Kein Jipañ ñan Kein Katak eo Ad, Jerbal eo Ad im Wãween Ad Mour
Tijem̦ba 2-8
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | REVELESÕN 7-9
“Jeova ej Kõjeraam̦m̦an Juon Jar El̦ap Ejjel̦o̦k En̦ Emaroñ Bwine Er”
it-1-E 997 pãr. 1
Jar El̦ap
Kar kwal̦o̦k kajjitõk in im ba: El̦aññe “jar el̦ap” ej armej ro me renaaj bõk lo̦mo̦o̦r im mour ilo lal̦ in, ewi wãween aer maroñ ba bwe rej ‘jutak im̦aan tũroon eo an Anij im im̦aan L̦aam̦ eo’? (Rev 7:9) Jet iien ilo Baibõl̦, ñe juon armej ak kumi ej “jutak” im̦aan mejãn juon, men in ej kaalikkar bwe eo armej in ak kumi eo rej jutak im̦aan, ebuñbũruon ak em̦õn̦õn̦õ ippãer. (Sam 1:5; 5:5; JK 22:29, AT; Luk 1:19) Ilo m̦ool, ilo jebta ko m̦oktal̦o̦k ilo bokin Revelesõn, ej kwal̦o̦k an “kiiñ ro an lal̦, ri-utiej ro, ri-tõlin jarin tarin̦ae ro, ro rem̦weiie, ro rekajoor, ri-kõm̦akoko otemjej, im ro otemjej ranemkwõj” pukot kilen aer n̦ooje er make, “jãn mejãn Eo ej jijet ioon tũroon eo im jãn illu eo an L̦aam̦ eo, kõnke raanin illu eo aer el̦ap emoottok, im wõn emaroñ el̦l̦ã im mour jãne [ak jutak, WGM]?” (Rev 6:15-17; keidi Luk 21:36) Men in ej kaalikkar bwe “jar el̦ap” ej ejaakin armej ro me kar kõjparok er ilo raan in illu eo im bwe rar maroñ “jutak” ãinwõt ro me Anij im L̦aam̦ eo rar buñbũruon ippãer.
it-2-E 1127 pãr. 4
Eñtaan
Enañin 30 iiõ ãlikin jeepepl̦o̦k eo an Jerusalem, ikijjeen jar eo el̦ap me rej itok jãn aelõñ otemjej, bwij, im kajjojo kain armej, kar ba ñan Jon: “Errein ro rar el̦l̦ã jãn eñtaan eo el̦ap.” (Rev 7:13, 14) Kõn an jar eo el̦ap “el̦l̦ã jãn eñtaan eo el̦ap” men in ej kaalikkar bwe rej el̦l̦ã im mour. Jemaroñ kam̦oole men in ikijjeen naan ko ilo Jerbal 7:9, 10 me rej ãinl̦o̦kwõt naan kein, ej ba: “Anij ear pãd ippãn [Josep], im ear lo̦mo̦o̦rene jãn aolep men ko ear eñtaan kaki.” An kar Josep bõk lo̦mo̦o̦r jãn aolep eñtaan ko ear iiooni, ej mel̦el̦ein bwe ear jab baj maroñ kijenmej wõt kaki ak ear bar el̦l̦ã im mour jãn apañ ko ear iiooni.
it-1-E 996-997
Jar El̦ap
Men ko rej Kwal̦o̦k kõn Er. Wãween eo ñan jel̦ã wõn ‘jar eo el̦ap,’ ej wal̦o̦k ilo kõmel̦el̦e ko kõn er ilo Revelesõn jebta 7 im ilo eoon ko jet rej ãinl̦o̦kwõt. Ilo Revelesõn 7:15-17 ej kõnono kõn an Anij “erl̦o̦ke im̦õn kõppãd eo an ioer,” an juon tõle er ñan “unin dãn ko dãnnin mour,” im an Anij kõm̦õrãik “jãn mejãer dãnnin kõmjaal̦al̦ otemjej.” Ilo Revelesõn 21:2-4 jemaroñ loe naan ko me rej ãinl̦o̦kwõt naan kein, ãinwõt: “Im̦õn kõppãd an Anij ej pãd ippãn armej ro,” im ej “kõm̦õrãik jãn mejãer dãnnin kõmjaal̦al̦ otemjej,” im “ejjel̦o̦k bar mej.” Pijen in kar kwal̦o̦k kake ejjab kõn ro ilañ, ijo me “Jerusalem eo Ekããl ej wanlal̦tak,” ak kõn armej ro ioon lal̦ in.
Kal̦apl̦o̦k Am̦ Mel̦el̦e
re-E 115 pãr. 4
Jiil̦i Israel an Anij
4 Ejjel̦o̦k pere, enjel̦ rein emãn rej jutak kõn kurub in enjel̦ ro emãn, ro Jeova ej kõjerbal er ñan dãpij iien ekajet in ko̦kkure eo ñan iien eo em̦õj karõke. Ilo iien eo enjel̦ rein renaaj kõtl̦o̦k kõto ko robrak kõn illu ilo juon wõt iien, jãn tuiõñ, turõk, turear, im turilik, enaaj kanooj in l̦ap jorrããn. An Jeova kar kõjerbal kõto ko emãn ñan kajeplõklõk ri-Ilam ro, ke ear ko̦kkure im jol̦o̦k er, enaaj ãindein an bar wal̦o̦k, ak ilo juon wãween el̦apl̦o̦k. (Jeremaia 49:36-38) Enaaj juon kõto elukkuun kajoor im el̦apl̦o̦k an nana jãn “l̦añ” eo Jeova ear kõjerbale ñan jol̦o̦k aelõñin Amon. (Amos 1:13-15) Ejjel̦o̦k juon jãn doulul eo an Setan ilo lal̦ in enaaj maroñ jutak ilo raanin illu eo an Jeova, ñe enaaj kaalikkar bwe ej tõllo̦kũn ñan tõl ñan indeeo.—Sam 83:15, 18; Aiseia 29:5, 6.
it-1-E 12
Abaddon
Abaddon, enjel̦ in abyss eo—wõn e?
Ilo Revelesõn 9:11, kar kõjerbale naan in “Abaddon” ñan etan “enjel̦ in abyss eo.” Ãt eo etan ilo kajin Grik, Apollyon, ej mel̦el̦ein “ri-Ko̦kkure.” Ilo 1,800 jim̦a ko, ekar wõr ekkatak ko rar kwal̦o̦k bwe naan kein kar kanaan kaki rej jerbal ñan ro ãinwõt Vespasian, Muhammad, im ekoba Napoleon, kar l̦õmn̦ak bwe enjel̦ ej ekkejell̦o̦k ñan “setan.” Ijoke, ilo Revelesõn 20:1-3 kar kwal̦o̦k bwe enjel̦ eo me epãd “ki in abyss eo” ippãn ej juon eo ej itok ikijjeen Anij jãn lañ, im ijello̦kun an juon eo ej ekkejell̦o̦k ippãn “setan,” enjel̦ in ej liãpe im jol̦o̦ke Setan ñan ilowaan abyss eo. Juon bok etan, The Interpreter’s Bible, ej kwal̦o̦k kõn Revelesõn 9:11 ej ba: Abaddon, ejjab juon enjel̦ an Setan ak ej an Anij, im ej kõm̦m̦ani jerbal ko ñan ko̦kkure ekkar ñan an Anij kar kappeiki.”
Ilo jeje ko ilo kajin Hibru me ej kab m̦õj ad etale, ealikkar bwe ʼavad·dohnʹ ej ekkejell̦o̦k ippãn Sheol im mej. Ilo Revelesõn 1:18 jej lo naan ko an Jesus ke ear ba: “Ij kiiõ mour ñan indeeo im indeeo, im epãd ippa ki in mej im ki in Lõb.” Maroñ eo ippãn kõn abyss eo ej wal̦o̦k ilo Luk 8:31. Bwe ewõr ippãn kajoor eo ñan ko̦kkure, ekoba maroñ eo ñan ko̦kkure Setan, im ej alikkar men in ilo Hibru 2:14, me ej ba bwe Jesus ear erom kanniõk im bõtõktõk kõnke ilo wãween in “ikijjeen mej eo an, en jol̦o̦k Tepil̦ eo, eo ewõr an maroñ ioon mej.” Ilo Revelesõn 19:11-16, elukkuun alikkar bwe enjel̦ in ej itok ikijjeen Anij ãinwõt eo Anij ear jitõñe bwe en ri-Ko̦kkure ak ri-Jol̦o̦k ro renana.—Lale APOLLYON.
Tijem̦ba 9-15
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | REVELESÕN 10-12
“‘Ri-Kõnnaan ro Ruo’ rar Mej im bar Mour”
w14-E 11/15 30
Kajjitõk ko jãn Ro Rej Riit
Wõn ri-kõnnaan ro ruo me Revelesõn jebta 11 ej kwal̦o̦k kake?
Revelesõn 11:3 ej kwal̦o̦k kõn ruo ri-kõnnaan me renaaj kanaan ium̦win 1,260 raan ko. Ilo jebta in ej bar kwal̦o̦k bwe menninmour eo eawiia enaaj “anjo̦ ioer im m̦an er.” Bõtab ãlikin “jilu jimattan raan,” ri-kõnnaan rein ruo renaaj bar mour, men in enaaj lukkuun kabwilõñ ro rar lo er.—Rev. 11:7, 11.
Wõn ri-kõnnaan rein ruo? Kõmel̦el̦e ko ilo jebta in rej jipañ kõj ñan jel̦ã wõn rein. M̦oktata, ej jiroñ kõj bwe “rej ro im wõjke olive ko ruo im jurõn l̦aam̦ ko ruo rej kõkkar kaki.” (Rev. 11:4) Men in ej kakeememej kõj kõn jurõn l̦aam̦ eo im wõjke olive ko ruo me kar kõmel̦el̦e kake ilo kanaan eo ilo Zekaraia. Kar ba bwe wõjke olive kein rej pijaikl̦o̦k em̦m̦aan ro “ruo em̦õj kapit er,” Kabna eo Zirubbabel im Joshua Bũrij eo El̦ap, im “rej jutak iturin Irooj in aolepen lal̦.” (Zek. 4:1-3, 14) Kein karuo, kar kõmel̦el̦e bwe ri-kõnnaan ro ruo rej kõm̦m̦an menin bwilõñ ko me rej ãinl̦o̦kwõt men ko Moses im Ilaija rar bar kõm̦m̦ani.—Keidi Revelesõn 11:5, 6 ippãn Bõnbõn 16:1-7, 28-35 im 1 Kiiñ 17:1; 18:41-45.
Ta eo ej kõm̦m̦an bwe eoon kein jãn Revelesõn im jãn Zekaraia ren ekkejell̦o̦k ippãn doon? Mel̦el̦e ko jãn bok kein ruo rej jim̦or jitõñl̦o̦k ñan ro Anij ear kapit er me rar tõl ilo juon iien mãlejjoñ epen. Kõn men in kar ñan kajejjete men eo kar kanaan kake ilo Revelesõn jebta 11, em̦m̦aan ro rej rũkkapit me rar tõl ilo iien eo ear jutak Aelõñ eo an Anij ilañ ilo 1914 eo rar kwal̦o̦k naan kõn nuknuk ko “el̦ap ideer” ium̦win jilu jimattan iiõ.
Ilo jem̦l̦o̦kinl̦o̦k aer kwal̦o̦k naan kõn nuknuk ko el̦ap ideer, ilo kõkkar kar m̦an rũkkapit rein ke kar jol̦o̦k er ñan kalbuuj ium̦win jidik iien, jilu jimattan raan ilo kõkkar. Im̦aan mejãn ro rej jum̦ae armej ro an Anij, ebõjrak jerbal eo aer, men in ekõm̦m̦an bwe ri-jum̦ae rein ren lukkuun m̦õn̦õn̦õ.—Rev. 11:8-10.
Ijoke, ear m̦ool naan ko ilo kanaan in bwe ilo jem̦l̦o̦kin jilu jimattan raan ko, kar kõm̦m̦an bwe ri-kõnnaan ro ruo ren bar mour. Rũkkapit rein rar jab baj diwõj wõt jãn kalbuuj ak ro me rar dãpij wõt aer tiljek rar bõk juon jeraam̦m̦an ejejuwaan jãn Anij ikijjeen Irooj eo aer, Jesus Christ. Ilo 1919 eo, rar uwaan ro kar jitõñ er bwe ren jerbal ãinwõt “ri-karejar eo etiljek im mãlõtlõt” ñan lale im kabwe aikuj ko an armej ro an Anij kõn men ko l̦oor jetõb ilo raan kein ãliktata.—Mat. 24:45-47; Rev. 11:11, 12.
Ekãitoktoklimo bwe ilo Revelesõn 11:1, 2 ej kwal̦o̦k kõn an men kein me rar wal̦o̦k ekkejell̦o̦k ippãn iien eo me naaj joñe ak etale tampel̦ eo ilo kõkkar. Ilo Malakai jebta 3 ej kwal̦o̦k kõn juon iien etale me ej ãinl̦o̦kwõt iien etale tampel̦ eo ilo kõkkar, im aer naaj karreoiki. (Mal. 3:1-4) Ewi aetokin kar iien etale im karreo eo? Kar jãn 1914 eo ñan jinoin 1919 eo. Iien in ekar kitibuj 1,260 raan (42 allõñ) im jilu jimattan raan ko ilo kõkkar me Revelesõn jebta 11 ej kwal̦o̦k kake.
El̦ap ad m̦õn̦õn̦õ bwe Jeova ear karõk iien karreo in ñan karreoik armej ro ejejuwaer ñan jerbal ko rem̦m̦an! (Taitõs 2:14) Kobal̦o̦k ippãn men in, jej kam̦m̦oolol kõn joñak ko an rũkkapit ro retiljek me rar pãd im̦aan im tõl ilo kar iien mãlejjoñ eo im aer jerbal ãinwõt ri-kõnnaan ro ruo ilo kõkkar.
Kal̦apl̦o̦k Am̦ Mel̦el̦e
it-2-E 880-881
Bok Lemlem, Lemlem
Kõjerbale ilo Kõkkar. Ewõr jet jikin ko ilo Baibõl̦ me kar kõjerbale naan in “bok lemlem” ilo kõkkar. Ezekiel im Zekaraia rar jim̦or lo juon bok lemlem me ewõr jeje itum̦aanin im itulikin. Ijoke, kõnke ekkã aer kõjerbale juon wõt jait ilo bok lemlem ko, an kar wõr jeje itum̦aanin im itulikin bok lemlem kein emaroñ kwal̦o̦k kõn joñan eddon, aetokin, im an lukkuun aorõk ekajet ko me kar jei ilowaan. (Ezk 2:9–3:3; Zk 5:1-4) Ilo pijen eo ilo Revelesõn, eo ej jijet ioon tũroon eo ej jibwe juon bok lemlem ilo tuanbwijmaroñin pein me ewõr jimjuon jiil̦ ko ie ñan bõbrae an wal̦o̦k naan ko em̦õj jei n̦a ilowaan, m̦ae iien L̦aam̦ eo an Anij enaaj kõpel̦l̦o̦ke. (Rev 5:1, 12; 6:1, 12-14) Tokãlik ilo pijen eo, kar lel̦o̦k juon bok lemlem ñan Jon im kar jiroñe bwe en kañe bok lemlem eo. Ke ear kañe ekar tõñal, bõtab ear kõm̦m̦an bwe en meo̦ ak metak lo̦jien. Kõnke bok lemlem eo ear pel̦l̦o̦k im kar jab jiil̦i, men in ej kaalikkar bwe ear juon men kar maroñ mel̦el̦e kake. Ear “tõñal” ñan Jon bwe en maroñ bõk ennaan eo ilowaan, bõtab ear bar wõr men ko remeo̦ ilo kõkkar ñan an kanaan kaki, ãinwõt ke em̦õj jiroñe bwe en kõm̦m̦ane. (Rev 10:1-11) Ekar bar ãindeinl̦o̦k wõt men eo Ezekiel ear bar iioone ke kar kwal̦o̦k ñane bok lemlem eo me ear wõr “bũrom̦õj n̦a ie, bareinwõt naan in ñũr im liaajlo̦l̦.”—Ezk 2:10.
it-2-E 187 pãr. 7-9
Metak ilo Iien Kõmmour
Ilo pijen eo an rijjilõk Jon ilo bokin Revelesõn, ear lo juon kõrã ilañ ilo kõkkar ear lam̦õj “kõn an eñtaan im metak kõnke ej itõn keotak.” Innem ajri eo ear l̦otak ekar ‘juon l̦addik, eo enaaj juon jabõt ñan aolep aelõñ ko ilo an kõjerbal juon jokon̦ aen.’ Meñe dragon eo ear lukkuun kate ñan ko̦kkure ajri eo, bõtab “kar m̦õkaj im bõke l̦adik eo nejin kõrã in ñan ippãn Anij im ñan tũroon eo An.” (Rev 12:1, 2, 4-6) An kar Anij bõk ajri eo ej kaalikkar an bõke bwe en nejin, ear bar ãindein m̦anit eo ilo tõre ko etto ñan bõkl̦o̦k ajri eo ej kab l̦otak ñan ippãn jemãn ñan lale ñe em̦õn̦õn̦õ in bõke. (Lale BIRTH.) Ejjel̦o̦k pere bwe “kõrã” eo ej “lio pãleen” Anij, “Jerusalem eo ilañ,” “jinen” Christ im ro jatin ilañ.—Ga 4:26; Hi 2:11, 12, 17.
Ejjel̦o̦k pere bwe “kõrã” eo ippãn Anij ilañ enaaj weeppãn im eban metak ñe enaaj kõmmour. Kõn men in, metak ko ilo kõkkar rej kwal̦o̦k bwe “kõrã” eo enaaj kile bwe ej pojakin kõl̦l̦otak, im bwe m̦õttan jidik enaaj kõmmour.—Rev 12:2.
Wõn “l̦adik eo nejin”? E eo enaaj “jabõt ñan aolep aelõñ ko ilo an kõjerbal juon jokon̦ aen.” Kar kanaan kake men in kõn Messaia eo me enaaj Kiiñ ilo Aelõñ eo an Anij ilo bokin Sam 2:6-9. Bõtab ium̦win juon iien aetok, ãlikin an kar Christ l̦otak ilo lal̦ in im an kar mej im jerkakpeje, Jon ej kab lo pijen in. Kõn men in, pijen in ej jitõñl̦o̦k ñan iien eo ear jutak Aelõñ eo an Anij me Messaia eo ej tõle me ej pãd ium̦win pein Jesus Christ eo ej Nejin Anij, eo ear jerkakpeje jãn mej, im ear “jijet ituanbwijmaroñin pein Anij, jãn iien in, ej kõttar m̦ae iien naaj likũt ro rej kõjdate bwe ren eran neen.”—Hi 10:12, 13; Sam 110:1; Rev 12:10.
Tijem̦ba 16-22
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | REVELESÕN 13-16
“Jab Mijak Menninmour ko Rawiia im Rekaamijak”
Jeova Ej “Kwal̦o̦k Men ko Rettino”
6 Epaake iiõ eo 96, Jijej ear kamaroñ rijjelõk Jon bwe en lo jet visõn ko rekabwilõñlõñ. (Revelesõn 1:1, UBS) Ilo juon iaan visõn kein, Jon ear lo an juon drakon jutak iparijet. Drakon in ej mel̦el̦ein Tepil̦ eo. (Riit Revelesõn 13:1, 2, UBS.) Jon ear bar lo juon kidu awiia me ekabwilõñlõñ im ej wal̦o̦ktok jãn lo̦jet. Ewõr jiljilimjuon bõran kidu awiia in im Tepil̦ eo ear lel̦o̦k el̦ap maroñ ñane. Tokãlik, Jon ear lo juon kidu ebũrõrõ im ebar wõr jiljilimjuon bõran. Kidu in ej ekjab in kidu awiia eo juon me Revelesõn 13:1 ej kwal̦o̦k kake. Juon enjel̦ ear jiroñ Jon bwe bar ko jiljilimjuon bõran kidu eo ebũrõrõ ej mel̦el̦ein “jiljilimjuon kiiñ” ak kien. (Revelesõn 13:14, 15; 17:3, 9, 10, UBS) Ilo iien eo me Jon ear je bok in Revelesõn, juon iaan kiiñ rein ear tõl ak l̦alem iaaer ejako kadede aer tõl, im eo “juon e jañin itok.” Wõn kiiñ rein ak kien kein? Jenaaj etale mel̦el̦ein bar kein kajjojo bõran kidu awiia in me bok in Revelesõn jebta 13 ej kwal̦o̦k kake. Bareinwõt, jenaaj katak kõn elõñ iaan aelõñ ak kien ko me rej wal̦o̦k ilo bok in Daniel. Elõñ bũki iiõ ko m̦okta jãn an kar wal̦o̦k kien kein, kanaan ko ilo Daniel rar tipdiki tok aolep mel̦el̦e ko kõn jet iaaer.
re-E 194 pãr. 26
Jelm̦ae Menninmour ko Ruo Rawiia
26 Ta in? Anglo-America—ej ãinwõt bar eo kein kajimjuon ilo menninmour awiia eo kein kajuon, bõtab jerbal eo an ejejuwaan. An jenolo̦k menninmour in awiia ilo juon pijen ejipañ kõj ñan kile wãween an makel̦o̦k iaan im tõl. Menninmour in awiia ilo kõkkar me ewõr ruo an doon ear ejaak tok jãn ruo aelõñ ko me rar wanlõñtak ilo juon wõt iien, rejjab pãd ium̦win pein bar juon aelõñ, bõtab rar kobaik maroñ ko aer ippãn doon. Doon ko ruo an rar “ãinwõt doon ko an juon koon in jiip” ñan kwal̦o̦k bwe ej juon eo ejouj im ejjab lãj, im bwe ej juon kien em̦m̦an im aolep kien ko ilo lal̦ in rej aikuj reilo̦k ñane. Ijoke, wãween an kõnono ej “ãinwõt juon dragon” im ej kõjerbale men in ñan iuun im kaamijak im ej bar ko̦kkure ro rejjab errã ilo wãween an tõl ilo jabdewõt jikin. Ejjel̦o̦k an rejetak ñan kwal̦o̦k kautiej ñan Aelõñ eo an Anij me ej pãd ium̦win tõl eo an L̦aam̦ eo an Anij, bõtab, ej kõm̦m̦ani kon̦aan ko an dragon eo el̦ap, Setan. Ej kõm̦m̦an bwe aelõñ ko ren bõro jepel im dike doon, men kein rej m̦õttan an kabuñ ñan menninmour awiia eo kein kajuon.
re-E 195 pãr. 30-31
Jelm̦ae Menninmour ko Ruo Rawiia
30 Ilo bwebwenato in armej ej kwal̦o̦k bwe ekjab in ej doulul eo me ear wal̦o̦ktok ak wanlõñtak, im bõk an jipañ jãn Iñlen im Amedka me ãt juon etan ej League of Nations. Tokãlik, ilo Revelesõn jebta 17 ej kwal̦o̦k kõn an naaj wanlõñtak ilo juon wãween eoktak, enaaj ãinwõt juon menninmour awiia emour me ebũrõrõ im ej jutak make iaan. Doulul in ej kõnnaan, im ilo peran ej ba bwe e wõt emaroñ bõktok aenõm̦m̦an im jokwane ñan aolep armej. Bõtab ilo m̦ool, eoktak im juon doulul me aelõñ ko m̦õttan rej kwal̦o̦k naan ko relukkuun eddo im rej kõnanaik doon. Ej bar kaamijak aelõñ ak armej ro me rejjab badikdik ñan tõl eo an bwe enaaj jol̦o̦k er jãn aer pãd ium̦win pein, ak bwe enaaj ko̦kkure er. Em̦õj an aelõñ in League of Nations jol̦o̦k aelõñ ko me rejjab l̦oore wãween an tõl. Ilo jinoin eñtaan eo el̦ap, rũttarin̦ae ro an “doon kein” an ekjabin menninmour eo awiia enaaj kajejjet juon men.—Revelesõn 7:14; 17:8, 16.
31 Jãn kar Pata eo an Lal̦ kein Karuo, ekjabin menninmour awiia eo—kiiõ ej jutak kõn juon doulul etan United Nations—em̦õj an m̦an elõñ armej ro. Ñan waanjoñak, ilo 1950 eo rũttarin̦ae ro an UN rar bõk kun̦aaer ilo tarin̦ae eo ikõtaan North Korea im South Korea. Rũttarin̦ae ro an UN ekoba rũttarin̦ae ro an South Korea rar m̦an enañin joñan in 1,420,000 armej jãn North Korea im Jaina. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, jãn iiõ eo 1960 ñan 1964, rũttarin̦ae ro an United Nations rar bar kobal̦o̦k ippãn Congo (Kinshasa). Innem, ri-tõl ro an lal̦ ekoba pope ro etaer Paul VI im John Paul II, rar lo bwe ekjab in ej kein jipañ eo ãliktata armej ro remaroñ likũt aer kõjatdikdik bwe en wõr aenõm̦m̦an. Im em̦m̦aan rein rej ba bwe ñe armej rejjab l̦oore im kautieje, renaaj kõm̦m̦an bwe ren ko̦kkure er make. Ilo kõkkar, er eo rej kõm̦m̦an bwe aolep ro rejjab kõn̦aan l̦oore ekjab eo im kabuñ ñane ren mej.—Duteronomi 5:8, 9, UBS.
Katak ko Relap Jen Buk in Reveles̃õn—II
13:16, 17. Meñe jej iion abañ ko ilo kain makõtkit rot kein einwõt ar “wiaik ak wiakake,” jen jab kõtlok bwe men kein ren jibed kij im kõmõn bwe kiru awia eo en kajur ion mour ko ar. Elañe jej bõk ‘kakõlen kiru eo ion peir ak dremar’ ej melelen bwe jej kõtlok bwe kiru awia eo en beek makõtkit ko ar im jelet lemnok ko ar.
Kal̦apl̦o̦k Am̦ Mel̦el̦e
Katak ko Relap Jen Buk in Reveles̃õn—II
16:13-16. Nan ko an “jitõb r’õtton” rej kõkkar kin nan in kareelel ko an dimon ro. Kin air jab kõnan bwe en oktõk buruen kiñ ro an lõl kin lutõk in jãbi in illu ko jiljilimjuõn an Anij, dimõn ro rej kajerbal nan kein ñõn kamõkit kiñ ro bwe ren jumae Jeova.—Mat. 24:42, 44.
“Ami Lo̦mo̦o̦r Epaak”
9 Iien eñtaan eo el̦ap eban juon iien ñan ad kwal̦o̦k naan kõn ennaan eo em̦m̦an kõn “aelõñin lañ.” Ilo naaj tõre en̦, iien kwal̦o̦k naan kõn ennaan eo em̦m̦an em̦õj an dedel̦o̦k kõnke em̦õj an moottok “jem̦l̦o̦kin.” (Matu 24:14) Bõtab, ejjel̦o̦k pere bwe armej ro an Anij renaaj kwal̦o̦k kõn juon ennaan in kakkõl me enaaj jelõt aolep armej ro. Ennaan in emaroñ kõn an naaj jako jukjukun pãd in enana an Setan. Baibõl̦ ej keidi ennaan in ñan aij ko reppen me rej wõtlo̦k jãn lañ. Baibõl̦ ej ba: “Aij jãn lañ, rel̦l̦ap im tarrin jibukwi bo̦un eddoier, rar wõtlo̦k jãn lañ ioon armej ran̦; im armej rar bũl̦aajpiim Anij kõn menin kaeñtaan an aij jãn lañ, bwe menin kaeñtaan eo an ekanooj l̦ap.”—Rev 16:21.
Tijem̦ba 23-29
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | REVELESÕN 17-19
“Tarin̦ae eo an Anij ej ñan Kõjem̦l̦o̦k Tarin̦ae Otemjej”
w08-E 4/1 8 pãr. 3-4
Armagedon—Tarin̦ae eo an Anij ñan Kõjem̦l̦o̦k Tarin̦ae Otemjej
Toon wõt an wõr maroñ ippãn armej ro renana, armej ro rewãnõk reban lukkuun mour ilo aenõm̦m̦an im jokwane. (Jabõn Kõnnaan 29:2; Ekklisiastis 8:9) Ilo m̦ool, jejjab maroñ kõjepel jerbal ko rejjab jim̦we im men ko renana jãn armej ro rej kõm̦m̦ani men kein. Kõn men in, bwe en wõr aenõm̦m̦an eo ejjel̦o̦k jem̦l̦o̦kin im ekajet jim̦we—ej aikuj jako armej ro renana. Solomon ear je im ba: “Ri nana eo ej men in pinmuur ñan ri-wãnõk.”—Jabõn Kõnnaan 21:18.
Kõnke Anij eo ej Ri-Ekajet, jemaroñ lõke bwe jabdewõt men enaaj kõm̦m̦ane ñan ekajet rinana ro, enaaj jim̦we. Ebream ear kajjitõk: “Eo ej Irooj in ekajet ñan aolepen lal̦ Ejãmin kõm̦m̦an wãnõk ke?” Ebream ear katak ñan jel̦ã bwe, Jeova ewãnõk im jim̦we iien otemjej! (Jenesis 18:25) Baibõl̦ ej bareinwõt kwal̦o̦k bwe Jeova ejjab m̦õn̦õn̦õ ñe ej ko̦kkure ro renana, bõtab enaaj kõm̦m̦ane men in el̦aññe rejjab kon̦aan oktak.—Ezekiel 18:32, UBS; 2 Piter 3:9.
it-1-E 1146 pãr. 1
Kidia
Ilo pijen eo an Jon ilo kõkkar, ej kõmel̦el̦e kõn Jesus Christ eo kar kaiboojoje ej uwe ioon juon kidia mouj im juon jarin tarin̦ae ej itok ippãn tok, im aolepeer rej jijet ioon kidia ko remouj. Pijen in me kar kwal̦o̦k ñan Jon ej kwal̦o̦k kõn an wõr wãnõk im ekajet jim̦we ilo tarin̦ae eo me Christ enaaj tarin̦ae n̦ae aolep ri-kõjdat ro, ikijjeen Anij eo an im Jemãn, Jeova. (Rev 19:11, 14) M̦oktal̦o̦k, kar kwal̦o̦k kõn kidia ko emãn me reoktak jãn doon im ro rej uwe ioer me rej jitõñl̦o̦k ñan an Christ kõm̦m̦ane ijo kun̦aan ãinwõt juon kiiñ im jorrããn ko me renaaj wal̦o̦k ãlikin.—Rev 6:2-8.
re-E 286 pãr. 24
Kiiñ in Tarin̦ae eo Ekajoor ej Anjo̦ ilo Armagedon
24 Menninmour awiia eo jimjuon bõran me ewõr joñoul an doon me ej wal̦o̦ktok jãn lo̦meto, ej jutak kõn doulul in kien ko an Setan me ear buñ ilo ejjel̦o̦k an kõtmãne, ekoba ri-kanaan eo eriab ak irooj eo kein kajimjuon ekajoor an lal̦. (Revelesõn 13:1, 11-13; 16:13) Ilo iien eo rej “mour” wõt, ak jerbal ippãn doon ñan jum̦ae armej ro an Anij ilo lal̦ in, naaj jibwe im jol̦o̦k er ñan ilowaan “lom̦al̦o in kijeek.” Men in ej ke lukkuun juon lom̦al̦o in kijeek? Ejjab, ejja ãindeinl̦o̦k wõt an menninmour eo eawiia im ri-kanaan eo eriab jab lukkuun m̦oolin menninmour. Ijoke, ej juon naanin kõkkar me ej jitõñl̦o̦k ñan lukkuun jako im jorrããn, im ejjãmin bar wal̦o̦k. Eñin ej ijo me tokãlik naaj jol̦o̦k mej im Lõb, ekoba Tepil̦ eo n̦a ie. (Revelesõn 20:10, 14) Ilo m̦ool ejjab juon jikin me ej bwil ñan indeeo ñan kaeñtaan ro renana, kõnke l̦õmn̦ak eo kõn jikin rot in elukkuun kajjõjõ ippãn Jeova.—Jeremaia 19:5; 32:35; 1 Jon 4:8, 16.
re-E 286 pãr. 25
Kiiñ in Tarin̦ae eo Ekajoor ej Anjo̦ ilo Armagedon
25 Ro jet me rekar jab lukkuun kobal̦o̦k ippãn kien bõtab rar bõk kun̦aaer ilo lal̦ in enana im kõm̦m̦ani men ko renana im jab ukel̦o̦k jãni, eokwe ejjel̦o̦k pere bwe naaj ‘m̦an er kõn jãje eo eaetok . . . an eo ej uwe ioon kidia eo.’ Jesus enaaj ba bwe ej tõllo̦kier ñan mej. Meñe kar jab kõnono kake er bwe renaaj pãd ilo lom̦al̦o in kijeek, bõtab jej aikuj ke l̦õmn̦ak bwe rein renaaj jerkakpeje? Ejjel̦o̦k juon eoon ej jiroñ kõj bwe ro me renaaj bõk ko̦kkure jãn ri-Ekajet eo an Jeova ilo tõre en̦ renaaj jerkakpeje. Ãinwõt an kar Jesus make ba, aolep ro me ejjab er “jiip” naaj “liaakel̦o̦k er ñan kijeek eo ej ñan indeeo, eo kar kõpooje ñan Tepil̦ eo im enjel̦ ro an,” eñin ej “mej ñan indeeo.” (Matu 25:33, 41, 46) Men in ej kwal̦o̦k joñan aorõkin “raanin ekajet eo im iien eo naaj ko̦kkure ro rej jum̦ae Anij.”—2 Piter 3:7; Nahum 1:2, 7-9; Malakai 4:1.
Kal̦apl̦o̦k Am̦ Mel̦el̦e
re-E 247-248 pãr. 5-6
Juon men Ekabwilõñlõñ ear N̦ojak ak Kiiõ Em̦õj an Alikkar
5 “Menninmour awiia eo . . . ear pãd m̦okta.” Aet, jãn Jãnwõde 10, 1920, m̦aanl̦o̦k, ear jutak ãinwõt League of Nations, im kar 63 aelõñ ko rar bõk kun̦aaer ippãn doon emaroñ kar ilo iien eo wõt ak iiõ ko tokãlik. Bõtab tokãlik, Jepaan, Jãmne, im Italy rar bõjrak jãn aer kobal̦o̦k, im League of Nations ear jol̦o̦ke Soviet Union eo jinoin jãn uwaan doulul eo. Ilo Jeptõm̦ba 1939 eo, ri-tõl eo enana an ri-Nazi ro ilo Jãmne ear jinoe Pata eo an Lal̦ Kein Karuo. Kõnke rar jab maroñ kõm̦m̦an bwe en wõr aenõm̦m̦an ilo lal̦ in, League of Nations ear ilo kõkkar wõtlo̦k ñan ilowaan abyss eo ijo ejjel̦o̦k men en̦ emaroñ kõm̦m̦ane ie. Ilo iiõ eo 1942 eo ear jako an wõr tokjãn doulul in. Ilo iiõ ko m̦oktal̦o̦k jãn iien in im jejjo iiõ ko tokãlik, Jeova ejjañin kar kwal̦o̦k lukkuun mel̦el̦ein pijen eo ñan armej ro an, bõtab ej kab kwal̦o̦k ilo iien eo ear kanooj l̦ap nana. Ilo kar kweilo̦k eo el̦ap kar n̦aetan New World, ke N. H. Knorr ear kõnono ikijjeen kanaan in, ear maroñ ba bwe “Menninmour awiia eo . . . kiiõ ejako.” Innem ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kajjitõk, “League of Nations enaaj ke pãdwõt ilowaan roñ in?” Ear kõnono tok jãn Revelesõn 17:8, im ear uwaak im ba: “Doulul in aelõñ ko an lal̦ renaaj bar jutak.” Eñin men eo enaaj wal̦o̦k—ñan kajejjet Naan in kanaan eo an Jeova!
Wanlõñtak jãn Abyss Eo
6 Menninmour awiia eo ebũrõrõ ear wanlõñtak jãn abyss eo. Ilo Juun 26, 1945 eo, ekar juon iien el̦ap ilo San Francisco ilo Amedka, ewõr 50 aelõñ ko rar pepe im errã kõn jemãnãe eo an United Nations me kar n̦aetan Charter of the United Nations. Unin kumi in ej “ñan dãpij wõt aenõm̦m̦an im jokwane eo ipel̦aakin lal̦ in.” Elukkuun lõñ wãween ko rej ãinl̦o̦kwõt juon ikõtaan League of Nations im United Nations. Ilo bok eo etan World Book Encyclopedia ej ba: “Ilo jet wãween ko, United Nations ej ãinl̦o̦kwõt League of Nations eo me kar kajutake ãlikin Pata eo an Lal̦ Kein Kajuon . . . Elõñ iaan aelõñ ko me rar kajutak United Nations er eo rar bar kajutake League of Nations. Ãinwõt kar League of Nations, kar kajutake United Nations ñan jipañ kõm̦m̦an bwe en wõr aenõm̦m̦an ikõtaan aelõñ ko. Kumi ko rel̦l̦ap me rej m̦õttan United Nations relukkuun ãinl̦o̦kwõt kar kumi ko an League of Nations.” Innem, alikkar bwe United Nations, ilo kõkkar, ej ãinwõt ñe em̦õj an bar jutak ak jerkak menninmour awiia eo ebũrõrõ. Im enañin 190 aelõñ ko rej uwaan doulul in, elõñl̦o̦k jãn kar League of Nations bwe ear wõr wõt 63 uwaan, ejjab men in wõt ak elõñl̦o̦k eddo ko doulul in ej kõm̦m̦ani jãn kar eo m̦okta.
Jeova Ej Kwal̦o̦k Ta eo Enaaj “M̦õkaj in Wal̦o̦k”
17 Kajoor an kabuñ ko reriab eban jidik kõn jidik jakol̦o̦k. Kõrã eo ekijoñ enaaj kajoor wõt im enaaj kajjioñ in kõm̦m̦an bwe irooj ro ak ri utiej ro ren kõm̦m̦ane jabdewõt men ko ekõn̦aan. Bõtab, ejjabto Anij enaaj “likũt ilo bũrueer bwe ren kõm̦anm̦an Ankilaan.” (Riit Revelesõn 17:16, 17.) Jeova enaaj kõm̦m̦an bwe kien ko an jukjuk im pãd in an Setan ren ko̦kkure kabuñ ko reriab. Kõrã eo ekijoñ eban bar tõl ak kõjebwebweik kien ko, im enaaj jako an m̦weiie. Roñoul ak jilñuul iiõ ko remootl̦o̦k, armej rar l̦õmn̦ak bwe eban jako an kabuñ ko bõk nõbar im kautiej, im bwe renaaj kajoor wõt. Ak kiiõ, eoktak men in. Kõrã eo ekijoñ eban jidik kõn jidik jakol̦o̦k an kajoor ak enaaj kajju jako ilo jidimkij.—Revelesõn 18:7, 8, 15-19.
Tijem̦ba 30–Jãnwõde 5
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | REVELESÕN 20-22
“Roñjake! Ij Kõm̦m̦an Men Otemjej bwe Ren Kããl”
re-E 301 pãr. 2
Juon Lañ Ekããl im juon Lal̦ Ekããl
2 Bukwi iiõ ko m̦oktal̦o̦k jãn kar iien ko an Jon, Jeova ear ba ñan Aiseia: “Ña ij kõm̦m̦ane juon lal̦ ekããl im juon lañ ekããl. Ejjel̦o̦k en̦ enaaj keememeji men ko rar wal̦o̦k ilo iien ko rej mootl̦o̦k.” (Aiseia 65:17, UBS; 66:22, UBS) Kanaan in ear m̦okta jejjet kũtien ilo iien eo ke ri-Ju ro retiljek rar jepl̦aak ñan Jerusalem ilo iiõ eo 537 B.C.E. ãlikin aer kar kõm̦akoko ilo Babil̦on ium̦win 70 iiõ. Ilo iien eo rar jepl̦aak, rar ejaake kumi in armej ro rerreo, “juon lal̦ ekããl” me ej pãd ium̦win pein juon kien ekããl ak “lañ ekããl.” Ijoke, Piter ear kwal̦o̦k bar jet men ko ikijjeen kanaan in, ear ba: “Ijoke ekkar ñan kallim̦ur eo an, jej kõttaretok lañ ko rekããl im juon lal̦ ekããl, ijo wãnõk enaaj pãd ie.” (2 Piter 3:13) Innem kiiõ Jon ej kwal̦o̦k bwe kallim̦ur in enaaj jejjet kũtien ilo raan eo an Irooj. “Lañ eo m̦okta im lal̦ eo m̦okta,” jukjukun pãd in an Setan ekoba kien ko rej pãd ium̦win maroñ eo an im tim̦on̦ ro an, renaaj jako. Enaaj jako “lo̦meto” in ro renana im ro rej jum̦ae. Innem “juon lañ ekããl im juon lal̦ ekããl” enaaj bõk jikin—juon jukjukun pãd ekããl in armej ro me renaaj pãd ium̦win juon kien ekããl, eñin ej Aelõñ eo an Anij.—Keidi Revelesõn 20:11.
w13-E 12/1 11 pãr. 2-4
“Roñjake! Ij Kõm̦m̦an Men Otemjej bwe Ren Kããl”
“[Anij] enaaj kõm̦õrãik jãn mejãer dãnnin kõmjaal̦al̦ otemjej.” (Revelesõn 21:4) Kain dãnnin kõmjaal̦al̦ rot ko enaaj kõm̦õrãiki? Ejjab dãnnin kõmjaal̦al̦ ko me rej itok jãn ad lañlõñ im ejjab dãn eo me ej kõjparok mejãd. Kallim̦ur eo an Anij ej jitõñl̦o̦k ñan dãnnin kõmjaal̦al̦ ko me rej itok jãn ad eñtaan im bũrom̦õj. Anij eban baj kõm̦õrãik wõt dãnnin kõmjaal̦al̦ rot kein, ak enaaj lukkuun kõm̦õrãiki ikijjeen an jol̦o̦k men ko me rej kõm̦m̦an bwe en to̦o̦r dãnnin kõmjaal̦al̦, er kein ej eñtaan im bũrom̦õj.
“Enaaj ejjel̦o̦k bar mej.” (Revelesõn 21:4) Ewõr ke bar juon men el̦apl̦o̦k an kõm̦m̦an ad jañ jãn ri-kõjdat eo ad, mej? Aolep ro rej pokake, Jeova enaaj kanemkwõj er jãn mej. Ewi wãween? Ikijjeen an naaj jol̦o̦k men eo ej kõm̦m̦an bwe en wõr mej: jerawiwi eo jej jolõte jãn Adam. (Rom 5:12) Jeova enaaj kõm̦m̦an bwe ro rej pokake ren weeppãn ikijjeen katok in mour eo an Jesus. Innem “naaj kajeepepl̦o̦ke” ri-kõjdat eo ãliktata, mej. (1 Korint 15:26) Armej ro retiljek renaaj maroñ mour ilo wãween eo Anij ear karõke ñan er—renaaj mour ñan indeeo im lukkuun ãjmour.
“Enaaj ejjel̦o̦k bar. . . eñtaan.” (Revelesõn 21:4) Kain eñtaan rot ko renaaj jako? Aolep eñtaan ko rej wal̦o̦k ñan ãnbwinnid, eñjake ko ad, im kõmãlij eo ad jãn wõt ad jerawiwi im jab weeppãn im rej bar kõm̦m̦an bwe elõñ milien armej ro ren eñtaan kaki, renaaj jako.
Jehovah, Anij In Mol
14 Jej aikwij lukkun kaorõk ta eo Jehovah ej jiroñ kij ilo Nan eo an. E ej einwõt men eo ej ba, im enaj kõmmane men eo ej ba enaj kõmmane. Ewõr unin ad maroñ liki Anij. Jemaroñ tõmak ñe Jehovah ej ba bwe enaj bõktok “irenwõne ñõn ro re jab bokake gospel an ar Iroij Jisõs Kraist.” (2 Dri Tessalonika 1:8) Jemaroñ bareinwõt tõmak ñe ej ba bwe ej yokwe ro rej jibadõk wãnik, ñe ej ba bwe enaj lelok mour indio ñan ro rej jerbale tõmak, im ñe ej ba bwe enaj jolok eñtan, jañ, im mij bareinwõt. Jehovah ej kamole kallimur in eliktata ke ear lelok nan in jiroñ in ñan ri jilek John: “Kwon jeje: bwe nan kein retiljek im remol.”—Reveles̃õn 21:4, 5; Jabõn Kennan Ko 15:9; Jon 3:36.
Kal̦apl̦o̦k Am̦ Mel̦el̦e
it-2-E 249 pãr. 2
Mour
Ilo naanin kakien eo an Anij ñan Adam, ear ba bwe ñe Adam enaaj pokake, eban mej. (Jen 2:17) Innem, ñan armej ro rej pokake, ñe ri-kõjdat eo ãliktata an armej mej enaaj jeepepl̦o̦k, enaaj ejjel̦o̦k jerawiwi ilo ãnbwinnier ñan bõktok mej ioer. Renaaj mour ñan indeeo im reban aikuj in mej. (1Ko 15:26) Iien in me enaaj jako mej, enaaj wal̦o̦k ilo jem̦l̦o̦kin an Christ tõl me ilo bokin Revelesõn ej kwal̦o̦k bwe enaaj 1,000 iiõ aetokin. Im ilo eoon in ej kõnono kõn an ro renaaj kiiñ im bũrij ippãn Christ bwe “rein rar bar mour im rar kiiñ ippãn Christ ium̦win 1,000 iiõ.” Innem, “ro jet remej” me rar jab mour “m̦ae iien ear jem̦l̦o̦k 1,000 iiõ” ko, emaroñ jitõñl̦o̦k ñan ro me renaaj mour ilo jem̦l̦o̦kin juon to̦ujin iiõ ko ak m̦okta jãn an Setan rõl̦o̦k jãn abyss eo im bõktok mãlejjoñ ko ñan aolep armej ro. Ilo naaj jem̦l̦o̦kin juon to̦ujin iiõ ko, armej ro ilo lal̦ in renaaj weeppãn im mour ãinwõt kar Adam im Iv m̦okta jãn aer kar jerawiwi. Kiiõ mour ko aer renaaj lukkuun weeppãn. Ro me renaaj el̦l̦ã jãn mãlejjoñ eo ãliktata ñe Setan enaaj rõl̦o̦k ium̦win jidik iien jãn abyss eo renaaj maroñ lukkuun m̦õn̦õn̦õ im mour ñan indeeo.—Rev 20:4-10.
it-2-E 189-190
Lom̦al̦o in Kijeek
Naan in ej wal̦o̦k wõt ilo bokin Revelesõn im ejjel̦o̦k pere bwe ej juon naan in kõkkar. Baibõl̦ eo ej make kõmel̦el̦e im letok mel̦el̦ein naan in ilo an ba: “Lom̦al̦o in kijeek in ej mel̦el̦ein mej eo kein karuo.”—Rev 20:14; 21:8
Elõñ bar kein kam̦ool ko me rej kaalikkar bwe lom̦al̦o in kijeek ej naanin kõkkar ilo eoon ko jet ilo bokin Revelesõn. Ej kwal̦o̦k ijin bwe naaj jol̦o̦k mej ñan ilowaan lom̦al̦o in kijeek. (Rev 19:20; 20:14) Ilo m̦ool mej ejjab maroñ bwil. Ejjab men in wõt ak naaj jol̦o̦ke Tepil̦ eo, me ej juon jetõb jejjab maroñ loe, ñan ilowaan lom̦al̦o in. Im kõnke ej juon jetõb, ejjab maroñ bwil ilo lukkuun kijeek.—Rev 20:10; keidi Ex 3:2 im Eka 13:20.
Kõnke lom̦al̦o in kijeek ej jutak kõn “mej eo kein karuo” im kõnke Revelesõn 20:14 ej ba bwe naaj jol̦o̦k “mej im Hedis” jim̦or ñan ilowaan, men in ej kaalikkar bwe lom̦al̦o in ejjab jutak kõn mej an armej me rar jolõte jãn Adam (Rom 5:12), im ejjab bar jitõñl̦o̦k ñan Hedis (Sheol). Kõn men in, lom̦al̦o in ilo kõkkar ej aikuj jitõñl̦o̦k ñan bar juon men me eban maroñ ro̦o̦llikl̦o̦k, kõnke ejjel̦o̦k kõmel̦el̦e ko me rej kõnono kõn an “lom̦al̦o” in kõtl̦o̦k ro ilowaan, ejjab ãinwõt mej eo ear itok jãn Adam im Hedis (Sheol). (Rev 20:13) Innem, ro ejjel̦o̦k etaer ilo “bokin mour eo,” ro rar jum̦ae Irooj bõtata eo an Anij im jab ukel̦o̦k, naaj jol̦o̦k er ñan ilowaan lom̦al̦o in kijeek, mel̦el̦ein jako ñan indeeo, ak mej eo kein karuo.—Rev 20:15.