ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI seWatchtower
ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI
seWatchtower
Ndebele (Zimbabwe)
  • IBHAYIBHILI
  • AMABHUKU
  • IMIHLANGANO YEBANDLA
  • g23 no. 1 kk. 12-14
  • Umoya

Akulavidiyo yalokho okukhethileyo.

Uxolo, sehlulekile ukudlala ividiyo oyidingayo.

  • Umoya
  • Vukani!—2023
  • Izihlokwana
  • Okungcolisa Umoya Esiwuphefumulayo
  • Umhlaba Awusoze Utshabalale
  • Okwenziwayo Ukuze Umoya Esiwuphefumulayo Uhlanzeke
  • Okutshiwo LiBhayibhili
Vukani!—2023
g23 no. 1 kk. 12-14
Indoda lomkayo bahamba endaweni egcwele ungqwaqwane futhi babuka intaba ezinhle lomfula.

UMHLABA AWUSOZE UTSHABALALE

UMOYA

BEKUNGEKE kube lempilo emhlabeni aluba akulamoya. Phela abantu bayawudinga umoya ukuze baphefumule njalo uvikela umhlaba emisebeni yelanga eyingozi. Aluba akulamoya, umhlaba ubuzaqanda okunye okungenziyo.

Okungcolisa Umoya Esiwuphefumulayo

Umoya usungcolile okokuthi usuyingozi ebantwini lasezinyamazaneni. Inhlanganiso okuthiwa yi-World Health Organisation ithi umoya ohlanzekileyo utholwa ngabalutshwana kuphela lamuhla.

Ukuphefumula umoya ongcolileyo kungabangela imikhuhlane etshiyeneyo enjengomkhuhlane wenhliziyo, imvukuzane yamaphaphu leminye imikhuhlane elokwenza lokuphefumula. Kubikwa ukuthi umoya ongcolileyo ubulala abantu abangafika 7 miliyoni umnyaka ngamunye.

Umhlaba Awusoze Utshabalale

Umhlaba wadalwa ngendlela yokuthi uyenelisa ukuqhubeka unika abantu lezinyamazana umoya ohlanzekileyo. Umoya lo ohlanzekileyo ubuzaqhubeka utholakala aluba abantu abawungcolisi. Ake sixoxe ngezibonelo ezilandelayo.

  • Njengoba sike satsho esihlokweni esidlulileyo, izihlahla zamukela i-carbon dioxide ukuze ingangcolisi umoya esiwuphefumulayo. Kodwa kulezinye izihlahla ezimila emaxhaphozini ezithatha i-carbon dioxide enengi kakhulu ukwedlula leyo ethathwa yizihlahla ezisemaguswini.

  • Abachwayisisayo basanda kuthola ukuthi ezinye izimila eziselwandle azimunyi kuphela i-carbon dioxide esemkhathini kodwa ziphinda ziyifihle phansi elwandle. Nxa izimila lezi sezimunye i-carbon dioxide enengi ziyatshona enzikini yolwandle futhi zihlale khona okwamakhulu eminyaka.

  • Umhlaba wadalwa usenelisa ukuziklina futhi lokhu kwakhanya ngesikhathi se-COVID-19. Ukuvalwa kwamafekithali lokuhamba kwezimota ezilutshwana ngo-2020 kwenza ukuthi umoya esiwuphefumulayo ubengcono kakhulu. Omunye umbiko owakhitshwa ngo-2020 utshengisa ukuthi emazweni amanengi amafekithali athi esanda kuvalwa umoya esiwuphefumulayo wahle waqalisa ukuhlanzeka.

    UBUKWAZI YINI?

    Umoya Esiwuphefumulayo Ungaphinda Uhlanzeke

    Itshathi etshengisa isilinganiso sezinto ezingcolisa umoya eNew Delhi, e-India. NgoJanuary 2020 isilinganiso somoya oyingozi kwabanye sasiku-120.1 sasesisehla saya ku-35.5 ngo-August 2020.

    Ngesikhathi abantu bengayi emsebenzini ngenxa ye-COVID-19 intuthu engcolisa umoya ephuma emafekithali lasezimoteni yehla okumangalisayo eNew Delhi e-India. Inani lezinto ezincane ezingcolisa umoya lehla ngokuphangisa. Lanxa izinto lezi singeke sizibone ngamehlo zingabangela imikhuhlane eyenza ukuthi umuntu aphefumule nzima leminye etshiyeneyo. Lanxa utshintsho lolu lwalungolwesikhatshana lwatshengisa ukuthi umkhathi uyenelisa ukuziklina ukuze abantu baphefumule umoya ohlanzekileyo.

    Umfanekiso otshengisa ukuthi umoya wawusungcole kangakanani eNew Delhi, e-India ekupheleni kuka-2019.

    © Amit kg/Shutterstock

    Ekupheleni kuka-2019

    Umfanekiso otshengisa ukuthi ngesikhathi se-COVID-19 abantu betshona ezindlini, kwakungaselazinto ezinengi ezingcolisa umoya eNew Delhi, e-India.

    © Volobotti/Shutterstock

    Ngesikhathi se-COVID-19 abantu betshona ezindlini

Okwenziwayo Ukuze Umoya Esiwuphefumulayo Uhlanzeke

Indoda ibeka ibhayisikili layo isifikile emsebenzini.

Ukutshova amabhayisikili kulokusebenzisa izimota kunganciphisa ukungcoliswa komoya

Ohulumende abatshiyeneyo baqhubeka bekhuthaza amakhampani ukuthi enze konke akwenelisayo ukuze angangcolisi umoya esiwuphefumulayo. Abezesayensi sebenanzelele ukuthi kulezinye indlela zokuklina umoya ongcolileyo. Ngokwesibonelo, kulezibungwana esingaziboni ngamehlo ezitshintsha izinto ezingcolisa umoya ukuze zingabi yingozi ebantwini lakwezinye izinto eziphilayo. Ezinye ingcitshi zikhuthaza abantu ukuthi bahambe ngenyawo loba batshove amabhayisikili kulokutshayela izimota lokuthi basebenzise izinto ezingangcolisi umkhathi nxa bepheka kumbe besenza ezinye izinto.

Owesifazana uyapheka futhi usebenzisa istofu esingawungcolisi kakhulu umoya.

Kwamanye amazwe abantu banikwa izitofu zakulezinsuku ezingawungcolisi kakhulu umoya kodwa uhlelo lolu alukho emazweni amanengi

Umbiko ka-2022 owakhitshwa zinhlanganiso ezitshiyeneyo ezigoqela i-World Health Organization le-World Bank itshengisa ukuthi kunengi okumele kwenziwe.

Umbiko lo uthi ngo-2020 abantu abanengi babesebenzisa izinto ezingcolisa umoya nxa bepheka. Endaweni ezinengi balutshwana abantu abenelisa ukuthenga izitofu kumbe ukusebenzisa izinto ezingangcolisi umoya.

Okutshiwo LiBhayibhili

‘Nanku okutshiwo nguJehova uNkulunkulu weqiniso, uMdali wamazulu yena owelula amazulu, owendlala umhlaba lakho konke okukuwo, onika abantu abakuwo ukuphefumula.’—U-Isaya 42:5.

UNkulunkulu nguye owadala umoya esiwuphefumulayo lendlela yokuthi uhlale uhlanzekile. Kanti njalo ulothando olungapheliyo ngabantu futhi lamandla akhe kawapheli. Ukwazi lokhu kwenza singathandabuzi ukuthi kasoze avumele ukuthi umoya esiwuphefumulayo uqhubeke ungcoliswa. Khangela isihloko esithi “UNkulunkulu Uthi Umhlaba Awusoze Utshabalale.”

THOLA OKUNENGI

Umfanekiso womhlaba.

Umkhathi wethu wavela ngaphi? Bukela ividiyo ku-jw.org ethi Amazulu Lomhlaba Kwavela Ngaphi?

    Amabhuku EsiNdebele (2000-2025)
    Phuma
    Ngena
    • Ndebele (Zimbabwe)
    • Thumeza
    • Amasethingi
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imithetho Yokusebenzisa
    • Ipholisi Yemfihlo
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Thumeza