãn eo pãleen, ej aikuj kõnnaan kake men in ñan eo pãleen im kwal̦o̦k bũruon ñane. Baibõl̦ ej ba bwe erro ej aikuj “bõro wõt juon kake m̦okta.” (1 Korint 7:5, UBS) Ñe lio ak l̦eo ej kõm̦m̦ane men in, eo pãleen eban bõk l̦õmn̦ak ko rebõd. Bõtab, el̦aññe aolep iien juon kõrã ej m̦akoko in babu ak pãd ippãn l̦eo pãleen, enaaj pidodo an l̦eo po ilo menin kapo ko, ãinwõt l̦õñ ak men ko jet. Im el̦aññe juon em̦m̦aan ej lãj ilo an babu ak pãd ippãn lio pãleen, enaaj pidodo an lio po ilo menin kapo ko. Men in emaroñ kõm̦m̦an bwe en jino jorrããn pãd eo aerro.

13. Ta ko Kũrjin ro rej aikuj kõm̦m̦ani ñan kõjparok wõt l̦õmn̦ak ko aer?

¹³ Aolep Kũrjin ro, ekoba ro me em̦õj aer m̦are, rej aikuj kõjparok er jãn pija nana ko. Etke? Kõnke pija nana ko remaroñ kõm̦m̦an bwe en wal̦o̦k kõn̦aan ko renana im rejekkar ippãer. (Kolosse 3:5, UBS) Jiroñ ro im kõrã ro ewõr pãleer rej aikuj kõjparok l̦õmn̦ak ko aer im wãween aer kõm̦m̦an ñan likao im em̦m̦aan ro im wãween aer em̦m̦akũtkũt im̦aan mejãer. Im likao im em̦m̦aan ro me ewõr pãleer rej aikuj kõjparok l̦õmn̦ak ko aer im wãween aer kõm̦m̦an ñan jiroñ ro im kõrã ro im wãween aer em̦m̦akũtkũt im̦aan mejãer. Jijej ear ba: “Jabdewõt eo ej kalimjek kõrã im mejkaiie em̦õj an l̦õñ ippãn ilo bũruon.” (Matu 5:28) Ñe rippãlele ro rej l̦oori naan in kakapilõk ko ilo Baibõl̦ kõn an ruo rippãlele babu ak pãd ippãn doon, men in enaaj jipañ er bwe ren jab po ilo menin kapo ko im l̦õñ. Renaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im m̦õn̦õn̦õ ñe erro ej babu ak pãd ippãn doon. Im erro naaj kile bwe aerro pãd ippãn doon ej juon menin letok jãn Jeova, eo ear karõk bwe armej ren m̦are im pãlele.​—Jabõn Kõnnaan 5:15-19.

EL̦AÑÑE EO PÃLEEM̦ EAR L̦ÕÑ

14. (1) Ta eo ekabũrom̦õjm̦õj ej wal̦o̦k ñan jet rippãlele ro? (2) Etke jet rippãlele ro rej jepel?

¹⁴ Enañin aolep Kũrjin ro me em̦õj aer m̦are rej kõm̦adm̦õdi aolep apañ ko rej wal̦o̦k ñan er. Bõtab, ewõr jet rippãlele ro me epen aer kõm̦adm̦õdi apañ ko rej wal̦o̦k ñan er. Ekabũrom̦õjm̦õj bwe enaaj baj wõr wõt rippãlele ro rej jepel. Etke rej jepel? Kõnke rejjab weeppãn im rej mour ilo juon jukjukun pãd me ej pãd ium̦win maroñ eo an Setan. (1 Jon 5:19, UBS) Ta ko Kũrjin ro me em̦õj aer m̦are rej aikuj kõm̦m̦ani ñe rej l̦õmn̦ak in jepel?

15. (1) Ekkar ñan Baibõl̦, ta un eo wõt unin an rippãlele ro maroñ jepel im m̦areik bar juon? (2) Etke jet rippãlele ro rar pepe in koba wõt ippãn eo pãleer meñe ear l̦õñ ak ellolo?

¹⁵ Ãinwõt an kar wal̦o̦k ilo Katak 2, Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe un eo wõt unin an rippãlele ro me em̦õj aer m̦are maroñ jepel im m̦areik bar juon ej ñe juon iaaerro ej l̦õñ ak ellolo.c (Matu 19:9) El̦aññe ewõr am̦ kein kam̦ool bwe eo pãleem̦ ej l̦õñ ak ellolo jãn kwe, kwõj aikuj make pepe el̦aññe kwõnaaj koba wõt ippãn ke ak jepel. Ejjel̦o̦k kien kõn men in. Jet Kũrjin ro rar pepe in koba wõt ippãn eo pãleer kõnke rar kile bwe ear m̦ool an eo pãleer jol̦o̦k an bõd. Kõn men in, pãd eo aer ear bar em̦m̦an. Ro jet rar bar pepe in koba wõt ippãn eo pãleer kõnke ewõr nejier ajri.

16. (1) Etke jet rippãlele rar pepe in jepel jãn eo pãleer me ear l̦õñ ak ellolo? (2) Jekdo̦o̦n ñe juon ej pepe in jepel jãn eo pãleen ak jaab, etke ejjel̦o̦k juon ej aikuj kananaiki kõn pepe eo ej kõm̦m̦ane?

¹⁶ Jet rar pepe in jepel jãn eo pãleer me ear l̦õñ ak ellolo kõnke armej in ebõro̦ro ak ebõro̦ro armej eo me ear loe ak l̦õñ ippãn. Bar jet rar pepe in jepel kõnke eo pãleer ebõk nañinmej in jiroñ im likao kõn wõt an l̦õñ. Ro jet rar pepe in jepel kõnke rej aikuj kõjparok ajri ro nejier jãn eo pãleer me ej rape ak ko̦kkure ajri ro, ak kõm̦m̦ani m̦anit ko rejekkar ñan er. Elõñ men ko juon ej aikuj lukkuun l̦õmn̦ak kaki m̦okta jãn an pepe el̦aññe ekkar bwe en jepel ke ak jaab. El̦aññe kwaar jel̦ã bwe eo pãleem̦ ear l̦õñ ak ellolo im tokãlik kwõj bar babu ak pãd ippãn, mel̦el̦ein men in bwe em̦õj am̦ jol̦o̦k an bõd im kokõn̦aan bwe pãd eo amiro en wõnm̦aanl̦o̦k wõt. Kõn men in, kwõjjab maroñ jepel jãne im bar kappok pãleem̦. Ejjel̦o̦k juon ej aikuj kwal̦o̦k ta eo kwõn pepe in kõm̦m̦ane. Bareinwõt, ejjel̦o̦k juon ej aikuj kõnnaan im kananaik eok kõn pepe eo kwõj kõm̦m̦ane. Kwe eo make kwõj aikuj kõm̦m̦ane pepe eo am̦ im kwõj aikuj pojak ñan jabdewõt men ko renaaj wal̦o̦k kõn pepe eo kwõj kõm̦m̦ane. Baibõl̦ ej ba: “Jabdewõt armej enaaj make ineek kun̦aan.”—Galetia 6:5.

UN KO JET UNIN AN RIPPÃLELE RO JEPEL

17. Ta eo Baibõl̦ ej ba kõn ro me rej jepel meñe eo pãleer ear jab l̦õñ ak ellolo?

¹⁷ Jet iien ej wal̦o̦k apañ ko rel̦l̦ap me rej kõm̦m̦an an jet Kũrjin pepe in ilo̦k jãn eo pãleer ak kõm̦m̦an aer peba in jepel meñe eo pãleer ear jab l̦õñ. Bõtab, ñe rej jepel kõn apañ kein, Baibõl̦ ejjab kamãlim aer bar kappok pãleer. (Matu 5:32) Ñe juon ej jepel meñe eo pãleen ear jab l̦õñ, Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe armej in ‘en pãd make iaan,’ ñe eaab, ‘en jepl̦aak ñan eo pãleen.’ (1 Korint 7:11, UBS) Jen kiiõ etale jet iaan apañ kein rel̦l̦ap me rej kõm̦m̦an an jet Kũrjin ilo̦k jãn eo pãleer ak kõm̦m̦an aer peba in jepel meñe eo pãleer ear jab l̦õñ.

18, 19. Ta jet iaan apañ ko rel̦l̦ap me rej kõm̦m̦an an jet rippãlele ro kõm̦m̦an aer peba in jepel meñe eo pãleer ear jab l̦õñ?

¹⁸ Jet baam̦le relukkuun jeram̦õl im jerata kõnke jemãn baam̦le eo ejjab kabwe aikuj ko aer. Ejjab kabwe aikuj ko an kõrã eo pãleen im ajri ro nejin kõn an jowan im kõn an kõjerbal jããn ko aer ñan kõm̦m̦ani m̦anit ko renana.d Ñan waanjoñak, ej iukkure kõn jããn ko an baam̦le eo ilo an kããm̦bõl̦, kadek, im wia jikka, betel nut, ak uno ko rekkajjoor. Baibõl̦ ej ba: “El̦aññe juon ejjab kõjparok ak lale ro . . . rej pãd ilo baam̦le eo an make, ej kaarmejjete tõmak in ad, im el̦apl̦o̦k an nana jãn ro rejjab tõmak.” (1 Timote 5:8, UBS) El̦aññe em̦m̦aan in ejjab kõn̦aan kõm̦m̦an oktak, ak ekõn̦aan wõt bõk jããn ko an kõrã eo ippãn im iukkure kaki, kõrã eo emaroñ pepe in kõm̦m̦an an peba in jepel. Emaroñ kõm̦m̦ane men in bwe e im ajri ro nejin ren jab eñtaan im pãd ilo aikuj aolep iien.

¹⁹ Ro jet rej kõm̦m̦an aer peba in jepel kõnke eo pãleer el̦ap an lãj im ej m̦ane er. Jet iien joñan an l̦ap an eo pãleer m̦an er, relukkuun jorrããn im nañinmej. Ebar wõr jet rej jepel kõnke aolep iien eo pãleer ej iuun er ñan rupi kien ko an Anij im kõm̦m̦an bwe en lukkuun pen aer karejar ñan Jeova. Rein rej kile bwe wãween eo wõt remaroñ “pokake Anij el̦ap jãn armej” ej ñe rej kõm̦m̦an aer peba in jepel.​—Jerbal 5:29.

20. (1) Ta eo ro jet remaroñ kõm̦m̦ane ñan jipañ juon eo me ej l̦õmn̦ak in jepel, im ta eo rejjab aikuj kõm̦m̦ane? (2) Ñe juon ej inepata ippãn eo pãleen, ta eo ejjab aikuj kõm̦m̦ane?

²⁰ El̦aññe juon rippãlele ej iioone juon iaan men kein jilu, ejjel̦o̦k juon ej aikuj iuuni armej in me ejjel̦o̦k ruõn bwe en jepel ak koba wõt ippãn eo pãleen. Ro m̦õttan ilo eklejia eo me em̦m̦an joñak ko aer im em̦m̦aan ro me rej lale eklejia eo remaroñ lel̦o̦k ñane naan in rõjañ ko jãn Baibõl̦. Bõtab armej rein rejjab lukkuun jel̦ã kõn aolep men ko rej wal̦o̦k ikõtaan armej eo im eo pãleen. Jeova wõt ej loe aolep men ko rej wal̦o̦k. El̦aññe juon kõrã ej inepata im kõl̦l̦apl̦ap kõn apañ ko ej iiooni kõnke ekõn̦aan jepel jãn l̦eo pãleen, kõrã in ej kõjekdo̦o̦n karõk in Anij ear kõm̦m̦ane ñan rippãlele ro. Bõtab, el̦aññe kõrã in ej iioone juon iaan wãween kein jilu im ej pepe in jepel, ejjel̦o̦k juon ej aikuj kananaik kõrã in kõn pepe in an. Ejjel̦o̦k juon ej aikuj bar kananaik em̦m̦aan ro ñe rej pepe in jepel ñe rej bar iiooni ejja men kein wõt. Jej aikuj keememej bwe “kõj otemjej jenaaj jutak im̦aan tũroon in ekajet an Anij.”—Rom 14:10.

EAR BAR EM̦M̦AN PÃD EO AERRO

21. Ta eo ej kwal̦o̦k bwe naan in kakapilõk ko ilo Baibõl̦ rej jipañ rippãlele ro?

²¹ Ilo jinoin katak in, jaar kwal̦o̦k kõn kõrã eo etan Lucia me ear pepe in ilo̦k jãn l̦eo pãleen. Jilu allõñ ãlikin aerro kar jepel, Lucia ear jino katak Baibõl̦ ippãn Ri Kõnnaan ro an Jeova. Lucia ej ba: “Iar lukkuun bwilõñ kõnke naan in kakapilõk ko ilo Baibõl̦ rar jipañ eõ ñan kõm̦adm̦õdi apañ ko aõ. Ãlikin juon wiik in aõ kar katak, iar kõn̦aan bar ro̦o̦l ñan l̦eo ippa. Imaroñ ba bwe Jeova ejel̦ã kilen jipañ rippãlele ro kõnke naan in kakapilõk ko an ilo Baibõl̦ rej jipañ rippãlele ro ñan kwal̦o̦k aer yokwe doon. Jet rej ba bwe Ri Kõnnaan ro an Jeova rej rupe im kõjepel baam̦le ko. Bõtab, ejjab m̦ool men in kõnke ãlikin aõ kar katak, ear bar em̦m̦an pãd eo am̦ro l̦eo ippa.” Lucia ear katak im l̦oori naan in kakapilõk ko jãn Baibõl̦ ilo mour eo an.

22. Ta eo rippãlele ro rej aikuj kõm̦m̦ane?

²² Ebar lõñ rippãlele ro me rar bõk jipañ jãn Baibõl̦ ãinwõt kar Lucia. Rippãlele ro me em̦õj aer m̦are rej aikuj m̦õn̦õn̦õ kõn pãd eo aer im jab watõke ãinwõt juon men ekaeñtaanan. Jeova em̦õn̦õn̦õ in jipañ rippãlele ro. Ejjel̦o̦k bar jabdewõt naan in kakapilõk ko rem̦m̦anl̦o̦k ñan rippãlele ro jãn naan in kakapilõk ko an Jeova ilo Baibõl̦. Naan in kakapilõk kein remaroñ “kamãlõtlõt ro rejaje.” (Sam 19:7-11) Naan in kakapilõk ko ilo Baibõl̦ rar jipañ elõñ rippãlele ro bwe en bar em̦m̦an pãd ko aer im bwe ren jel̦ã kõm̦adm̦õdi apañ ko rej iiooni. Kõn men in, kom̦ rippãlele ro, kom̦win lõke Jeova Anij im l̦oori naan in kakapilõk ko an. Ñe kom̦ naaj kõm̦m̦ane men in, enaaj em̦m̦an wõt pãd ko ami!

[Kõmel̦el̦e ko itulal̦]

EWI WÃWEEN AN NAAN IN KAKAPILÕK KEIN JÃN BAIBÕL̦ JIPAÑ . . .

RIPPÃLELE RO BWE REN JAB JEPEL?

Pãlele ej juon men ekam̦õn̦õn̦õ. Bõtab, ebar wõr inepata ko rej wal̦o̦k ippãn rippãlele ro. —Jabõn Kõnnaan 5:18, 19; 1 Korint 7:28, UBS.

Jej aikuj m̦õkaj im kõm̦adm̦õdi apañ ko rej wal̦o̦k.​—Epesõs 4:26.

Ñe jej bwebwenato ippãn juon, eaorõk ñan bar roñjake.​—Jemes 1:19.

Ñe rippãlele ro rej babu ak pãd ippãn doon, rej aikuj jouj ñan doon im jab l̦õmn̦ak kõn er make.​—1 Korint 7:3-5, UBS.

[Pija eo ilo peij 180]

M̦õkaj im kõm̦adm̦õdi apañ ko rej wal̦o̦k. Al̦ en jab tulo̦k ioon am̦ illu