Tein mokui keman tikitaj Tein timomachtiaj itech nechikol Tonemilis uan toTanojnotsalis
© 2023 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
1-7 DE ENERO
TAMACHTILIS TEIN KIPIA BIBLIA | JOB 32, 33
Tejuatsin uelis tikonpaleuis akin motekipachoua
it-1-S 796
Elihú
Elihú fue imparcial, y no concedió ningún título lisonjero a nadie. Reconoció que, al igual que Job, estaba hecho de barro, y que el Todopoderoso era su Creador. No tuvo la intención de asustar a Job, sino que le habló como un verdadero amigo, dirigiéndose a él por nombre, algo que no habían hecho Elifaz, Bildad y Zofar. (Job 32:21, 22; 33:1, 6.)
¿Tikinitaj akin amo chikaujkej kemej Jiova kinita?
8 Xa okachi titeajsikamatiskej komo tikelnamikij ke miakej tokniuan akin tikintasojtaj amo chikaujkej porin kipanouaj ouijkayomej kemej kokolis, yolkuetauij oso nemij iniuan ininchankauan akin amo kitekitiliaj Jiova. Tejuan se tonal xa no ijkon timoajsiskej. Achto ke kalakiskiaj itech Tal tein Jiova motenkaujka kinmakas, yejuatsin kinelnamiktij israelitas, akin ompa Egipto kipanokej tatasojtilis uan amo chikaujkej katkaj, maj amo yeskiaj ‘yoltakuaujkej’ keman kiitaskiaj ke tajyouiayaj ininikniuan. Kinekia maj kinpaleuianij akin kipanouayaj tatasojtilis uan amo chikaujkej katkaj (Deut. 15:7, 11; Lev. 25:35-38).
9 Moneki maj amo tikinijijtokan akin kipanouaj ouijkayomej nion maj tiknemilikan ke amo kuali monejnemiltiaj, ta moneki maj tikinyolchikauakan ika tein kijtoua Biblia (Job 33:6, 7; Mat. 7:1). Maj tikitakan se neskayot. Maj tiknemilikan ke se takat motelxokolia keman kinejnemiltiaya se motocicleta uan kiajxitiaj tapajtiloyan, ¿kitemouaj tapajtianij kimatiskej ox yejua itajtakol nejon tein panok? Amo, ta yejuan ijsiujka kipajtiaj. No ijkon, komo se tokniuj amo chikauakok itakuaujtamatilis porin kipanoua kuejmolmej, ¿melauj ke okachi moneki maj tikpaleuikan maj mochikaua itakuaujtamatilis? (xikonixtajtolti 1 Tesalonicenses 5:14.)
10 Komo tiknemiliaj tein kipanotokej tokniuan, xa mopatas kemej tikinitaj akin nesi ke amo chikaujkej. Kemej neskayot, seki tokniuan siuamej akin miak xiujmejya kixikojtokej taixnamikilis porin ininchankauan amo kitekitiliaj Dios, uelis moitas ke amo chikaujkej, sayoj ke ¿melauj ke kinextiaj ke amo yolkuetauij uan kipiaj ueyi takuaujtamatilis? Oso keman tikitaj ke se temomaj akin iselti kiniskaltia ikoneuan nochipa iniuan youi nechikolmej, ¿melauj ke tikmoujkaitaj itakuaujtamatilis uan maj senkis kiixtali kichiuas nejon? Uan no moajsij telpochmej uan ichpochmej akin maski kinchikaujkauiaj maj kichiuakan tein amo kuali kampa momachtiaj, kisentokaj itech tamachtilis tein melauak. Ika nochi tein kichiuaj tokniuan uan ijkon uelis kitekitiliskej Jiova, kiyeknextia ke maski moita ke amo chikaujkej, kipiaj “semi ueyi intakuautamatilis” (Sant. 2:5).
¿Kemanian moneki titajtoskej?
17 Naujpatika takat akin kikalpanoto Job katka Elihú, se ichankauj Abrahán. Keman Job uan okseki eyi takamej tajtojtoyaj, Elihú kinkaktoya. Nesi ke kuali kinkakik porin kiyolmajxitij Job ika teiknelilis uan kemej kipaleuiskia maj kipata itanemilil (Job 33:1, 6, 17). Elihú okachi kitemouaya maj kiueyitalikan Jiova, uan amo yejua nion okse taltikpaknenkej (Job 32:21, 22; 37:23, 24). Tein kichiuak techmachtia ke ixyetok keman amo teyi tikijtoskej uan titekakiskej (Sant. 1:19). No techmachtia ke keman titayolmajxitiskej moneki tiktemoskej maj kiueyitalikan Jiova uan amo tejuan.
18 Tiknextiaj ke tiktasojkamatiliaj Jiova maj ueli titajtokan komo tiktakamatij tein kijtoua Biblia uan titajtouaj keman moneki uan tikijtouaj tein tapaleuis. Tekiuaj Salomón kijkuiloj: “Se tajtol tein moijtoua keman moneki kemej yeskia manzanas tein chijchiujtokej ika oro itech tapalkamej tein chijchiujtokej ika plata” (Prov. 25:11). Komo kuali tikinkakij oksekin uan tiknemiliaj tein tikijtoskej, totajtoluan semi kualtsitsin yeskij uan kipiaskej miak ipatiuj, ijkon kemej manzanas tein chijchiujtokej ika oro. Ijkon, maski tikijtoskej miak taman oso amo, tikinyolchikauaskej oksekin ika totajtoluan uan tikyolpaktiskej Jiova (Prov. 23:15; Efes. 4:29). Amo onkak okse taman kemej uelis tiktasojkamatiliskej Dios nejin netetayokolil.
Maj tiktemokan tamachtilis ika nejmachkayot
Maj tiksentokakan timotokikan iuan Jiova
10 No ijkon, amo kijtosneki ke amo kuali yetok maj timotekipachokan keniuj timoitaj. Sayoj ke, maj amo tikteltemokan keniuj tikchiuaskej maj poliui tein kinextia ke tixiuejkejya, ta tein melauj, nejon uelis kichiuas maj okachi techpoujkaitakan, tiknextiskej ke tikpiaj okachi kuali taixejekolis uan ke tikpiaj kualtsinyot tein ualeua itech toyolo. Kemej neskayot, Biblia techiluia ke “akin kuapochiktik kemej yeskia kipia se kualtsin corona keman moajsi itech ojti tein melauak” (Prov. 16:31). Ijkon techita Jiova, uan moneki maj no ijkon timoitakan (xikonixtajtolti 1 Pedro 3:3, 4). Yejua ika, ¿kuali yetoskia maj tikselikan tapajtilis uan maj tiktemokan maj techtekikan maski semi tamouilil, porin tiknekij kuali timoitaskej? Maski tein yeski xiuit tikpiaskej oso kemej timoitaskej, “iyolpakilis Jiova” yejua tein kichiua maj tikpiakan yekmelauj kualtsinyot (Neh. 8:10). Sayoj itech yankuik taltikpak amo monekisok tiktemoskej tapajtilis uan oksepa timochiuaskej titelpochmej uan tiichpochmej (Job 33:25; Is. 33:24). Hasta keman ejkos nejon tonal, tamatilis uan takuaujtamatilis techpaleuis maj tiksentokakan tiyetokan iuan Jiova, maj tikchiuakan nochi tein uelis itech itekiyo Dios uan maj amo timoteltekipachokan ika tapajtilis (1 Tim. 4:8).
8-14 DE ENERO
TAMACHTILIS TEIN KIPIA BIBLIA | JOB 34, 35
¿Keyej moita ke akin yolkualmej kinpanoua tein amo kuali?
¿Keniuj tamati Dios?
Dios nochipa kichiua tein melauak. Akin kipia nochi chikaualis amo kichiua tein amo kuali (Job 34:10). Nochipa tamelaua ika melaujkayot, ijkon kemej kijtoj semej akin kijkuiloj salmos: “Tikinmelauas altepemej ika melaujkayot” (Salmo 67:4). Kemej kimati tein tiknemiliaj uan tein tikmachiliaj amo ueli tikajkayauaj, ta nochi kimati uan tamelaua ika melaujkayot (1 Samuel 16:7). Uan no, Dios kiita teikamauiltilis tein mochiua noyampa uan motenkaua ke akin amo yolkualmej amo uejkaua “kinajchiuaskej itech taltikpak” (Proverbios 2:22).
¿Toni ixpoliuis keman taixyekanas iTekiuajyo Dios?
5 ¿Toni kichiuas Jiova? Axkan, Jiova kinkaujtok akin amo yolkualmej maj mopatakan (Is. 55:7). Maski nochi tein amo kuali ixyetok ixpoliuis amo uejkaua, yejuatsin ayamo kiixtalia tein kinpanos sejsemej akin kichiuaj tein amo kuali. ¿Toni panos iniuan akin amo kinekiskej mopataskej uan kipaleuiskej tein mochiua nikan taltikpak hasta keman peuas okachi ueyi tajyouilis? Dios motenkauak kinixpolos (xikonixtajtolti Salmo 37:10). Miakej kimatinij keniuj kitatiskej tein amo kuali tein kichiuaj uan miakpa amo teyi kinpanouani (Job 21:7, 9). Sayoj ke Biblia techelnamiktia ke “iixtololouan Dios yetokej itech iojuan taltikpaknenkej, uan yejuatsin kiita nochi itaksalis. Amo onkak kampa tayouayan nion kampa yekauilaj kampa uelis motatiskej akin kichiuaj tein amo kuali” (Job 34:21, 22). Yejua ika amo akin uelis motatis iixpan Dios. Yejuatsin kiita nochi tein kichiuaj akin amo yolkualmej. Satepan ke panos Armagedón, yejuan amo nemiskejok. Amo keman tikinitaskejok (Sal. 37:12-15).
Maj nion teyi kichiua xikonixtopeua Jesús
19 ¿No ijkon panoua axkan? Kemaj. Miakej taltikpakneminij techixtopeuaj porin amo tikinpaleuiaj tekiuanij nion tikinixnamikij. Kinemiliaj ke keman motatanij akin kinekij mochiuaskej tekiuanij, no monekiskia tikixpejpenaskej se. Sayoj ke tikmatij ke komo tikixpejpenaskiaj se taltikpaknenkej kemej totaixyekankauj, Jiova kiitaskia ke tikixtopeujtokej (1 Sam. 8:4-7). Xa no kinemiliaj ke monekiskia titapaleuiskej maj onka okachi kaltapajtiloyamej uan okachi kaltamachtiloyamej uan no maj tikchiuakan okseki taman tein ika tikinpaleuiskej taltikpakneminij. Techixtopeuaj porin tiktayekanaltiaj tikteixmatiltiskej iTajtol Dios, uan amo tiktemouaj tikyektaliskej kuejmolmej tein onkak nikan taltikpak.
20 ¿Toni mitsonpaleuis amo xikonkaua tein tionmomachtia? (Xikonixtajtolti Mateo 7:21-23). Xikonelnamiki ke okachi tayekantok maj tikchiuakan tekit tein Jesús technauatij (Mat. 28:19, 20). Amo xikonkaua maj kuejmolmej tein onkak nikan taltikpak kichiuakan xikontemo tikonyektalis. Tiitaixpantijkauan Jiova tikintasojtaj taltikpakneminij uan ininka timotekipachouaj, sayoj ke tikmatij ke okachi uelis tikinpaleuiskej komo tikinmachtiaj toni kichiuas iTekiuajyo Dios uan komo tikinpaleuiaj maj kuali mouikakan iuan Jiova.
Maj tiktemokan tamachtilis ika nejmachkayot
Maj timotemakakan tikueyichiuaskej Jiova
3 Se telpoch akin motokaytiaya Elihú kikaktoya tein eyi takamej kiluijtoyaj Job. Keman tamitajtojkej, Elihú kitajtanij Job nejin keman ika tajtoj Jiova: “Komo tiyolmelauak, ¿toni tikmaka; toni kiselia motechkopa?” (Job 35:7). ¿Kijtosnekia Elihú ke nenkaj timochikauaj tiktekitiliskej Dios? Amo. Jiova amo kimelauak Elihú, kemej kichiuak iniuan nejon eyi takamej. Elihú kijtosnekia ke Jiova amo kipoloua maj tikueyichiuakan, ta yejuatsin amo teyi kipoloua maj tikmakakan. Nion teyi tein tikchiuaskej kipaleuis maj kipia okachi taman oso maj kipia okachi chikaualis. Tein melauj, nochi kualneskayomej oso tein ueli tikchiuaj Dios techmakak, uan yejuatsin kiita keniuj tiktekitiltiaj.
15-21 DE ENERO
TAMACHTILIS TEIN KIPIA BIBLIA | JOB 36, 37
¿Keyej uelis tikneltokaskej ke tinemiskej nochipaya ijkon kemej Dios kijtoua?
w15-S 1/10 13 § 1, 2
¿Es posible conocer a Dios?
SU ETERNIDAD. La Biblia enseña que Dios existe “desde siempre y por toda la eternidad” (Salmo 90:2, Torres Amat). Es decir, no tuvo principio ni tendrá fin, existirá siempre. Desde la óptica humana, “tan grande es Dios que no podemos conocerlo, ni saber cuántos años tiene” (Job 36:26, Traducción en lenguaje actual).
Por qué importa. Dios nos promete que podremos tener vida eterna si lo conocemos bien (Juan 17:3). ¿Qué sentido tendría esa promesa si él mismo no viviera para siempre? Únicamente el “Rey de la eternidad” podría cumplir esa promesa (1 Timoteo 1:17).
¿Tiktasojkamatij inetetayokoliluan Dios?
6 Onkak at porin Taltikpak amo semi uejka yetok iuan Tonaltsin nion semi inakastan. Komo semi inakastan yetoskia, amo onkaskia at porin semi tonaskia uan nejon kichiuaskia maj tauakto. Sayoj ke komo uejka yetoskia, nochi at takuauayaskia, uan sayoj onkaskia sekti. Kemej Jiova kitalij Taltikpak kampa moneki, nochipa onkak at uan ijkon taltikpakneminij uan tapialmej ueli yoltokej. Tonaltsin kikauantia oso kitotonia uejueyi amej uan tein tsikitsitsin, uan at pankisa kemej yeskia pokti uan ika mochijchiua mixti. Nejon mixti mokaua itech iluikak kemej majtakti tonalmej. Satepan kioui oso uetsi sekti, uan nejon at mokaua itech uejueyi amej uan tein tsikitsitsin. Ompa oksepa pankisa. Jiova kichiuak maj pano nejin uan ijkon nochipa onkas at itech taltikpak. Nejin kinextia ke semi tamatkej uan nochi ueli kichiua (Job 36:27, 28; Ecl. 1:7).
Maj tiksentokakan tikchiakan tein kuali
16 Jehová techiluia ke uelis tinemiskej nochipaya, uan nejon se kualtsin netetayokolil. Tiknekij ijkon tinemiskejya uan tikmatij ke mochiuas. Tein tikchiaj, kemej yeskia se tepos tein ika motsikoua barco porin techpaleuia keman tikpanouaj ouijkayomej, keman techtajyouiltiaj uan hasta keman techiluiaj ke techmiktiskej. No kemej yeskia se teposkuatsakuiloni porin kiyekpia totanemilil uan techpaleuia maj tikixtopeuakan tein amo kuali uan maj tikchiuakan tein kuali. Tein Biblia kijtoua ke tikseliskej techpaleuia maj okachi timotokikan iuan Dios uan kinextia ke yejuatsin techteltasojta. Semi techpaleuia keman timochikauaj okachi titakuaujtamatiskej itech tein tikchiaj.
Maj tiktemokan tamachtilis ika nejmachkayot
it-1-S 519
Comunicación
En las tierras bíblicas de la antigüedad se emplearon distintos medios para transmitir la información y las ideas. Las noticias cotidianas, tanto locales como extranjeras, solían comunicarse de palabra. (2Sa 3:17, 19; Job 37:20.) Los viajeros contaban noticias de lugares distantes cuando se detenían en las ciudades o en puntos de las rutas de caravanas para conseguir alimento, agua y otras provisiones. La posición singular que ocupaba la tierra de Palestina con relación a Asia, África y Europa la convertía en un lugar de paso de gente procedente de lugares lejanos, de modo que sus residentes podían obtener con facilidad información de acontecimientos importantes de países extranjeros. Las noticias nacionales y extranjeras por lo general podían oírse en la plaza del mercado de las ciudades.
22-28 DE ENERO
TAMACHTILIS TEIN KIPIA BIBLIA | JOB 38, 39
¿Tikonxeloua tiempo para tikonitas tein Jehová kichijchiuak?
¿Tikchiaj maj Jiova kichiua tein moneki?
7 Keman Biblia ika tajtoua keniuj Jiova kichijchiuak taltikpak, kijtoua ke kiixtalij itamachiuj, kani yetoskia uan kitalij yekinika tet tein kitsakuilijtoskia nochi (Job 38:5, 6). Hasta kiitstiaya keniuj mokaujtiaya tein kichijchiuaya (Gén. 1:10, 12). ¿Ueli tiknemiliaj keniuj momachiliayaj ángeles keman kiitayaj tein Jiova kichijchiujtiaya? Xa semi yolpakkej porin hasta “peuak kiueyichiuaj ika tajtol chikauak” (Job 38:7). ¿Toni techmachtia kemej Jiova tachijchiuak? Ke yejuatsin miak xiujmej kichijchiujtoya taltikpak, sitalimej, tapialmej uan taltikpakneminij. Uan keman kiitak nochi tein kichijchiujka kijtoj ke “nochi semi kuali katka” (Gén. 1:31).
Neajokuilis kinextia ke Dios tetasojta, tamatkej uan amo yolijsiui
2 Yekinika, Jiova kichijchiuak iKonetsin, Jesús. Ompa, Jesús kipaleuij maj kichijchiua nochi okseki taman, kemej ángeles (Col. 1:16). Jesús semi kiyolpaktij tekitis iuan iTajtsin (Prov. 8:30). Uan ángeles no semi yolpakkej porin kiitakej keniuj Jiova uan Jesús, akin tekitikej tein ixmach, kichijchiujkej iluikak uan taltikpak. ¿Keniuj momachilijkej ángeles? Biblia kijtoua ke kiueyichiujkej Jiova uan kisentokakej kiueyichiujkej keman kiitakej nochi okseki taman tein kichijchiujka, okachiok keman kinchijchiuak taltikpakneminij (Job 38:7; Prov. 8:31). Itech nochi tein kichijchiuak moita inetasojtalis uan itamatilis (Sal. 104:24; Rom. 1:20).
Maj okachi tikixmatikan Jehová ika tein kichijchiuak
8 Uelis titakuaujtamatiskej iuan Jehová. Keman Dios kinojnotsak Job kipaleuij maj okachi iuan takuaujtamati (Job 32:2; 40:6-8). Yejuatsin ika kinojnotsak miak taman tein kichijchiuak, kemej sitalimej, mixti uan keman tatikuini. No ika tajtoj tapialmej, kemej koujtajkuakouej uan caballo (Job 38:32-35; 39:9, 19, 20). Nochi tein kiiluij, amo sayoj kipaleuij Job maj kiita ke Jehová kipia miak chikaualis, ta no maj kiita ke semi tetasojta uan tamatkej. Nejin kipaleuij maj okachi takuaujtamati iuan Jehová (Job 42:1-6). Keman tejuan no timomachtiaj tein Jehová kichijchiuak, tikelnamikij ke yejuatsin semi tamatkej uan okachi chikauak ke tejuan. Uan no, uelis kiixpolos nochi ouijkayomej tein tikpiaj uan ijkon kichiuas. Nejon techpaleuia maj okachi iuan titakuaujtamatikan.
Maj tiktemokan tamachtilis ika nejmachkayot
it-2-S 199
Legislador
Jehová, el Legislador. Jehová es en realidad el verdadero Legislador del universo. A Él se le deben las leyes físicas que rigen la creación material, las cosas inanimadas (Job 38:4-38; Sl 104:5-19) y la vida animal (Job 39:1-30). También el hombre, como creación de Jehová, está sometido a sus leyes físicas. Por ser una criatura racional, con capacidad moral y espiritual, está igualmente sujeto a sus leyes morales. (Ro 12:1; 1Co 2:14-16.) Además, la ley de Jehová gobierna de la misma manera a las criaturas celestiales, los ángeles. (Sl 103:20; 2Pe 2:4, 11.)
Las leyes físicas de Dios son inquebrantables. (Jer 33:20, 21.) Por todo el universo conocido sus leyes son tan estables y confiables que los científicos, valiéndose de las leyes que conocen, pueden calcular los movimientos de la Luna, los planetas y otros cuerpos celestes, con una precisión de fracciones de segundo. El que contraviene las leyes físicas sufre las consecuencias inmediatas de esa violación. De igual manera, las leyes morales de Dios son irrevocables y no pueden evadirse o violarse con impunidad. Son tan ineludibles como sus leyes naturales, aunque puede que el castigo no sea tan inmediato. “De Dios uno no se puede mofar. Porque cualquier cosa que el hombre esté sembrando, esto también segará.” (Gál 6:7; 1Ti 5:24.)
29 DE ENERO HASTA 4 DE FEBRERO
TAMACHTILIS TEIN KIPIA BIBLIA | JOB 40-42
¿Toni techmachtia tein kipanok Job?
w10-S 15/10 3, 4 § 4-6
“¿Quién ha llegado a conocer la mente de Jehová[?]”
4 Cuando meditemos en las acciones de Jehová, evitemos juzgarlas desde la óptica humana. Dios mismo hizo referencia a esta tendencia en Salmo 50:21, donde leemos: “Te imaginaste que yo con seguridad llegaría a ser como tú”. Hace ciento setenta y cinco años, un biblista lo expresó así: “Los hombres tienden a juzgar a Dios basándose en las leyes que ellos mismos han creado y consideran adecuadas. Y creen que dichas leyes lo gobiernan a él igual que a ellos”.
5 Debemos tener cuidado para que nuestras normas y expectativas no distorsionen el concepto que tenemos de Dios. ¿Por qué es eso tan importante? Porque al estudiar las Escrituras, podría parecernos que algunas de las acciones de Jehová son un tanto inapropiadas desde nuestro punto de vista limitado e imperfecto. Los israelitas cayeron en ese error y llegaron a una conclusión equivocada sobre la forma en que Jehová los trataba. Observemos lo que él les dijo: “Ustedes ciertamente dirán: ‘El camino de Jehová no está bien ajustado’. Oye, por favor, oh casa de Israel. ¿No está bien ajustado mi propio camino? ¿No son los caminos de ustedes los que no están bien ajustados?” (Eze. 18:25).
6 Si no queremos caer en el error de juzgar a Jehová según las normas humanas, debemos reconocer que nuestra visión de las cosas es limitada y a veces incluso errónea. Un hombre que aprendió esta lección fue Job. Al atravesar una época muy angustiosa que lo sumió en el abatimiento, se centró tanto en su dolor que no se dio cuenta de que había en juego cuestiones de mayor importancia. Sin embargo, Jehová le ayudó con amor a ver los asuntos con más claridad. Al plantearle más de setenta preguntas que Job no supo contestar, le hizo ver lo limitada que era su capacidad de comprensión. El patriarca fue humilde y rectificó su forma de pensar (léase Job 42:1-6).
Maj amo tikelkauakan iueyitaixyekanalis Jiova
12 ¿Kinextij Jiova ke amo kitasojtaya Job keman ijkon kinojnotsak satepan ke tel tajyouijkaya? Amo, uan Job amo no kinemilij nejon. Job kiajsikamatik uan kitasojkamatik tein Jiova kiyolmajxitij uan ika kiyolseuij. Hasta kijtoj: “Maj amo teyi nikijtouani, uan nimoyolnonotsa ika talnex uan koujnex” (Job 42:1-6). Achto, se telpoch akin monotsaya Elihú no kipaleuij maj kipata kemej tanemiliaya (Job 32:5-10). Jiova kiitak ke Job kipatak itanemilil uan kijtoj ke semi kiyolpaktiaya porin amo kikauak (Job 42:7, 8).
“Ximochia uan xitakuaujtamati iuan Jiova”
17 Amo sayoj Job kinextij ke katka yolchikauak keman kipanok ouijkayomej. Keman tatitanil Pablo kintajkuilouilij tokniuan hebreos, ininka tajtoj okseki itekitikauan Dios uan kijtoj ke katkaj “uel miakke taneltokani” (Heb. 12:1). Maski kipanokej uejueyi ouijkayomej, amo keman kikaujkej Jiova (Heb. 11:36-40). ¿Tapaleuij tein kichiujkej? Kemaj. Maski amo kiitakej maj mochiua nochi tein Jiova motenkaujka, kisentokakej iuan takuaujtamatkej. Kemej senkis kimatiaj ke kiyolpaktiayaj Jiova, kineltokayaj ke kiitaskiaj keman Jiova kichiuaskia tein motenkaujka (Heb. 11:4, 5). Keman itech titanemiliaj tein kichiujkej, techpaleuia maj nochipa titakuaujtamatikan iuan Jiova.
18 Axkan okachi mochiua tein amo kuali (2 Tim. 3:13). Uan Satanás kisentoka kitemoua maj tikauakan Jiova. Maski satepan tikpanoskej ouijkayomej, maj tiksentokakan tiktekitilikan Jiova ika nochi toyolo, porin tikmatij ke titakuaujtamatij iuan se Dios akin nochipa yoltok (1 Tim. 4:10). Satepan Jiova kipaleuij Job, uan nejon kinextia ke yejuatsin “semi teyoliknelia uan teyoltasojta” (Sant. 5:11). Ijkon kemej Job, maj amo keman tikauakan Jiova uan maj titakuaujtamatikan ke yejuatsin kintatiochiuis akin kitemouaj kiueyichiuaskej (xikonixtajtolti Hebreos 11:6).
Maj tiktemokan tamachtilis ika nejmachkayot
it-1-S 377 § 5
Burla
Job mantuvo su integridad a pesar de mucha burla. No obstante, equivocó su punto de vista y cometió un error, por el que se le tuvo que corregir. Elihú dijo de él: “¿Qué hombre físicamente capacitado es como Job, que bebe el escarnio como agua?”. (Job 34:7.) A Job llegó a preocuparle demasiado su propia justificación más bien que la de Dios, y magnificó su justicia en lugar de la de Jehová. (Job 35:2; 36:24.) Consideró que la burla de la que era objeto por parte de sus tres “compañeros” iba dirigida a él, no a Dios. En este sentido era como el que bebe agua con placer, como el que permite ser objeto de escarnio y de burla y deriva placer de ello. Más tarde Dios le explicó que estos burladores en realidad (en el análisis final) hablaban falsedad contra Él. (Job 42:7.) De manera similar, cuando Israel pidió un rey, Jehová le dijo al profeta Samuel: “No es a ti a quien han rechazado, sino que es a mí a quien han rechazado de ser rey sobre ellos”. (1Sa 8:7.) Y Jesús dijo a sus discípulos: “Serán objeto de odio de parte de todas las naciones [no por causa de ustedes mismos, sino] por causa de mi nombre”. (Mt 24:9.) El tener estas cosas presentes le hará posible al cristiano aguantar la burla con la actitud apropiada y recibir una recompensa por su perseverancia. (Lu 6:22, 23.)
5-11 DE FEBRERO
TAMACHTILIS TEIN KIPIA BIBLIA | SALMO 1-4
Xikonixtali tikonpaleuis iTaixyekanalis Dios
“Nikintsetselos nochin altepemej”
8 ¿Keniuj tanankilianij taltikpakneminij ika tein tikteixmatiltiaj? Miakej amo kiuelkakij (xikonixtajtolti Salmo 2:1-3). Itech altepemej kampa nemij nejin taltikpakneminij semi kualantokej. Amo kinekij kiseliskej Tekiuaj akin Jiova kiixtalij. Amo kineltokaj ke tein tikteixmatiltiaj “kuali tanauatilmej”. Tein melauj, itech seki altepemej tekiuanij hasta kiixtalijkej maj itaixpantijkauan Jiova amo tanojnotsakanok. Uan maski miakej nejon tekiuanij kijtouaj ke kitekitiliaj Dios, amo kinekij kikauaskej tanauatil tein kipiaj. Ijkon kemej kichiujkej tekiuanij itech itonaluan Jesús, itech nejin tonalmej tekiuanij no kiixnamikij Tekiuaj akin Jiova kiixpejpenak keman kinixnamikij itekitikauan (Hech. 4:25-28).
Maj amo tikpaleuikan nion se tekiuajyot
11 Komo tiktelpatiuitaj tein tikpiaj. Komo tiktayekanaltiaj tikpiaskej tomin uan okseki taman, okachi techouijmakas amo tikpaleuiskej nion se tekiuajyot. Maj tikitakan se neskayot. Itech ueyi altepet Malaui, satepan ke panok xiuit 1970 miakej tokniuan monekik kikauaskej nochi tein kipiayaj porin amo kinekkej kinpaleuiskej akin kinekiaj tekiuajtiskej. Sayoj ke se tokniuj akin motokaytia Ruth kijtoua ke sekin amo kinekkej kikauaskej tein kipiayaj. Maski cholojkej iniuan okseki tokniuan kampa tel miakej motepalotijkej, ika tamik kinpaleuijkej akin kinekiaj tekiuajtiskej porin ijkon uelkej mokepkej ininchan. Sayoj ke tel miakej itekitikauan Dios amo kipaleuianij nion se tekiuajyot maski nejon kijtosneki ke moixpanoltiskej ika tepitsin tomin oso kipoloskej nochi tein kipiayaj (Heb. 10:34).
Maj tiktemokan tamachtilis ika nejmachkayot
it-2-S 1085, 1086
Tamo
Paja menuda y polvo que queda en las eras después de la trilla de cereales, como la cebada y el trigo. Aunque las referencias bíblicas al tamo son figurativas, reflejan cómo era la trilla en tiempos antiguos. Trillado ya el grano, el tamo, no comestible para el hombre, era inservible, por lo que constituía un símbolo apropiado de algo ligero, sin valor e indeseable que había de separarse de lo bueno para desecharlo.
Primero, con la trilla se separaba la semilla de su gluma (cubierta o cáscara de las gramíneas). Luego, al aventar, el viento llevaba el tamo como si fuera polvo, mientras que el grano quedaba en la era. (Véase AVENTAR.) Esto ilustra bien cómo Jehová Dios saca a los apóstatas de su pueblo y acaba con los inicuos y las naciones que se le oponen. (Job 21:18; Sl 1:4; 35:5; Isa 17:13; 29:5; 41:15; Os 13:3.) El reino de Dios triturará a sus enemigos en partículas tan pequeñas que el viento se las llevará fácilmente, como el tamo. (Da 2:35.)
El tamo inservible solía recogerse y quemarse para evitar que el viento lo trajese de nuevo y se mezclase con los montones de grano. De manera similar, Juan el Bautista predijo la venidera destrucción ardiente de los inicuos religiosos falsos: el Trillador, Jesucristo, recogerá el trigo, “mas la paja la quemará con fuego que no se puede apagar”. (Mt 3:7-12; Lu 3:17; véase TRILLAR.)
12-18 DE FEBRERO
TAMACHTILIS TEIN KIPIA BIBLIA | SALMO 5-7
Amo xikonkaua Jehová maski oksekin kichiuaskej tein amo kuali
Tikixtajtoltiskej Biblia techpaleuia maj titaxikokan
7 ¿Techchiuilij tein amo kuali se akin kuali iuan timouikayaj oso se tochankauj? Komo kemaj, techpaleuis komo timomachtiaj tein kichiuak tekiuaj David keman Absalón, akin katka iokichpil, kiixnamikik uan kitemoj yejua mochiuas tekiuaj (2 Sam. 15:5-14, 31; 18:6-14).
8 1) Maj tiktataujtikan Jiova. Satepan ke tikixtajtoltiskej tajkuilolmej, maj tikiluikan Jiova keniuj timomachiliaj porin techchiuilijkej tein amo kuali (Sal. 6:6-9). Satepan, maj tiktajtanikan maj techpaleui maj tikajsikan tayolmajxitilis tein techpaleuis maj tikmatikan toni tikchiuaskej.
¿Senkis titakuaujtamatij ke tein tikneltokaj yejua tein melauak?
3 Amo sayoj moneki titakuaujtamatiskej iuan Dios porin tikitaj netasojtalis tein monextiliaj akin kichiuaj kemej Cristo. ¿Keyej? Maj tiknemilikan ke se tokniuj, xa hasta se tayekankej oso se precursor, kichiua se ueyi tajtakol, techyolkokoua oso kikaua uan kiixnamiki tamachtilis tein melauak uan kijtoua ke tein timomachtiaj amo melauak. ¿Toni tikchiuaskiaj komo panoua nejin? ¿Tikauaskiaj Jiova? Nejin techmachtia ke komo sayoj titakuaujtamatij iuan Dios porin tikitaj tein oksekin kichiuaj uan amo porin kuali timouikaj iuan, totakuaujtamatilis amo chikauak yeski. Netasojtalis uan yolpakilis tein tikmachiliaj uelis techpaleuis maj titakuaujtamatikan. Sayoj ke no moneki kuali timomachtiskej Biblia, tikajsikamatiskej tein timomachtiaj uan tiktemoskej okachi tamachtilis uan ijkon senkis tikneltokaskej ke timomachtijtokej tein melauak. Tejuan moneki tiktemoskej tein techpaleuis maj tikneltokakan ke Biblia techmachtia akoni yekmelauj Jiova (Rom. 12:2).
4 Jesús kijtoj ke sekin kiseliskiaj tein melauak ika “miak pakilis”, sayoj ke amo takuaujtamatiskiajok keman kipiaskiaj kuejmolmej (xikonixtajtolti Mateo 13:3-6, 20, 21). Xa amo kiajsikamatij ke komo mochiuaj itatojtokakauan Jesús kipiaskej ouijkayomej (Mat. 16:24, TNM). Oso xa kinemiliaj ke se itatojtokakauj Cristo amo keman kipias ouijkayomej. Sayoj ke itech nejin tonalmej tinochin uelis tikpiaskej kuejmolmej. Itech tonemilis uelis mopatas seki taman tein kichiuas maj amo tiyolpakikanok (Sal. 6:6; Ecl. 9:11).
Maj tiktemokan tamachtilis ika nejmachkayot
it-2-S 1005
Sepulcro
En Romanos 3:13 el apóstol Pablo cita el Salmo 5:9, que asemeja la garganta de los hombres inicuos y engañosos a un “sepulcro abierto”. Al igual que un sepulcro abierto ha de llenarse con muertos y con corrupción, su garganta se abre para hablar lo que es mortífero y corrupto. (Compárese con Mt 15:18-20.)
19-25 DE FEBRERO
TAMACHTILIS TEIN KIPIA BIBLIA | SALMO 8-10
“Nimitsueyitalis, Jehová”
Maj tikpatiuitakan maj Jiova techita kemej ichankauan
6 Jiova techchijchiuilij kampa tinemiskej. Miak xiujmej achto ke kichijchiuaskia yekinika takat, kichijchiuak taltikpak (Job 38:4-6; Jer. 10:12). Kemej semi yolkuali uan kualtakat, techchijchiuilij miak taman porin kineki maj tiyolpakikan (Sal. 104:14, 15, 24). Kemansa itech tanemiliaya tein kichijchiujka uan “kiitak ke nejin kuali katka” (Gén. 1:10, 12, 31). Kinextij ke kinpatiuita taltikpakneminij keman kikauak maj yejuan kiyekpiakan nochi tein kichijchiuak tein semi kualtsin (Sal. 8:6). Keman taltikpakneminij amo tajtakolejkejok yeskij, Dios kineki maj kiyekpiakan nochipaya nochi tein kichijchiuak uan maj kinyolpakti kichiuaskej. ¿Nochipa tiktasojkamatiliaj Jiova nejin tein kijtoua ke mochiuas satepan?
¿Tiktasojkamatij inetetayokoliluan Dios?
10 Se taman kemej tiknextiaj ke tiktasojkamatij maj ueli titajtokan, yejua keman tikintapouiaj keyej tikneltokaj ke Dios kichijchiuak nochi akin kineltokaj ke amo akin tachijchiuak (Sal. 9:1; 1 Ped. 3:15). Akin tamachtiaj nejon kinekij maj tikneltokakan ke Taltikpak uan tonemilis iselti nesik. Ika Biblia uan seki tanemililmej tein kipia nejin tamachtilis, uelis tikinmelauiliskej akin kinekiskej techkakiskej keyej tikneltokaj ke Jiova kichijchiuak iluikak uan Taltikpak (Sal. 102:25; Is. 40:25, 26).
Maj titajtokan kemej kinpaleuis oksekin
13 Xionmokuikati ika yolpakilis. Xikonelnamiki ke timokuikatiaj itech nechikolmej porin ika tikueyichiuaj Jiova. Maj tikitakan tein kichiua se tokniuj siuat akin monotsa Sara. Maski kinemilia ke amo kualtsin mokuikatia, kineki ika kiueyichiuas Jiova. Yejua ika, keman momachtia tein moitas itech nechikolmej no momamachtia nekuikatilmej uan kiita keniuj mouika ika tein motajtos itech nechikol. Yejua kijtoua: “Nejin nechpaleuia maj okachi itech nitanemili tein moijtoua itech nekuikatil uan amo kemej nimokuikatia”.
Maj tiktemokan tamachtilis ika nejmachkayot
it-1-S 649
Dedo, I
Hablando en sentido figurado, se dice que Dios escribió los Diez Mandamientos en tablas de piedra (Éx 31:18; Dt 9:10), hizo milagros (Éx 8:18, 19) y creó los cielos (Sl 8:3) con su “dedo” o sus “dedos”. Del relato de Génesis sobre la creación se deduce que con la expresión “dedos” de Dios se alude a su espíritu santo o fuerza activa, pues se dice que esta fuerza (rú·aj, “espíritu”) estaba moviéndose sobre la superficie de las aguas. (Gé 1:2.) Las Escrituras Griegas Cristianas determinan el significado de este simbolismo, pues mientras Mateo explica que Jesús expulsó demonios mediante el ‘espíritu santo de Dios’, Lucas dice que fue por el “dedo de Dios”. (Mt 12:28; Lu 11:20.)
26 DE FEBRERO HASTA 3 DE MARZO
TAMACHTILIS TEIN KIPIA BIBLIA | SALMO 11-15
Xikonnemili ke tionyetokya itech xochital kampa nochin yolseujkanemij
w06-S 15/5 18 § 3
Puntos sobresalientes del libro primero de los Salmos
11:3. ¿Qué fundamentos están demolidos? Son los fundamentos en los que se basa la sociedad humana: la ley, el orden y la justicia. Cuando estos se corrompen, reina el desorden social y desaparece la justicia. En semejantes condiciones, “[todo el] que sea justo” debe confiar plenamente en Dios (Salmo 11:4-7).
¿Uelis tamis tateuilis?
Biblia kijtoua ke amo uejkaua Dios kitamis nochi tein amo kuali semanauak taltikpak. Jiova kiixtalijya “ne tonal de ueyi tatsakuiltilis, ijkuakon Dios kinixpolos nochi ne taka tamouiskapoloani” oso akin tateuiaj (2 Pedro 3:5-7). Amo moajsiskejok akin kintajyouiltiskej oksekin. Sayoj ke, ¿keniuj uelis senkis tikmatiskej ke Dios kineki kitamis tateuilis?
Biblia kijtoua ke Jiova “kitauelita akin kitasojta tateuilis” (Salmo 11:5). ToTachijchiujkauj kitasojta yolseuilis uan melaujkayot (Salmo 33:5; 37:28). Nejon senkis techmatiltia ke Dios amo kikauas maj nochipa onka tateuilis.
¿Timochiaskej ika nejmachkayot?
15 ¿Keyej David mochiak ika nejmachkayot? Yejua kitemakak tanankilil itech Salmo 13, kampa naujpa kitajtanij Jiova hasta kemanian tamiskiaj ikuejmoluan. Kijtoj: “Nitakuaujtamati itech monetasojtalis tein amo tekaua; noyolo pakis itech motachiualisuan tein ika titemakixtia. Nimokuikatis iixpan Jiova, porin yejuatsin semi ueyi taxtauil nechmakani” (Sal. 13:5, 6). David kimatia ke Jiova kitasojtaya uan ke amo keman kikauaskia. Kinemiliaya keniuj Jiova kipaleuijka achto uan kichiaya tonal keman yejuatsin kitamiskia ikuejmoluan. David kimatia ke amo nenkaj mochiaskia.
kr-S 236 § 16
El Reino lleva a cabo la voluntad de Dios en la Tierra
16 Seguridad. Finalmente, la encantadora imagen que presenta Isaías 11:6-9 se cumplirá en el sentido más estricto de la palabra. Hombres, mujeres y niños se sentirán seguros en cualquier lugar al que vayan. Ni los animales ni los seres humanos serán ya una amenaza. Llegará el día en que adondequiera que usted vaya en el planeta se sentirá como en casa. Podrá nadar en los ríos, en los lagos, en los mares; podrá recorrer cadenas montañosas y praderas. Y cuando caiga la noche, no habrá nada que temer. Las palabras de Ezequiel 34:25 se harán realidad: los siervos de Dios “morarán en el desierto en seguridad, y dormirán en los bosques”.
Maj tiktemokan tamachtilis ika nejmachkayot
¿Timopatatokej?
12 Tetayokoltij tikijtoskej ke axkan no techyoualouaj akin monejnemiltiaj kemej Pablo ininka tajtoj. Xa kinemiliaj ke amo moneki se monejnemiltis kemej motanauatia uan kemej motayolmajxitia. Miakej tamachtianij uan tetatmej amo teyi kiniluiaj oksekin uan kijtouaj ke tinochin uelis tikchiuaskej tein tiknekiskej. Yejuan kinemiliaj ke amo akin ueli kijtoua toni yekmelauj kuali uan toni amo. Uan miakej akin kineltokaj Dios kijtouaj ke amo moneki kichiuaskej tein tanauatia, ta uelis monejnemiltiskej kemej kinekiskej (Sal. 14:1). Akin yekmelauj tikchiuaj kemej Cristo moneki timoyekpiaskej ika nejon tanemilil. Komo amo, uelis techmauas uan amo tiktojtokaskejok taixyekanalis tein kitemaka inechikol Dios, uan peuas tiknextiskej ke amo tikuelitaj seki taman tein ompa mochiua. Oso xa amo senkis tikseliskej tein tayolmajxitia Biblia ika neixpetanilis, Internet uan ueyi tamachtilis itech tamachtiloyan.