OHUDHERA 8
JHIBO 130 Nilevelelanege
Onaatajhihe aavi makalelo oolevelela a Yehova?
“Ni makalelo mamodhave Yehova uleveleliyeni mohihiyedhedha, ni nyuwa mweregena emodhave.” — KOL. 3:13.
DHITHU NNAAHUDHERIHU
Nnere woona dhithu nnahowelihu werana, negi nande omulevelela muthu anithegele.
1-2. a) Mudhidhi baani enakaliwa yorusa omulevelela muthu? b) Ddiniyani murogola Denizi eriliyena?
ENOWURUSA walevelela athu amodha? Owinjhiva wa iyo, enonirusa omulevela muthu erana obe awoga ethu enipihile mbani. Mbwenye dhihikalawo dhithu nnahowelihu werana, dhinanikavihere ohikoya ntxiga ni olevelela. Motajhiha, kasugwa ethu yampadduwele murogola Denizi,a oliye ahanda olevelela mwamakalelo ootikiniha. Yaka ya 2017, Denizi ni emudhaaye, yahidhowa waredhela sede enlubale ya Anamoona a Yehova. Vano ehogolowaga motorista dhaala ovada karo mwaali murogola Denizi ni emudhaaye. Mwaha wa asidenti ole, murogola Denizi okomowavo, vano nusisimuwa oliye wonelamo wi anaaye yahiporeya vanlubale teto mamune Brayani ahikwa. Ubuwelaga ndhe dhapadduwe, murogola Denizi anowoga egi: “Miyo kaganna manera, teto kaganda wonelamo dhithudha.” Vano oliye nuwonelamo wihina motorista ole kaalezenle ni owanda weddiha pama karo, murogola Denizi olobela wa Yehova alobaga murenddele waye wihina apwaseye.
2 Motorista ole ovokedhiwa mukambura mwaha ompa muthu ni asidenti. Ahere afwanyiwana nibili mwaha wa asidenti, motorista ole eere okalave mukambura. Mbwenye murogola Denizi waddeliwa otiribunale wihina otorihiwa wa motorista ole, aathome aali murogola Denizi. Murogola Denizi anowogave egi: “Yakala ninga yathuthunle nikwadda nafuna ovola, mwaha gohowela wubuwela dhithu dhatedhene dhagipadduwele nlabo nne na asidenti.” Nuuvira mwana sumana tiribunale egawonge ni murogola Denizi, oliye ohogolowela otiribunale wihina agumane ni motorista ole aatatamulele makathamiho emudhaaye. Ethu baani murogola Denizi awogiliye? Murogola Denizi omuloba juwiji wihina motorista ole akumemo mukambura ni owoga wihina ahimulevela. Vano murogola Denizi numala owoga, juwiji ole wambela wunla.b Juwiji ole owoga egi: “Miyo gihimala yaka 25 gilabaga ninga juwiji, mbwenye kaginonege ethu ninga yeela ni kaginiwege emudhi ewogaga ndala. Miyo kaginiwege emudhi ethegeliwe elobaga wi muliba aathegele eddeliwe thagaraga, teto kaginiwege madhu oolevelela ni oodhivela.”
3. Ddiniyani yamukavihere Denizi omulevelela mulobwana ole?
3 Ddiniyani yamukavihere Denizi omulevelela mulobwana ole? Ethu yamukavihere yaali opendda makalelo Yehova analeveleliye. (Miq. 7:18) Natamalelaga makalelo Yehova ananileveleliye eyo enonikavihera walevelela athu amodha enanithegela.
4. Yehova anafuna wi iyo nerege ddi? (Efeziyu 4:32)
4 Yehova anafuna wi iyo nalevelelege athu amodha, ndala ninga oliye ananileveleliye. (Omwileri Efeziyu 4:32.) Yehova anajheha wi iyo naalevelelege ale enanithegela. (Sal. 86:5; Luk. 17:4) Ohudhera wula, nnere woona dhithu tharu nnahowelihu werana wi nikale athu oolevelela.
KUWINSINJHIHEDHE EKALAGA NINGA ETHU EPADDUWILE KAYUPIHILE MBANI
5. Mowiwanana ni Provérbios 12:18, muthu anitheegela nnakala aavi?
5 Podi wera malabo mamodha nnotakaleliwa vanlubale muthu anitheegela, thabwa-thabwa muthuya akala di mukwihu a vamurimani obe mmudhihu awogile obe erilena ethu enipihile mbani. (Sal. 55:12-14) Owogeliwa obe wereliwa ethu enapiha mbani, podi okala ninga olatiwa ni mbeni. (Omwileri Provérbios 12:18.) Malabo mamodha iyo podi wisinjhedha ekalaga ninga ethu epadduwile kinipihile mbani. Mbwenye werana eyo, yakale ninga olatiwa ni mbeni nuwindo kuvenyihawo mbeniya. Nimakalelo mamodhave, iyo kannande ohiya okala ootakaleliwa nisinjhihedhaga ninga ethu epadduwile kinipihile mbani.
6. Muthu anitheegela ethu yobajha nnerihuna ddi?
6 Muthu anitheegela, ethu yobajha nnerihuna futakaleliwa ni muthuya. Bibiliya anawoga wi malabo mamodha iyo podi otakaleliwa, mbwenye anowoga wihina kanithabwege otakaleliwa ofiyedha walupa manddile. (Sal. 4:4; Efe. 4:26) Mwahaya bwaddi? Mwaha dhithu nnubuwelihu podi onithukulela werana ethu yabure. Teto muthu athabwa otakaleliwa kanerana dhithu dhapama. (Tiya. 1:20) Sathima ohidduwala wi muthu anitheegela, iyo podi otakaleliwa, mbwenye okoya ntxiga yosakula ya kadda muthu.
Muthu anitheegela, iyo podi otakaleliwa, mbwenye okoya ntxiga yosakula ya kadda muthu
7. Mubuwelo baani wabure nnakannihuna neddihiwaga mwamakalelo abure?
7 Neddihiwaga mwamakalelo abure, iyo podi okanna mubuwelo wabure. Motajhiha murogola dhaala anithaniwa Ana anawoga egi: “Ngali mwaana, apapa wahiya amama ni otelana ni namalaba alaba vaade. Mwaha wa yeyo, giwoona ninga gili meeka. Nuwindo aliwa okanna ahima, miyo giwoona ninga kaginna thima. Miyo gunnuwile gihipwathiwaga.” Murogola dhaala anithaniwa Jeyorjeti anowoga makalelo aaliye mamune nuukuma mba. Oliye anawoga egi: “Iyo nahandana vanlubale, teto nahilaba vamodha ninga apiyonero, mwaha wa yeyo, gahukuwa vanlubale.” Murogola dhaala anithaniwa Nawomi anawoga egi: “Kaginubuwelege wi mamunaga eere werana ethu yaagipihe mbani, nugaddela wi oomoona pornografiya moviteya, giwoona ninga muthu oolekethiwa ni oohifwanelela.”
8. a) Dhithu baani dhinanithukulela walevelela athu amodha? b) Mwahaya bwaddi walevelela athu amodha ethu yapama wa iyo? (Osugwe kwaduru enna musolo “Onere ddi muthu uwogela ethu yopiha mbani?”)
8 Iyo kannanda osugwera dhithu dhabure athu amodha enanereliwa ni enaniwogeliwa. Mbwenye iyo podi wiisugwera. Teto malabo owinjhiva, makalelo apama owiisugwera fulevelela. Mwaha iyo nnomudhivela Yehova, teto Yehova anafuna wi naalevelelege athu amodha. Nadidela okala ootakaleliwa ni nahalevelelaga athu amodha, enere okala yokweya werana yothoma yabure, ofiyedha witotela makathamiho mwigumini mwehu. (Pro. 14:17, 29, 30) Kasugwa yopadduwa ya murogola dhaala anithaniwa Kiristina. Oliye anowoga egi: “Miyo gatakaleliwa vanlubale, kaginateya, kaginajha pama, kaginaddodda nikove ni kaginanda wiisugwera. Teto eyo, enowanonga matelo aaga ni wandana waga naathu amodha.”
9. Mwahaya bwaddi kannahowela okoya ntxiga?
9 Naarive muthuya anithegele ahinilobile nlevelelo, iyo podi werana ethu-sithu wihina nihithabwe otakaleliwa. Ddiniyani nnahowelihu werana? Murogola Jeyorgete, asorihiwe mundduli anowoga egi: “Kayali ethu yokweya, mbwenye nuuvira mudhidhi miyo ohiya omukoyela ntxiga mulobwana ole aali mamunaga. Yokumelelavoya sowihina, gahikanna murenddele nuupwaseya.” Nahakoyelaga ntxiga athu amodha, iyo nnowaweddiha athu amodhaya mwamakalelo apama. Teto ohakoyela ntxiga athu amodha, enakala ninga wivaha mukono naanya. Iyo podi odduwala dhithu dhatedhene, nuwindo nihogolowele okanna egumi yohagalala. (Pro. 11:17) Kivano wonelamo wi kunanda olevelela, onere ddi?
ONANDE AAVI OHIYA OKALA OOTAKALELIWA?
10. Mwahaya bwaddi sapama ohiya ovira mudhidhi wihina nihiye okala ootakaleliwa? (Osugwe fotu.)
10 Onere ddi wihina wande ohiya okala ootakaleliwa? Motajhiha muthu iporosa, onoovira mudhidhi wihina nikwaddana nivole. Nimakalelo mamodhave, iyo nnohowela mudhidhi wihina nande omulevelela ni murima wehu waatene muthu anitheegele. — Ecl. 3:3; 1 Ped. 1:22.
Muthu iporosa, onovira mudhidhi wihina nikwaddana nivole (Osugwe ddima 10)
11. Malobelo enanikavihera aavi muthu anitheegela?
11 Olobele wa Yehova omulobaga wihina ukavihere walevelela athu amodha yuthegela.c Ana asorihiwe mundduli anowoga makalelo malobelo emukaviheriwa. Oliye anowoga egi: “Nlabo dhaala miyo golobela wa Yehova gimulobaga wihina anilevelele iyo aatene vemudhini vehu wodhela dhithu nawogihu obe nerihuna dhahaali dhapama. Nuwindo miyo walebela karta apapa ni mwadhiwa gawaddelaga wi gihalevelela.” Oliye anowoga wi kayali yokweya walevelela. Mbwenye Ana anowogave egihina: “Ginojheha wihina mwaha miyo otajhiha makalelo oolevelela a Yehova, apapa ni mwadhiwa ehudhere ebaribari.”
12. Mwahaya bwaddi nnohowela omuroromela Yehova ohiya ororomelaga dhithu nnubuwelihu? (Provérbios 3:5, 6)
12 Omuroromele Yehova, ohiya ororomela dhithu onubuweliwe. (Omwileri Provérbios 3:5, 6.) Mwaha Yehova ohunona ele eli yapama wa kadda muthu wa iyo. (Isa. 55:8, 9) Teto oliye kanadha aniloba werana ethu enanitatamulele makathamiho. Bumwahaya oliye aganikogomedhaga okala athu oolevelela. Teto nikanne ebaribari wi Yehova ananifunana opama wehu. (Sal. 40:4; Isa. 48:17, 18) Mbwenye nathabwa ororomela mubuwelo wehu, iyo podi ohanda walevelela athu amodhaya. (Pro. 14:12; Jer. 17:9) Nawomi, asorihiwe mundduli anowoga egi: “Omabajho miyo gubuwela wi gahikanna razawu wodhela ohumulevelela mamunaga mwaha omoona pornografiya. Miyo gubuwela wihina gamulevelela, oliye eere ohogolowela werana ethu emodhaya yagipihe mbani obe eere odduwala wi ethu eriliyena yahigipiha mbani. Teto miyo gowubuwela wihina Yehova owonelamo pamadhene dhithu gubuwelimi. Mbwenye miyo obajha wonelamo wi naarive Yehova onelagamo dhithu gubuwelimi kahi wihina oliye oorumedha dhithu gubuwelimi. Ebaribari wi Yehova ohunona pamadhene makalelo gilimi ni ohunona wihina onohoweleya mwaana mudhidhi wi gihiye okala otakaleliwene mwaha wa ethu egipadduwele. Mbwenye oliye anajheha wi gikale muthu oolevelela.”d
ONANDE AAVI WUBUWELA DHITHU DHAPAMA?
13. Mowiwanana ni Romanu 12:18-21, ddiniyani nnahowelihu werana?
13 Omulevelela muthu anitheegele, kinatapulela baahi ohiya owoga wodhela muselu ole, mbwenye enohoweleya werana ethu emodha. Akala muthuya anitheegele di ddibilihu obe murogolihu, nnohowela wilibihedha ohogolowela okanna murenddele ni muthuya. (Mat. 5:23, 24) Iyo nnafuna nakakanihe otakaleliwa ni thagaraga, ntxiga ni olevelela. (Omwileri Romanu 12:18-21; 1 Ped. 3:9) Ddiniyani enaanikavihere walevelela ale enitheegele ni ohogolowela okanna murenddele naliwa?
14. Ddiniyani nnahowelihu wilibihedha werana, ki mwahaya bwaddi?
14 Nnohowela wilibihedha omoona muthu anitheegele ndala ninga Yehova anamooniye. Yehova anapwasedha osugwa dhithu dhapama enerana athu. (2 Cró. 16:9; Sal. 130:3) Ebaribariya sowihina napwasedha osugwa dhikalelo dhapama dha athu amodha, nnere ofwanya, teto napwasedha osugwa dhoviriganiha dha athu amodha, nnere ofwanya. Mbwenye iyo napwasedha osugwa dhikalelo dhapama dha athu amodha, enere okala yokweya walevelela. Motajhiha, ddibila anithaniwa Jharoddi, anowoga egi: “Enogikweyela omulevelela muthu galiganiha ethu agereliye ni dhikalelo dhaye dhapama dhinagidhivela.”
15. Mwahaya bwaddi sathima omwaddela muthu anithegele wi nihimulevelela?
15 Ethu emodhaya yathima nnahowelihu werana fumwaddela muthuya wi nimulevelela. Mwahaya bwaddi sathima werana eyo? Kasugwa ethu awogile murogola Nawomi, asorihiwe mundduli. Oliye anowoga egi: “Mamunaga ahigikoha egihina, ‘we ohugilevelela?’ Gifunaga omwakula wi gihimulevelela, miyo wambela oguguma. Vano miyo wonelamo wi gaali gihinathi omulevelela mamunaga ni murima waaga waatene. Mbwenye nuuvira mudhidhi miyo wanda wawoga madhu ala athima, ‘miyo gihulevelela.’ Nuwawoga madhu ale, mamunaga wambela wunla. Miyo gahitikina vanlubale, mwaha woona makalelo madhu ale yampathiwa mamunaga. Teto ni miyoya gahihagalala vanlubale. Nuwindo miyo obajha omuroromela, teto iyo ohogolowela wandana dila biili.”
16. Dhithu baani nihudherihu wodhela olevelela?
16 Yehova anafuna wihina nikale athu oolevelela. (Kol. 3:13) Naarive dhigaali ndo, podi okala yorusa omulevelela muthu anitheegela. Mbwenye iyo nnere wanda omulevelela muthu anitheegele wodhela ohiisinjhihedha ekalaga ninga ethu epadduwile kinipihile mbani, mbwenye wodhela wilibihedha wihina nahitakaleliwe. Nerana ndo, nnerege wanda wubuwela dhithu dhapama. — Osugwe kwaduru enna musolo “Dhithu tharu dhinukavihere olevelela.”
WAWUBUWELEGE MAREELIHO ONAWAKELIWE MWAHA OKALA MUTHU OOLEVELELA
17. Mareeliho baani nnawakelihu nalevelelaga athu amodha?
17 Dhihikalawo dhithu dhowinjhiva, dhinanithukulela walevelela athu amodha. Ethu yobajha, nalevelelaga athu amodha, nnomutajhiha Babihu Yehova ni nnomuhagalasa. (Luk. 6:36) Yanabili, nnowoniha wihina nnomutamalela Yehova mwaha onilevelela. (Mat. 6:12) Ni yanatharu, nnokanna egumi yapama ni wandana wapama ni athu amodha.
18-19. Ddiniyani enaapadduwe nakala athu oolevelela?
18 Nalevelelaga athu amodha, iyo podi wawakela mareeliho nahajhehedhihu. Motajhiha, kasugwa ethu epadduwe ni murogola Denizi, asorihiwe mundduli. Oliye kaanonne wihina motorista ole aatotele asidenti, ahithoma wihina eere wipa amala otorihiwa otiribunale. Mbwenye nuwiwa wihina murogola Denizi ahimulevelela, oliye otikina vanlubale ofiyedha othoma omuhudhera Bibiliya ni Anamoona a Yehova.
19 Ni iyoya podi wonaga wihina omulevelela muthu ethu yoorusa vanlubale werana mwigumini mwehu. Mbwenye ela podi okala yothoma enadhena mareeliho mwigumi mwehu. (Mat. 5:7) Bumwahaya kabeni aatene nilibihedhe omutajhiha Yehova wodhela walevelela athu amodha yanithegela.
JHIBO 125 Athu athagaraga enohagalala
a Mandina mamodha ehisadduliwa.
b Yapadduwa ethu ninga yeela, kadda mukiristawu podi osakula werana ele anafuniye.
c Osugwe vidiyu dha jhibo dhirajhi dhinafwanyeya mu jw.org dhinna musolo, “Perdoem uns aos outros,” “Esquecer e Perdoar,” ni “Fazer as Pazes.”
d Naarive omoona pornografiya egaali yotheega, eyo kikale ethu enaathukulele anamatelana omwalana.