ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI seWatchtower
ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI
seWatchtower
Ndebele (Zimbabwe)
  • IBHAYIBHILI
  • AMABHUKU
  • IMIHLANGANO YEBANDLA
  • es20 kk. 78-88
  • August

Akulavidiyo yalokho okukhethileyo.

Uxolo, sehlulekile ukudlala ividiyo oyidingayo.

  • August
  • Ukuhlola IMibhalo Nsuku Zonke—2020
  • Izihlokwana
  • UMgqibelo, August 1
  • ISonto, August 2
  • UMvulo, August 3
  • OLwesibili, August 4
  • OLwesithathu, August 5
  • OLwesine, August 6
  • OLwesihlanu, August 7
  • UMgqibelo, August 8
  • ISonto, August 9
  • UMvulo, August 10
  • OLwesibili, August 11
  • OLwesithathu, August 12
  • OLwesine, August 13
  • OLwesihlanu, August 14
  • UMgqibelo, August 15
  • ISonto, August 16
  • UMvulo, August 17
  • OLwesibili, August 18
  • OLwesithathu, August 19
  • OLwesine, August 20
  • OLwesihlanu, August 21
  • UMgqibelo, August 22
  • ISonto, August 23
  • UMvulo, August 24
  • OLwesibili, August 25
  • OLwesithathu, August 26
  • OLwesine, August 27
  • OLwesihlanu, August 28
  • UMgqibelo, August 29
  • ISonto, August 30
  • UMvulo, August 31
Ukuhlola IMibhalo Nsuku Zonke—2020
es20 kk. 78-88

August

UMgqibelo, August 1

Nansi indlela uNkulunkulu atshengisa ngayo ukuthi uyasithanda: uKhristu wasifela siseseyizoni.​—Rom. 5:8.

Imihlangano yebandla ihlala isikhumbuza lokho uJehova loJesu abasenzele khona. Siyazama lokulingisela uJesu kukho konke esikwenzayo ukuze sitshengise ukuthi siyayiqakathekisa inhlawulo. (2 Khor. 5:14, 15) Inhliziyo zethu ziphuphuma intokozo nxa sicabanga ngesipho lesi futhi lokhu kusifuqa ukuthi simdumise uJehova. Enye indlela esingamdumisa ngayo yikuphendula ngenhliziyo yonke nxa sisemihlanganweni yebandla. Singatshengisa ukuthi siyamthanda uJehova leNdodana yakhe ngokwenza konke okusemandleni ethu ukuze singene imihlangano yebandla. Phela izikhathi ezinengi akulula ukungena imihlangano. Ngokwesibonelo, amabandla amanengi angena umhlangano waphakathi kweviki ntambama. Loba kunjalo, abazalwane abanengi bayayingena lanxa bayabe bedinwe befile bevela emsebenzini. Omunye umhlangano wenziwa ngempelaviki ngesikhathi abantu beziphumulele. UJehova uyathokoza kakhulu nxa esibona singena imihlangano lanxa sidiniwe. Uyayibona imizamo esiyenzayo ukuze sitshengise ukuthi siyamthanda.​—Mak. 12:41-44. w19.01 29 ¶12-13

ISonto, August 2

INkosi ithe imbona yamzwela usizi.​—Luk. 7:13.

UJesu wehlelwa ngobunye ubunzima obabusehlela abantu ayephila labo. Ngokwesibonelo, kukhanya wakhulela emulini eyayizidubekela njalo wayesenza umsebenzi wezandla onzima loyise uJosefa. (Mat. 13:55; Mak. 6:3) Kungenzakala lokuthi uJosefa wafa uJesu engakaqalisi inkonzo yakhe yikho kumele ukuthi wabuzwa ubuhlungu bokufelwa ngumuntu ayemthanda. Kanti njalo wayekwazi ukuthi kunjani ukuba lilunga lemuli engakholwa izinto ezifananayo. (Joh. 7:5) Konke lokho okwenzakala empilweni kaJesu kanye lokunye kwenza wazwisisa indlela abantukazana ababezizwa ngayo kanye lobunzima ababephakathi kwabo. Uzwelo lukaJesu lwalukhanya ikakhulu nxa esenza izimangaliso. Wayengenzi izimangaliso ngenxa nje yokuthi kwakumele azenze kodwa ‘wayebazwela usizi’ abantu ababehlupheka. (Mat. 20:29-34; Mak. 1:40-42) UJesu wayebazwela abantu njalo efuna ukubanceda.​—Mak. 7:32-35; Luk. 7:12-15. w19.03 16 ¶10-11

UMvulo, August 3

Qhubekani libekezelelana.​—Kol. 3:13.

Ngobusuku bokucina uJesu engakabulalwa wayekhathazeke kakhulu. Wayezathembeka aze afe yini? Phela akulamuntu owayezathola ukuphila aluba uJesu kavumanga ukufa. (Rom. 5:18, 19) Kanti njalo lokho ayezakhetha ukukwenza kwakuzangcolisa ibizo likaYise kumbe kulenze lidunyiswe. (Jobe. 2:4) Wathi esidla labaphostoli bakhe okokucina “baphikisana kwathunqa uthuli” bebanga ukuthi “ngubani owayemkhulu kulabo bonke phakathi kwabo.” Lanxa kunjalo uJesu kazange acaphuke. Wabachasisela kuhle ukuthi kwakumele babe ngabantu abanjani. Esekwenzile lokhu wabancoma ngokuthi babengazange bamtshiye ebunzimeni bakhe. (Luk. 22:24-28; Joh. 13:1-5, 12-15) Singalingisela uJesu ngokuhlala simnene lanxa sikhathazekile. Kumele sikhumbule ukuthi sonke siyake sikhulume futhi senze izinto ezicaphula abanye. (Zaga. 12:18; Jak. 3:2, 5) Bancome abanye ngokuhle abakwenzayo.​—Efe. 4:29. w19.02 11-12 ¶16-17

OLwesibili, August 4

Ukulunga lokwahlulela kuhle yikho okuyinsika yesihlalo sakho sobukhosi.​—Hubo. 89:14.

UMthetho kaMosi wawusenza kube nzima ukuthi umuntu amangalelwe ngento angayenzanga. Omangalelwayo wayelelungelo lokwazi ukuthi wayemangalelwa ngubani. (Dute. 19:16-19; 25:1) Kanti njalo kwakungamelanga agwetshwe kungazange kube labofakazi ababili loba abathathu abafakaza ngendaba yakhe. (Dute. 17:6; 19:15) Kodwa kuthiwani nxa umuntu owonileyo ebonwe ngumuntu oyedwa? Wayengabe ezikhohlisa nxa ecabanga ukuthi wayengasoze ajeziswe ngoba uJehova wayekubonile ayekwenzile. UJehova uyisibonelo esihle kakhulu sokwahlulela kuhle. Uyababusisa labo abalalela imilayo yakhe, ajezise labo abaphatha kubi abanye. (2 Sam. 22:21-23; Hez. 9:9, 10) Kwesinye isikhathi kungakhanya angani abenza okubi kabajeziswa kodwa ngesikhathi esifaneleyo uJehova uzaba leqiniso lokuthi bayahlulelwa. (Zaga. 28:13) Nxa bengaphenduki bazakwazi ukuthi “kuyinto eyesabekayo ukuwela ezandleni zikaNkulunkulu ophilayo.”​—Heb. 10:30, 31. w19.02 23-24 ¶20-21

OLwesithathu, August 5

Kakukabi lomunye njalo umphrofethi ko-Israyeli onjengoMosi, owayesaziwa nguJehova ubuso ngobuso.​—Dute. 34:10.

UMosi wayehlala ekhangelise amehlo akhe kuJehova ukuze amsize njalo amqondise. IBhayibhili lisitshela ukuthi waqhubeka ethembekile kungathi ‘uyambona lowo ongabonakaliyo.’ (Heb. 11:24-27) Ama-Israyeli athi engakabi lenyanga ezimbili esukile eGibhithe njalo engakafiki laseNtabeni iSinayi, kwavuka inkalakatha yendaba. Abantu batshinga kwaba luthuli bekhonona ngokuswelakala kwamanzi. Yatshisa indaba uMosi waze wakhala kuJehova wathi: “Kambe ngithini ngalababantu? Sebezimisele ukuthi bangikhande ngamatshe.” (Eks. 17:4) UJehova wanika uMosi iziqondiso ezicacileyo. Wamtshela ukuthi athathe intonga yakhe aye eHorebi afike atshaye idwala njalo lizabakhuphela amanzi. IBhayibhili lisitshela ukuthi, “uMosi wenza lokho abadala bako-Israyeli bekhangele.” Abako-Israyeli banatha amanzi bakholisa njalo uhlupho lolo lwahle lwaphela.​—Eks. 17:5, 6. w18.07 13 ¶4-5

OLwesine, August 6

Uthando luyakha.​—1 Khor. 8:1.

UJehova usebenzisa lebandla ukuze asakhe ngothando. Lathi singatshengisa ukuthi siyamthanda ngokuqinisa abafowethu labodadewethu. Kumele senze konke okusemandleni ethu ukuze sibatshengise ukuthi uJehova uyabathanda futhi uyabaqakathekisa. (1 Joh. 4:19-21) Umphostoli uPhawuli wakhuthaza amaKhristu wathi: “Qinisanani njalo lakhane, njengoba impela likwenza.” (1 Thes. 5:11) Abadala bebandla bayakwenza lokhu, kodwa sonke kumele sitshengise ukuthi siyabathanda abafowethu labodadewethu ngokubaduduza langokubakha. Nxa singenza njalo, siyabe silingisela uJehova loJesu. (Rom. 15:1, 2) Abanye abafowethu labodadewethu abahlutshwa ngumkhuhlane wokuhlulukelwa bangaya kwabezempilakahle ukuze belatshwe futhi bathole uncedo olufaneleyo. (Luk. 5:31) Lanxa abadala kanye labanye ebandleni bekwazi ukuthi kabasibodokotela, kabahlali nje bagoqe izandla. Bayakwazi ukuthi kuqakathekile ukuthi ‘baqinise abalovalo kumbe abahlulukelweyo, basize ababuthakathaka, babekezelele wonke umuntu.’​—1 Thes. 5:14. w18.09 14 ¶10-11

OLwesihlanu, August 7

Ungakhathazeki, ngoba nginguNkulunkulu wakho.​—Isaya. 41:10.

Okungasinceda ukuthi simthembe ngenhliziyo yonke uJehova yikumazi kuhle. Pho singenzani ukuze simazi uNkulunkulu? Kumele sichwayisise iMibhalo njalo sicabangisise ngalokho esikubalayo. Nxa singabala iBhayibhili sizabona indlela uJehova ayevikela ngayo abantu bakhe endulo futhi lokho kuzakwenza sibe lethemba lokuthi uzahlala esinakekela. Ngokwesibonelo, u-Isaya wasebenzisa umzekeliso omuhle ukuze acacise ukuthi uJehova usivikela njani. Wamfanisa lomalusi futhi abantu bakhe wabafanisa lamawundlu. Wathi uJehova “ubuthelela amawundlu ezingalweni zakhe awathwale eseduzane lenhliziyo yakhe.” (Isaya. 40:11) Imvana izwa ivikelekile nxa isezingalweni zikamalusi. Ngakho lathi sizwa sivikelekile njalo sihlalisekile nxa sisezingalweni zikaJehova ezilamandla. Hlala ucabangisisa ngamazwi ombhalo walamuhla ukuze ungakhathazeki kakhulu nxa usehlelwa zinhlupho. Azakuqinisa njalo akuphe amandla okubekezelela ubunzima esizahlangana labo phambili. w19.01 7 ¶17-18

UMgqibelo, August 8

Ngiyakunxwanela ukwenza intando yakho, O Nkulunkulu wami.​—Hubo. 40:8.

Kukhona yini okwenzayo ukuze uthuthukise indlela omkhonza ngayo uJehova? Mhlawumbe ulohlelo lokubala iBhayibhili nsuku zonke kumbe uzama ukuthuthukisa indlela ofundisa ngayo loba ophendula ngayo emihlanganweni yebandla. Uzwa njani nxa unanzelela ukuthi uyathuthuka futhi usizwa abanye bekuncoma? Kumele ukuthi uyathokoza kakhulu ngoba lokho kutshengisa ukuthi uzimisele ukwenza intando kaNkulunkulu njengoJesu. (Zaga. 27:11) Umphostoli uPhawuli wabhala wathi: “Manini liqine. Akungabi lalutho olulinyikinyayo. Zinikeleni kokuphela ngokupheleleyo emsebenzini weNkosi, ngoba liyakwazi ukuthi ukusebenza kwenu eNkosini akusilo ize.” (1 Khor. 15:58) Amazwi la atshengisa ukuthi ukukhonza uJehova kuzakwenza uthokoze futhi usuthiseke empilweni. Kodwa ukugijimisa imali lezinto zalumhlaba kufanana lokusebenzela idonki efileyo lanxa ekuqaliseni kungakhanya angathi kuletha intokozo.​—Luk. 9:25. w18.12 22 ¶12-13

ISonto, August 9

Abalungileyo bazazuza ilifa lelizwe.​—Hubo. 37:29.

UDavida wayekhuluma ngesikhathi lapho bonke abantu emhlabeni bazabe belandela imithetho kaNkulunkulu. (2 Phet. 3:13) Isiphrofetho esiku-Isaya 65:22 sithi ‘izinsuku zabantu zizakuba njengezinsuku zesihlahla.’ Isithembiso leso sitshengisa ukuthi abantu bazaphila izinkulungwane zeminyaka. KuSambulo 21:1-4 uNkulunkulu uthembisa ukuthi uzasusa ukufa njalo anike abantu bakhe izibusiso ezinengi. U-Adamu lo-Eva balahla ithuba lokuphila emhlabeni omuhle. Lanxa kunjalo, uNkulunkulu uzaphinda ababusise abantu bakhe. UDavida wathi abathobekileyo labalungileyo bazakudla ilifa lomhlaba futhi bahlale kuwo kuze kube nini lanini. (Hubo. 37:11) Iziphrofetho ezisebhukwini lika-Isaya lazo zisitshela ngezibusiso ezinengi esizazithola. (Isaya. 11:6-9; 35:5-10; 65:21-23) Ngalesosikhathi kuzagcwaliseka lokho uJesu akuthembisa isigebenga esasibethelwe eceleni kwakhe. (Luk. 23:43) Lawe ungaba khona ePharadayisi lelo. w18.12 7 ¶22-23

UMvulo, August 10

Phezu kwakho konke, gcina inhliziyo yakho.​—Zaga. 4:23.

Singayibalekela yini yonke imicabango yomhlaba? Hatshi, eminye yakhona ngeke siyibalekele ngoba igcwele yonke indawo. (1 Khor. 5:9,10) Ngokwesibonelo, nxa sisekutshumayeleni sihlangana labantu abakholwa izinto ezingaqondanga. Lanxa kunjalo, lokho akutsho ukuthi sekumele siyamukele imibono yabo kumbe sibe silokhu sicabanga ngayo. Kumele senze njengoJesu, siyilahle masinyane imicabango emibi uSathane afuna sibe layo. Kanti njalo kufanele sibe leqiniso lokuthi siyazivikela ezintweni ezingabangela ukuthi sicine sesicabanga njengabantu balumhlaba. Okunye esingakwenza ukuze sizivikele yikukhetha kuhle abangane. IBhayibhili lenza kucace ukuthi nxa singaba labangane abangamkhonziyo uJehova, sizacina sesicabanga njengabo. (Zaga. 13:20; 1 Khor. 15:12, 32, 33) Kanti njalo kumele sinanzelele ezokuzilibazisa ezisekela imfundiso yokuzenzakalela kwemvelo futhi ezilodlakela kanye lokuziphatha okubi kwezemacansini. Nxa singakhetha kuhle, siyabe sivikela izingqondo zethu ukuze singabi lemicabango ‘emelane lokwazi uNkulunkulu.’​—2 Khor. 10:5. w18.11 21 ¶16-17

OLwesibili, August 11

[Ngizahamba] eqinisweni lakho.​—Hubo. 86:11.

Kuyini okuzasisiza ukuthi siqhubeke sihamba eqinisweni? Enye indlela yikukhuthalela ukufundisa abanye iqiniso eliseBhayibhilini. Lokhu kuzakwenza uyibambe uqinise inkemba ‘yomoya, eyilizwi likaNkulunkulu.’ (Efe. 6:17) Sonke kufanele siqhubeke sithuthukisa indlela esifundisa ngayo ukuze ‘siliphathe kuhle ilizwi leqiniso.’ (2 Tim. 2:15) Ukunceda abanye ukuthi bathenge iqiniso njalo batshiye izimfundiso zamanga kuyasisiza ukuthi sijulise iqiniso ezinhliziyweni lasezingqondweni zethu. Kanti njalo kusinika amandla okuqhubeka sihamba eqinisweni. Iqiniso liyisipho esiligugu esivela kuJehova. Yilo elasinceda ukuthi sithole inotho eqakatheke ukwedlula loba yini esingayicabanga. Inotho le yibungane esilabo loBaba wethu osezulwini. Kunengi asesifundise khona kodwa akusilutho nxa sikuqathanisa lalokho esizaqhubeka sikufunda. Phela uNkulunkulu uthembisa ukuthi uzasifundisa kuze kube nini lanini. Ngakho liqakathekise iqiniso njengephareli elilentengo ephezulu, ‘ulithenge futhi ungalithengisi’ loba sekutheni.​—Zaga. 23:23. w18.11 8 ¶2; 12 ¶15-17

OLwesithathu, August 12

UNowa [wayengumtshumayeli] wokulunga.​—2 Phet. 2:5.

Kungenzeka ukuthi umsebenzi wokutshumayela owawusenziwa nguNowa wawugoqela lokuxwayisa abantu ngengozi eyayisiza. Phela uJesu wathi: “Ngoba ezinsukwini kungakabi khona uzamcolo, abantu babesidla benatha, bethatha njalo besendisa, kwaze kwaba lusuku uNowa angena ngalo emkhunjini; futhi [“kabazange babe lendaba,” NW] uzamcolo waze wafika wabatshabalalisa. Kuzakuba njalo ekufikeni kweNdodana yoMuntu.” (Mat. 24:38, 39) UNowa waqhubeka etshumayela umlayezo ayewunikwe nguJehova lanxa abantu abanengi babengelandaba lalokho ayebatshela khona. Lathi sitshumayela izindaba ezinhle zoMbuso ngoba sifuna abantu bazi injongo kaNkulunkulu. Siyafisa ukuthi abantu bamukele izindaba ezinhle ukuze baqhubeke ‘bephila.’ (Hez. 18:23) Ukutshumayela endlini ngendlu lakwezinye izindawo kusinika ithuba lokuxwayisa abantu abanengi ngoMbuso kaNkulunkulu ozasusa ububi obugcwele emhlabeni.—Hez. 3:18, 19; Dan. 2:44; Isam. 14:6, 7. w18.05 19 ¶8-9

OLwesine, August 13

Ufakazi oleqiniso upha ubufakazi obuqondileyo.​—Zaga. 12:17.

Nxa kuyikuthi umsebenzi wokutshumayela awuvunyelwa lapho ohlala khona, kuyini okufanele ukwenze nxa ungabotshwa yiziphathamandla besezikubuza imibuzo emayelana labazalwane bethu? Kuqondile yini ukuthi ukhulume konke okwaziyo? UJesu yena wenzani ngesikhathi umbusi weRoma embuza imibuzo? Kazange aphendule yonke imibuzo ayeyibuzwa. Lokhu kusikhumbuza isimiso esiseMibhalweni esithi: ‘Kulesikhathi sokuthula lesikhathi sokukhuluma.’ (UmTshu. 3:1, 7; Mat. 27:11-14) Nxa lathi singaba phakathi kwesimo esinjalo kumele sihlakaniphe ukuze singafaki abazalwane bethu engozini. (Zaga. 10:19; 11:12) Uzakwenzani nxa umngane wakho loba isihlobo sakho senze isono esikhulu? Khuluma iqiniso. Kufanele utshele abadala lonke iqiniso futhi ungazami ukuyithela amanzi indaba. Phela balelungelo lokwazi konke okwenzakeleyo ukuze benelise ukunceda lowomuntu owenze isono alungise ubuhlobo bakhe loJehova.​—Jak. 5:14, 15. w18.10 10 ¶17-18

OLwesihlanu, August 14

Qhubekani likhuthazana futhi lisakhana.​—1 Thes. 5:11.

Singenzani ukuze sakhe abanye ngothando? Okunye esingakwenza yikulalelisisa. (Jak. 1:19) Nxa unika umzalwane wakho indlebe ngesikhathi ekutshela okumhluphayo, uyabe utshengisa ukuthi uyamthanda. Zibuze ukuthi kunguwe osebunzimeni lobo ubuyabe usizwa njani futhi umbuze imibuzo ezakwenza uzwisise ubuhlungu akubo. Nxa ungalalelisisa, uzakwenelisa ukumzwela umzalwane wakho njalo umqinise. Ubuso bakho labo bumele butshengise ukuthi uyamthanda sibili lokuthi ulendaba laye. Nxa efuna ukukuthululela isifuba sakhe, woba lesineke futhi ungambambi umlomo ngoba ukulalela yikho okungakunceda ukuthi uzwisise okusenhliziyweni yakhe. Lokhu kuzakwenza ukuthi akuthembe futhi akulalele nxa usuzama ukumqinisa. Nxa engabona ukuthi ulendaba laye, angaduduzeka kakhulu. w18.09 14 ¶10; 15 ¶13

UMgqibelo, August 15

Thenga iqiniso.​—Zaga. 23:23.

Iqiniso singalithenga ngesikhathi sethu. Kumele sisebenzise isikhathi sethu ukuze sibale iBhayibhili lamabhuku esiwaphiwa yinhlanganiso, silungiselele imihlangano njalo siyingene. Lomuntu otshunyayezwayo kumbe ofundiswa iBhayibhili kumele asebenzise isikhathi sakhe ukuze alalele izindaba ezinhle. Sonke kufanele sitshiye izinto ezingaqakathekanga kangako ukuze sithole isikhathi loba ithuba lokufunda iqiniso. (Efe. 5:15, 16, amabala angaphansi) Pho kuthatha isikhathi esinganani ukuzwisisa izimfundiso zeBhayibhili eziqakathekileyo? Asingeke sitsho ngoba indlela abantu abazwisisa ngayo iyatshiyana. Lanxa kunjalo kumele sikhumbule ukuthi ukufunda akupheli. Ngeke sithi sesiyazi yonke inhlakanipho kaJehova lezindlela zakhe kanye lemisebenzi yakhe. (Rom. 11:33) Phela langesikhathi sesiphila phakade sizaqhubeka sifunda okunengi ngaye. INqabayokulinda yokuqala eyaphuma ngoJuly 1879 yafanisa iqiniso eliseBhayibhilini leluba elihle. Yathi ‘akumelanga sisuthiseke ngokuthola iluba elilodwa kuphela kodwa kumele siqhubeke sidinga ukuze sithole amanengi.’ Ngenxa yani? Yaqhubeka yathi, ‘Ngabe uNkulunkulu ubefuna sithole elilodwa kuphela ubengasoze asinike amanengi.’ Sonke kasizameni ngamandla wonke ukusebenzisa isikhathi sethu ukuze sithenge iqiniso kungelani lokuthi izimo zethu zinjani. w18.11 4 ¶7

ISonto, August 16

Madoda qhubekani lithanda omkenu.​—Efe. 5:25.

Amadoda alaywa ukuthi aphathe omkawo ‘ngozwelo.’ Lokhu kutsho ukuthi kumele atshengise ukuthi alendaba labo njalo aqhubeke ebazwisisa. (1 Phet. 3:7) Yikho indoda ezwisisayo iyakwazi ukuthi lanxa umkayo engumsizi futhi etshiyene layo ngendlela ezinengi, lokho akutsho ukuthi yona ingcono kulaye. (Gen. 2:18) Kumele itshengise ukuthi ilendaba lemizwa yakhe njalo imqakathekise futhi imhloniphe. Indoda ezwisisayo ilendaba lemizwa yomkayo futhi lokhu kukhanya ngendlela exoxa ngayo labanye abesifazane. Kayizidlisi satshanyana kwabanye abesifazane kumbe idlaladlale labo ngendlela esolisayo loba ibathumele imilayezo yothando kumbe ingene kumawebhusayithi atshengisa ezemacansini. (Jobe. 31:1) Okwenza izimisele ukuhlala ithembekile kumkayo akusikho nje ukuthi iyamthanda, kodwa yikuthi ithanda loNkulunkulu futhi iyakuzonda okubi.​—Hubo. 19:14; 97:10. w18.09 29 ¶3-4

UMvulo, August 17

Oziphatha njengomncane kulani lonke nguye omkhulu.​—Luk. 9:48.

Kungani kunzima ukusebenzisa lokho esikufunda eLizwini likaNkulunkulu? Esinye isizatho yikuthi kumele sithobeke ukuze senze okuqondileyo kodwa ukuthobeka kunzima kakhulu ‘kulezinsuku zokucina.’ Siphila labantu ‘abazithandayo, labathanda imali, labazikhukhumezayo, labazigqajayo, labangazikhuziyo.’ (2 Tim. 3:1-3) Thina siyizinceku zikaNkulunkulu futhi siyakwazi ukuthi izinto ezenziwa ngabantu laba zimbi. Kodwa kwezinye izikhathi kungakhanya angathi abantu abazenzayo bayaphumelela futhi bayakholisa empilweni. (Hubo. 37:1; 73:3) Ngakho abanye bangacina sebezibuza ukuthi, “Nxa ngingazehlisa ngibe ‘ngomncinyane’ kulabo bonke, abantu bazangihlonipha yini? Kuyanceda yini ukuthi ngiqakathekise okufunwa ngabanye ukwedlula lokho engikufunayo?” Nxa singaqalisa ukungabi lendaba labanye njengabantu bomhlaba lo, singacina sesingasazwanani ebandleni njalo kuzaba nzima ukuthi abantu babone ukuthi singamaKhristu eqiniso. Kodwa nxa singahlola izibonelo ezinhle eziseBhayibhilini besesizilingisela, izinto zizasihambela kuhle. w18.09 3 ¶1

OLwesibili, August 18

Ukupha kuyathokozisa.​—ImiSeb. 20:35.

UJehova wayeyedwa engakadali ezinye izinto kodwa ngokuhamba kwesikhathi watshengisa ukuthi uyaphana ngokunika abantu lezingilosi ukuphila. UJehova unguNkulunkulu othokozayo njalo uyakuthanda ukupha abanye izinto ezinhle. (1 Tim. 1:11, NW; Jak. 1:17) Usifundisa ukuthi siphane ngoba ufuna lathi sithole intokozo. (Rom. 1:20) UNkulunkulu wadala abantu ngomfanekiso wakhe. (Gen. 1:27) Lokhu kutsho ukuthi siyenelisa ukuba lobuntu obunjengobakhe. Ngakho-ke ukuze sithokoze njalo sisuthiseke empilweni kumele simlingisele uJehova ngokuba lendaba labanye futhi sibe ngabaphanayo. (Flp. 2:3, 4; Jak. 1:5) Indlela uJehova asidale ngayo yiyo enza senelise ukumlingisela ngoba simfuzile. Yikho lanxa silesono singenelisa ukuba ngabaphanayo njengaye. UJehova uyathokoza nxa ebona sisipha abanye ngoba ufuna abantu bamlingisele.​—Efe. 5:1. w18.08 18 ¶1-2; 19 ¶4

OLwesithathu, August 19

Izimvu zami ziyalilalela ilizwi lami.​—Joh. 10:27.

Abalandeli bakaKhristu lamuhla batshengisa ukuthi bayamlalela ngokwenza lokho abatshela khona. Kabavumi ukuthi ‘izinkathazo zokuphila’ zibaphambanise. (Luk. 21:34) Baqakathekisa kakhulu ukulalela imilayo kaJesu lanxa besebunzimeni. Abazalwane bethu baqhubeka bethembekile kuJehova. Enye indlela esingatshengisa ngayo ukuthi siyamlalela uJesu yikwenza lokho esikutshelwa yilabo abakhethwe nguye ukuthi basikhokhele. (Heb. 13:7, 17) Kunengi okuntshintshileyo enhlanganisweni kaNkulunkulu eminyakeni esanda kwedlula. Okunye kwakhona yizinto esizisebenzisa ekutshumayeleni lendlela zokutshumayela, uhlelo lomhlangano waphakathi kweviki, izindlela zokwakha kanye lezokulungisa lokunakekela amaWolu oMbuso. Konke okwenziwa yinhlanganiso kunceda thina njalo kutshengisa ukuthi abafowethu bayasithanda. Siyakuqakathekisa sibili lokho abasenzela khona. UJehova uzasibusisa nxa singalalela konke esikutshelwa yinhlanganiso yakhe. w19.03 10-11 ¶11-12

OLwesine, August 20

Akusamelanga sibe . . . siphetshulelwa le lale . . . , [yibuqili] babantu.​—Efe. 4:14.

Lanxa indaba ingezwakala ilokuthile okuliqiniso, ilakho ukuba yingozi. Khumbula okwenzakala kuma-Israyeli ayehlala entshonalanga yoMfula uJodani ngesikhathi uJoshuwa engumkhokheli. (Josh. 22:9-34) Amukela umbiko owawusithi izizwana ezazihlala empumalanga zasezizakhele inkalakatha ye-alithare. Umbiko lo wawuliqiniso kodwa wawungaphelelanga. Ngenxa yalokhu, ama-Israyeli ayesentshonalanga acabanga ukuthi abafowabo basebehlamukele uJehova. (Josh. 22:9-12) Okuhle yikuthi engakayihlasela aqala athuma amadoda athile ukuthi ayezwisisa indaba le. Amadoda la athola ukuthi okwenza ama-Israyeli ayesempumalanga akha i-alithare yikuthi ayefuna libe yisikhumbuzo hatshi ukuthi libe ngelemihlatshelo. Lalizakhumbuza izizukulwane ezizayo ukuthi lawo ayeyizinceku zikaJehova ezithembekileyo. Akuthandabuzwa ukuthi ama-Israyeli ayesentshonalanga athokoza ngoba ayengazange abambe inhlwa ngekhanda ahlasele abafowabo kodwa aqala ahluza lokho ayekuzwile. w18.08 5 ¶9-10

OLwesihlanu, August 21

Lowo ocabanga ukuthi umile kananzelele angawi.​—1 Khor. 10:12.

Amazwi kaPhawuli atshengisa ukuthi lathi lamuhla singazithola sesisenza izinto ezimbi. Kanti njalo kungenzakala ukuthi siqhubeke sisenza okubi ensitha ngapha sizikhohlisa sisithi singabakaJehova. Nxa sizikhohlisa ngaleyondlela kumele sikhumbule ukuthi ukuzitshela ukuthi siqotho kuJehova loba ukuthi singabangane bakhe akutsho ukuthi uyasamukela. (1 Khor. 10:1-5) Ama-Israyeli akhathazeka kakhulu ngokuphuza kukaMosi ukwehla entabeni iSinayi. Lathi singazithola sesikhathazeka kakhulu sicabanga ukuthi usuku lukaJehova kanye lomhlaba omutsha sekuphuzile. Umcabango onjalo uyingozi ngoba ungenza sibone angathi izithembiso zikaJehova zikhatshana kakhulu ukugcwaliseka kumbe sithandabuze ukuthi ziliqiniso. Lokhu kungenza siqale ukuxotshana lezinto esizifunayo sikhohlwe ngokwenza intando kaNkulunkulu. Nxa singasananzelelanga singacina sitshiya uJehova njalo siqale ukwenza izinto ezimbi esasingakaze sicabange ukuthi singazenza. w18.07 21 ¶17-18

UMgqibelo, August 22

Ngizakwenza khona kanye lokhu okucelileyo ngoba ngiyathokoza ngawe, njalo ngikwazi ngebizo.​—Eks. 33:17.

Sizathola izibusiso nxa uJehova esesazi. Kodwa kuyini okumele sikwenze ukuze saziwe nguJehova? Kufanele simthande ngenhliziyo yonke njalo sizinikele kuye. (1 Khor. 8:3) Okunye okumele sikwenze yikugcina ubuhlobo bethu loJehova buqinile. UPhawuli waxwayisa amaKhristu aseGalathiya ngengozi yokugqilazwa ‘yimikhuba ebuthakathaka leyize’ egoqela lokufuna udumo emhlabeni lo. (Gal. 4:9) Abazalwane baseGalathiya basebemazi uNkulunkulu futhi laye wayesebazi. Kodwa uPhawuli waveza ukuthi abazalwane laba basebeqala ‘ukubuyela’ ezintweni eziyize. Ngamanye amazwi uPhawuli wayesithi kubo: “Kungani selihlehlela emuva njalo selibuyela ezintweni ezingelancedo elazitshiya kudala?” w18.07 8 ¶5-6

ISonto, August 23

Ohlakaniphileyo [uyalalela] engeze ukufunda kwakhe.​—Zaga. 1:5.

Ukwephula imithetho kaJehova kulempumela ebuhlungu. Kodwa ukwenza iphutha akusiyondlela enhle yokufunda ukwehlukanisa okuhle kokubi. IBhayibhili liyasisiza ukuthi senelise ukukwenza lokhu ngoba lilezibonelo zabantu basendulo abake benza amaphutha. Ukubala lokucabangisisa ngezibonelo lezi kuyanceda okwamagama. Ngokwesibonelo, ake ucabange ngempumela ebuhlungu eyehlela iNkosi uDavida ngenxa yokwephula umthetho kaJehova ngokuphinga loBhathisheba. (2 Sam. 12:7-14) Nansi imibuzo engakusiza ngesikhathi unakana ngendaba le: ‘Kuyini okwakumele kwenziwe nguDavida ukuze axwaye isono lesi kanye lempumela yaso ebuhlungu? Aluba kwakuyimi ngangizakwenzani? Ngangizabaleka yini njengoJosefa kumbe ngangizawela esilingweni njengoDavida?’ (Gen. 39:11-15) Ukucabangisisa ngempumela emibi yesono kuzasisiza ukuthi sizimisele ‘ukuzonda okubi.’​—Amos. 5:15. w18.06 17 ¶5, 7

UMvulo, August 24

Buyiselani okukaKhesari kuKhesari, kodwa okukaNkulunkulu kuNkulunkulu.​—Mat. 22:21.

Izikhathi ezinengi ukucindezelwa lokuphathwa kubi yikho okwenza abantu baqale ukusekela ezombusazwe. Ngokwesibonelo indaba yomthelo yayisidla ubhedu ngesikhathi sikaJesu. Abantu ababengaphansi kombuso weRoma kugoqela lalabo ababelalela uJesu babebhadaliswa imithelo eminengi okugoqela eyempahla, eyomhlabathi leyezindlu. Kanti labathelisi babesenza izinto zibe nzima kakhulu ngoba babedlelezela abantu ababebhadala imithelo. Ngezinye izikhathi abathelisi babebhadala izikhulu zikahulumende ukuze bathole izikhundla besebezisebenzisa ekwenzeni imali enengi. UZakhewu induna yabathelisi owayehlala eJerikho waba yisinothi ngenxa yokubhadalisa abantu imithelo emba eqolo. (Luk. 19:2, 8) Kungenzakala ukuthi labanye abathelisi babelobugwelegwele njengaye. Izitha zikaJesu zazama ukusebenzisa indlela eziphansi ukuze zimngenise endabeni yemithelo. Umthelo okwakukhulunywa ngawo endabeni le wawukhitshwa ngumuntu wonke owayengaphansi kombuso wamaRoma. (Mat. 22:16-18) AmaJuda ayewuzonda umthelo lo ngoba wawuwakhumbuza ukuthi ayizigqili zamaRoma. w18.06 5-6 ¶8-10

OLwesibili, August 25

Loba yini umuntu ayihlanyelayo uzavuna yona futhi.​—Gal. 6:7.

Ukukhetha ukulandela uSathane kuba lempumela emibi ngazo zonke izikhathi njalo inzuzo yakhona iphelela emoyeni. (Jobe. 21:7-17; Gal. 6:8) Ukwazi ukuthi uSathane nguye obusa umhlaba kuyasinceda ukuthi sinike ohulumende inhlonipho ebafaneleyo njalo siqhubeke ngomsebenzi wokutshumayela. Siyakwazi ukuthi uJehova ufuna sihloniphe ohulumende. (1 Phet. 2:17) Kanti njalo ukhangelele ukuthi sihloniphe imithetho yabohulumende ingqe nje ingephuli izimiso zakhe. (Rom. 13:1-4) Kodwa kumele sihlale simsulwa ezindabeni zombusazwe, akumelanga sisekele iqembu elithile kumbe sicabange ukuthi umbusi othile ungcono kulomunye. (Joh. 17:15, 16; 18:36) Okuqakatheke kakhulu okumele sikwenze yikufundisa abantu iqiniso ngoNkulunkulu ngoba siyananzelela ukuthi uSathane uhlose ukunyundela uJehova lokungcolisa ibizo lakhe. Siyaziqhenya ngokubizwa ngebizo likaJehova langokulisebenzisa ngoba siyakwazi ukuthi ukumthanda kulomvuzo omuhle kakhulu ukwedlula ukuthanda imali loba inotho.​—Isaya. 43:10; 1 Tim. 6:6-10. w18.05 24 ¶8-9

OLwesithathu, August 26

Inkosikazi kakufanelanga yehlukane lomkayo.​—1 Khor. 7:10.

Abatshadileyo kufanele behlukane yini okwesikhatshana nxa izinto zingasahambi kuhle emtshadweni wabo? IBhayibhili kalisiniki izizatho ezingenza behlukane okwesikhatshana. UPhawuli wathi: “Uma umfazi elendoda engasilokholwa evumayo ukuhlala laye, akumelanga ayilahle.” (1 Khor. 7:12, 13) Amazwi la ayasebenza lakithi lamuhla. Kwezinye izikhathi ‘indoda engasilokholwa’ ingenza izinto ezitshengisa ukuthi ‘kayivumi ukuhlala’ lomkayo. Ngokwesibonelo, ingahlala imhlukuluza kakhulu aze acine esebona ukuthi impilo yakhe isisengozini kumbe imvimbele ukukhonza uJehova loba yale ukunakekela imuli yayo. Lokho kungenza inkosikazi icine ikubona kungcono ukwehlukana lomkayo okwesikhatshana lanxa engabe esithi ‘uyavuma ukuhlala’ layo. Kodwa abanye abafowethu labodadewethu bayabubhensela ubunzima futhi bayazama ukwenza konke okusemandleni abo ukuze baqinise imitshado yabo. w18.12 13 ¶14, 16; 14 ¶17

OLwesine, August 27

Yilabo . . . [abathela] izithelo ngokubekezela.​—Luk. 8:15, TBS.

Emzekelisweni womhlanyeli otholakala kuLukha 8:5-8, 11-15, inhlanyelo imela “ilizwi likaNkulunkulu” loba izindaba ezinhle zoMbuso. Umhlabathi umela izinhliziyo zabantu. Inhlanyelo eyawela emhlabathini omuhle yamila, yakhula njalo yathela okuphindwe ngekhulu. Kuyafanana lenhlanyelo eyahlanyelwa ezinhliziyweni zethu yaqhubeka ikhula yaze yalungela ukuthela izithelo. Isikhwebu sengqoloyi sithela enye inhlanyelo hatshi esinye isikhwebu, yikho lathi sithela inhlanyelo yoMbuso entsha hatshi abafundi abatsha. Sikwenza njani lokhu? Nxa sitshela abanye izindaba ezinhle zoMbuso kufanana lokuthi sihaza inhlanyelo eyahlanyelwa ezinhliziyweni zethu. (Luk. 6:45; 8:1) Yikho umzekeliso lo usifundisa ukuthi nxa siqhubeka sitshumayela izindaba ezinhle zoMbuso kaNkulunkulu siyabe ‘sithela izithelo ngokubekezela.’ w18.05 14 ¶10-11

OLwesihlanu, August 28

Bonke engibathandayo ngiyabakhuza ngibalaye.​—Isam. 3:19.

UPhawuli kazange akhuthaze abazalwane ngamazwi nje kuphela kodwa wazimisela ukuchitha konke ayelakho ngenxa yabo futhi wazinikela ukubasiza. (2 Khor. 12:15) Abadala labo akumelanga baphelele ekukhulumeni nxa bekhuthaza abanye kodwa kumele batshengise ngezenzo ukuthi bayabathanda abazalwane. (1 Khor. 14:3) Enye indlela abadala abangakhuthaza ngayo abanye yikubanika iseluleko. Bangafunda eBhayibhilini ukuze benze lokhu ngendlela ekhuthazayo. UJesu uyisibonelo esihle endabeni le, ngesikhathi esevusiwe wanika ibandla le-Efesu, elePhegamumi leleThiyathira izeluleko ezilamandla. Kodwa engakawaniki iseluleko waqala ngokuwancoma ngazo zonke izinto ezinhle ayezenza. (Isam. 2:1-5, 12, 13, 18, 19) Abadala kumele balingisele isibonelo sikaJesu ukuze baphumelele nxa bekhuthaza abanye ngokubanika iseluleko. w18.04 22 ¶8-9

UMgqibelo, August 29

Bobaba . . . qhubekani libakhulisa [abantwabenu] ngokulaya langokuxwayisa okuvela kuJehova.​—Efe. 6:4.

Umzali olothando wenza konke okusemandleni akhe ukuze avikele abantwabakhe emikhuhlaneni. Ugcina umuzi wakhe uhlanzekile futhi ulahla yonke ingcekeza engabangela ukuthi yena labantwabakhe bagule. Ngakho lasezindabeni zokuzilibazisa abazali kumele babe leqiniso lokuthi abantwababo kabazilibazisi ngezinto ezingenza babe lemicabango kaSathane. Lokhu kugoqela amafilimu, inhlelo ze-TV, imidlalo yamavidiyo kanye lamawebhusayithi ayingozi. UJehova nguye onike abazali umlandu wokuncedisa abantwababo ukuthi babe ngabangane bakhe. (Zaga. 1:8) Yikho bazali lingesabi ukubabekela imithetho esekelwe eBhayibhilini kusiya ngokuthi banganani. Nxa besesebancane batsheleni ukuthi kuyini abangakubukela lalokho okungamelanga bakubukele futhi libachasisele ukuthi kungani lisitsho njalo. (Mat. 5:37) Nxa sebekhulakhulile bafundiseni ukusebenzisa izimiso zeBhayibhili ukuze benelise ukwehlukanisa okuhle lokubi. (Heb. 5:14) Kanti njalo khumbulani ukuthi abantwana balandela kakhulu lokho ababona abazali babo bekwenza.​—Dute. 6:6, 7; Rom. 2:21. w19.01 16 ¶8

ISonto, August 30

Majaha lezintombi, maxhegu labantwana. Kabalidumise ibizo likaJehova.​—Hubo. 148:12, 13.

Nxa ungosakhulayo zama ukuba lobungane labafowethu labodadewethu asebekhulile. Bacele ukuthi bakuxoxele izinto ezinhle abahlangane lazo okweminyaka eminengi bekhonza uJehova. Le yindlela enhle yokukhuthazana futhi engalenza libe lesifiso sokwenza ukukhanya kweqiniso kukhanye. Sonke ebandleni singenelisa ukwamukela abantu abazongena imihlangano kanye lathi eWolu yoMbuso. Nxa uphathiswe umsebenzi wokuqhuba umhlangano wenkonzo yasensimini kunengi ongakwenza ukuze usize asebekhulile bahlanganyele ekutshumayeleni. Zibuze: ‘Balayo yini insimu abazatshumayela kuyo?’ Kwesinye isikhathi ungacela osakhulayo ukuthi ahambe lomzalwane loba udade osegugile ukuze amsize. Abanye okufanele ubazwisise ngabafowethu labodadewethu abangasenelisi ukwenza okunengi enkonzweni ngenxa yokugula. Zimisele ukunceda bonke abazalwane ukuthi batshumayele ngentshiseko kungelani lokuthi ngabasakhulayo, abagugileyo loba abangaphilanga emzimbeni.​—Levi. 19:32. w18.06 23-24 ¶10-12

UMvulo, August 31

Lingasebenzisi inkululeko yenu ukuvala izenzo ezimbi kodwa yisebenziseni njengezigqili zikaNkulunkulu.​—1 Phet. 2:16.

Kumele simbonge uJehova ngokuthi wathumela iNdodana yakhe ukuthi izosifela ukuze sikhululwe ebugqilini besono lokufa. Inhlawulo iyasinceda ukuthi sikhonze uNkulunkulu silomzwangedwa ohlanzekileyo njalo lesi yisibusiso esikhulu kakhulu. (Hubo. 40:8) Kuhle sibili ukutshengisa ukuthi siyambonga uJehova kodwa kumele sinanzelele ngoba kungaba lula ukuthi sicine sisebenzisa kubi inkululeko asiphe yona. Umphostoli uPhetro wasixwayisa ukuthi singasebenzisi inkululeko esilayo njengemvumo yokwenza izinto ezingalunganga. Khumbula lokho okwehlela ama-Israyeli ngesikhathi esenkangala, lathi kungasehlela ngoba siphila esikhathini esibi kakhulu. Kumele sibe lelihlo elibukhali ngoba uSathane uzama ukusihuga ngendlela ezicatshileyo esebenzisa ezokugqoka lokuzilungisa, utshwala, ukudla, ezokuzilibazisa kanye lokunye okunengi. Ababona ngezokukhangisa basebenzisa abantu abadumileyo ukuze basiyenge ukuthi sithenge izinto ezingelancedo besithi ziqakathekile empilweni. Nxa singalalisa inkophe singacina sithatheka ngezinto lezi njalo sisebenzise kubi inkululeko esiyiphiwe nguJehova. w18.04 10 ¶7-8

    Amabhuku EsiNdebele (2000-2025)
    Phuma
    Ngena
    • Ndebele (Zimbabwe)
    • Thumeza
    • Amasethingi
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imithetho Yokusebenzisa
    • Ipholisi Yemfihlo
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Thumeza