ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI seWatchtower
ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI
seWatchtower
Ndebele (Zimbabwe)
  • IBHAYIBHILI
  • AMABHUKU
  • IMIHLANGANO YEBANDLA
  • es18 kk. 98-108
  • October

Akulavidiyo yalokho okukhethileyo.

Uxolo, sehlulekile ukudlala ividiyo oyidingayo.

  • October
  • Ukuhlola IMibhalo Nsuku Zonke—2018
  • Izihlokwana
  • UMvulo, October 1
  • OLwesibili, October 2
  • OLwesithathu, October 3
  • OLwesine, October 4
  • OLwesihlanu, October 5
  • UMgqibelo, October 6
  • ISonto, October 7
  • UMvulo, October 8
  • OLwesibili, October 9
  • OLwesithathu, October 10
  • OLwesine, October 11
  • OLwesihlanu, October 12
  • UMgqibelo, October 13
  • ISonto, October 14
  • UMvulo, October 15
  • OLwesibili, October 16
  • OLwesithathu, October 17
  • OLwesine, October 18
  • OLwesihlanu, October 19
  • UMgqibelo, October 20
  • ISonto, October 21
  • UMvulo, October 22
  • OLwesibili, October 23
  • OLwesithathu, October 24
  • OLwesine, October 25
  • OLwesihlanu, October 26
  • UMgqibelo, October 27
  • ISonto, October 28
  • UMvulo, October 29
  • OLwesibili, October 30
  • OLwesithathu, October 31
Ukuhlola IMibhalo Nsuku Zonke—2018
es18 kk. 98-108

October

UMvulo, October 1

Uyagcwalisa izidingo zalabo abamesabayo; uyezwa ukukhala kwabo abasindise.​—Hubo. 145:19.

UJehova ‘nguNkulunkulu onika ukubekezela lenkuthazo.’ (Rom. 15:5) Nguye yedwa obuzwisisa kuhle ubunzima esingabe siphakathi kwabo, imizwa yethu kanye lendlela esakhuliswa ngayo. Yikho uyakwazi mhlophe esikudingayo ukuze sibekezele. UNkulunkulu usiphendula njani nxa sithandaza kuye simcela ukuthi asinike amandla okubekezela? Nxa sithandaza kuJehova simcela ukuthi asisize simelane lobunzima obusehlelayo, ‘uzasinika indlela yokuphunyuka.’ (1 Khor. 10:13) Angantshintsha izinto yini ukuze asuse isilingo esikuso? Ye angakwenza. Kodwa izikhathi ezinengi akwenzayo yikusinika indlela yokuphunyuka ‘ukuze simelane’ lalobobunzima. UJehova uyasiqinisa ukuze ‘sibe lokubekezela kanye lesineke esikhulu, njalo sihlale sithokoza.’ (Kol. 1:11) Uyakwazi esingakwenza lesingeke senelise ukukwenza njalo kasoze avumele ukuthi siwele ezilingweni ezingasenza sehluleke ukuhlala sithembekile kuye. w16.04 2:5, 6

OLwesibili, October 2

Phanini uKhesari okungokukaKhesari loNkulunkulu okungokukaNkulunkulu.​—Mat. 22:21.

ILizwi likaNkulunkulu lisitshela ukuthi silalele ababusi abakhona, kodwa liphinda lithi silalele uNkulunkulu kulokulalela abantu. (ImiSeb. 5:29; Tit. 3:1) Sesingathi liyaziphikisa yini? Hatshi. Isimiso esakhulunywa nguJesu esisembhalweni walamuhla siyasisiza ukuthi siyizwisise kuhle imithetho le. Siyalalela imithetho kahulumende, njalo siyahlonipha iziphathamandla azibekileyo futhi siyabhadala imithelo ayifunayo. (Rom. 13:7) Kodwa nxa ababusi besitshela ukuthi senze izinto eziphikisana lomthetho kaNkulunkulu, siyabatshela ngenhlonipho ukuthi lokho ngeke sikwenze. Kasisekeli ezombusazwe ezisemhlabeni lo. (Isaya. 2:4) Ngakho kasiphikisani labohulumende ngoba uJehova ubavumele ukuthi babekhona njalo kasiphatheki emikhankasweni eyenziwa ngamaqembu ezombusazwe. (Rom. 13:1, 2) Kasivoti nxa kulokhetho, kasikhankaseli ukuba lezikhundla njalo kasizami ukugenqula uhulumende obusayo. w16.04 4:1, 2

OLwesithathu, October 3

Mthatheni njengongakholwayo.​—Mat. 18:17.

Izikhathi ezinengi nxa abantu bangaxabana, kumele bayilungise bodwa indaba iphele. Kodwa uJesu wathi kwesinye isikhathi kungadingakala ukuthi indaba ibikelwe abadala bebandla. (Mat. 18:15-17) Embhalweni kaMathewu 18:15-17 wayengakhulumi ngezindaba ezincane nje. Sikwazi njani lokhu? UJesu wathi nxa umuntu owonileyo elokhu eqinisa ikhanda lapho ekhuluma lomfowabo, labofakazi abathile loba abadala bebandla kumele athathwe “njengongakholwayo kumbe njengomthelisi”. Ngamanye amazwi singathi kumele asuswe ebandleni. Lokhu kungasebenza ezindabeni ezigoqela ubuqili loba ukukhuluma kubi ngomunye umuntu. w16.05 1:14

OLwesine, October 4

Qedisisani ukuthi intando kaNkulunkulu iyini.​—Efe. 5:17.

Kulezikhathi lapho okuyabe kungelamthetho endabeni ethile. Ngokwesibonelo eMibhalweni kasitshelwa ukuthi kuyini okumele sikugqoke lokungamelanga sikugqoke. Lokhu kutshengisa njani ukuthi uJehova ulenhlakanipho? Phela amasiko lendlela abantu abagqoka ngayo kuyatshiyana ilizwe ngelizwe njalo kuhlala kuntshintsha zikhathi zonke. Aluba iBhayibhili belilemithetho eminengi ephathelane lokuthi sigqoke njani lokuthi sizilungise njani, sikhuluma nje ngabe kayisasebenzi. Lasezindabeni zokukhetha imisebenzi, izindlela zokwelatshwa kanye lezokuzilibazisa, akulamithetho eminengi esitshela ukuthi senzeni. Manje kumele senzeni nxa kuyikuthi akulamthetho oseBhayibhilini ngendaba ethile? Kungaba kuhle ukuthi sihlolisise ngodaba lolo besesikhetha lokho okuzathokozisa uJehova futhi kwenze asibusise, hatshi ukukhangela esikufunayo kuphela.​—Hubo. 37:5. w16.05 3:2, 6

OLwesihlanu, October 5

Lalamukela hatshi njengelizwi labantu, kodwa njengoba linjalo impela, ilizwi likaNkulunkulu.​—1 Thes. 2:13.

Akuthandabuzwa ukuthi sonke silazo izingxenye eziseBhayibhilini esizithanda kakhulu. Abanye bathanda ukubala amaVangeli ayiwo amumethe indlela uJesu atshengisa ngayo ubuntu bukaYise. (Joh. 14:9) Abanye njalo bathanda izingxenye ezileziphrofetho ezinjengebhuku leSambulo elisitshela lokho “okufanele kwenzakale masinyane.” (Isam. 1:1) Ukhona kambe ongakaze aduduzwe libhuku lamaHubo kumbe ongakaze athole izifundo ezithile ebhukwini leZaga? Konke lokhu kutshengisa ukuthi iBhayibhili libhuku elinceda wonke umuntu. Khona nje ukuthi siyalithanda iBhayibhili kwenza siwathande lamabhuku ethu ngoba asekelwe kulo. Ngokwesibonelo siyajabula nxa sisamukela amabhuku, amabhukwana, iNqabayokulinda le-Vukani kanye lokunye okunengi. Siyakwazi ukuthi konke okuvela enhlanganisweni kaJehova kuyasisiza ukuthi sisondele kuye, sihlale siphapheme futhi ‘siqinile ekukholweni.’​—Tit. 2:2. w16.05 5:1-3

UMgqibelo, October 6

Izithelo zomoya luthando, lokuthokoza, lokuthula, lokubekezela, lomusa, lokulunga, lokholo, lobumnene, kanye lokuzithiba. Ezintweni ezinje akulamthetho.​—Gal. 5:22, 23, NW.

Umoya ongcwele ungasibumba ngezindlela ezitshiyeneyo. Ngokwesibonelo uyasinceda ukuthi sibe lobuntu obunjengobukaKhristu obugoqela ukutshengisa izithelo zomoya. Esinye isithelo somoya luthando. Siyamthanda uNkulunkulu njalo siyafuna ukuthi asibumbe futhi siyamlalela ngenxa yokuthi imilayo yakhe kayinzima. Umoya ongcwele ungasinika lamandla okuthi silwisane lomhlaba lo kanye lomoya wawo omubi. (Efe. 2:2) Ngesikhathi umphostoli uPhawuli esakhula, wayelandela abakhokheli benkolo yamaJuda ababezikhukhumeza kakhulu. Kodwa umoya ongcwele wamnceda ukuthi antshintshe. Ngokuhamba kwesikhathi wabhala wathi: “Ngingenza zonke izinto ngaye onginika amandla.” (Flp. 4:13) Ngakho lathi njengoPhawuli, kasiqhubekeni sicela uJehova ukuthi asinike umoya wakhe ongcwele ngoba uyayizwa imithandazo yabantu abamnene.​—Hubo. 10:17. w16.06 1:12

ISonto, October 7

Ufanele, Nkosi yethu loNkulunkulu wethu, ukwamukela udumo lenhlonipho kanye lamandla.​—Isam. 4:11.

UJehova nguye yedwa uNkulunkulu wethu futhi kumele sikhonze yena kuphela. Yikho kasingeke sikhonze abanye onkulunkulu kumbe sihlanganise ukukhonza kwethu uJehova lemicabango kanye lezenzo eziphathelane lokukhonza kwamanga. Kumele sikhumbule ukuthi uJehova kasuye nkulunkulu nje odlula abanye onkulunkulu abakhona kumbe olamandla kulabo. Kodwa nguye yedwa uNkulunkulu weqiniso njalo nguye yedwa okumele akhonzwe. Ngakho akumelanga sivumele loba yini ithathe indawo kaJehova kumbe isenze sibe ngqondombili ekumkhonzeni. Yiziphi izinto okumele sizinanzelele? EMthethweni Elitshumi uJehova wakucacisa ukuthi abantu bakhe akumelanga bakhonze abanye onkulunkulu ngaphandle kwakhe njalo wathi bangakhonzi loba yisiphi isithombe. (Dute. 5:6-10) Lamuhla zinengi izindlela zokukhonza izithombe futhi ezinye zakhona kungaba nzima ukuzinanzelela. Kodwa lokho uJehova akufunayo ebantwini bakhe akuntshintshanga, ulokhu ‘enguJehova munye.’​—Mak. 12:29. w16.06 3:10, 12

UMvulo, October 8

Uma libaxolela abantu nxa belonile uYihlo osezulwini laye uzalixolela.​—Mat. 6:14.

Lapho uPhetro ebuza ukuthi umuntu kumele athethelelwe ‘kasikhombisa’ yini, uJesu waphendula wathi: ‘Ngithi, hatshi kasikhombisa, kodwa okwezikhathi ezingamatshumi ayisikhombisa lesikhombisa.’ Kuyacaca-ke ukuthi uJesu wayesithi kumele sihlale sizimisele ukuthethelela abanye. Kumele sizijayeze ukwenza njalo futhi saziwe njengabathethelelayo. (Mat. 6:15; 18:21, 22) Kufanele sikhumbule ukuthi lathi siyabazwisa ubuhlungu abanye njengoba sonke silesono. Yikho nxa singananzelela ukuthi sikhube omunye esikhonza laye, iBhayibhili lithi kumele sihambe kuye siyelungisa indaba. (Mat. 5:23, 24) Phela siyakhululeka nxa abanye bengasibambeli izikhwili, yikho lathi kumele senze okufananayo kubo. (1 Khor. 13:5; Kol. 3:13) Nxa singazijayeza ukuthethelela abanye, uJehova laye uzasithethelela. Ngakho-ke kasizimiseleni ukulingisela indlela uBaba wethu olomusa asiphatha ngayo nxa sisenza amaphutha.​—Hubo. 103:12-14. w16.06 4:15, 17

OLwesibili, October 9

Kangilanhloni ngevangeli, ngoba lingamandla kaNkulunkulu okusindiswa kwabo bonke abakholwayo.​—Rom. 1:16.

Kulesisikhathi sokucina esiphila kuso, abantu bakaJehova bathunywe ukuthi batshumayele ‘ivangeli loMbuso . . . kuwo wonke umhlaba njengobufakazi kuzo zonke izizwe.’ (Mat. 24:14) Izindaba ezinhle esizitshumayelayo ziyafanana ‘levangeli lomusa kaNkulunkulu’ ngoba zonke izibusiso esikhangelele ukuzithola emhlabeni omutsha, sizaziphiwa ngenxa yomusa omkhulu uJehova asitshengise wona esebenzisa uKhristu. (ImiSeb. 20:24; Efe. 1:3) Wena uyamlingisela yini uPhawuli ngokutshiseka enkonzweni ukuze utshengise ukuthi uyawubonga umusa omkhulu uJehova asitshengise wona? (Rom. 1:14, 15) Umusa omkhulu kaJehova usinceda ngezindlela ezinengi thina abantu abalesono. Ngakho-ke silomlandu wokunceda bonke abantu bazwisise indlela uJehova asitshengise ngayo uthando lokuthi bangenzani ukuze basizakale. w16.07 4:4, 5

OLwesithathu, October 10

Hlalani lilindile ngokuba iNdodana yoMuntu izafika ngesikhathi elingayilindelanga ngaso.​—Luk. 12:40.

UJesu engakafi waxwayisa abafundi bakhe kathathu mayelana ‘lenkosi yalo umhlaba.’ (Joh. 12:31; 14:30; 16:11) Wayekwazi ukuthi uDeveli wayezakwenza abantu babe komnyama ubambile, bangabi lendaba lokugcwaliseka kweziphrofetho zikaNkulunkulu eziphathelane lekusasa. (Zef. 1:14) USathane uvala abantu amehlo esebenzisa izinkolo zamanga ezigcwele emhlabeni wonke. Wena kuyini okubonayo nxa uxoxa labantu? Akukhanyi yini ukuthi uDeveli “usenqunde izingqondo zabangakholwayo” ukuze bangaboni ukuthi umhlaba lo ususiya ekupheleni lokuthi uKhristu useyiNkosi yoMbuso kaNkulunkulu? (2 Khor. 4:3-6) Izikhathi ezinengi abantu abalaleli nxa sizama ukubachazela ukuthi umhlaba lo uyadlula. Ukungalaleli kwabo akumelanga kukuqede amandla kumbe kukwenze wehluleke ukulinda. Phela wena uyakwazi ukuthi kungani kumele uhlale ulindile. w16.07 2:11, 12

OLwesine, October 11

Omunye lomunye wenu laye kathande umkakhe njengoba ezithanda, lomfazi kumele ahloniphe indoda yakhe.​—Efe. 5:33.

Nangu umakoti ethutsha ngesimhlophe eqonda kumyeni wakhe. Leli lilanga elikhulu kubo futhi nxa ubakhangele awuyiphumputhi injabulo esebusweni babo. UJehova nguye owaqalisa umtshado njalo ufuna bonke abatshadileyo bathokoze lanxa bengabantu abalesono. Ngakho usinike iLizwi lakhe elilezeluleko ezingabanceda ukuthi baphumelele emitshadweni yabo. (Zaga. 18:22) Lanxa kunjalo iMibhalo ikubeka kucace ukuthi bonke abantu abatshadayo bazahlangana ‘lezinhlupho ezinengi.’ (1 Khor. 7:28) Kuyini okungenziwa ukuze izinhlupho lezo zibe nganeno? Singenzani ukuze imitshado yethu iphumelele? IBhayibhili litshengisa ukuthi uthando luqakathekile emtshadweni. Ngokwesibonelo abatshadileyo kumele babe lothando oluthiwa yi-phi·liʹa ngesiGrikhi, olwenza ababili babe ngabangane. Kumele futhi babe lothando oluthiwa yi-eʹros, uthando oluphakathi kwendoda lomfazi. Kanti njalo kumele babe lalolu oluthiwa yi-stor·geʹ olubakhona phakathi kwabantu abayizihlobo futhi ludingakala kakhulu nxa sekuzelwe abantwana. Kodwa uthando olusekelwe ezimisweni oluthiwa yi-a·gaʹpe yilo olwenza ukuthi umtshado uphumelele. w16.08 2:1, 2

OLwesihlanu, October 12

Qaphela kakhulu ukuphila kwakho kanye lemfundiso.​—1 Tim. 4:16.

Ngesikhathi ebhalelwa incwadi le uThimothi wayevele eselesikhathi engummemezeli woMbuso. Kodwa kwakumele ‘aqaphele’ ukufundisa kwakhe ukuze aqhubeke ephumelela enkonzweni. Kwakungamelanga aqine ngokusebenzisa indlela eyodwa yokutshumayela ngoba izimo zabantu zazintshintsha ukusa kwamalanga. Yikho kwakumele ahlale entshintsha indlela ayetshumayela ngayo ukuze enelise ukuthinta izinhliziyo zabo. Lathi kumele senze into efananayo njengoba sitshela abantu ngoMbuso kaNkulunkulu. Kwezinye izikhathi siyabaswela abantu nxa sitshumayela endlini ngendlu. Kwezinye izindawo kasivunyelwa ukungena ezakhiweni ezithile loba emiphakathini ethile. Nxa kunjalo ensimini yakini kungaba kuhle ukuthi usebenzise izindlela ezitshiyeneyo zokutshumayela izindaba ezinhle. Enye indlela enhle esingayisebenzisa yikutshumayela obala. OFakazi abanengi bayayenza inkonzo le njalo bayaphumelela. Ngokwesibonelo abanye batshumayela ezilindweni zamabhasi lezezitimela, emaphakhi, emikambo lakwezinye izindawo eziphithizelayo. w16.08 3:14-16

UMgqibelo, October 13

Qinisani izingalo zenu ezibuthakathaka lamadolo enu axegayo.​—Heb. 12:12.

UJehova usidonsele enhlanganisweni yakhe elabazalwane abasikhathalelayo futhi abangasikhuthaza. (Heb. 12:12, 13) AmaKhristu akuqala ayekuthola ukuqiniswa lokhu. Lalamuhla abanye esikhonza labo bayasiqinisa. Thina kuyini esingakwenza? Khumbula ukuthi u-Aroni loHuri basekela uMosi ngokuphakamisa izandla zakhe ngesikhathi esediniwe. (Eks. 17:8-13) Ngakho lathi kumele sidinge izindlela ezitshiyeneyo esingasekela ngazo abanye njalo sibaqinise. Lokhu singakwenza kubazalwane bethu abathwele nzima ngenxa yokuguga, ukugula, ukuphikiswa ngabanye emulini, ukudana loba ukufelwa. Abanye esingabakhuthaza ngabasakhulayo abathwele qatha ngenxa yokuyengwa ngabakhula babo ukuthi benze izinto ezimbi loba ukuthi baqakathekise imfundo, imali kumbe ezemidlalo ukwedlula ukukhonza uJehova. (1 Thes. 3:1-3; 5:11, 14) Okunye ongakwenza yikudinga izindlela ongaqinisa ngazo abanye nxa liseWolu yoMbuso, ekutshumayeleni, likwejisile loba nxa lixoxa ngefoni. w16.09 1:13, 14

ISonto, October 14

[Konke] kwenzeleni udumo lukaNkulunkulu.​—1 Khor. 10:31.

Indlela esigqoka ngayo kumele imdumise uNkulunkulu wethu ongcwele, ingabakhubi abafowethu labodadewethu futhi yenze abantu abasemphakathini bahloniphe izindaba ezinhle esizitshumayelayo. (Rom. 13:8-10) Yikho kuqakathekile ukuthi sigqoke kuhle ikakhulu nxa sisemihlanganweni yobuKhristu kumbe nxa sisiya ekutshumayeleni. Kumele sigqoke ngendlela ‘efanele [abantu] abathi bayamkhonza uNkulunkulu.’ (1 Tim. 2:10) Indlela abantu abagqoka ngayo iyatshiyana kusiya ngokuthi bahlala ngaphi. Lanxa kunjalo izinceku zikaJehova emhlabeni wonke ziba leqiniso lokuthi indlela ezigqoka ngayo ayibakhubi abantu emphakathini. Kumele sigqoke ngendlela ehloniphekayo futhi elesithunzi nxa sisiya emihlanganweni yesiqinti loba eyesabelo, singalingiseli izitayila zabantu bomhlaba lo. Singenza njalo kuzakuba lula ukuthi sitshele abanye ukuthi singoFakazi bakaJehova futhi kuzasenza sikhululeke ukubatshumayeza. w16.09 3:7, 8

UMvulo, October 15

Yileyo laleyo indlu yakhiwa ngumuntu othize, kodwa uNkulunkulu ungumakhi wezinto zonke.​—Heb. 3:4.

Kuhle ukulingisela indlela eyasetshenziswa ngumphostoli uPhawuli nxa uxoxisana labantu. Abanengi babo lamuhla bayenelisa ukwenza izinto ezimangalisayo eziveza ukukhalipha kwezingqondo zabo. Ungasebenzisa indlela efananayo lanxa uxoxa lomuntu ongakukholwayo ukuthi iBhayibhili liLizwi likaNkulunkulu. Zama ukuqala uzwisise ukuthi ukholwani njalo ukhethe lezihloko angazikhwabitha. (Zaga. 18:13) Nxa ethanda ezesayensi, angakwamukela omtshela khona nxa ungaxoxa laye ngamavesi atshengisa ukuthi iBhayibhili liyavumelana lesayensi. Ikanti nxa ethanda ezembali ungamtshengisa iziphrofetho ezakhulunywa liBhayibhili kudaladala futhi zagcwaliseka njengoba zinjalo. Kumbe ungakhuluma ngezimiso ezingaba lusizo ekuphileni njengalezo ezitholakala kuMathewu isahluko 5 kusiya ku-7. Khumbula ukuthi ukuxoxa labantu kasikwenzeli ukuthi kusale kungathi yithi esizintshantshu ekukhulumeni kodwa sifuna ukufinyelela izinhliziyo zabo. Ngakho lalelisisa nxa uxoxa labantu. Buza imibuzo ezabenza bacabange njalo ukhulume labo ngentobeko langehlonipho, ikakhulu nxa kungabantu abadala. Ungenza njalo kuzaba lula ukuthi bakwamukele obatshela khona. w16.09 4:14-16

OLwesibili, October 16

Yamukelani, omunye lomunye.​—Rom. 15:7.

Okungakunceda ukuthi ubenze bakhululeke abantu abavela kwamanye amazwe yikuzibuza ukuthi aluba bekuyimi engivakatshele elizweni labo bengingafisa ukuthi bangiphathe njani? (Mat. 7:12) Kumele sibabekezelele abantu abasanda kufika baze bajayele. Ekuqaliseni singabe singayizwisisi indlela abacabanga ngayo labenza ngayo izinto. Kodwa kuhle ukuthi sibamukele njengoba benjalo, singalindeli ukuthi balandele amasiko ethu. Okunye okungasisiza ukuthi sibajayele yikwazi okuthile ngalapho abavela khona kanye lamasiko abo. Mhlawumbe ngesikhathi sokukhonza kwemuli singadingisisa ngemihlobo etshiyeneyo yabantu esingabajayelanga abasebandleni lethu loba ensimini yethu. Okunye esingakwenza yikubanxusa emizini yethu. Njengoba uJehova ‘esevulele abezizwe umnyango wokukholwa,’ lathi kumele sizimisele ukwamukela abantu esingabaziyo ikakhulu labo ‘abangabemuli yabakholwayo.’—ImiSeb. 14:27; Gal. 6:10; Jobe. 31:32. w16.10 1:15, 16

OLwesithathu, October 17

Cabangani ngaye owabekezelela ukuphikiswa okungaka ngabantu abayizoni.​—Heb. 12:3.

Ngemva kokulandisa ngabesilisa labesifazana basendulo abatshiyeneyo ababelokholo, uPhawuli wakhuluma ngesibonelo esikhulu kulazo zonke​—iNkosi yethu uJesu Khristu. UHebheru 12:2 uthi: “Ngentokozo eyayibekwe phambi kwakhe wabekezelela [“isigodo sokuhlutshwa,” NW] engananzi ihlazo laso, wahlala kwesokudla phansi kwesihlalo sobukhosi sikaNkulunkulu.” Kuqakathekile ukuthi ‘sicabangisise’ ngesibonelo sikaJesu. Amanye amaKhristu akuqala abulawa njengoJesu ngenxa yokuthi ayeqotho kuNkulunkulu. Omunye wawo kwakungu-Antiphasi. (Isam. 2:13) AmaKhristu la ayezathola umvuzo wokuyaphila ezulwini, umvuzo omkhulu ukwedlula owokuphila emhlabeni. (Heb. 11:35) Kusanda kusungulwa uMbuso kaNkulunkulu ngo-1914 wonke amaKhristu agcotshiweyo ayethembekile avuswa ukuze ayekuba ngamakhosi kanye loJesu ezulwini.​—Isam. 20:4. w16.10 3:12

OLwesine, October 18

Khuthazanani izinsuku zonke.​—Heb. 3:13.

Abanye abazali kababakhuthazi abantwababo ngenxa yokuthi labo abazange bakhuthazwe ngabazali babo besakhula. Ngitsho lezisebenzi ezinengi zithi akwandanga ukuthi umuntu akulande azokuncoma ngomsebenzi omuhle owenzayo. Singakhuthaza abanye ngokubancoma ngokuhle abakwenzileyo. Enye indlela esingabakhuthaza ngayo yikubatshela ukuthi balobuntu obuhle. Kanti njalo singakwenza ngokukhuluma amazwi ‘azaqinisa abadanileyo.’ (1 Thes. 5:14, The Holy Bible in Ndebele) Ibala lesiGrikhi elandise ukuhunyutshwa ngokuthi “ukukhuthaza” nxa lithethwe njengoba linjalo litsho “ukubizela umuntu eceleni kwakho ukuze azokunika usizo oludingayo.” Ngakho ukuba ndawonye labafowethu labodadewethu kusinika ithuba elihle lokubakhuthaza. (UmTshu. 4:9, 10) Siyabatshela yini ukuthi siyabathanda lokuthi baqakathekile kithi? Singakaphenduli umbuzo lo, kuhle ukuthi sicabangisise ngesaga lesi esithi: “Yeka kuhle kangakanani ukuzwa ilizwi elifaneleyo!”​—Zaga. 15:23. w16.11 1:3-5

OLwesihlanu, October 19

Bheka kuhle, kuyabukeka kangakanani nxa abazalwane behlezi ndawonye ngokuzwana!​—Hubo. 133:1.

UNkulunkulu wakhuluma ngokumanyana okwakuzakuba khona ebantwini bakhe wathi: “Ngizabaqoqela ndawonye njengezimvu esibayeni.” (Mik. 2:12) Waphinda wathi: “Ngizahlambulula izindebe zezizwe [ngeqiniso eliseMibhalweni], ukuze zonke zikhuleke ebizweni likaJehova zimkhonze zimanyene.” (Zef. 3:9) Siyambonga uJehova ngokusinika isibusiso sokumkhonza simanyene! Kusegcekeni ukuthi iseluleko esiseLizwini likaNkulunkulu sasiza abazalwane baseKhorinte kanye labanye kwezinye izindawo ukuthi bahlale bemsulwa, bemanyene njalo belokuthula. (1 Khor. 1:10; Efe. 4:11-13; 1 Phet. 3:8) Lalamuhla abantu bakaJehova bahlelekile futhi bamanyene njalo lokhu kwenza batshumayele izindaba ezinhle emhlabeni wonke jikelele. w16.11 2:16, 18

UMgqibelo, October 20

[Liyibuphristi] bobukhosi, isizwe esingcwele, abantu abangaba-kaNkulunkulu, ukuba limemezele izindumiso zakhe yena owalibiza lisemnyameni.​—1 Phet. 2:9.

Eminyakeni edlula 100 uKhristu esukile emhlabeni abantu abanengi babelokhu besenelisa ukubala iBhayibhili ngesiGrikhi loba ngesiLatin. Ngakho kwakulula ukuthi bahlole eLizwini likaNkulunkulu ukuthi lokho ababekufundiswa esontweni kuliqiniso na. Lokhu kwabenza babona ukuthi izinto ababezifundiswa esontweni zazingamanga aluhlaza njalo abazange bazamukele. Kodwa nxa wawungatshela abanye umbono wakho wawuyabe uzidonsele amanzi ngomsele, kwezinye izikhathi lalingahle likutshonele emini! Ngokuya kwesikhathi basebebalutshwana abantu ababesenelisa ukubala iBhayibhili ngesiGrikhi langesiLatin. Kanti njalo abafundisi besonto babengavumi ukuthi iLizwi likaNkulunkulu lihunyutshwe ngezinye izindimi. Loba ngubani owayephikisana lalokho okwakufundiswa esontweni wayeyifunda ivaliwe. Yikho abantu ababethembekile ababekhona ngalesosikhathi kwakumele bahlangane ngudlu bengamaqembu amancinyane ikanti kwabanye kwakusiba nzima ukuthi bahlangane. Ngalesosikhathi babengasenelisi ukukhonza uNkulunkulu ngendlela ehlelekileyo. Kuyakhanya-ke ukuthi abantu bakaNkulunkulu basebengaphansi kweBhabhiloni Enkulu! w16.11 4:8, 10, 11

ISonto, October 21

Abaxhwalileyo kabayikudla ilifa loMbuso kaNkulunkulu.​—1 Khor. 6:9.

Kufanele ubalekele ukwenza izono ezinkulu ezazisenziwa ngabaseKhorinte bengakabi ngamaKhristu. Kuqakathekile ukuthi ukwenze lokhu nxa ufuna ukutshengisa ukuthi ‘isono kasisabusi’ phezu kwakho lokuthi usuwamukele umusa omkhulu kaNkulunkulu. Kodwa zikhona ezinye izono ezingakhanya zizincane kwabanye. Wena uzimisele yini ‘ukulalela ngenhliziyo epheleleyo’? (Rom. 6:14, 17) Sileqiniso ukuthi umphostoli uPhawuli wayengazenzi izono ezinkulu eziqanjwe ku-1 Khorinte 6:9-11. Lanxa kunjalo wavuma ukuthi sikhona isono ayelwisana laso. Wathi: “Kangisuwomoya, ngathengiswa esonweni njengesigqili. Engikwenzayo angikuzwisisi. Ngoba lokho engifuna ukukwenza angikwenzi, kodwa lokho engikuzondayo ngiyakwenza.” (Rom. 7:14, 15) Amazwi la atshengisa ukuthi zikhona izinto uPhawuli ayezibona ziyizono njalo wayelwisana lazo. (Rom. 7:21-23) Kumele simlingisele uPhawuli, sizimisele ‘ukulalela ngenhliziyo epheleleyo.’ w16.12 1:15, 16

UMvulo, October 22

Yethula iziswelo zakho kuJehova yena uzakusekela.​—Hubo. 55:22.

Nxa usuphakathi kwesimo esibangela ukuthi ungahlaliseki kumbe ukhathazeke, khuluma loYihlo osezulwini umtshele konke okusenhliziyweni yakho. Lanxa usuzame konke ongakwenza ukuze ulungise uhlupho olalo, ukuthandaza kuJehova kungakusiza ngendlela obungayicabangeli. (Hubo. 94:18, 19) UJehova usiphendula njani nxa siqhubeka sithandaza kuye simtshela okusezinhliziyweni zethu? Umbhalo kaFiliphi 4:6, 7 usitshela ukuthi uNkulunkulu uyasinika ukuthula okusinceda sihlaliseke ezingqondweni lasezinhliziyweni. Abanengi bangavuma ukuthi lokhu kwake kwenzakala kubo. Kulokuthi bahlale bethwele imikhono ekhanda ngenxa yokukhathazeka, uNkulunkulu wabanceda ukuthi bathole ukuthula okudlula ukuqedisisa konke. Lawe angakunika ‘ukuthula kwakhe’ njalo kungakunceda ukuthi unqobe loba yibuphi ubunzima obungakwehlela. Ngakho sethembe isithembiso sikaJehova esithi: “Ungakhathazeki, ngoba nginguNkulunkulu wakho. Ngizakuqinisa, ngikusize.”​—Isaya. 41:10. w16.12 3:3, 4

OLwesibili, October 23

Ngokukholwa uMosi, esekhulile, wala ukuba aziwe njengendodana yendodakazi kaFaro.​—Heb. 11:24.

UMosi wafulathela inotho yeGibhithe “wakhetha ukuphathwa kubi kanye labantu bakaNkulunkulu kulokuba akholise injabulo yesono okwesikhathi esifitshane.” (Heb. 11:25, 26) Kasizimiseleni ukulingisela izinceku zikaJehova zakudala ezinjengoMosi, siyisebenzise kuhle inkululeko yethu yokuzikhethela ukuze senze intando kaNkulunkulu. Kungakhanya kuyinto elula ukuthi omunye umuntu akukhethele ukuthi wenzeni, kodwa ukwenza njalo kungabangela ukuthi ungabuboni ubuhle bokusebenzisa inkululeko yokuzikhethela. KuDutheronomi 30:19, 20 iBhayibhili lisitshela ngezibusiso esingazithola nxa singasebenzisa inkululeko yethu yokuzikhethela. Ivesi 19 ichaza ukuthi uNkulunkulu watshela abako-Israyeli ukuthi bakhethe phakathi kwezinto ezimbili. Kuvesi 20 wabanika ithuba elihle lokutshengisa ukuthi bamthanda kangakanani. Lathi silakho ukuzikhethela ukuthi siyafuna yini ukukhonza uJehova loba hatshi. Silethuba elihle lokusebenzisa inkululeko yokuzikhethela ukuze sitshengise ukuthi siyamthanda uNkulunkulu lokuthi sifuna ukumnika udumo lenkazimulo. w17.01 2:10, 11

OLwesithathu, October 24

Themba kuJehova wenze okulungileyo; . . . [ngokuthembeka, The Holy Bible in Ndebele].​—Hubo. 37:3.

UJehova ukhangelele ukuthi sizisebenzise kuhle izipho asinike zona. Lokhu kungenxa yokuthi uyasithanda futhi uyakwazi ukuthi nxa singazisebenzisa kuhle sizathokoza. Loba kunjalo uJehova uyakwazi ukuthi zikhona izinto esingeke senelise ukuzenza ngamandla ethu. Kasingeke senelise ukususa isono lokufa futhi ngeke sitshele abanye ukuthi baphile njani ngoba bonke abantu balenkululeko yokuzikhethela. (1 AmaKho. 8:46) Kanti njalo kufanele sikhumbule ukuthi sibancane kakhulu kuJehova lanxa singabe silolwazi olunengi kumbe sesibone okunengi empilweni. (Isaya. 55:9) Kumele sinamathele kuJehova kukho konke esikwenzayo sethembe ukuthi uzasiqondisa, asisekele futhi asisize lasezintweni esingeke sizenze ngawethu amandla. Loba kunjalo lathi kumele sizame ukwenza esingabe sisenelisa ukukwenza. Kufanele ‘sithembe kuJehova senze okulungileyo’ futhi sithembeke. w17.01 1:2-4

OLwesine, October 25

Chaphela ngaphetsheya lami uyehlala lami eJerusalema ngizakupha okuswelayo.​—2 Sam. 19:33.

UBhazilayi kazange avume ukuhamba. Watshela iNkosi uDavida ukuthi wayengafuni ukuba ngumthwalo kuyo njengoba wayesegugile. Yikho uBhazilayi wathi kungcono kuhambe uKhimihami okungenzakala ukuthi wayeyindodana yakhe. (2 Sam. 19:31-37) Ukuzithoba kwamnceda uBhazilayi ukuthi enze isinqumo esihle. Kazange ayale ngoba ezama ukubalekela umsebenzi kumbe ngenxa yokuthi wayengafuni ukutshiya umuzi wakhe. Kodwa wananzelela ukuthi wayesekhulile lokuthi wayengeke esenelisa ukwenza okunengi. (Gal. 6:4, 5) Ukufuna ukwaziwa ngabantu lokuthanda izikhundla kungabangela ukuthi siqalise ukuzigqaja lokuncintisana labanye futhi kucine kusiphambanisa ekukhonzeni. (Gal. 5:26) Kodwa ukuzithoba kuyasinceda ukuthi sibambisane labafowethu labodadewethu ukuze sidumise uNkulunkulu njalo sincede labanye.​—1 Khor. 10:31. w17.01 4:5, 6

OLwesihlanu, October 26

UNkulunkulu wakubona konke lokho ayesekwenzile, njalo kwakukuhle kakhulu.​—Gen. 1:31.

UJehova nguMdali omangalisayo njalo izinto azidalileyo zinhle futhi zihlelekile. (Jer. 10:12) UJehova wafaka imithetho ethile kuzo zonke izinto azidalileyo. Wafaka imithetho eqondisa imvelo njalo wanika labantu imithetho okumele bayilandele. Imithetho le inceda zonke izinto ezidaliweyo ukuthi zisebenze ngokubambisana. (Hubo. 19:7-9) Yonke into uyifake endaweni yayo njalo ilomsebenzi wayo ewenzayo. Ngokwesibonelo emkhathini kulezinto ezinengi eziqakathekileyo ezenza senelise ukuphila emhlabeni. Amandla adonsela phansi yiwo abamba izinto lezi ukuthi zihlale ziseduze lomhlaba. Anceda lokuthi amanzi olwandle ahlale esendaweni yawo. Aluba engekho amandla la, izinto eziphilayo bezingeke zibe khona emhlabeni. Yikho-ke siyabona ukuthi imithetho yemvelo iyasiza ukuthi kube lokuhleleka ezintweni ezidaliweyo. Lokhu kusitshengisa ukuthi uNkulunkulu ulenjongo enhle ngomhlaba labantu. Yikho nxa sisekutshumayeleni kasizameni ukunceda abantu babone ukuthi uNkulunkulu unguMdali olenhlakanipho.​—Isam. 4:11. w17.02 1:4, 5

UMgqibelo, October 27

UMosi . . . wathunyelwa ukuba ngumbusi lomkhululi nguNkulunkulu yena ngokwakhe, ngengilosi.​—ImiSeb. 7:35.

Ngubani omunye owancediswa zingilosi? IBhayibhili lisitshela ukuthi ingilosi ‘engumlawuli wamabutho kaJehova’ yancedisa uJoshuwa ngesikhathi esilwa labaseKhenani. (Josh. 5:13-15; 6:2, 21) Kanti njalo ingilosi yaphinda yasiza iNkosi uHezekhiya ngesikhathi ibutho lama-Asiriya lifuna ukuhlasela iJerusalema. IBhayibhili lithi ngobusuku obubodwa “ingilosi kaJehova yaphuma yayabulala amadoda azinkulungwane ezilikhulu lamatshumi aficamibili lanhlanu enkambeni yama-Asiriya.” (2 AmaKho. 19:35) Lanxa izingilosi zingelasono zazincedisa amadoda alesono. Ngesinye isikhathi uMosi wehluleka ukunika uJehova udumo. (Nani. 20:12) UJoshuwa laye wenza isivumelwano labaseGibhiyoni engazange aqale abuze ukuthi uJehova uthini ngaleyondaba. (Josh. 9:14, 15) Okwesikhathi esithile “inhliziyo kaHezekhiya yagcwala ukuzikhukhumeza.” (2 ImiLan. 32:25, 26) Lanxa amadoda la ayephambanisa kwezinye izikhathi, uJehova wayekhangelele ukuthi abako-Israyeli baqhubeke bewalalela. Phela uJehova wayewasekela esebenzisa izingilosi zakhe. Lokhu kutshengisa ukuthi nguye sibili owayekhokhela abantu bakhe. w17.02 3:7-9

ISonto, October 28

Kuye ohlezi esihlalweni sobukhosi lakulo iWundlu kakube lenhlonipho lodumo lenkazimulo kanye lamandla kuze kube nininini!​—Isam. 5:13.

Ukunika othile udumo kutsho ukumqakathekisa kakhulu kanye lokumhlonipha. Kodwa umuntu kaphongunikwa udumo lenhlonipho mahlayana nje, kuyabe kukhona okuhle akwenzileyo kumbe elesikhundla esithile. Pho ngobani okumele bahlonitshwe njalo banikwe udumo njalo kungani kumele baluphiwe? ISambulo 5:13 sitshengisa ukuthi udumo kumele lunikwe lowo ‘ohlezi esihlalweni sobukhosi leWundlu.’ Isahluko 4 sebhuku leli sitshengisa ukuthi kungani kumele uJehova anikwe udumo. Sisitshela ngokumemeza kwezidalwa ezisezulwini zidumisa uJehova uNkulunkulu “ophila kuze kube nininini,” zisithi: “Ufanele, Nkosi yethu loNkulunkulu wethu, ukwamukela udumo lenhlonipho kanye lamandla, ngoba wena wadala izinto zonke, njalo zadalwa ngentando yakho njalo zilabo ubukhona bazo.”​—Isam. 4:9-11. w17.03 1:1, 2

UMvulo, October 29

Lowo ozithembayo yena uyisiwula.​—Zaga. 28:26.

Kujayelekile ukuzwa abantu besithi, ‘Yenza lokho okutshelwa yinhliziyo yakho.’ Kodwa ukwenza njalo kuyingozi futhi iBhayibhili liyakwala. Lona lisikhuthaza ukuthi singavumeli inhliziyo isiqondise nxa sisenza izinqumo. Kanti njalo kulezibonelo eziseBhayibhilini ezitshengisa impumela ebuhlungu ebakhona nxa umuntu elandela lokho akutshelwa yinhliziyo yakhe. Okunye yikuthi inhliziyo ivele ‘iyakhohlisa okudlula izinto zonke njalo imbi kakhulu.’ (Jer. 3:17; 13:10; 17:9; 1 AmaKho. 11:9) Kodwa kuyini okungenzakala singaphongulandela inhliziyo nxa sisenza izinqumo njalo sivumele imizwa ilawule imicabango kanye lezenzo zethu? Ngokwesibonelo kuyini okungenzakala nxa umuntu engenza isinqumo ezondile? Kungaba lula ukuthi enze isinqumo azacina ezisola ngaso. (Zaga. 14:17; 29:22) Kungaba nzima lokuthi umuntu enze isinqumo esihle nxa edanile. (Nani. 32:6-12; Zaga. 24:10) Siyabona-ke ukuthi ukulandela lokho esikutshelwa yinhliziyo nxa sisenza izinqumo kungaba yingozi. w17.03 2:12, 13

OLwesibili, October 30

Ngihambe ngobuqotho phambi kwakho.​—2 AmaKho. 20:3,The Holy Bible in Ndebele.

Sonke siyawenza amaphutha ngoba silesono. Kodwa okuhle yikuthi uJehova “kasiphathi ngokufanele izono zethu.” Uyasithethelela esebenzisa inhlawulo kaJesu ikakhulu nxa siphenduka ngeqiniso. (Hubo. 103:10) UJehova uyathokoza nxa simkhonza ‘ngenhliziyo yonke.’ (1 ImiLan. 28:9) Ukukhonza uNkulunkulu ‘ngenhliziyo yonke’ kutsho ukuzinikela kuye kuze kube nini lanini. Nxa iBhayibhili likhuluma ngenhliziyo izikhathi ezinengi liyabe lisitsho lokho umuntu ayikho ngaphakathi. Lokhu kugoqela indlela acabanga ngayo, izinto azithandayo, afisa ukukwenza empilweni lalokho okumfuqa ukuthi enze lezozinto. Yikho lanxa silesono singenelisa ukukhonza uJehova ngenhliziyo yonke. Okwenza simkhonze yikuthi siyamthanda, kasibanjwa ngamandla futhi kasikwenzeli ukugcina umthetho.​—2 ImiLan. 19:9. w17.03 3:1, 3

OLwesithathu, October 31

[UJehova] uyabananza abathobekileyo, kodwa abazigqajayo ubazi ekhatshana labo.​—Hubo. 138:6.

Kulula ukuthi siqalise ukuzigqaja ikakhulu nxa sithole okuthile okuhle kumbe nxa abanye besincoma ngalokho esikwenzileyo. Ngokwesibonelo ake sithi usebenze gadalala ulungiselela inkulumo ozayenza emhlanganweni omkhulu. Ngemva kwalokho kufike abanengi bezokuncoma ngenkulumo yakho. Uzakwenzani? Kumele ukhumbule amazwi kaJesu athi: “Kunjalo lani uma selenzile konke okuthiwe likwenze lifanele lithi, ‘Siyizinceku ezingafanelanga; sesenze kuphela lokho okungumlandu wethu.’” (Luk. 17:10) Ukuzigqaja kwenza uHezekhiya wehluleka ukutshengisa ukuthi uyakuqakathekisa ayekwenzelwe nguJehova. (2 ImiLan. 32:24-27, 31) Manje kuyini okungakunceda uzithobe nxa abanye bekuncoma ngenkulumo oyenzileyo? Yikucabangisisa ngokuthi uJehova ukusize njani ukuze uphumelele. Okunye okungakunceda yikudumisa uJehova ngoba nguye ohlala ekuncedisa. w17.03 4:12-14

    Amabhuku EsiNdebele (2000-2025)
    Phuma
    Ngena
    • Ndebele (Zimbabwe)
    • Thumeza
    • Amasethingi
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imithetho Yokusebenzisa
    • Ipholisi Yemfihlo
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Thumeza