TAMACHTILIS 21
NEKUIKATIL 21 Maj tiktayekanaltikan iTekiuajyo Dios
Maj tikchiakan ueyi xolal tein nochipa yetos
“Tiktemouaj ika nochi toyolo ueyi xolal tein moixtalis satepan” (HEB. 13:14).
TEIN TIMOMACHTISKEJ
Tikitaskej keniuj tein kijtoua Hebreos capítulo 13 techpaleuia axkan uan keniuj techpaleuis satepan.
1. ¿Toni kijtojka Jesús ke kipanoskia Jerusalén?
TEPITSIN achto ke Jesús momikiliskia kiniluij imomachtijkauan tein panoskia. Nejin mochiuak itech yekinika siglo keman Jerusalén uan templo kinixpolojkej. Jesús kiniluij ke se tonal kiitaskiaj ke ‘miakej soldados kiyoualoskiaj Jerusalén’ (Luc. 21:20). Kiniluij ke keman kiitaskiaj nejon maj niman cholouanij. Uan ijkon panok keman soldados romanos kiyoualojkej Jerusalén (Luc. 21:21, 22).
2. ¿Toni kiniluij Pablo tokniuan akin nemiaj Jerusalén uan Judea?
2 Keman poliuia sayoj seki xiujmej para maj soldados romanos kiyoualouanij Jerusalén, tatitanil Pablo kinijkuilouilij tokniuan akin nemiaj Jerusalén uan Judea se taman tein semi monekia. Tein kinijkuilouilij tikixmatij kemej amatajkuilol Hebreos. Itech nejon amatajkuilol kiniluij toni monekia kichiuaskej keman soldados romanos kiixpoloskiaj Jerusalén. Komo tokniuan kinekiaj momakixtiskej monekia kikauaskej ininchan uan inintekiuj. Keman Pablo ika tajtojtoya Jerusalén, kijtoj: “Nikan amo tikpiaj se ueyi xolal tein nochipa yetos, ta tiktemouaj ika nochi toyolo ueyi xolal tein moixtalis satepan” (Heb. 13:14).
3. ¿Katiyejua xolal “tein moixtalis satepan”, uan keyej tiktemouaj?
3 Xa oksekin semi kinkejkelojkej tokniuan keman kiskej de Jerusalén uan Judea sayoj ke nejon kinpaleuij maj momakixtikan. Axkan miakej uelis techkejkeloskej porin amo tiktayekanaltiaj tikpiaskej tomin nion titakuaujtamatij ke oksekin uelis kiyektaliskej tein amo kuali tein mochiua. ¿Keyej amo tikchiuaj nejon? Porin tikmatij ke amo uejkaua iTaixyekanalis Dios kiixpolos nochi tein amo kuali. Tiksentokaj tikchiaj iTaixyekanalis Dios porin tikmatij ke yejua “ueyi xolal tein kipia yekmelauj tatsineualonimej” “tein moixtalis satepan” (Heb. 11:10; Mat. 6:33).a Pablo kinyolmajxitij tokniuan seki taman itech amatajkuilol hebreos, uan yejua nejon tein tikitaskej itech nejin tamachtilis. Tikitaskej keniuj nejon kinpaleuij maj kisentokakan kichiakan iTaixyekanalis Dios, keniuj kinpaleuij maj kimatinij toni kichiuaskej keman kiixpoloskiaj Jerusalén uan toni techmachtia axkan.
MAJ TITAKUAUJTAMATIKAN KE JEHOVÁ AMO KEMAN TECHKAUAS
4. ¿Keyej tokniuan kiuelitayaj nemiskej ompa Jerusalén?
4 Tokniuan kiuelitayaj nemiskej Jerusalén. ¿Keyej? Porin yekinika ompa peuak mosentiliaj tokniuan itech xiuit 33 uan oloch taojtokaltianij no ompa nemiaj. Uan no porin miakej ompa kipiayaj ininchan uan miak taman. Sayoj ke Jesús kiniluijka itatojtokakauan ke monekia kisaskej de Jerusalén uan no de Judea (Mat. 24:16).
5. ¿Keniuj Pablo kinpaleuij tokniuan maj kimatikan toni kichiuaskej keman kiixpoloskiaj Jerusalén?
5 Kemej Pablo kinekia maj tokniuan kimatikan toni kichiuaskej para kisaskej de Jerusalén, kinpaleuij maj kiajsikamatikan keniuj Jehová kiitaya nejon xolal. Pablo kinelnamiktij ke tiopixkamej amo kiyolpaktiayajok Jehová uan ke amo kiseliayaok tein kimaktiliayaj itech templo (Heb. 8:13). Uan no, miakej akin ompa nemiaj kiixtopeujkaj Mesías. Yejua ika amo monekiaok yaskej Jerusalén para kiueyichiuaskej Jehová porin Jerusalén uan templo yaya kiixpolotij (Luc. 13:34, 35).
6. ¿Keyej tokniuan semi kinpaleuij tein Pablo kinyolmajxitij itech Hebreos 13:5, 6?
6 Keman Pablo kintajkuilouilij hebreos miakej kiuelitayaj nemiskej uan yaskej ompa Jerusalén. Se tajkuilojkej romano kijtoj ke Jerusalén semi moixmatia. Judíos akin nemiaj itech okseki xolalmej miakpa itech xiuit yayaj para taueyichiuaskej. Kemej itech nejon xolal miak taman kikouayaj, tokniuan akin ompa nemiaj xa no peuak tominpiaj. Xa yejua ika Pablo kiniluij: “Amo xiktelnejnekikan tomin, uan xiyolpakikan ika tein nankipiaj”. Uan kinelnamiktij se taman tein Jehová motenkaua itech iTajtol: “Amo keman nimitskauas uan nochipa nimitspaleuis” (xikonlero Hebreos 13:5, 6; Deut. 31:6; Sal. 118:6). Tokniuan monekia kielnamikiskej ke Jehová amo keman kinkauaskia. ¿Keyej? Porin tepitsin satepan ke Pablo kintajkuilouilij monekik kikauaskej ininchan, inintekiuj uan miak taman tein kipiayaj uan yaskej nemitiuij kampa amo ixmatiaj. Uan nejon xa semi kinouijmakak.
7. ¿Keyej desde axkan moneki okachi titakuaujtamatiskej iuan Jehová?
7 Tein techmachtia: ¿Toni panos amo uejkaua? Peuas “tetsaujkatajyouilis” uan nochi tein amo kuali ixpoliuis (Mat. 24:21). Ijkon kemej kichiujkej tokniuan de Jerusalén, tejuan amo no moneki tikauaskej Jehová uan moneki tikmatiskej toni uelis tikchiuaskej (Luc. 21:34-36). Keman mochiujtos tetsaujkatajyouilis xa amo tikpiaskejok tochan oso nochi tein tikpiaj. Ijkuak monekis senkis titakuaujtamatiskej ke Jehová amo keman techkauas. Sayoj ke desde axkan uelis tiknextiskej ke titakuaujtamatij iuan Jehová. Maj timotajtanikan: “¿Kinextia tein nikixpejpena uan tein niknemilijtok nikchiuas ke amo nitakuaujtamati itech tomin, ta ke nikneltoka ke Jehová nechyekpias?” (1 Tim. 6:17). Tein kichiujkej tokniuan ne uejkauj techpaleuis maj amo tikauakan Jehová keman mochiujtos “tetsaujkatajyouilis”. Sayoj ke tein ijkuak mochiuas okachi ouij yeski ke tein kinpanok tokniuan ne uejkauj. Uan, ¿keniuj uelis tikmatiskej toni tikchiuaskej keman peuas tetsaujkatajyouilis?
MAJ TIKINTAKAMATIKAN AKIN TECHIXYEKANAJ
8. ¿Toni kinnauatijka Jesús maj kichiuanij imomachtijkauan?
8 Seki xiujmej satepan ke Pablo kintajkuilouilij tokniuan hebreos, soldados romanos kiyoualojkej Jerusalén. Ijkuak, tokniuan kimatiajya ke monekia choloskej porin kiixpoloskiaj Jerusalén (Mat. 24:3; Luc. 21:20, 24). Sayoj ke ¿kani ueliskia yaskej? Jesús kijtojka: “Akin yetoskej Judea, maj cholokan itech tepemej” (Luc. 21:21). Ompaka onkayaj miak tepemej, ¿keniuj kimatiskiaj kani monekia yaskej?
9. ¿Keyej tokniuan xa amo kimatiaj kani yaskej? (No xikonita mapa).
9 Tokniuan ueliskia miakkan yaskej porin yetoyaj miakej tepemej: tepet Hermón, tepemej tein yetoyaj Samaria, Galilea, Líbano, uan tepemej tein yetoyaj oksekopa den ueyiat Jordán (xikonita mapa). Miakej kinemiliayaj ke itech nejon tepemej yetoyaj seki xolalmej kampa amo teyi kinpanoskia. Semej yejua xolal Gamala, tein ouij katka para se ajsis ompa uan yetoya hasta ajko. Seki judíos kinemiliayaj ke itech nejon xolal kuali nemiskiaj uan amo teyi kinpanoskia. Sayoj ke romanos kalakkej itech nejon xolal, kiixpolojkej uan kinmiktijkej miakej.b
Onkayaj miak tepemej kampa tokniuan ueliskia yaskej, sayoj ke amo itech nochi nejon tepemej kuali yetoskiaj. (Xikonita párrafo 9).
10, 11. 1) ¿Keniuj Jehová xa kinixyekanak tokniuan? (Hebreos 13:7, 17). 2) ¿Toni kinpanok akin tatakamatkej? (No xikonita taixkopin).
10 Jehová xa kichiuak maj tokniuan akin taixyekanayaj itech nechikolmej kinpaleuianij tokniuan para kimatiskej kani yaskej. Satepan, Eusebio se takat akin momachtia tein panok ne uejkauj kijkuiloj ke Dios kinmatiltij tokniuan ke monekia kisaskej de Jerusalén uan yaskej Pela, se xolal tein yetoya Perea. Ompa Pela kuali yetoskiaj uan amo uejka yetoya de Jerusalén, yejua ika amo ouij kinkisaskia ajsiskej ompa. Uan no, miakej akin nemiaj Pela amo katkaj judíos, yejua ika amo kinixnamikiaj romanos (xikonita mapa).
11 Tokniuan akin ‘kintakamatkej akin taixyekanayaj’ yajkej itech tepemej (xikonlero Hebreos 13:7, 17). Kemej tatakamatkej momakixtijkej. Jehová amo keman kinkauak porin takuaujtamatkej itech “ueyi xolal tein kipia yekmelauj tatsineualonimej” oso iTaixyekanalis Dios (Heb. 11:10).
Pela amo uejka yetoya uan ompa kuali yetoskiaj. (Xikonita párrafos 10 uan 11).
12, 13. ¿Akonimej kinixtaliani Jehová para kinixyekanas itekitikauan keman kipiaj ouijkayomej?
12 Tein techmachtia: Jehová kichiua maj seki tokniuan techixyekanakan para technauatis toni tikchiuaskej. Biblia ika tajtoua miak taman tein kinextia ke Jehová ipa kichiuani maj seki takamej kinixyekanakan itekitikauan keman kipiaj ouijkayomej (Deut. 31:23; Sal. 77:20). Uan axkan no tikitanij keniuj Jehová kichiuani maj seki takamej techixyekanakan.
13 Tikitakej nejin keman peuak ueyi kokolis COVID-19. Tokniuan akin techixyekanaj tanauatijkej itech nechikolmej toni monekia tikchiuaskej. Nejon tokniuan kiniluijkej tayekananij keniuj monekia timonechikoskej uan tiksentokaskej tikueyichiuaskej Jehová. Seki metsti satepan ke peuak nejin kokolis tikpiakej se ueyi nechikol itech 500 tataman tajtolmej. Tokniuan uelia kiitayaj nejon nechikol itech internet uan televisión, oso uelia kikakiaj itech radio. Amo keman mochiujtoya se ueyi nechikol kemej nejon. Kemej tiksentokayaj tikseliayaj tamachtilis, itech nochi taltikpak tinochin tikmatiaj toni tikchiuaskej. Maski amo tikmatij toni panos satepan, uelis titakuaujtamatiskej ke Jehová kinpaleuis akin techixyekanaj para maj kiitakan toni okachi techpaleuis. Para tikmatiskej toni tikchiuaskej keman mochiujtos tetsaujkatajyouilis moneki titakuaujtamatiskej iuan Jehová uan tiktakamatiskej. Uan, ¿toni no moneki tikchiuaskej?
MAJ TITETASOJTAKAN UAN MAJ KUALI TITESELIKAN
14. Kemej kijtoua Hebreos 13:1-3, ¿toni okachi monekia kichiuaskej tokniuan keman yaya kiixpolotij Jerusalén?
14 Keman peuas tetsaujkatajyouilis okachi monekis timotasojtaskej. Monekis tikchiuaskej kemej tokniuan akin nemiaj Jerusalén uan Judea. Yejuan ipa motasojtayaj (Heb. 10:32-34). Sayoj ke keman yaya kiixpolotijya Jerusalén, okachiok kinextijkej ke ‘motasojtayaj kemej yeskiaj iknimej’ uan ‘kuali kinseliayaj oksekin’ (xikonlero Hebreos 13:1-3).c Uan tejuan no monekis maj okachi timotasojtakan keman mochiujtos tetsaujkatajyouilis.
15. ¿Keyej semi monekia maj tokniuan hebreos motasojtakan uan maj kuali kinselikan oksekin?
15 Keman soldados romanos kiyoualojkej Jerusalén uan satepan yajkej, tokniuan uelik cholojkej. Sayoj ke amo uelik kiuikakej nochi tein kipiayaj, ta sayoj seki taman (Mat. 24:17, 18). Keman yajtoyaj itech tepemej monekia mosenpaleuiskej. Uan keman ajsikej Pela no monekik mopaleuiskej para uelis kiajsiskej kani nemiskej uan toni ika tekitiskej. Miakej tokniuan amo kipiayaj toni kikuaskej, toni motaliliskej uan kani nemiskej. Sayoj ke kemej mosenpaleuiayaj uan kinmakayaj tokniuan tein kipiayaj kinextijkej ke yekmelauj motasojtayaj uan ke kiuelitayaj tetakachiuaskej (Tito 3:14).
16. ¿Keniuj uelis tikinnextiliskej tokniuan ke tikintasojtaj? (No xikonita taixkopin).
16 Tein techmachtia: Kemej tikintasojtaj tokniuan tikinpaleuiaj keman moneki. Miakej kinpaleuianij keman monekini kisaskej de ininchan porin itech ininaltepeuj peua moteuiaj oso mochiuaj tetsaujmej. Kinpaleuianij maj kiajsikan kani nemiskej para uelis kisentokaskej kitekitiliskej Jehová. Se tokniuj siuat akin choloj de Ucrania porin ompa peuak moteuiaj, kijtoj: “Tikitanij keniuj Jehová kinkuini tokniuan para maj techpaleuikan maj tikmatikan toni tikchiuaskej uan maj techyekpiakan. Tokniuan kuali techselijkej uan techpaleuijkej keman tietoyaj Ucrania, Hungría, uan axkan nikan Alemania”. Keman kuali tikinseliaj tokniuan uan tikinmakaj tein kinpoloua, tisentekitij iuan Jehová (Prov. 19:17; 2 Cor. 1:3, 4).
Moneki maj tikinpaleuikan tokniuan akin moneki kisaskej de ininchan. (Xikonita párrafo 16).
17. ¿Keyej semi moneki maj desde axkan timotasojtakan kemej yeskia tiiknimej uan maj kuali tikinselikan oksekin?
17 Axkan ipa moneki timosenpaleuiskej, sayoj ke satepan okachiok monekis (Hab. 3:16-18). Jehová techmachtia keniuj timotasojtaskej kemej yeskia tiiknimej uan maj kuali tikinselikan oksekin porin nejon techpaleuis keman mochiuas tetsaujkatajyouilis.
¿TONI PANOS AMO UEJKAUA?
18. ¿Keniuj uelis no tikchiuaskej kemej tokniuan hebreos?
18 Tokniuan akin tatakamatkej uan yajkej itech tepemej momakixtijkej keman kiixpolojkej Jerusalén. Maski monekik kikauaskej miak taman, Jehová kinyekpiak. ¿Keniuj uelis tikchiuaskej kemej yejuan? Amo tikmatij nochi tein panos amo uejkaua, sayoj ke Jesús technejmachtij maj nochipa titachixtokan uan maj titatakamatikan (Luc. 12:40). No uelis techpaleuis tein Pablo kinijkuilouilij tokniuan hebreos. Uan no, Jehová techyekiluia ke amo keman techkauas uan nochipa techpaleuis (Heb. 13:5, 6). Yejua ika, maj tiksentokakan tikchiakan iTaixyekanalis Dios, ueyi xolal tein nochipa yetos. Ijkon, tikseliskej miak tatiochiualismej tein uejkauaskej nochipaya (Mat. 25:34).
NEKUIKATIL 157 Onkakya yolseuilis
a Ne uejkauj, moajsiaj seki xolalmej kampa taixyekanaya se tekiuaj, yejua ika moijtouaya ke katka se taixyekanalis (Gén. 14:2).
b Nejin panok itech xiuit 67, tepitsin satepan ke tokniuan kiskej de Jerusalén uan de Judea.
c Tajtolmej “ximotasojtakan kemej yeskia naniknimej” itech tajtol griego mokuia keman ika tajtouayaj keniuj motasojtayaj kalyetonij, sayoj ke Pablo kikuik nejin tajtolmej para kinextis keniuj semi motasojtaj tokniuan itech se nechikol.