Y Tõe N Tõoga Toog Hal Tɩ Saabã Ta

“D zoe zoees ninga sẽn be tõnd taoorã [ne tõog-toogo, NW] n da yɛ ye.”—HEBRE DÃMBA 12:1.

1, 2. Tõog-toog yaa bõe?

“YÃMB rata tõog-toogo,” woto la tʋm-tʋmd a Poll gʋls yʋʋm kob-yendẽ kiris-neb nins sẽn yaa Hebre dãmbã. (Hebre dãmba 10:36, NW) A Pɩɛɛr me sẽn wilgd zʋgd-kãngã yõodã sõma-sõma, a sagla kiris-nebã tɩ: “Rɩk-y y tẽebã n tɩ paas . . . tõog-toogã.” (2 Pɩɛɛr 1:5, 6, NW) La tõog-toog pʋd n yaa bõe takɩ?

² Gerɛk ne Ãngilind gom-biis võor sebr wilgda Gerɛk yɛtgã b sẽn ning ne “tõog-toogã” võor tɩ yaa ”kell n yals n da zoe . . . pa f zĩigẽ, yals kãn-kãe.” Sã n yaa ne Gerɛk gom-biig ning b sẽn lebg ne ‘tõog-toogã’ wɛɛngẽ, sebr a yembr n yeel woto: “Tõog-toogã yaa tagsg sẽn kɩtd tɩ f tõe n deeg yɛla, pa ne sakr bal ye, la yaa ne saagr sẽn tar pãnga . . . Yaa zʋgd sẽn kɩtd tɩ ninsaal ket n yas a nao zug sebg taoore. Yaa zʋg-sõng sẽn tõe n toeem mak-toaag ning sẽn yaa kãseng n yɩɩdã tɩ lebg ziiri, bala a geta bõn-datlã n yĩmd toogã.” Rẽ wã, tõog-toogã kɩtdame tɩ ned yals kãn-kãe bõn-gɩdgdɩ la namsg taoore, n pa bas saagr ye. Sẽn yɩɩd fãa, ne ãnd la zʋgd kãngã yaa tɩlae?

3, 4. a) Yaa ãnd n baood tõog-toogã? b) Bõe yĩng tɩ d segd n tõog toog hal tɩ saabã ta?

³ Makr wɛɛngẽ, kiris-nebã fãa kẽe zoees pʋgẽ, tɩ rẽ baood tõog-toogo. Sẽn zems yʋʋmd 65 T.W., tʋm-tʋmd a Poll gʋlsa a tʋmd-n-taag sẽn ya a so-toak tũud-n-taag me sẽn yaa kɩs-sɩd soab a Tɩmote gom-kãensã sẽn kõt bas-m-yamã: “Mam zaba zabr sõama, mam zoee zoees n tõoge, mam talla tẽebo.” (2 Tɩmote 4:7) Ne gomd ning sẽn yaa “zoee zoees n tõoge,” a Poll ra makda a kiris-ned vɩɩmã ne zoeese, zoees sẽn tar taab zĩiga. Rẽ wẽndã t’a Poll ra kolgda zoeesã saabẽ n na n tõoge, la a ra gũuda ne bas-yard n na n paam keoorã. A yeelame: “La masã, tɩrlem maanf bĩnga mam yĩnga, tɩ Zusoaba sẽn yaa bʋ-kaood tɩrg soaba na n kõ maam daar kãnga.” (2 Tɩmote 4:8) A Poll ra kɩsa sɩd t’a ra na n paama keoorã, bala a ra tõoga toog hal tɩ saabã ta. La sã n yaa ne tõnd sẽn kell-bã?

⁴ Sẽn na yɩl n daool neb nins sẽn kẽ zoeesã pʋgẽ wã, a Poll gʋlsame: “D zoe zoees ninga sẽn be tõnd taoorã n da yɛ ye.” (Hebre dãmba 12:1) D sẽn yaa kiris-nebã, d kẽeda zoe-kãngã pʋgẽ sẽn baood tõog-toogã, d sẽn wa n dɩk d mens n kõ a Zeova ne a Zezi Kirist maasem yĩngã. D sã n sɩng sõma karen-biisã maaneg zoees pʋgẽ tara yõodo, la sẽn tar yõod n yɩɩdã yaa tõnd sẽn na n baas zoeesã. A Zezi togsame: “Ned ninga sẽn na n tall a tẽeb hal tɩ wakat ta, a na n paama fãagre.” (Matɩe 24:13) Neb nins sẽn tõogd n baas zoeesã keoor yaa vɩɩm sẽn-kõn-sa! Woto yĩnga, tõnd sẽn tar bõn-datl d yamẽ wã, d segd n tõoga toog hal tɩ saabã ta. Bõe n na n sõng tõnd tɩ d ta bõn-datl kãngã?

Rɩlgr sẽn zems yaa tɩlae

5, 6. a) Sẽn na yɩl n tõog toog zoeesã vɩɩmã yĩngã pʋgẽ, bõe la d segd n gũus n maane? b) Tẽeb rɩɩb bʋs nafa la d segd n dɩ, la bõe yĩnga?

⁵ Korẽnt galʋ-tẽngã noore, Gerɛs ra yaa zĩig ning b sẽn da maand Istim reemã yʋʋr sẽn yi wã tẽn-kʋdem wẽndẽ wã. Sãmbg sẽn ka be, a Poll ra miimi tɩ Korẽnt saam-biisã ra mii zoeesã wags-taab la wags-taab a taab b sẽn da maand be. A tika yel-kãngã b sẽn da mi wã zug n tẽeg-b zoees ning pʋgẽ b sẽn kẽes b mens vɩɩmã yĩngã: “Yãmb ka mi tɩ neb sẽn zoet zoeese, bãmb fãa zoetame, la yaa ned a ye n deegd kũun bɩ? Bɩ yãmb zoe zoees sõama tɩ yãmb tõe n paam kũuni.” A Poll wilga vẽeneg tɩ tara yõod tɩ d pa zoeesã tʋʋlem pʋgẽ la d nang pãng n kẽng taoor hal t’a wa sa. La bõe n da na n sõng-b tɩ b maan woto? “Neb nins fãa sẽn maood tɩ tõogã, b modgda b mens n maand bũmb fãa tɩ zemse,” woto la a paas-yã. N-ye, tẽn-kʋdem-wẽndẽ reemã wags-n-taas ra segd n maana zãms n minim sẽn toe, n gũusd neer ne b sẽn dɩt la b yũud bũmb ningã, la b ra yãkda noy b tʋʋma fãa yĩnga, sẽn na yɩl n tõog wags-taabã.—1 Korẽnt dãmba 9:24, 25.

⁶ Yaa wãn to yẽ ne zoees ning kiris-nebã sẽn kẽes b mens a pʋgẽ wã? “F segd n gũusa f sẽn dɩlgd f mengã to-to tẽebã wɛɛngẽ wã, f sã n dat n tõog toog zoeesã vɩɩmã yĩngã pʋgẽ,” woto la a Zeova Kaset rãmbã tiging a ye pʋgẽ kẽem soab yeel-yã. Ges-y tẽeb rɩɩb ning a Zeova sẽn yaa “Wẽnnaam sẽn kõt tõog-toogã” sẽn kõ tõndo. (Rom dãmba 15:5, NW) Tõnd tẽeb rɩɩbã sẽn yitẽ zĩig ning n tɩ yɩɩdã ya a Gomdã sẽn yaa Biiblã. D pa segd n kell n tall Biiblã kareng geelg-n-tʋm sẽn yaa sõma sɩda? Ne “kɩs-sɩd la gũusd yambã” maasem, a Zeova leb n kõo Gũusg Gasgã la Réveillez-vous! wã la sɛb a taab sẽn tik Biiblã zugu. (Matɩe 24:45, NW) D sã n zãms-b neere, d na n paama pãng tẽebã wɛɛngẽ. N-yẽe, d segd n dɩka sẽka, bɩ ‘n bao sẽk sẽn zemsã’ tõnd mengã zãmsg yĩnga.—Efɛɛz rãmba 5:16, NW.

7. a) Bõe yĩng tɩ d pa segd n sek d mens ne kiris-nebã yẽbgr zãmsg bala? b) Wãn-wãn la d tõe n “kẽng taoor n ta bɩʋʋng zĩigẽ”?

⁷ Sẽn na yɩl n kell n pa kiris-ned karen- biilmã zoees pʋgẽ, d segd n looga “yẽbgr tẽeb zãmsgã” la d “kẽng taoor n ta bɩʋʋng zĩigẽ.” (Hebre dãmba 6:1, NW) Woto, d segd n bɩɩsa ratem ne sɩdã “yalem la a woglem la a zulum la a zãntlem” la d rɩlgd d mens ne ‘rɩɩb sẽn yaa taokã sẽn be neb nins sẽn bɩ wã yĩnga.’ (Efɛɛz rãmba 3:18; Hebre dãmba 5:12-14, NW) D rɩk makr ne a Zezi tẽng zug vɩɩmã kɩbay a naas sẽn be bas-m-yamã: A Matɩe, a Mark, a Luk la a Zã Evãnzill dãmbã. D sã n maag d yĩns n vaees Evãnzill kãensã kɩbayã, d tõogd n bãnga tʋʋm nins a Zezi sẽn maana la ned ning buud a sẽn yɩ wã yembo, la d leb n bãngda tagsg ning sẽn tus-a t’a tʋm a tʋʋma. Rẽ, d tõe n wa paama “Kirist tagsgo.”—1 Korẽnt dãmba 2:16.

8. Wãn-wãn la kiris-neb tigissã sõngd tõnd tɩ d tõog toog zoeesã vɩɩmã yĩngã pʋgẽ?

⁸ A Poll sagla a tẽed-n-taasã woto: “Bɩ tõnd tẽeg taab yelle la d yik taab ratem tɩ maan nonglem la tʋʋm sõama. Bɩ d da bas taab tigungu wa neb kẽer sẽn maanda ye. La bɩ d sagl taaba, la bɩ d sagl n yɩɩd tõnd sẽn yã tɩ daar kolgdame wã yĩnga.” (Hebre dãmba 10:24, 25) Ad kiris-neb tigissã sɩd kõta raoolg menga! La ad sɩd yaa kengr bũmb tɩ d zĩnd ne saam-biis la saam-bi-pogs sẽn tar nonglem sẽn get tõnd yelle la sẽn dat n sõng tõnd tɩ d tõog toog hal tɩ saabã ta! D pa segd n deem ne kũun kãngã sẽn yit a Zeova nengẽ wã ye. Ne tõnd sẽn modgd d meng zãmsgã pʋgẽ wã la tigissẽ wã kẽngr wakat fãa tũnugri, bɩ d “yɩ wa neb sẽn bɩ.”—1 Korẽnt dãmba 14:20.

Gɛtb sẽn na n tus-yã

9, 10. a) Wãn-wãn la gɛtbã tõe n kõ ned raoolg t’a tõog toog zoees pʋgẽ? b) ‘Kaset dãmb sawad-kẽeng sẽn gũbg tõndã’ yell b sẽn gom Hebre dãmba 12:1 pʋgẽ wã yaa bõe?

⁹ La baa ne zoɛt sẽn sõs n segl sõma to-to fãa, yɛl n tõe n zĩnd n kɩt t’a wa lak bũmb zoeesã pʋgẽ. “Yãmb dag n zoee zoees neere. La ãnda n gɩdg yãmb tɩ y ra le sak sɩd koɛɛgã?” woto la a Poll sʋk-yã. (Galat dãmba 5:7) Vẽenega, Galat kiris-neb kẽer da tara tũud-n-ta-wẽnse, tɩ rẽ kɩt tɩ b paam tiisgu, b zoeesã vɩɩmã yĩngã pʋgẽ. Sẽn yaa lebend ne rẽ, neb a taabã teelg la b raoolg tõe n kɩtame tɩ tõog toog zoeesã pʋgẽ wã yɩ nana n paase. Rẽ sẽn wõnd bũmb ning sõma yaa wa reem gɛtb sẽn tar pãn-tusdg ning sẽn deemd-b reemã zutã. Kʋʋnd sẽn tar yẽesem paasda yamleoogã, sẽn kɩt tɩ neb nins sẽn wagsd taabã zoe zoeesa sõma hal a sɩngrã n tɩ ta a baasgã. Gɛtbã kilsg sẽn zẽk n naag mizikã sẽn wãgdã ne nug-pogsã wẽeb tõe n kɩtame tɩ sẽn be-b reemã pʋgẽ wã paam pãn-tusdg sẽn paas ning b sẽn datã, b sã n wa ta baasgẽ wã. Sɩda, gɛtb sẽn kõt raoolg tõe n talla pãn-tusdg sẽn yaa sõma neb nins sẽn be zoeesã pʋgẽ wã zutu.

¹⁰ Zoeesã vɩɩmã yĩng kiris-nebã sẽn kẽẽ wã pʋgẽ, yaa ãnd dãmb la gɛtbã? A sẽn gom a Zeova kaset rãmb sẽn yaa kɩs-sɩd rãmb sẽn vɩɩmd sẽn deng kiris-nebã wakatã poor yelle, wa sẽn gʋls Hebre dãmb sak 11 soabã pʋgẽ wã, a Poll gʋlsame: “Woto, tõnd me sẽn tar kaset dãmb wʋsg [kaset dãmb sawad-kẽeng, NW] sẽn gũbg tõndã, . . . d zoe zoees ninga sẽn be tõnd taoorã n da yɛ ye.” (Hebre dãmba 12:1) A sẽn tũnug ne gom-makdem sẽn yaa sawadgã, a Poll pa tũnug ne Gerɛk gom-biig ning sẽn bilgd sawadg sẽn yaa vẽeneg ne bedrem sẽn yaa takɩ wã ye. Sẽn yaa lebende, gom-biig ning a sẽn tũnug ne wã, sã n yaa ne gom-biis mit a William Vine, “a rat n yeelame tɩ sawad-kãseng yaadem sẽn pa yãk tɛk sẽn pil sa-gãna.” Vẽenega, ra yaa kaset rãmb kʋʋng wʋsg yell la sẽn da be a Poll yamẽ wã, b ra yaa wʋsg hali n da wõnd sawad-kãsenga.

11, 12. a) Makr wɛɛngẽ, wãn-wãn la kaset rãmb nins sẽn yaa kɩs-sɩd dãmb sẽn deng kiris-nebã wakatã tõe n kils tõnd tɩ d zoe zoeesã ne tõog-toogo? b) Wãn-wãn la d tõe n dɩ ‘kaset rãmb sawad-kẽengã’ nafre?

¹¹ Kaset rãmb sẽn yaa kɩs-sɩd rãmb nins sẽn deng kiris-nebã wakatã tõe n yɩɩ gɛtb sɩd-sɩd rũndã-rũndã bɩ? Rẽ yɩta toogo. B fãa gõee kũum pʋgẽ n gũud vʋʋgre. Baasg zãnga, b fãa ra yaa zoɛtb sẽn tõog b sẽn da wa n vɩyã, tɩ b gʋls b mak-sõma Biiblã pʋgẽ. Tõnd sã n zãmsd Biiblã, kɩs-sɩd dãmb kãensã tõe n lebga vɩɩs tõnd yamẽ wã n tõog n daool tõndo, tɩ d baas zoeesã, sã n yaa ne makr wɛɛngẽ.—Rom dãmba 15:4.a

¹² Wala makre, dũniyã pʋgẽ naam baoob sã n makd tõndo, a Moiiz sẽn zãgs ziirã to-to Eziptã vaeesg pa na n tus tõnd tɩ d pa zoeesã pʋgẽ sɩda? Tõnd sã n segd makr sẽn wõnd toaaga, d sã n tẽeg mak-toaag ning a Abrahaam sẽn paama, b sẽn wa n kos-a t’a rɩk a biribl a Izaak n maan maoongã na n sɩd raoola tõnd tɩ d ra bas tẽebã zoees ye. Kaset rãmb ‘sawad-kẽengã’ sẽn tusd tõnd tɩ ta zĩig ningã bee ne tõnd sẽn get-b to-to vẽeneg ne d võor-wʋmbã ninã.

13. Wãn-wãn la a Zeova Kaset rãmbã sẽn be masã wakatã tusd tõnd zoeesã vɩɩmã yĩngã pʋgẽ?

¹³ A Zeova Kaset rãmb sõor sẽn yaa kãseng me n gũbg tõnd masã wakatã. Ad sɩd yaa tẽeb mak-kãseng meng la kiris-neb sẽn zaeyã n paas roap ne pagb sẽn be ‘kʋʋng kãsengã’ pʋgẽ wã kõ-yã! (Wilgri 7:9) Wakat ninga d tõe n karma b vɩɩmã kɩbay zʋrnall kãngã la Sosiete Wats Tawa sɛb a taabã pʋsẽ.b D sã n tagsd b tẽebã zugu, d paamda raoolg n na n tõog toog hal tɩ saabã ta. La ad sɩd yaa bõn-kãseng tɩ d paam zo-nongds la roagdb sẽn sõgend a Zeova ne kɩs-sɩdã teelgo! N-yẽe, d tara neb wʋsg sẽn na n tus-d zoeesã vɩɩmã yĩngã pʋgẽ.

Yãk-y y zoeesã tʋʋlem ne yam

14, 15. a) Bõe yĩng tɩ tar yõod tɩ d yãk d zoeesã tʋʋlem ne yam? b) Bõe yĩng tɩ d segd n tall maan-tɩ-zems bõn-datɩ wã yãkr wɛɛngẽ?

¹⁴ Ned sã n zoet zoe-wook wala zoees ning b sẽn boond tɩ maratõ wã, zoɛtã segd n yãka a zoeesã tʋʋlem ne yam. “F sã n sɩng zoeesã ne tʋʋlem tɩ looge, pa gũusi f pa tõogd ye. A sẽn baasd ne wã sã n pa tõog-toog sẽn kaoosd yaoolem kɩlometr dãmbã sasa, rẽnd f basa zoeesã.” Yaa woto la zʋrnall a ye (New York Runner) yeel-yã. Maratõ zoɛt a ye tẽra woto: “Mam sẽn kelg sõs-kõtã sẽn da segend zoeesã keooga woto vẽenega: ‘Ra mams-y n pʋg zoɛtb nins sẽn zoet tʋʋll n yɩɩd yãmbã ye. Zoe-y ne tʋʋlem ning sẽn zems ne yãmbã. Sã n pa rẽ fãa, y na n yaame n wa bas zoeesã.’ Sagl-kãngã tũub sõnga maam tɩ m baas zoeesã.”

¹⁵ Zoeesã vɩɩmã yĩngã pʋgẽ, Wẽnnaam sõgen dãmbã segd n modga b mens neere. (Luk 13:24) Baasg zãnga karen-biig a Zak gʋlsame: “Yam ninga sẽn yit yĩngra . . . tara . . . maan-tɩ-zemse.” (Zak 3:17, NW) Baa ne neb a taabã mak-sõma sẽn tõe n daool tõnd tɩ d tʋm n paasã, maan-tɩ-zemsã na n sõng-d lame tɩ d yãk bõn-datɩ sẽn zemse ne tõnd mengã tõod la d vɩɩmã yɛla. Gʋlsg Sõamyã tẽegda tõnd woto: “Bɩ ned kam fãa mak a meng tʋʋma, dẽ, yẽ na yaool n maan sũ-noog a meng yĩng bala, la ka ne ned a to ye, tɩ bõe, ned kam fãa na n tʋka a meng zɩɩbo.”—Galat dãmba 6:4, 5.

16. Wãn-wãn la maan-tɩ-zemsã sõngd tõnd tɩ d yãk d zoeesã tʋʋlem?

¹⁶ Miise 6:8 (NW) pʋgẽ b maanda tõnd sʋkr sẽn wat ne tagsgo: “Yaa bõe la a Zeova kot foo, sã n pa tɩ . . . f tall sik-m-meng n kẽn ne f Wẽnnaamã?” Sik-m-meng rat n yeelame me tɩ d bãng tɩ d pa tõe bũmb fãa ye. Yĩns pa noom bɩ kʋʋlem n kɩt tɩ tõnd pa tõe n maan bũmb nins d sẽn dat n maan Wẽnnaam sõgenegã pʋgẽ bɩ? Bɩ d ra koms raood ye. A Zeova sakda tõnd modgrã la d maan-m-meng maandã ‘sẽn zems d sẽn tara, la ka bũmb ning d sẽn ka tara ye.’—2 Korẽnt dãmba 8:12; mak-y ne Luk 21:1-4.

Ket-y n get keoorã

17, 18. Yaa a Zezi sẽn da ket n get bõe wã n sõng-a t’a tõog toog ne namsg ra-lukã?

¹⁷ A sẽn wilg Korẽnt kiris-nebã tɩ b segd n tõoga toog zoeesã vɩɩmã yĩngã pʋgẽ, a Poll goma Istim Reemã neng a to yell b sẽn da segd n vaeese. Reem kãens wags-n-taasã wɛɛngẽ, a Poll gʋlsame: “Bãmb [zoeta] woto tɩ paam maanf sẽn na n sãam, la tõnd maandame tɩ paam maanf sẽn ka sãamd ye. Dẽ yĩnga, mam zoetame, la mam ka zoet yaar ye; mam pãbda nug-gila, la mam ka wẽed pemsem ye.” (1 Korẽnt dãmba 9:25, 26) Tõogrã keoor pĩnd wẽndẽ deem kãens pʋsẽ wã ra yaa maanfo, bɩ bũmb sẽn wʋgd n fõgend zugu, sẽn maan ne Istim tɩɩg b sẽn boond tɩ pẽ vãado, bɩ tɩɩg a to vãado, bɩ karot buud sẽn be weoogẽ b sẽn kʋɩɩse, sɩd-sɩda yaa “maanf sẽn na n sãame.” La yaa bõe n gũud kiris-neb nins sẽn tõogd toog tɩ saabã ta wã?

¹⁸ A sẽn gomd tõnd Mak-sõng a Zezi Kirista yelle, tʋm-tʋmd a Poll gʋlsame: “Bãmb saka kũum da-pika [da-luka, NW] n ka zoe yãnd ye, sũ-noog sẽn be bãmb taoora yĩnga, la b zaoo Wẽnnaam geer dɩtgo.” (Hebre dãmba 12:2) A Zezi tõoga toog hal tɩ ta a ninsaal vɩɩmã tɛka, a sẽn ges tɩ zʋʋg namsg ra-lukã n ges keoorã. A sẽn na n paam n sõng n sõms a Zeova yʋʋrã, n kõ yao-n-dɛɛk n fãag ãdem-biisã ne kũumã, la a rɩ naam wala Rĩm la Maan-kʋʋd Kãsem n lebs n lugl ãdem-bi-sakdbã vɩɩm sẽn ka saab tẽng zug arzãnã pʋgẽ wã sũ-noog ra bee keoorã pʋgẽ.—Matɩe 6:9, 10; 20:28; Hebre dãmba 7:23-26.

19. Bõe la d segd n ket n maand n yɩɩda, d sẽn zoet d kiris-neb karen-biilmã zoeesã sasa?

¹⁹ Ges-y sũ-noog ning sẽn be tõnd taoore, d sẽn yaa karen-biis sẽn yaa kiris-neb n kẽngd taoor ne zoeesã. A Zeova kõo tõnd Wẽnnaam Rĩungã koe-noog mooneg tʋʋmd sẽn kõt sũ-noog wʋsgã, la tʋʋmd ning sẽn yaa taas neb a taabã Biiblã bãngr sẽn fãagd yõyã. (Matɩe 28:19, 20) Ad sɩd yaa sũ-noog meng tɩ d yã ned sẽn baood n dat n bãng sɩd Wẽnnaamã tɩ d sõng-a t’a kẽ zoeesã vɩɩmã yĩngã pʋgẽ! La baa ned ning d sẽn moondã manesem sẽn ya a soaba, yaa zu-noog ne-do, tɩ d kẽes d mens tʋʋmd ning sẽn tɩ loe ne a Zeova yʋʋrã sõmsgã pʋgẽ. D sã n tõogd toog ministɛɛrã pʋgẽ baa ne yam-kaalgã bɩ kɩɩsgã sẽn yit neb nins tõnd sẽn kõt kasetã d teritoaarẽ wã nengẽ, d tara sũ-noog d sẽn kɩtd t’a Zeova sũur yɩ noogã yĩnga. (Yelbũna 27:11) La kãabg kãseng ning a sẽn kãabd tõndã yaa vɩɩm sẽn-kõn-sa. Ad woto na n yɩɩ sũ-noog tɛkẽ! D segd n ninga bark kãensã d yamẽ la d kẽng taoor ne zoeesã.

Saabã sẽn kolgdã yĩnga

20. Wãn-wãn la zoeesã vɩɩmã yĩngã tõe n lebg toog n paas saabã sẽn kolgd n paasdẽ wã sasa?

²⁰ Zoeesã vɩɩmã yĩngã pʋgẽ, d segd n maoo ne d bɛ-kãseng a Sʋɩtãan Munaafɩɩka. D sẽn kolgd saabã, a modgdame n pa basdẽ n dat tɩ tõnd lak n lʋɩ, bɩ n kɩt tɩ d maage. (Wilgri 12:12, 17) Zabã, komã, bã-longdmã, la tood a taabã fãa sẽn wilgd tɩ yaa ‘sɛɛba wakatã’ kɩtame tɩ pa nana tɩ d ket n kẽngd taoor ne kɩs-sɩda, n yaa Ri̇̃ungã moondb ye. (Daniɛll 12:4; Matɩe 24:3-14; Luk 21:11; 2 Tɩmote 3:1-5) Sẽn paase, wakat-wakate, saabã tõe n wõnda a zãrame n yɩɩd wa d sẽn tagsdã, sẽn yɩɩd fãa, sã n mikame tɩ d kẽe zoeesã pʋgẽ sẽn na maan yʋʋm pi-gĩna. La Wẽnnaam Gomdã kõta tõnd bas-m-yam tɩ saabã na n waame. A Zeova yeelame tɩ saabã pa na n vaal ye. Saabã ye pa zãr ye.—Habakuk 2:3; 2 Pɩɛɛr 3:9, 10.

21. a) Bõe n na n keng tõnd tɩ d ket n zoet zoeesã vɩɩmã yĩngã? b) Tõnd sard dɩkr sẽn pa vigsd segd n yɩɩ bʋgo, saabã sẽn kolgdã?

²¹ Rẽ, d sa n dat n tõog zoeesã vɩɩmã yĩngã, d segd n baoo pãng ning sẽn yit bũmb ning a Zeova sẽn kõ ne nonglmã pʋgẽ d tẽebã rɩlgr yĩngã. D rata raoolg ning fãa me d sẽn tõe n paame, d sã n lagemd wakat fãa ne d tẽed-n-taasã me sẽn zoet zoeesã. Baa nams-toaag d tẽebã yĩnga, la yel-lingdem sã n segd n fãoog taab n paas tõnd zoeesã toom, d tõe n tõoga toog tɩ saabã ta, bala a Zeova kõta “pãng ning sẽn yɩɩd pãn-zaalgã.” (2 Korẽnt dãmba 4:7, NW) D sã n bãng t’a Zeova ratame tɩ d baas zoeesã ne tõogre, ad sɩd kengda pɛlga! Ne sard dɩkr sẽn pa vigsdi, “d zoe zoees ninga sẽn be tõnd taoorã n da yɛ ye,” n tar bas-yard zãng tɩ “wakat sã n ta tõnd na wʋk yaoodo tõnd sã n ka yɛ ye.”—Hebre dãmba 12:1; Galat dãmba 6:9.

[Footnotes]

Y tẽrame bɩ?

◻ Bõe yĩng tɩ d segd n tõog toog hal tɩ saabã ta?

◻ A Zeova segl-bʋs la d pa segd n deem ne?

◻ Bõe yĩng tɩ tar yõod tɩ d yãk d zoeesã tʋʋlem ne yam?

◻ Sũ-no-bʋg n be tõnd taoorã, d sẽn ket n kẽngd taoor zoeesã pʋgẽ wã sasa?

[Picture on page 28]

Paam-y raoolg kiris-neb tigissẽ wã