Kein Jipañ ñan Kein Katak eo Ad, Jerbal eo Ad im Wãween Ad Mour
M̦aaj 1-7
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | BÕNBÕN 7-8
“Men ko Jemaroñ Katak Jãn Kããm eo an Ri-Israel Ro”
it-1-E 497 pãr. 3
Eklejia
Ilo Israel ekkã an ro me kar kããlõt er ñan bõk eddo jerbal ilo etan armej ro. (Ezr 10:14, UBS) Kõn men in, ‘ri-tõl ro an bwij ko’ rar bõkl̦o̦k menin joortak ko aer ãlikin wõt an kar dedel̦o̦k kajutak im̦õn kõppãd eo. (Bõn 7:1-11, UBS) Bareinwõt ro me rar jiil̦i ak ‘kapene juon bujen’ ilo raan ko an Nihimaia kar bũrij ro, ri-Livai ro, im “ri-tõl ro an armej ro.” (Nih 9:38–10:27, UBS) Ilo tõre eo ri-Israel ro rar itoitak ilo ãne jem̦aden, ear wõr ‘250 irooj ak ri-tõl ro an jar eo em̦õj kũrl̦o̦k er ñan kweilo̦k eo, armej rebuñbuñ,’ me rar kobal̦o̦k ippãn Korah, Detan, Ebairam, im On ñan jum̦aik Moses im Aron. (Bõn 16:1-3) Ñan l̦oor wõt laajrak eo an Anij, Moses ear kããlõt 70 em̦m̦aan ro rerũtto an Israel me rar ri-tõl ñan jipañe “ineek menin eddo an armej ran̦” me ear jab maroñ make ineeki. (Bõn 11:16, 17, 24, 25) Livitikõs 4:15 ej kõnono kõn “rũtto ro an jar eo” ak armej ro innem alikkar bwe ro me rej jutak kõn ak rej ri-bõk eddon armej ro kar em̦m̦aan ro me rerũtto ilo aelõñ eo, ro me rej bõran bwij ko, ri-ekajet ro, im reutiej ro.—Bõn 1:4, 16; Jos 23:2; 24:1.
it-2-E 796 pãr. 1
Ruben
Ilo kããm eo an Israel, ro bwijjin Ruben rar pãd ikõtaan ro jãn bwijjin Simeon im Gad ilo juon wõt jait, im rar pãd ilo jait eo iturõkin im̦õn kõppãd eo. Ke rar m̦aaj, bwij kein jilu me kar likũti er ilo juon wõt kumi im Ruben eo ej pãd im̦aan, rar l̦oor bwij ko jilu jãn kumi eo an ro bwijjin Juda, Issakar, im Zebulun. (Bõn 2:10-16; 10:14-20) Kar bar ejja karõk eo in wõt me bwij kein rar kõm̦m̦ane ke rar ajel̦o̦k menin joortak ko aer ilo raan eo me kar aje im̦õn kõppãd eo.—Bõn 7:1, 2, 10-47.
Point Ko Relap Jen Book in Bwinbwin
8:25, 26. Ñan kabwe ri jerbal ro rekabel ilo jerbal in Levi eo, im ilo air lemnak kin air bwijwõlã, rar kaiñi bwe ro rej lõllab ren to jen jerbal eo air. Bõtab, remaroñ kar jibañ Ri Levi ro jet. Meñe ejelok joñan ritto ñan jerbal in kwalok nan kin Ailiñ eo ilo ran kein, kien in ej katakin kij kin juõn katak eaorõk. Elañe juõn Ri Christian ej bwijwõlã im eban lolorjake jerbal ko an, emaroñ bõk juõn jerbal joñan wõt an maroñ.
Boin ko Raorõk
it-1-E 835
M̦aanje, L̦otak M̦oktata
Kõnke ro me rej m̦aanje, ro me rar l̦otak m̦oktata iaan aolep ro nejin ri-Israel ro, ej er eo me renãj erom bõran kajjojo iaan bõran baam̦le ko aer, rein kar er eo rar jutak kõn aolepen aelõñ eo. Ilo m̦ool Jeova ear jitõñl̦o̦k ñan aolepen aelõñ eo ãinwõt ‘m̦aanjien,’ im aelõñ in ear m̦aanjien kõn wõt bujen eo ear kõm̦m̦ane ippãn Ebream. (Ex 4:22) Kõn an Jeova kar lo̦mo̦o̦ren mour ko aer, ear kakien er bwe “jabdewõt eo ej l̦otak m̦okta ippãn ro nejin Israel, an armej im menninmour,” ren kokkwõjarjare ñan E. (Ex 13:2) Kõn men in, aolep l̦adik ro me rej m̦aanje, kar kõjenolo̦k er ak ajel̦o̦k er ñan Anij.
M̦aaj 8-14
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | BÕNBÕN 9-10
“Wãween an Jeova Tõl Armej ro An”
it-1-E 398 pãr. 3
Kããm
Wãween an kar kããm in me ekanooj in l̦ap em̦m̦akũt jãn juon jikin ñan bar juon jikin (emaroñ kar 40 jikin ko rar kããm ie me Moses ear kwal̦o̦k kaki ilo bokin Bõnbõn 33) ear bareinwõt juon men me ekabwilõñlõñ me ej kaalikkar an kar lukkuun laajrak. Toon wõt an kar kõdo̦ eo pãdwõt ioon im̦õn kõppãd eo, kããm eo ear pãdwõt im jab em̦m̦akũt. Ke kõdo̦ eo ear em̦m̦akũt, kããm eo ear bar em̦m̦akũt. “Ke Jeova ear jiroñ, rar etal, im ke Jeova ear jiroñ, rar kajjuur em̦.” (Bõn 9:15-23) Ear wõr ruo jilel me kõm̦m̦an jãn jelba kar kõjerbali ñan kaalikkar ta ko Jeova ej ba ñan aolepen kããm eo. (Bõn 10:2, 5, 6) Ke kar uuk jilel eo ilo juon ainikien eokkõtaktak im ejejuwaan, ear kõkal̦l̦en bwe eiien an kããm eo em̦m̦akũt. Iien m̦oktata ear wal̦o̦k men in ej ilo kar “iiõ eo kein ka ruo [1512 B.C.E.], ilo allõñ eo kein ka ruo, raan eo kein karoñoul.” Tõptõp in bujen eo ear pãd im̦aaer im tõl er ke rej em̦m̦akũt im ilikin tok kar bwij ko jilu m̦oktata ilo kumi eo me bwij eo an Juda ej pãd im̦aantata im ilikin tok ej Issakar, im Zebulun. Itulikin rein kar ri-Gershon ro im ri-Mirerai ro me rej ineeki men ko kun̦aaer me rej m̦õttan im̦õn kõppãd eo. Itulikin rein kar bwij ko jilu ilo kumi eo me Ruben ej pãd im̦aan iaaer im bwijjin Simeon kab Gad rej pãd tok itulikin. Ãlikin rein kar ri-Kohat ro me im̦õn kõppãd eo ej pãd ippãer, innem kiiõ bwij ko jilu ilo kumi eo an Epraiem, kab Menassa im Benjamin rej pãd tok ilikin. Ãliktata, kumi ko me rej pãd ituliktata im rej ri-kõjparok kar kumi eo me bwijjin Dan ej pãd im̦aan iaaer im ilikin tok ej bwijjin Aser im Naptelai. Innem kumi ko ruo me rej make wõt lõñtata uwaaer kab kajoortata kar likũt er itum̦aantata kab ituliktata ñan kõjparok.—Bõn 10:11-28.
Kwõj Ke Kile Men ko im Rej Kam̦ool bwe Anij Ej Tõl Kõj?
Ewi wãween jemaroñ kwal̦o̦k bwe jej kaorõk tõl eo an Anij im l̦oore? Rijjelõk Paul ear ba: “Kom̦win pokake im kõttãik kom̦ ñan ro rej tõl kom̦.” (Hi. 13:17) Ejjab aolep iien epidodo ñan kõm̦m̦ane men in. Ñan waanjoñak, pijaik am̦ etetal ippãn ri Israel ro ilo raan ko an Moses im kiiõ ebõjrak kõdo̦ eo. Im kwõj l̦õmn̦ak ippam̦ make, ‘Ewi toõn an naaj pãd ijin? Juon raan? Juon wiik? Ak jejjo allõñ? Ewõr ke tokjãn ñe inaaj kadiwõj aolep men ko m̦weiõ im ko̦kko̦n̦kon̦i?’ Bõlen ilo jinoin kwõj kadiwõj wõt men ko kwõj aikuji. Bõtab ãlikin jet raan, kõn am̦ m̦õk in ãlõk bar men ko jet m̦weiõm̦, kwõj jino im kadiwõj aolepeir im ko̦kko̦n̦kon̦i. Ak ilo iien eo wõt me ej kap m̦õj am kadiwõj aolep men ko m̦weiõm̦ im kakoni, kõdo̦ eo ej jino em̦m̦akũt im kiiõ kwõj aikuj bar bõk aolep men ko m̦weiõm̦ im ãti! Meñe men in ejjab pidodo ak ri Israel ro rar aikuj m̦õkaj im em̦m̦akũt bwe ren l̦oore tõl eo an Jeova.—Bõn. 9:17-22.
Innem, ñe Jeova ej tõl kõj, jej ke m̦õkaj im l̦oore tõl eo an? Ak jej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ani men ko me jej imminene in kõm̦m̦ani? Jej ke jerbali naan in tõl ko an raan kein? Ñan waanjoñak, jej ke l̦oor naan in tõl ko kõn kilen katak Baibõl̦ ippãn armej ro, kwal̦o̦k naan ñan ro eoktak kajin ko aer, im keini ad katak ippãn baam̦le eo ad? Jej ke jerbal ilo bõrokuk ippãn kumi eo n̦aetan Hospital Liaison Committees, eo ej jipañ taktõ ro ñan jerbal ippãn Ri Kõnnaan ro an Jeova renañinmej ñe apañ ko kõn bõtõktõk rej wal̦o̦k? Bareinwõt, jej ke l̦oori naan in tõl ko ñan iien kweilo̦k ko rel̦ap? Bar juon wãween jej kwal̦o̦k ad kaorõk tõl eo an Anij ej ikijen ad eo̦roñ naan in kakapilõk ko elder ro rej litok ñan kõj. Ñe jej aikuj kõm̦m̦an pepe ko rel̦ap, jen jab atartar iion jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo ad make, ak jen reilok ñan Jeova im doulul eo an ñan tõl kõj. Im ñe jej jelm̦ae apañ ko, jen koonl̦o̦k doulul eo an Jeova, ãinwõt ñe juon ajri ej ettõrl̦o̦k ñan ippãn jemen im jinen bwe ren kõjparok e ñe ej jorur.
Boin ko Raorõk
it-1-E 199 pãr. 3
Kweilo̦k ak Kobatok Ippãn Doon
Aorõkin Kweilo̦k ak Kobatok Ippãn Doon. Aorõkin aer kar aikuj lukkuun kortokjãn menin lel̦o̦k ko an Jeova ikijjeen aer kweilo̦kl̦o̦k ak kobal̦o̦k ippãn doon ñan aer bõk tokjãn ko ilo jetõb, ej lukkuun alikkar ilo aer kar aikuj kõm̦m̦ane ak kakeememej Kwõjkwõjin Kijoone eo kajjojo iiõ. Jabdewõt em̦m̦aan eo me erreo im ej m̦akoko in etal ak ej kõjekdo̦o̦n an kakeememej Kwõjkwõjin Kijoone eo ear aikuj jako ak mej. (Bõn 9:9-14) Ke Kiiñ Hezekaia ear kũrl̦o̦k armej in Juda im Israel ñan Jerusalem ñan aer kõm̦m̦ane juon Kwõjkwõjin Kijoone, eñin jet iaan men ko ear ba: “Kom̦ ro nejin Israel, kom̦win bar oktak ñan Jeova . . . kom̦win jab penawiia, ãinwõt ro [jim̦m̦ami, NW], a kom̦win lel̦o̦k kom̦ ñan Jeova, im del̦o̦ñl̦o̦k ilo jikin kwõjarjar eo An, eo Ear kokkwõjarjar e ñan indeeo, im kom̦win karejar ñan Jeova ami Anij, bwe illu ebwil eo An en jeorl̦o̦k jãn kom̦. . . . Jeova ami Anij ejouj im Ej tũriam̦okake, im Ejãmin kajeorl̦o̦k mejãn jãn kom̦, el̦aññe kom̦ij bar jepl̦aakl̦o̦k ñan E.” (2Kr 30:6-9) Ro me rar kwal̦o̦k aer m̦akoko in etal rar lukkuun kaalikkar aer kõjekdo̦o̦ne Anij. Im meñe Kũrjin ro rejjab kõm̦m̦ani ak kakeememej kwõjkwõj kein ãinwõt Kwõjkwõjin Kijoone eo, ak elukkuun jejjet an kar Paul jiroñ er ñan jab kõjekdo̦o̦n iien ko armej ro an Anij rej kobal̦o̦k ippãn doon ilo an kar ba: “Jen l̦õmn̦ak kõn doon bwe jen maroñ rõjañ doon ñan kwal̦o̦k yokwe im jerbal ko rekanooj in em̦m̦an, im jab kajejtokjãn ad kweilo̦k ippãn doon ãinwõt m̦anit an jet, bõtab jen rõjañ doon im en l̦apl̦o̦k ad kõm̦m̦ane men in ãinwõt ke kom̦ jel̦ã bwe raan eo ej epaaktok.”—Hi 10:24, 25; lale CONGREGATION.
M̦aaj 15-21
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | BÕNBÕN 11-12
“Etke Jej Aikuj Kõjparok Jãn Jitũbõn Ellotaan?”
Jab Oktak Im Ri Roñjake Ro Remmelele
Jarlepju in Christian ro rejjab lelok ir ñan mour in lũñ. Ak, jej aikwij kejbãrok bwe jen jab kõtlok kij make ñan ad jibadõk juõn ial eo ej tellok ñan manit in lotan me tokjen eo emaroñ walok ilo jab buñburu eo ekwojarjar. Paul ej kõketak kij: “Jen jab likit Jehovah ñan melejoñ, einwõt jet ian [Ri Israel ro] rar melejoñe e, im jako kin serpent ko. Jen jab ri lotan, einwõt jet iair rar ri lotan, im jako kin ri kokkure eo.” (1 Corinthians 10:9, 10, NW) Ri Israel ro rar lotan Moses im Aaron—aet, meñe nae Anij make—im aol kin menin letok eo ekabwilõñlõñ, manna eo. (Bwinbwin 16:41; 21:5) Ear dik lok ke an Jehovah illu kin lotan eo air jen lũñ eo air? Bwebwenato eo ilo Bible eo ej kwalok bwe elõñ ri lotan ro serpent ko rar mõn ir. (Bwinbwin 21:6) Ilo juõn ien eo lok mokta, elõñlok jen 14,700 ri lotan ro ri jumae rar jako. (Bwinbwin 16:49) Inem jen jab melejoñe inemõn eo an Jehovah ilo ad jab kautiej menin letok ko an.
‘Kwon Kejbãrok Yuk Jen Ellttan’
Elap an kar oktak lemnak eo an Ri Israel ro! Kamolol eo air ilo jinoin ke kar kanemkwoj ir jen Egypt im lomor ir jen Lomalo Ekilmir ear kamakit ir ñan air al al in nebar ko ñan Jehovah. (Exodus 15:1-21) Bõtab, ke rar iion wãwen ko rebin ilo ene jemaden eo im rar mijak Ri Canaan ro, jitõb in lotan ear bõk jikin kamolol eo air. Ijellokin air kamolol Anij kin anemkwoj eo air, rar naruõn kin wãwen ko rebin rar iioni. Inem lotan ear juõn wãwen rar kwalok air jab kamolol kin men in letok ko an Jehovah. Eñin unin ear ba: “Ietoõn Aõ kaberber Iõ iben jar in e nana, ro rej lotan nae Iõ?”—Bwinbwin 14:27; 21:5.
it-2-E 719 pãr. 4
Akwããl
Ellotaan. Ellotaan ej kõm̦m̦an an ro jet ebbweer im ej ko̦kkure ro jet. Ri-Israel ro, ejjabto jãn ke rar diwõjl̦o̦k jãn Ijipt, rar ellotaan n̦ae Jeova ilo aer lali likjab ko an ro me Jeova ear lel̦o̦k bwe ren tõl er, ri-karejar ro an Moses im Aron. (Ex 16:2, 7) Tokãlik, joñan an kar naanin ellotaan ko aer kabbweer Moses, Moses make ear kajjitõk bwe en mej. (Bõn 11:13-15) Ellotaan emaroñ likũt mour eo an juon eo ej ellotaan ilo kauwõtata. Ke kar ba naan ko im ellotaan n̦ae Moses, Jeova ear watõk men in ãinwõt ñe rej jum̦ae im ellotaan n̦ae maroñ in tõl eo an make. (Bõn 14:26-30) Elõñ rar luuji mour ko aer itok wõt jãn aer kar lale im kappukot bõd ko.
Boin ko Raorõk
it-2-E 309
Manna
Kõmel̦el̦ein Jekjekin. Manna ear juon men emouj ãinwõt ine ko ineen juon mennin eddek etan koriander (coriander) im jekjekin ear “ãinwõt” bedelium (bdellium gum) ak ãinwõt ñe ebwilbwil im ejjir im jatõltõl ãinwõt wax ko me alikkar ad maroñ lo ilowaan im eitõnl̦o̦k jekjekin ãinwõt juon bõõr. Im nemãn eitõn ãinwõt nemãn wõt “keek ko remãni em̦õj iiõki kõn honey” ak keek ko retõñal me rej iiõki kõn weil̦. Ãlikin aer iri ak noi ilo jãpe ko, kiiõ rej boil̦i manna eo ak kõm̦m̦ane bwe en ãinwõt keek ko im um̦wini.—Ex 16:23, 31, UBS; Bõn 11:7, 8.
M̦aaj 22-28
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | BÕNBÕN 13-14
“Wãween an Tõmak Kaperan Kõj”
Beran Ikijen Tõmak im Mijak Anij
Bõtab, ruo ian ri iaroñroñ ro, Joshua im Caleb, rar kijoror in deloñ ilo Enen Kallimur eo. Armij ro ilo Canaan “rej kijer wõt,” rar ba. “Air me e joko jen ibeir, im Jeova ej iber: komin jab mijõk ir.” (Bwinbwin 14:9) Ear wõr ke bedbedin liki eo an Joshua im Caleb? Aet ear wõr! Ibben ailiñ eo, rar lo wãwen an kar Jehovah kajook ailiñ eo ekajur Egypt im anij ko an ikijen Men in Kaeñtan ko Joñoul. Inem rar lo wãwen eo Jehovah ear kamaloñ Pharaoh im jar in tarinae eo an ilo Lomalo Ekilmir. (Sam Ko 136:15) Alikar, ear ejelok unin an ri iaroñroñ ro joñoul im ro rar bo ibbeir mijak. Jehovah ear kwalok bwe ear lukkun buromõj ke ear ba: “Ietoõn an armij rein naj kejekron Iõ? im ietoõn air jab liki Iõ, kin kakõle ko otemjej I ar kõmõne ibeir?”—Bwinbwin 14:11.
Jehovah ear kwalok bwe okran bikõt eo an armij ro kar jab tõmak eo air. Aet, joñan an tõmak ekkeijaklok ibben beran, ri jilek John ear maroñ je ikijen congregation in Christian im tarinae eo an ilo jitõb: “Eñin anjo eo j’ar anjo kake ion lõl, ar tõmak.” (1 Jon 5:4) Rainin, tõmak rot eo an kar Joshua im Caleb ear kamakit elõñlok jen jiljino million Ri Kennan ro an Jehovah, ro redik im ritto, rekajur im mõjno, ñan air kwalok kin news eo emõn kin Ailiñ eo ibelakin lal. Ejelok ri kijirãt ro air rar maroñ kaikõñ jar in tarinae in ekajur im beran.—Dri Rom 8:31.
Boin ko Raorõk
it-1-E 740
Ãneo Anij ear Lel̦o̦k ñan Ri-Israel Ro
ÃNEO Anij ear lel̦o̦k ñan ri-Israel ro ear juon ãne elukkuun em̦m̦an. Ke Moses ear jilkinl̦o̦k ri-iaroñroñ ro im̦aaer ñan aer waatetok Ãneen Kallim̦ur eo im bõktok jet leen keinikkan ko ie, rar ebbõktok fig, pomegranate, im juon uror in kũreep me joñan an kilep ruo em̦m̦aan rar aikuj ineeke kõn juon al̦al̦! Meñe rar jaadin mijak kõn wõt an kar dik aer tõmak, ak rar kwal̦o̦k ennaan in im ba: Ãneo “eibwijleplep kõn milik im honey.”—Bõn 13:23, 27.
M̦aaj 29–Eprõl̦ 4
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | BÕNBÕN 15-16
“Kõjparok Jãn Utiej Bõro im Jãn an L̦e Jãn Joñan Am̦ Lõke Eok Make”
Jeova Ej Ke Watõk Eok Ãinwõt Juon Iaan Ro Doon?
Bõtab ke rar epaakel̦o̦k Ãnen Kallim̦ur eo, Kora ear l̦õmn̦ak bwe ebõd wãween kar tõl aelõñ in Israel. Ear kõn̦aan kõm̦m̦an oktak ko. Enañin 250 em̦m̦aan ro rar errã ilo pepe in an Kora. Rar l̦õmn̦ak bwe kõtaan eo aer ippãn Jeova ear lukkuun kajoor im epaak. Rar ba ñan Moses im Aron: “Elab amiro wãlok! Ri Israel otemjej rej an Iroij im Iroij ej bed ibbedwõj jimor.” (Bõnbõn 16:1-3, UBS) Naan kein im kõm̦m̦an kein an armej rein ear lukkuun kalikkar an utiej bũrueer. Moses ear uwaak im ba ñan er: “Ilju ejjibboñ Iroij enaj kwalok ñõn kij wõn eo dron iad.” (Riit Bõnbõn 16:5, UBS.) Ta eo ear wal̦o̦k? Eokwe, raan eo tok juon, Kora im aolep ro doon rar mej.—Bõnbõn 16:31-35.
Jeova Ej Ke Watõk Eok Ãinwõt Juon Iaan Ro Doon?
Kiiõ jenaaj lale bwebwenato eo kõn Moses im Kora. L̦õm̦arein ruo rar lukkuun oktak jãn doon. El̦aññe jekõn̦aan bwe Jeova en watõke kõj juon iaan ro doon, jej aikuj kautiej l̦õmn̦ak im pepe ko an. Jen lale ewi wãween joñak kein an em̦m̦aan rein ruo emaroñ jipañ kõj ñan kõm̦m̦ane men in. Kora ear itok jen bwijin Livai, im ear jerbal ilo im̦õn kabbed eo an Jeova. Bõlen ear loe an kar Jeova lo̦mo̦o̦ren ri Israel ro ilo kabwilõñlõñ ke ear kõjepel dãn ko ilo lom̦al̦o eo. Ear juon iaan em̦m̦aan ro me Jeova ear kõjerbale er ñan kajeik ri Israel ro rar kabuñ ñan ekjab ke rar pãd ilo Tol̦ Sainai. Kora ear bareinwõt bõk jeraam̦m̦an eo ñan ineeke tebteb in kallim̦ur eo. (Exodus 32:26-29; Bõnbõn 3:30, 31) Ium̦win elõñ iiõ ko, Kora ear tiljek ilo an jerbal ñan Jeova. Eñin unin elõñ ri Israel ro rar kautiej e.
Boin ko Raorõk
Kwon Likit Men Ko Raorõk Moktata!
Jehovah ear watõk case eo elaplok an aorõk. Tokelik Bible eo ej ba, “Jeova e ar ba ñõn Moses; ‘Emol en mij armij eo.’” (Bwinbwin 15:35) Etke ear kajur eñjake eo an Jehovah kin men eo armij eo ear kõmmane?
Kar wõr jiljino ran ko ñan an armij ae kane im bareinwõt bõk aikwij ko ikijen mõñã, nuknuk, im jikin jokwe. Ran eo kein kajiljilimjuõn kar kajenoloke ñan kabwe aikwij ko air ilo jitõb. Meñe ear jab bwid ñan ae kane, ear bwid ñan kajerbal ien eo ren kar kajerbale ñan kabuñ ñan Jehovah ñan kõmmane men in. Meñe Christian ro rejjab bed iumin Kien eo ikijen Moses, men in ear walok ejjab katakin kij ke ñan ad likit men ko raorõk moktata?—Dri Pilippai 1:10.
Eprõl̦ 5-11
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | BÕNBÕN 17-19
“Ña Ij . . . Menin Jolõt eo Am̦”
Kõm̦m̦an bwe Jeova En Tarrin Kõj eo Am̦?
L̦õmn̦ak kõn ri Livai ro me ear ejjel̦o̦k aer kõj ilo ãne eo. Ri Livai ro rar poub im tõl ri Israel ro jet ilo aer kabuñ ñan Jeova. Eñin unin rar aikuj lõke bwe Jeova enaaj kõke aikuj ko aer kõnke ear ba, ‘Ña, Iroij, ña wõt ij tarrin kõj eo am.’ (Bõnbõn 18:20, UBS) Meñe rainin, jejjab jerbal ilo tampel̦ eo an Jeova ãinwõt kar ri Livai ro, bõtab jemaroñ bar kwal̦o̦k ad lõke Jeova. Ke ej epaaktok jem̦l̦o̦kin, jej kõtmãne bwe enaaj l̦apl̦o̦k mãlejjoñ ko kõnke jejjab bõk kun̦aad ilo lal̦ eo an Setan. Innem elukkuun aorõk bwe jen lõke bwe Anij enaaj kabwe aikuj ko ad.—Revelesõn 13:17.
Jeova Ej Tarrin Kõj eo Aõ
Jeova ear ãinwõt tarrin kõj eo an ri Livai ro ke ear kããlõt er bwe ren jerbal ñan e. Ewi wãween? Ijello̦kun an kar lel̦o̦k aer bwidej ãinwõt juon menin jolõt, ear lel̦o̦k ñan er juon jerbal ekanooj aorõk. Ej “jerbal in pris.” Eñin kar kõj ak menin jolõt eo aer jãn e. (Joshua 18:7) Ilo Jepta 18 in bok in Bõnbõn, ej kwal̦o̦k bwe naaj bareinwõt kabwe aikuj ko aer. (Riit Bõnbõn 18:19, 21, 24, UBS.) Ri Livai ro rar bõk “juõn mõttan joñoul in mweiuk ko [an ri Israel ro], jonikkan ko air, kab menin mour ko air.” Kar lel̦o̦k men kein ñan ri Livai ro bwe en on̦ean aer jerbal. Innem rein rar lel̦o̦k ñan pris ro juon m̦õttan joñoul in “men ko remmõntata” me bwij ko jet rar lil̦o̦k ñan er. (Bõnbõn 18:25-29, UBS) Bareinwõt pris ro rar bõk menin joortak ko ri Israel ro rar katok kaki ñan Jeova ilo tampel̦ eo. Kõn men in, pris ro rar lõke bwe Jeova enaaj kõjparok er im kabwe aikuj ko aer.
Boin ko Raorõk
g02-E 6/8 14 pãr. 2
Jo̦o̦l̦—Juon Kein Wiakake El̦ap an Aorõk
Jo̦o̦l̦ ear oktak im bar juon menin kõkkar me ej jitõñl̦o̦k ñan juon men eo epen ak ekajoor im eto an pãd. Kõn men in, ilo Baibõl̦, juon bujen me rej kapene kar n̦aetan ‘bujen in jo̦o̦l̦,’ im kumi ko me rej kõm̦m̦ane bujen in ekkã aer m̦õñã ippãn doon, im m̦õñã ippãn jo̦o̦l̦, ñan kapene bujen eo. (Bõnbõn 18:19) Ium̦win Kien Moses, kar kobaikl̦o̦k jo̦o̦l̦ ilo kein katok ko me rar ajil̦o̦k ñan iioon lokatok eo, im ejjel̦o̦k pere bwe men in ear kõkal̦l̦en anemkwõj jãn jorrããn ak kõt.
Eprõl̦ 12-18
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | BÕNBÕN 20-21
“Dãpij Wõt Am̦ Ettã Bõro Ñe Kwõj Pãd Ium̦win Menin Ijjiped Ko”
Kate Eok ñan Kwal̦o̦k Ettã Bõro im Kabuñbũruon Jeova
Enaaj bõbraik kõj jãn ad kõm̦m̦an bõd. Bar l̦õmn̦ak m̦õk kõn Moses. Elõñ iiõ in an kar kwal̦o̦k wõt ettã bõro im kabuñbũruon Jeova. Bõtab, ãlikin an kar ri-Israel ro itoitak ilo ãne jem̦aden ium̦win enañin 40 iiõ, Moses ear likjab in kwal̦o̦k ettã bõro. Lio jein, eo me ear lo̦mo̦o̦ren mour eo an Moses ilo Ijipt ke ear niñniñ, ej kab mej im kar kalibwini ilo Kedesh. Im ri-Israel ro rar bar aol̦ im ba bwe ejjab em̦m̦an aer lale er. Ilo tõre in, rar “akwããle Moses” kõn an ejjel̦o̦k dãn. Meñe elõñ menin kabwilõñlõñ ko Jeova ear kõm̦m̦ani ikijjeen Moses im jekdo̦o̦n ñe eto an kar Moses tõl er im lale er, ak rar aol̦ im ellotaane. Rar jab aol̦ wõt kõn an ejjel̦o̦k dãn ak rar bar ellotaane Moses, ãinwõt ñe ej an bõd kõn aer maro.—Bõn. 20:1-5, 9-11.
Kate Eok ñan Kwal̦o̦k Ettã Bõro im Kabuñbũruon Jeova
Moses ear lukkuun illu im ear jako an ettã bũruon ilo iien in. Ijello̦kun an kar kõnono ñan dekã eo ãinwõt an kar Jeova jiroñe, ear illu ilo an kõnnaan ñan armej ro im ear bõktok nõbar ñan e make. Innem, ear deñõt dekã eo ruo kõttan im ear l̦ap an to̦o̦rl̦o̦k dãn. Ear kõm̦m̦ane juon bõd el̦ap kõn an kar jino utiej bũruon im illu. (Sam 106:32, 33, UBS) Kõn an kar jako an ettã bũruon ium̦win jidik iien, Jeova ear jab kõtl̦o̦k an Moses del̦o̦ñel̦o̦k Ãneen Kallim̦ur eo.—Bõn. 20:12.
Elõñ men ko raorõk jej katak jãn wãween in ear wal̦o̦k. Kein kajuon, jej aikuj kate kõj ñan kwal̦o̦k wõt ettã bõro aolep iien. El̦aññe enaaj bõjrak ad kate kõj ñan kwal̦o̦ke, enaaj pidodo an utiej bũruod im jenaaj jujen ba im kõm̦m̦ani men ko rejjab em̦m̦an. Kein karuo, ñe jej inepata, emaroñ pen ad kwal̦o̦k ettã bõro. Kõn men in, jej aikuj kate kõj bwe en ettã wõt bũruod meñe jej iiooni wãween ko reppen.
w09-E 9/1 19 pãr. 5
Ri-Ekajet eo me Ej Lukkuun Jutak Wõt kõn Ta eo Ejim̦we
M̦oktata Anij ear jab jiroñ Moses bwe en kõnono ñan armej ro, im ekajete er kõn aer jum̦ae. Kein karuo, Moses im Aron rar likjab in lel̦o̦k aiboojoj ñan Anij. Anij ear ba naan kein, “Kõn amiro jab . . . kokkwõjarjar Eõ.” (Eoon 12) Ke Moses ear ba naan kein “kõmin kwal̦o̦k limemi dãn,” ear ãinwõt ñe ear ba bwe e im Aron eo rar lel̦o̦k dãn ilo kabwilõñlõñ im jab Anij. Kein kajilu, kaje eo kar lel̦o̦ke ear ejjel̦o̦k oktak jãn kaje ko ilo kar iien ko m̦oktal̦o̦k. Anij ear ba kõmo̦ik an epepen eo m̦oktal̦o̦k me ear jum̦ae del̦o̦ñel̦o̦k Kenan, im ear bar kõm̦m̦ane ejja men in wõt ñan Moses im Aron. (Bõnbõn 14:22, 23) Kein keemãn, Moses im Aron rar ri-tõl ñan aelõñin Israel. Ro me el̦apl̦o̦k eddo ko aer, el̦apl̦o̦k aer naaj uwaak ñan Anij.—Luk 12:48.
Boin ko Raorõk
Wãween Am̦ L̦õmn̦ak kõn M̦õjn̦o̦ ko an Ro Jet Ej Ke Ãinwõt Jeova?
Jeova emaroñ kar kajju kajeik Aron kõn men kein rebõd ear kõm̦m̦ani. Bõtab, Jeova ear jel̦ã bwe meñe ewõr iien Aron ear m̦õjn̦o̦ im bõd, ak ear jab juon armej enana. Ear kõm̦m̦an bõd kõnke ear iioon wãween ko reppen im kõnke ebõd armej ro ear roñjake er. Meñe ãindein ak Aron ear kõttãiki im kile bõd ko an, im ear m̦õn̦õn̦õ in roñjake naan in kauwe ko an Jeova. (Exodus 32:26, UBS; Bõnbõn 12:11; 20:23-27) Aron ear yokwe Jeova im ear ukel̦o̦k jãn bõd ko an. Kõn men in, Jeova ear jol̦o̦k an bõd. Jejel̦ã men in kõnke elõñ iiõ tokãlik, kar kwal̦o̦k kõn Aron im baam̦le eo an bwe rej rũkarejar ro retiljek an Jeova.—Sam 115:10-12; 135:19, 20.
Eprõl̦ 19-25
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | BÕNBÕN 22-24
“Jeova ear Ukot Juon Menin Ko̦o̦le ñan Juon Jeraam̦m̦an”
bt-E 53 pãr. 5
Kwal̦o̦k “Ennaan eo Em̦m̦an kõn Jesus”
Rainin, ãinwõt ilo tõre ko an rijjilõk ro, jum̦ae ak ijjiped ko rejjañin de maroñ kabõjrak armej ro an Anij jãn aer kwal̦o̦k naan. Jãn iien ñan iien, aer kõm̦akokoik Kũrjin ro im kõm̦m̦akũt er jãn juon jikin ñan bar juon jikin—emaroñ ñan bar juon jikin kalbuuj ak ñan bar juon aelõñ—men in ekõm̦m̦an bwe en bar ajeededl̦o̦k im wal̦o̦k ennaan eo em̦m̦an kõn Aelõñ eo ñan armej ro ilo jikin kein me rekããl. Ñan waanjoñak, ilo Pata eo an Lal̦ in Kein Karuo, Ri-Kõnnaan ro an Jeova rar maroñ likũt juon joñak elukkuun em̦m̦an ãinwõt ri-kwal̦o̦k naan ro ilo jikin kalbuuj eo an ri-Nazi ro. Juon ri-Ju me ear iioon Ri-Kõnnaan ro an Jeova ilo ijin ear ba naan kein: “Ri-kalbuuj ro me reperan me rej Ri-Kõnnaan ro an Jeova rar maroñ kõm̦m̦an bwe in maroñ tõmak bwe tõmak eo aer ear pedped ioon naan ko ilo Baibõl̦—im ña make iar bar oktak im juon iaan Ri-Kõnnaan ro an Jeova.”
it-2-E 291
Bwebwe
Bwebwe ilo an Jum̦aik Jeova. Ri-kanaan Beleam ear kwal̦o̦k an bwebwe ilo an kar kõn̦aan kanaan n̦ae ri-Israel ro ñan an maroñ ebbõk jããn jãn Kiiñ eo an Moab, Belak, bõtab Jeova ear ukot pepe in im bõbraiki jãn an kõm̦m̦ane men in. Rijjilõk Piter ear jeje kõn Beleam im ba bwe “juon donkey ejaje kõnono, ear kõnono ilo ainikien armej im kajjioñ in bõbraiki ri-kanaan in jãn juon menin bwebwe ear itõn kõm̦m̦ane.” Ikijjeen menin bwebwe eo me Beleam ekar itõn kõm̦m̦ane, rijjilõk eo ear kõjerbal naanin Grik eo pa·ra·phro·niʹa, me ekitibuj l̦õmn̦ak eo kõn an juon “wũdeakeak ak luuji kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ eo an.”—2Pi 2:15, 16; Bõn 22:26-31.
Boin ko Raorõk
Point Ko Relap Jen Book in Bwinbwin
22:20-22—Etke Jehovah ear illu ibben Balaam? Jehovah ear jiroñ ri kanan eo Balaam bwe en jab kaliaik Ri Israel ro. (Bwinbwin 22:12) Bõtab, ri kanan in ear etal ñan lõmaro mõttan Balak bwe en kaliaik Israel. Balaam ear kõnan kabuñburuen king in Moab im bõk wõnãn jen e. (2 Piter 2:15, 16; Jud 11) Meñe ear iun Balaam bwe en kajerammõn im jab kananaik Israel, ear kõnan kabuñburuen king eo ilo an ba bwe en kajerbal kõrã ro rej kabuñ ñan Baal bwe ren kabo Ri Israel maan ro. (Bwinbwin 31:15, 16) Inem, unin an Anij illu Balaam ej kinke ri kanan in ear lukkun kibbon.
Eprõl̦ 26–Mãe 2
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | BÕNBÕN 25-26
“Juon Armej Emaroñ Ke Kõm̦m̦an bwe En Wõr Oktak Ko?”
“Kom̦win Ko jãn L̦õñ!”
JUON raan, juon em̦m̦aan ear ilen eo jolo̦k ilo juon jikin me ejel̦ã bwe el̦ap an m̦õñã. L̦ein ekõn̦aan eo̦ñõd wõt jato. Kõn men in, ej kããlõt juon kain mo̦o̦r me ejel̦ã bwe elukkuun em̦m̦an ippãn ek rot in. Ãlikin wõt an jo metol̦o̦k eo eo an, ej kiiõ kõttar. El̦ak ilbõk, em̦õj an kankan eo eo an. Ek rot eo eko̦jek? Eokwe, eko̦jek juon jato. Likao in ej ettõñdikdik kõnke ejel̦ã bwe ejejjet mo̦o̦r eo ear kõjerbale.
Waanjoñak in ej ãinl̦o̦k wõt men eo ear wal̦o̦k enañin 3,500 iiõ ko remootl̦o̦k. Ear wõr juon em̦m̦aan etan Beleam. Ear kõn̦aan ko̦kkure armej ro an Anij ilo iien eo ke rar pãd ilo Moab, iturinl̦o̦k wõt Ãnen Kallim̦ur eo. Ãinwõt kar ri eo̦ñõd eo ilo waanjoñak eo, Beleam ear kããlõt juon kain mo̦o̦r ilo kõkkar bwe en maroñ tõprak kõn̦aan eo an. Beleam ear ba bwe ear juon ri kanaan an Jeova. Bõtab ilo m̦ool ear juon em̦m̦aan eo enana me rar kõl̦l̦ãiki bwe en ilo̦k im ko̦o̦le Ri Israel ro. Bõtab, Jeova ear kõm̦m̦an bwe Beleam en kajeraam̦m̦an Ri Israel ro. Meñe ãindein, Beleam ear kõn̦aan wõt bõke men eo on̦ean. Kõn men in, ear l̦õmn̦ak in kapo Ri Israel ro bwe ren kõm̦m̦ani m̦anit ko rettoon. Etke? Kõnke ilo wãween in, Anij enaaj make kaje armej ro an. Ta mo̦o̦r eo ilo kõkkar ak men eo Beleam ear kõjerbale ñan aujiidi Ri Israel ro? Ear kõjerbal jiroñ in Moab ro me redeo̦ im rekattoojoj.—Bõnbõn 22:1-7; 31:15, 16; Revelesõn 2:14.
“Kom̦win Ko jãn L̦õñ!”
Ta eo ear tõll̦o̦k armej rein bwe ren kõm̦m̦ani men kein renana? Eokwe, elõñ iaaer rar jino oktakl̦o̦k jãn Jeova im ear jino an nana bũrueer. Rar make kattol̦o̦k er jãn Anij eo me ear lo̦mo̦o̦ren er jãn Ri Ijipt ro, eo ear naajdik er ke rar pãd ilo ãne jem̦aden, im tõl er im kõjparok er ilo ial̦ eo aer ñan Ãnen Kallim̦ur eo. (Hibru 3:12, UBS) Elõñ iiõ ko tokãlik, rijjelõk Paul ear jeje kõn men in im ba: “Jen jab l̦õñ, ãinwõt jet iaaer rar l̦õñ, im mej ilo juon raan roñoul im jilu to̦ujin.”—1 Korint 10:8.
Boin ko Raorõk
it-1-E 359 pãr. 1-2
Kakkõle ak Jem̦l̦o̦kin Juon Jikin Em̦õj Joñe
Ear alikkar bwe wãween aer kar ajeji wãto ko ñan bwij ko kar kõm̦m̦ani ilo wãween kein ruo: ilo aer kũbween kijdik, im ekkar ñan joñan oran armej ro ilo juon bwij. Remaroñ kar kũbween kijidik ñan kaalikkar jikin ko wõt ilo wãto eo me kajjojo bwij enãj kar jolõti, men in enãj kar kaalikkar itu ia eo juon bwij enãj kar jolõte ilo wãto eo ãinwõt ba ilo Ituiõñ ak Iturõk, Iturear ak Iturilik, ilo ãne pikin wõt juon ak ilo jikin eo etol̦tol̦e. Pepe eo rar kõm̦m̦ane jãn aer kar kũbween kijdik ear itok jãn Jeova im enãj kar jipañ ñan bõbrae an wõr ebbanban im akwããl ibwiljin bwij ko. (JK 16:33, UBS) Ilo wãween in Anij ear bar tõl men ko rar wal̦o̦k bwe wãween ko ilo kajjojo bwij ren jejjet ekkar ñan kanaan eo me kar kõm̦m̦akũt Jekob ñan an kanaan kake m̦okta jãn an mej me em̦õj je ilo bokin Jenesis 49:1-33.
Ãlikin aer kũbween kijdik ñan kaalikkar jikin eo me juon bwij enaaj pãd ie, kiiõ remaroñ kal̦apl̦o̦k ijo jikin juon bwij ekkar ñan wãween eo kein karuo ikijjeen wãween aer ajej wãto: ekkar ñan joñan oran armej ro ilo juon bwij. “Im kom̦ naaj bõk ãneo, ami jolõt, kõn kõkal̦l̦e, ekkar ñan ro nukũmi; ñan ro relõñ kom̦win lel̦o̦k jolõt el̦apl̦o̦k, im ñan ro reiiet kom̦win lel̦o̦k jolõt edikl̦o̦k. Ijo jabdewõt kõkal̦l̦e ej buñ ñan juon armej, eñeo enaaj an.” (Bõn 33:54) Pepe eo me ear alikkar jãn aer kar kũbween kijdik kõn tu ia eo juon bwij enaaj kar pãd ie naaj wõnm̦aanl̦o̦k kake, bõtab rar maroñ kõm̦m̦an oktak dikdik ko ekkar ñan joñan oran armej ro ilo juon bwij me renaaj jolõte jikin eo. Kõn men in, ke kar lo bwe ijo jikin ro bwijjin Juda ear l̦ap an kilep, kar kadikl̦o̦k wãto eo aer ilo aer lel̦o̦k m̦õttan ko jet ilo wãto eo ñan ro ilo bwijjin Simeon.—Jos 19:9.