January
OLwesithathu, January 1
Wahlangana labantu bephuma bethwele indoda efileyo. Kwakuyiyo yodwa indodana kunina. Phezu kwalokho unina wayengumfelokazi.—Luk. 7:12.
UJesu ‘wabona’ umama owayedabukile ‘wasemzwela usizi.’ (Luk. 7:13) Kodwa kazange aphongumzwela usizi nje, watshengisa ukuthi wayemzwela. Akuthandabuzwa ukuthi uJesu wakhuluma ngelizwi elilomusa wasemduduza langamazwi athi: “Thula, ungakhali.” Kodwa uJesu kaphelelanga ekumduduzeni umfelokazi lo, wavusa ijaha leli “waselibuyisela kunina.” (Luk. 7:14, 15) Isimangaliso sikaJesu sokuvusa indodana yomfelokazi sisifundisani? Sisifundisa ukuthi kumele sitshengise ukuthi siyabazwela labo abaphakathi kosizi. Kumele sibe lelihlo elibukhali sizame ukubatshengisa ukuthi siyabazwela ngokukhuluma amazwi azabaduduza futhi senze lezinto ezizabanceda. (Zaga. 17:17; 2 Khor. 1:3, 4; 1 Phet. 3:8) Lanxa singabona angani amazwi ethu kawatsho lutho kumbe esibenzele khona kuncane kakhulu, kungaba yikho kanye abakudingayo ukuze baduduzeke. w23.04 5-6 ¶13-15
OLwesine, January 2
Ukugula lokhu akusoze kuphethe ngokufa kodwa kuzakwenza ukuthi uNkulunkulu akhazinyuliswe.—Joh. 11:4.
Lanxa uJesu ekwazi ukuthi umngane wakhe uLazaro usefile, ufika eBhethani sekulamalanga amane uLazaro efile. Kulento uJesu afuna ukuyenza ezanceda abangane bakhe futhi ikhazimulise uNkulunkulu. (Joh. 11:6, 11, 17) Kukhona esingakufunda endabeni le ngokuba ngabangane beqiniso. Nanzelela ukuthi ngesikhathi uMariya loMatha bethumela ilizwi kuJesu kabazange bamcele ukuthi abuye eBhethani. Ababekufuna yikutshela uJesu ukuthi umngane wakhe uyagula. (Joh. 11:3) Phela ngesikhathi uLazaro esefile uJesu wayengamvusa engazange aye eBhethani. Kodwa wakhetha ukuthi aye eBhethani ukuze abe labangane bakhe uMariya loMatha. Wena ulaye yini umngane ozimisele ukukunceda ungazange umcele? Nxa ulaye umngane onjalo ungamthemba “ngezikhathi zobunzima.” (Zaga. 17:17) Lathi asilingiseleni uJesu sibe ngabangane abanceda abanye. w23.04 10 ¶10-11
OLwesihlanu, January 3
Lowo owathembisayo uthembekile.—Heb. 10:23.
Nxa sisebunzimeni singabona angani umhlaba omutsha awusoze ubuye. Kambe lokho sekusitsho ukuthi ukholo lwethu seluxega? Hatshi. Cabanga ngomzekeliso lo. Nxa kuqanda kakhulu usizwa umqando ukungena emathanjeni ungabona angani akusoze kwafa kwatshisa. Lanxa kunjalo, ukutshisa kuyabe kuzafika loba sekutheni. Lathi nxa sithwele amagabha avuzayo singabona angani umhlaba omutsha awusoze wafa wafika. Kodwa nxa ukholo lwethu luqinile asisoze sithandabuze ngitsho lakancane ukuthi izithembiso zikaNkulunkulu zizagcwaliseka. (Hubo. 94:3, 14, 15; Heb. 6:17-19) Lokhu kuzasinceda ukuthi siqhubeke siqakathekisa ukukhonza uJehova ukwedlula loba yini. Umsebenzi wokutshumayela lawo uyadinga ukuthi sibe lokholo oluqinileyo. Abantu abanengi babona angathi ‘izindaba ezinhle’ ezimayelana lomhlaba omutsha esiwuthenjiswa nguNkulunkulu yinto engeke yenzakale. (Mat. 24:14; Hez. 33:32) Asifuni ukubalingisela sicine sithandabuza izinto esizifundiswa nguJehova. Yikho kumele siqhubeke siqinisa ukholo lwethu. w23.04 27 ¶6-7; 28 ¶14
UMgqibelo, January 4
Siyakwazi ukuthi sizazithola izinto esizicelayo njengoba siyabe sizicele kuye.—1 Joh. 5:15.
Uyake uzibuze ukuthi uJehova uyayiphendula yini imithandazo yakho? Nxa wake wazibuza umbuzo lo ayisuwe wedwa. Banengi abafowethu labodadewethu asebeke bazibuza wona, ikakhulu nxa bephakathi kwelitshe lembokodo. Kungaba nzima ukuthi lathi sibone indlela uJehova ayabe ephendula ngayo imithandazo yethu ikakhulu nxa siphakathi kohlupho. Kuyini okungenza sibe leqiniso lokuthi uJehova uyayiphendula imithandazo yezinceku zakhe? IMibhalo isenza singathandabuzi ukuthi uJehova uyasithanda kakhulu lokuthi siligugu kuye. (Hag. 2:7; 1 Joh. 4:10) Yikho esithi sithandaze kuye sicela ukuthi asincedise. (1 Phet. 5:6, 7) Uzimisele ukusincedisa ukuthi sihlale singabangane bakhe lokuthi senelise ukulwisana lenhlupho ezisehlelayo. Kulamavesi amanengi eBhayibhilini asitshela ngendlela uJehova ayephendula ngayo imithandazo yabantu bakhe. Ukhona yini omkhumbulayo? w23.05 8 ¶1-4
ISonto, January 5
UMariya wathi: “Umphefumulo wami umemezela ubukhulu bukaJehova.”—Luk. 1:46.
UMariya wayemthanda uJehova. Wayengameleli ukuthi uJosefa kube nguye oqinisa ukholo lwakhe. Wayeyazi kuhle iMibhalo. Wayezinika lesikhathi sokucabangisisa. (Luk. 2:19, 51) Kumele ukuthi uMariya wayeyinkosikazi eyayisenza kuhle ngenxa yokuthi wayengumngane kaJehova. Lalamuhla manengi amakhosikazi azama ukwenza njengoMariya. Ngokwesibonelo udadewethu okuthiwa ngu-Emiko uthi: “Ngingakatshadi ngangilohlelo lwami lokwenza izinto eziphathelane lokukhonza. Kodwa ngathi sengitshadile ngananzelela ukuthi ngasengithembe umkami ukuthi aqinise ukholo lwami ngoba nguye owayesikhulekela futhi nguye owayekhokhela ezintweni eziphathelane lokukhonza. Ngacina nginanzelela ukuthi kumele ngizithwalele umthwalo wami wokuqinisa ubungane bami loJehova. Khathesi sengizinika isikhathi sokuthi ngiqinise ubungane bami loNkulunkulu. Ngiyakhuleka, ngiyabala iBhayibhili futhi ngiyacabangisisa ngalokho engikubalayo.” (Gal. 6:5) Makhosikazi, nxa lingaqhubeka liqinisa ubungane benu loJehova omkenu bazalithanda kakhulu futhi bazahlala belincoma.—Zaga. 31:30. w23.05 22 ¶6
UMvulo, January 6
Ngizalifundisa ukwesaba uJehova.—Hubo. 34:11.
Asizalwa simesaba uJehova kodwa kumele sifunde ukwenza njalo. Okunye okungasinceda ukuthi simesabe yikubuka izinto ezidaliweyo. Ukubona ukuhlakanipha kukaNkulunkulu lamandla akhe lothando lwakhe olukhulu ‘ezintweni azidalayo’ kwenza ukuthi simhloniphe futhi simthande kakhulu. (Rom. 1:20) Okunye okungasinceda ukuthi simesabe uNkulunkulu yikuhlala sithandaza. Ukuthandaza zikhathi zonke kuyasinceda sibemazi ngcono uJehova. Sonke isikhathi nxa sicela ukuthi asinike amandla okuthi siqinisele ebunzimeni siyakhumbula ukuthi ulamandla amakhulu. Nxa sithandaza simbonga ngokuthi wasipha iNdodana yakhe siyakhumbula ukuthi uyasithanda kakhulu. Nxa singathandaza simncenga ukuthi asincedise ngohlupho esiyabe silalo siyakhumbula ukuthi uhlakaniphile. Imithandazo enjalo yenza simhloniphe kakhulu uJehova njalo yenza sizimisele ukungenzi loba yini engaphambanisa ubungane bethu laye. w23.06 15 ¶6-7
OLwesibili, January 7
UJehova nguye osinika imithetho.—Isaya. 33:22.
UJehova ubehlala esinika imithetho ecacileyo. Ngokwesibonelo, iqula elikhokhelayo langesikhathi samaKhristu okuqala lakhuluma ngezinto ezintathu ezinganceda amaKhristu ukuthi ame aqine anganyikinyeki. Okokuqala, kwakumele axwaye izithombe akhonze uJehova kuphela. Okwesibili, alandele umthetho kaJehova omayelana legazi, njalo okwesithathu kwakumele alandele imithetho eseBhayibhilini emayelana lokuziphatha. (Imiseb. 15:28, 29) Lamuhla amaKhristu angatshengisa njani ukuthi ayamlalela uJehova ezintweni lezi ezintathu? Ngokumkhonza langokumlalela. UJehova watshela ama-Israyeli ukuthi ufuna azinikele kuye kuphela. (Dute. 5:6-10) Ngesikhathi uJesu elingwa nguSathane wakwenza kwacaca ukuthi kumele sikhonze uJehova kuphela. (Mat. 4:8-10) Ngakho asikhonzi izithombe. Labantu asibakhonzi njalo asibaphathi angathi ngonkulunkulu kungelani lokuthi ngabafundisi, ngabezombusazwe, zingcitshi zemidlalo loba ezokuzilibazisa. Thina sikhonza uJehova yedwa ngoba “wadala zonke izinto.”—Isam. 4:11. w23.07 14-15 ¶3-4
OLwesithathu, January 8
Ukwesaba uJehova kwenza umuntu abalekele okubi.—Zaga. 16:6.
Umhlaba kaSathane uhlanyiswa yikuziphatha okubi lephonogirafi. (Efe. 4:19) Yikho kumele simesabe uNkulunkulu futhi sifulathele okubi. UZaga isahluko 9 ukhuluma ngabesifazana ababili. Omunye umela ukuhlakanipha, omunye umela ubuthutha. Owesifazana ngamunye unxusa ongelalwazi kumbe ‘ongelangqondo.’ Ngamunye wabo kungani uthi: ‘Buya endlini yami uzokudla.’ (Zaga. 9:1, 4-6) Kodwa okwenzakala emuntwini oya kowesifazana oyisithutha kutshiyene kakhulu lalokho okwenzakala kulowo oya kowesifazana ohlakaniphileyo. Ake sikhangele amazwi akhulunywa ‘ngowesifazana oyisiwula.’ (Zaga. 9:13-18) Umemeza abangelangqondo athi: ‘Buyani ngapha’ sidle izibiliboco. Kwenzakalani kulabo abahambayo? “Indlu yakhe igcwele abafileyo.” Siyaxwayiswa ‘ngowesifazana oxhwalileyo langowesifazana ongaziphathanga.’ Siphinda sitshelwe amazwi athi: “Indlu yakhe ikhokhelela ekufeni.” (Zaga. 2:11-19) KuZaga 5:3-10 siphinda sitshelwe ngomunye ‘owesifazana oxhwalileyo olenyawo ezehlela ekufeni.’ w23.06 21-22 ¶6-7
OLwesine, January 9
Kakwaziwe ngabantu bonke ukuthi lina lingabantu abazwisisayo.—Flp. 4:5.
Abadala kumele babe yisibonelo esihle endabeni yokuba ngabantu abazwisisayo. (1 Thim. 3:2, 3) Ngokwesibonelo, umdala akumelanga akhangelele ukuthi abanye abadala balandele lokho akutshoyo sonke isikhathi ngenxa nje yokuthi nguye omdala ukwedlula bonke. Kumele ananzelele ukuthi umoya ongcwele ungenza ukuthi loba nguphi umdala phakathi kwabo akhulume izinto ezizakwenza ukuthi kwenziwe isinqumo esihle. Nxa kungelasimiso seBhayibhili esephulwayo, abadala abazwisisayo bayazimisela ukulandela lokho okukhethwe ngabanengi kuqula labo, lanxa akade bekufuna kuyabe kutshiyene lalokho osekukhethiwe. Nxa amaKhristu angaba ngabantu abazwisisayo, athola izibusiso ezinengi. Siyazwanana kakhulu labafowethu labodadewethu besekusiba lokuthula ebandleni. Siyabona ubuhle bokuba phakathi kwabantu bakaJehova abamanyeneyo, abalobuntu obutshiyeneyo lamasiko atshiyeneyo. Kanti njalo okuqakatheke kakhulu yikuthi siyasuthiseka ngokwazi ukuthi silingisela uJehova uNkulunkulu wethu ozwisisayo. w23.07 25 ¶16-17
OLwesihlanu, January 10
Abaqedisisayo bazazwisisa.—Dan. 12:10.
UDanyeli wayengaphongubala nje iziphrofetho, wayezitaditsha ehlose ukuthola iqiniso. Wayethobekile, ekwazi ukuthi nxa angahlala eseduze loJehova futhi elalela imithetho yakhe, uJehova wayezamncedisa ukuthi azwisise. (Dan. 2:27, 28) Wayetshengisa ukuthi wayethobekile ngoba wayecela ukuthi uJehova amncedise. (Dan. 2:18) Kanti njalo uDanyeli wayechwayisisa, eyihlolisisa iMibhalo eyayiphefumulelwe eyayikhona ngalesosikhathi. (Jer. 25:11, 12; Dan. 9:2) Ungamlingisela njani uDanyeli? Cabangisisa ngalokho okuhlosileyo. Nxa utaditsha iziphrofetho eziseBhayibhilini uyabe uhlose ukwazi iqiniso yini? Nxa kunjalo, uJehova uzakuncedisa. (Joh. 4:23, 24; 14:16, 17) Abanye bayabe befuna ukuthola ubufakazi bokusekela umbono wabo wokuthi iBhayibhili kaliphefumulelwanga nguNkulunkulu. Lokhu bakwenza befuna ukuthola isizatho sokuzifakela eyabo imithetho yokuthi kuyini okulungileyo loba okungalunganga besebeziphilela umathanda. Kodwa thina kumele sitaditshe iziphrofetho eziseBhayibhilini silezinhloso ezinhle. w23.08 9 ¶7-8
UMgqibelo, January 11
Nxa ungadana . . . , amandla akho azakuba mancane.—Zaga. 24:10.
Nxa singaziqathanisa labanye singazithwalisa nzima sesifuna ukwenza izinto ezingaphezu kwamandla ethu. (Gal. 6:4) Ukwenza njalo kungenza sibe lomona besesiqala ukuncintisana labo. (Gal. 5:26) Nxa singafuna ukwenza okwenziwa ngabanye singacina sesidonsa nzima futhi sesisenza izinto ezingavumelani lezimo zethu. IBhayibhili lithi “nxa okukhangelelwe ngumuntu kuphuza, inhliziyo iyagula.” Pho kubuhlungu kangakanani ukukhangelela into esingasoze safa senelisa ukuyenza! (Zaga. 13:12) Ukwenza njalo kungasiqeda amandla sicine sisehlisa ijubane esigijima ngalo emncintiswaneni wokuphila. Ungafuni ukwenza izinto ezinengi ukwedlula lezo uJehova akhangelele ukuthi uzenze. Kakhangelelanga ukuthi wenze okungaphezu kwamandla akho. (2 Khor. 8:12) Qiniseka ukuthi uJehova kaqathanisi lokho okwenzayo lalokho okwenziwa ngabanye. (Mat. 25:20-23) Uyakuqakathekisa lokho omenzela khona ngenhliziyo yakho yonke, uyakuqakathekisa lokuthembeka kwakho lokuqinisela kwakho. w23.08 29 ¶10-11
ISonto, January 12
Sekumele ngife yini ngibulawa yikoma?—Abahlu. 15:18.
UJehova waphendula umthandazo kaSamsoni ngokumnika amanzi ngendlela eyisimangaliso. USamsoni wathi esewanathile “wezwa eselamandla futhi.” (Abahlu. 15:19) Kukhanya amanzi la ayelokhu egeleza ngesikhathi umphrofethi uSamuyeli ephefumulelwa ukuthi abhale ibhuku laBahluleli futhi kwasekudlule iminyaka eminengi ephuma. Kumele ukuthi ama-Israyeli ayesithi nxa ebona amanzi lawo egeleza akhumbule ukuthi nxa engathembela kuJehova wayezawancedisa ngezikhathi zobunzima. Lathi kumele sithembele kuJehova, sicele ukuthi asincedise kungelani lokuthi silaziphi iziphiwo kumbe ukuthi kuyini esenelisa ukukwenza loba ukuthi kuyini esesiphumelele ukukwenza. Kumele sithobeke sivume ukuthi ukuthembela kuJehova yikho kodwa okungasenza siphumelele. USamsoni wezwa eselamandla ngemva kokunatha amanzi ayewaphiwe nguJehova. Lathi sizahlala siqinile ekukhonzeni nxa singakusebenzisa konke uJehova asinika khona.—Mat. 11:28. w23.09 4 ¶8-10
UMvulo, January 13
Impendulo epholileyo iyalwehlisa ulaka, kodwa amazwi ahlabayo avusa ulaka.—Zaga. 15:1.
Singenzani ukuze sihlale simnene nxa abantu besihlasela, mhlawumbe bekhuluma kubi ngoJehova loba bechothoza iBhayibhili? Kumele sikhuleke sicele umoya ongcwele kaNkulunkulu kanye lokuhlakanipha okuzasinceda siphendule kuhle. Singenzani nxa singananzelela ukuthi asiphendulanga ngendlela enhle? Singaphinda sikhuleke besesicabangisisa ngokuthi ngesikhathi esilandelayo singaphendula njani ngcono. UJehova uzasinika umoya wakhe ongcwele ozasinceda ukuthi sizibambe futhi siqhubeke simnene. IBhayibhili lilamavesi amanengi angasinceda ukuthi sizibambe futhi siphendule kuhle nxa abantu bephikisa lokho esikukholwayo. Umoya ongcwele kaNkulunkulu ungasinceda ukuthi siwakhumbule amavesi lawo. (Joh. 14:26) Ngokwesibonelo, izimiso ezisebhukwini leZaga zingasinceda ukuthi sihlale simnene. (Zaga. 15:18) Ibhuku leli liphinda libe lamavesi atshengisa ubuhle bokuzibamba nxa siphakathi kobunzima.—Zaga. 10:19; 17:27; 21:23; 25:15. w23.09 15 ¶6-7
OLwesibili, January 14
Ngifuna ukuhlala ngilikhumbuza izinto lezi.—2 Phet. 1:12.
Umphostoli uPhetro wayekwazi ukuthi kwasekuseduze ukuthi afe futhi wayesekhonze ethembekile okwamatshumi eminyaka. Ngalesosikhathi wayehambe loJesu, waqalisa ukutshumayeza abantu bezinye izizwe futhi waba lilunga lequla elikhokhelayo. Kodwa le ayisiyo yodwa imisebenzi eyenziwa nguPhetro. Ngabo-62 kusiya kubo-64 C.E. esezakufa, waphefumulelwa ukuthi abhale incwadi ezimbili eziseBhayibhilini ezibizwa ngokuthi Eyokuqala ekaPhetro leYesibili ekaPhetro. (2 Phet. 1:13-15) UPhetro wabhala incwadi zakhe ngesikhathi abafowabo labodadewabo ‘behlupheka ngenxa yezilingo ezitshiyeneyo.’ (1 Phet. 1:6) Kwakulabantu abasebezama ukuletha izimfundiso zamanga kanye lokuziphatha okulihlazo ebandleni. (2 Phet. 2:1, 2, 14) AmaKhristu ayehlala eJerusalema ayesezabona “ukuphela kwezinto zonke,” okutsho ukubhujiswa kwedolobho lelo ngamabutho eRoma lokuqedwa komumo wezinto wamaJuda. (1 Phet. 4:7) Akuthandabuzwa ukuthi incwadi zikaPhetro zanceda amaKhristu abona ukuthi ayengenzani ukuze aqinisele phakathi kwenhlupho ayelazo lokuthi alungiselele inhlupho ayezaba lazo esikhathini esizayo. w23.09 26 ¶1-2
OLwesithathu, January 15
[UKhristu] wafunda ukulalela ngokudlula phakathi kwenhlupho.—Heb. 5:8.
NjengoJesu izikhathi ezinengi lathi ubunzima esidlula kubo bujayele ukusinceda sifunde ukulalela. Ngokwesibonelo umkhuhlane weCOVID-19 wathi usanda kuqalisa satshelwa ukuthi siyekele ukuhlangana emaWolu oMbuso lokutshumayela endlini ngendlu. Kwaba lula yini ukuthi ulalele kumbe kwakunzima? Kuhle ukuthi walalela futhi lokhu kwakuvikela, kwakumanyanisa labafowenu labodadewenu njalo kwathokozisa loJehova. Sonke sesizimisele ukulalela loba yini esizayitshelwa ngesikhathi sokuhlupheka okukhulu. Ngalesosikhathi ukulalela yikho okuzakwenza sisinde. (Jobe. 36:11) Kodwa isizatho esiqakatheke ukwedlula zonke esenza silalele yikuthi siyamthanda uJehova futhi sifuna ukumthokozisa. (1 Joh. 5:3) Ngeke senelise ukumbhadala uJehova ngenxa yazo zonke izinto ezinhle asenzele zona. (Hubo. 116:12) Kodwa esingakwenza yikumlalela lokulalela labo abanike amandla phezu kwethu. Nxa singalalela siyabe sitshengisa ukuthi sihlakaniphile. Kanti njalo nxa sihlakaniphile siyabe sisenza ukuthi inhliziyo kaJehova ithokoze.—Zaga. 27:11. w23.10 11 ¶18-19
OLwesine, January 16
Khonzani lowo owenza izulu, lomhlaba.—Isam. 14:7.
Nxa ingilosi ibingafika ikhulume lawe ubungakulalela yini ekutshoyo? Lamuhla ingilosi ikhuluma lazo “zonke izizwe, lezizwana, lezindimi kanye labantu.” Ithini? Ithi: ‘Mesabeni uNkulunkulu limnike inkazimulo. Khonzani lowo owenza izulu, lomhlaba.’ (Isam. 14:6, 7) UJehova nguye yedwa uNkulunkulu weqiniso njalo kumele akhonzwe ngabantu bonke. Siyambonga kakhulu ngoba usinike ithuba eliligugu lokumkhonza ethempelini lakhe elikhulu. Liyini ithempeli likaJehova njalo kuyini okungasinceda sizwisise konke okuphathelane lalo? Ithempeli likaJehova ayisiso sakhiwo, luhlelo lukaJehova lokukhonza kweqiniso olusekelwe enhlawulweni kaJesu. Umphostoli uPhawuli wachasisa okunengi ngohlelo lolu encwadini ayibhalela amaKhristu angamaHebheru ayehlala eJudiya. w23.10 24 ¶1-2
OLwesihlanu, January 17
“Lokhu akusoze kwenzakale ngebutho lempi kumbe ngamandla abantu, kodwa kuzakwenzakala ngomoya wami,” kutsho uJehova.—Zak. 4:6.
Ngo-522 B.C.E., izitha zamaJuda zaphumelela ukwenza ukuthi umsebenzi wokwakha kutsha ithempeli likaJehova umiswe. UZakhariya waqinisekisa amaJuda ukuthi uJehova wayezasebenzisa umoya wakhe ongcwele ukuthi awancede aqhubeke ngomsebenzi lanxa ayephakathi kobunzima. Ngo-520 B.C.E., iNkosi uDariyu yathi umsebenzi wokwakha ithempeli uqhubekele phambili. Yaphinda yabanika lemali njalo yathi iziphathamandla zibancedise. (Ezra. 6:1, 6-10) UJehova wathembisa abantu bakhe ukuthi wayezabasekela nxa bangaqakathekisa umsebenzi wokwakha kutsha ithempeli. (Hag. 1:8, 13, 14; Zak. 1:3, 16) AmaJuda athi esekhuthazwe ngabaphrofethi, awuqalisa umsebenzi wokwakha ithempeli ngo-520 B.C.E., futhi awuqeda kungakedluli iminyaka emihlanu. UJehova wawasekela amaJuda la ngoba ayekuqakathekisa ukwenza intando kaNkulunkulu lanxa ayesebunzimeni. Lokho kwenza akhonza uJehova ethokoza.—Ezra. 6:14-16, 22. w23.11 15 ¶6-7
UMgqibelo, January 18
U-Abrahama unguyise walabo . . . abalokholo olunjengolwakhe.—Rom. 4:12.
Abantu abanengi bayakwazi ukuthi eBhayibhilini kulomuntu okuthiwa ngu-Abrahama, kodwa kulutshwana abakwaziyo ngaye. Lanxa kunjalo, wena kunengi okwaziyo ngaye. Ngokwesibonelo, uyakwazi ukuthi iBhayibhili lithi u-Abrahama “nguyise wabo bonke abalokholo.” (Rom. 4:11) Mhlawumbe uyake uzibuze umbuzo lo, ‘Ngingenelisa yini ukuba lokholo oluqinileyo njengo-Abrahama?’ Ye ungenelisa. Okunye okuzasinceda ukuthi sibe lokholo olunjengoluka-Abrahama yikufunda ngaye. U-Abrahama wayekwenza lokho uNkulunkulu ayemtshela khona. Wasuka elizweni lakibo wayahlala endaweni ekhatshana. Wahlala ematendeni okweminyaka eminengi njalo kazange ayale ukwenza umnikelo ngendodana yakhe ayeyithanda, u-Isaka. U-Abrahama wavuma ukwenza izinto zonke lezi ngoba wayelokholo oluqinileyo kuJehova. Ukholo luka-Abrahama lalokho akwenzayo kwamthokozisa uNkulunkulu, wasemenza waba ngumngane wakhe. (Jak. 2:22, 23) UJehova ufuna ukuthi sonke, kugoqele lawe senze izinto ezimthokozisayo futhi sibe ngabangane bakhe. Yikho waphefumulela abalobi beBhayibhili, uPhawuli loJakhobe ukuthi babhale ngalokho okwenziwa ngu-Abrahama. w23.12 2 ¶1-2
ISonto, January 19
Wonke umuntu kumele aphangise ukulalela, aphuze ukukhuluma.—Jak. 1:19.
Bodade, fundani ukukhuluma kuhle labanye. Kuqakathekile ukuthi amaKhristu enelise ukukhuluma kuhle labanye. Umfundi uJakhobe wasinika iseluleko esihle endabeni le ngesikhathi esitsho amazwi asembhalweni walamuhla. Ungalalelisisa nxa abanye bekhuluma uyabe utshengisa ukuthi ‘ulesisa’ sibili. (1 Phet. 3:8) Nxa ungazwisisi indlela omunye umuntu azizwa ngayo loba lokho akutshoyo, zama ukumbuza imibuzo ezakunceda ukuthi uzwisise kodwa ungajahi ukukhuluma, qala ucabange. (Zaga. 15:28, amabala ngaphansi) Zibuze: ‘Engifuna ukukukhuluma kuliqiniso futhi kuyakhuthaza yini? Kuyatshengisa ukuthi ngiyamhlonipha futhi ngiyamthanda yini?’ Funda kubodadewethu abakwazi ukukhuluma kuhle labanye ubusubalingisela. (Zaga. 31:26) Nanzelela indlela okhuluma ngayo labanye. Nxa ungafunda ukukhuluma kuhle uzaba labangane futhi uhlalisane labanye ngokuthula. w23.12 21 ¶12
UMvulo, January 20
Loba ngubani ozehlukanisa labanye . . . uyakwala konke ukuhlakanipha okuncedayo.—Zaga. 18:1.
Lamuhla uJehova angasebenzisa imuli, abangane kumbe abadala bebandla ukuze basisekele. Kodwa nxa kulento esikhathazayo kwezinye izikhathi siyabe singafuni ukuba sebantwini futhi kujayelekile ukuthi umuntu azizwe njalo. Manje singenzani ukuze uJehova asincedise? Zama ngamandla ukuthi ungazehlukanisi labanye. Nxa singazehlukanisa labanye sicina sicabanga ngathi lenhlupho zethu kuphela, singasabi lendaba labanye. Lokhu kungenza kube nzima ukuthi senze izinqumo ezinhle. Khona akukubi ukuthi sifune ukuba sodwa ikakhulu nxa kulento esithwalise nzima. Kodwa nxa singazehlukanisa labanye okwesikhathi eside singacina singasalutholanga usizo ebesingaluphiwa nguJehova esebenzisa abanye. Yikho vuma ukuncediswa ngabemuli yakho labangane kanye labadala bebandla. Nanzelela ukuthi uJehova usebenzisa bona ukuze akusekele.—Zaga. 17:17; Isaya. 32:1, 2. w24.01 24 ¶12-13
OLwesibili, January 21
Akumelanga aphuce ikhanda lakhe ngereza.—Nani. 6:5.
AmaNaziri ayefunga ukuthi ayengasoze agele inwele zawo. Lokho kwakutshengisa ukuthi ayazehlisa kuJehova. Kuyadanisa ukuthi esizweni sako-Israyeli kulezikhathi lapho abantu ababengawaqakathekisi khona amaNaziri futhi bengawasekeli. Ngezinye izikhathi kwakungabe kudinga isibindi ukuthi umNaziri agcine isifungo sakhe futhi azimisele ukungafanani labanye. (Amos. 2:12) Kasifanani labantu bomhlaba lo ngoba sikhetha ukwenza intando kaJehova. Emsebenzini kumbe esikolo kumele sibe lesibindi ukuze sitshele abanye ukuthi singoFakazi bakaJehova. Njengoba abantu bomhlaba lo beqhubeka besiba babi kakhulu, kufanele ukuthi kuzabe kulokhu kusiba nzima ukuthi silandele izimiso eziseBhayibhilini futhi sitshele abanye izindaba ezinhle. (2 Thim. 1:8; 3:13) Kodwa hlala ukhumbula ukuthi siyabe ‘sithokozisa inhliziyo [kaJehova]’ nxa sisiba lesibindi sokwenza okutshiyene lalokho okwenziwa ngabantu abangamkhonziyo.—Zaga. 27:11; Mal. 3:18. w24.02 16 ¶7; 17 ¶9
OLwesithathu, January 22
Yamukelanani.—Rom. 15:7.
Ibandla leRoma lalilabantu ababetshiyene. Phakathi kwabo kwakulamaJuda ayekhule etshelwa ukuthi kumele alalele uMthetho kaMosi kuphinde kube labezizweni ababekhuliswe ngezindlela ezitshiyeneyo. Kungenzakala ukuthi amanye amaKhristu ayeyizigqili, amanye ekhululekile. Kanti njalo amanye kungenzakala ayelezigqili. AmaKhristu la ayetshiyene kangaka ayengenzani ukuze atshengise ukuthi ayathandana? Umphostoli uPhawuli wawakhuthaza ukuthi ‘ayamukelane.’ Wayesitshoni? Ibala elithi “yamukelanani” litsho ukwamukela umuntu ngezandla zombili kumbe ngomusa, kungaba semzini wakho loba ukuthi abe ngumngane wakho. Ngokwesibonelo uPhawuli watshela uFilimoni ukuthi amukele u-Onesimu isigqili esasibalekile wathi: “Mamukele ngazo zombili.” (Filim. 17) Kanti njalo uPrisila lo-Akhwila ‘bathatha’ u-Apholo bamncedisa lanxa wayengakwazi okunengi ngokholo lwamaKhristu njengabo. (Imiseb. 18:26) AmaKhristu la ayetshiyene sibili kodwa kawazange avume ukuthi lokho kuwenze angasazwanani, aqhubeka ephathana kuhle. w23.07 6 ¶13
OLwesine, January 23
Ngizagcwalisa izifungo zami kuJehova.—Hubo. 116:14.
Isizatho esikhulu esenza umuntu azinikele kuJehova yikumthanda. Uthando lolu awuphonguluzwa ngaphakathi nje kodwa lusekelwe ‘olwazini oluqondileyo kanye lasekuzwisiseni okuphiwa ngumoya kaNkulunkulu.’ (Kol. 1:9) Uyabe usumthanda kakhulu uJehova ngoba uyabe usufunde okunengi ngaye futhi usumazi kuhle. Ukufunda iBhayibhili kuyabe sekukuncede wazwisisa ukuthi (1) uJehova ukhona sibili, (2) lokuthi iBhayibhili liLizwi lakhe eliphefumulelweyo (3) kanye lokuthi usebenzisa inhlanganiso yakhe ukuze enze akuhlosileyo. Labo abazinikela kuJehova kumele babe sebezazi imfundiso eziqakathekileyo eziseLizwini lakhe. Kumele babe sebephila belandela izimiso ezikulo njalo besenza konke okusemandleni abo ukuthi batshele abanye lokho abayabe sebekufundile. (Mat. 28:19, 20) Bayabe sebemthanda kakhulu uJehova futhi sebekufuna ngenhliziyo yonke ukukhonza yena yedwa. Lawe uzizwa njalo yini? w24.03 4-5 ¶6-8
OLwesihlanu, January 24
Bazakuba nyamanye.—Gen. 2:24.
U-Abhigeli wayetshade loNabhali futhi iBhayibhili lithi uNabhali wayelesihluku futhi elemikhuba emibi. (1 Sam. 25:3) Kumele ukuthi kwakunzima ukuthi u-Abhigeli ahlale lendoda enjalo. U-Abhigeli wake walithola yini ithuba lokuthi atshiye umendo wakhe? Ye walithola ngesikhathi uDavida owayezakuba yinkosi yako-Israyeli efuna ukubulala umkakhe uNabhali ngenxa yokuthi wayemthethisile yena kanye lamadoda ayehamba lawo. (1 Sam. 25:9-13) U-Abhigeli wayengabaleka ayekele uDavida ayenze ayekucabanga kodwa yena wahamba wayamncenga ukuthi angambulali uNabhali. (1 Sam. 25:23-27) Kungani wenza njalo? U-Abhigeli wayemthanda uJehova futhi wayeyilandela imithetho yakhe okumele ilandelwe ngabatshadileyo. Wayekwazi ukuthi umtshado ungcwele emehlweni kaJehova. Akuthandabuzwa ukuthi wenza konke okusemandleni akhe ukuthi asindise imuli yakhe kanye lomkakhe ngenxa yokuthi wayefuna ukuthokozisa uJehova. Kazange apholise amaseko kodwa wahle waphangisa ukuvimbela uDavida ukuthi angambulali uNabhali. w24.03 16-17 ¶9-10
UMgqibelo, January 25
[Ngizakhuluma] amazwi aliqinisayo.—Jobe. 16:5.
Ebandleni lakho bakhona yini abazama ukuphila bengelazinto ezinenginengi ukuze benze okunengi ekukhonzeni uJehova? Bakhona yini abasakhulayo obaziyo ababa lesibindi sokwenza okutshiyene lokwenziwa ngabanye esikolo lanxa lokho kungaba nzima? Bakhona yini abanye abenza konke okusemandleni abo ukuthi baqhubeke bethembekile lanxa bethwaliswe nzima ezimulini zabo? Asizimiseleni ukwenza konke esingakwenza ukuze sibakhuthaze futhi sibatshele ukuthi siyababonga ngokuthi bayazidela lokuthi balesibindi. (Filim. 4, 5, 7) UJehova kathandabuzi ukuthi siyafuna ukumthokozisa lokuthi sizimisele ukuzidela ukuze sigcine isifungo sethu sokuzinikela kuye. Utshengisa ukuthi uyasihlonipha ngokusivumela ukuthi sizikhethele indlela esingatshengisa ngayo ukuthi siyamthanda. (Zaga. 23:15, 16) Kwangathi singazimisela ukuqhubeka sikhonza uJehova, simnika okuhle kakhulu esilakho. w24.02 18 ¶14; 19 ¶16
ISonto, January 26
Wahamba esenza okuhle kulo lonke ilizwe futhi esilisa.—Imiseb. 10:38.
Umnyaka ka-29 C.E., ususiyaphela futhi uJesu usanda kuqalisa inkonzo yakhe. UJesu lonina uMariya banxuswe edilini lomtshado eKhana. UMariya kukhanya angani uyancedisa njengoba kulidili lomtshado. Idili lomtshado lithi lisaqhubeka iwayini liphele. UMariya uhle atshele indodana yakhe athi: “Abaselawayini.” (Joh. 2:1-3) UJesu wenzani ngalokhu? Utshintsha amanzi abe ‘liwayini elimnandi.’ (Joh. 2:9, 10) UJesu wenza izimangaliso ezinengi kakhulu ngesikhathi esenza inkonzo yakhe. Izimangaliso ezenziwa nguJesu zanceda abantu abanengi kakhulu. Ngokwesibonelo, wake wapha amadoda angu-5 000 ukudla futhi ngelinye ilanga wanika amadoda angu-4 000 ukudla. Nxa sekubalwa abantwana labomama ababekhona ngalawomalanga inani lelo lingedlula 27 000. (Mat. 14:15-21; 15:32-38) Ngesikhathi esenza izimangaliso lezo, waphinda welapha labanengi ababegula.—Mat. 14:14; 15:30, 31. w23.04 2 ¶1-2
UMvulo, January 27
Mina Jehova, uNkulunkulu wakho, ngibambe isandla sakho sokudla, ngithi kuwe, “Ungesabi. Ngizakunceda.”—Isaya. 41:13.
Nxa sisanda kwehlelwa yibunzima kungaba lamalanga lapho esiyabe sizizwa singelamandla futhi sikhathazekile. Njengo-Elija, lathi singaswela amandla okuvuka sizwe kusithi silale kuphela. (1 Amakho. 19:5-7) Singadinga ukuncediswa ukuze siqhubeke sikhonza uJehova. Nxa siphakathi kobunzima uJehova uyasiqinisekisa ngamazwi asembhalweni walamuhla ukuthi uzasincedisa. INkosi uDavida yakubona ukuthi uJehova wayeyincedisa. Ngesikhathi iphakathi kobunzima, lezitha ziyihlasela yathi kuJehova: “Isandla sakho sokudla siyangisekela.” (Hubo. 18:35) Izikhathi ezinengi uJehova usebenzisa abanye ukuthi basincedise. Ngokwesibonelo, ngesikhathi uDavida esebunzimeni umngane wakhe uJonathani wamvakatshela wafika wamqinisa futhi wamkhuthaza. (1 Sam. 23:16, 17) UJehova waphinda wasebenzisa u-Elisha ukuthi ancede u-Elija.—1 Amakho. 19:16, 21; 2 Amakho. 2:2. w24.01 23-24 ¶10-12
OLwesibili, January 28
UJehova nguye onika ukuhlakanipha; emlonyeni wakhe kuphuma ulwazi lokuqedisisa.—Zaga. 2:6.
UJehova uNkulunkulu ophanayo usipha izinto ezinengi. Lokho kukhanya ngalokho esikwenzelwa ngowesifazana okukhulunywa ngaye kuZaga 9 omela “ukuhlakanipha kweqiniso.” IBhayibhili lisitshela ukuthi owesifazana lo useqedile ukulungisa inyama, uselihlanganisile iwayini njalo usebeke ukudla etafuleni yakhe endlini yakhe. (Zaga. 9:2) Kuvesi 4 lo-5 “ukuhlakanipha kutshela lowo ongelangqondo ukuthi: ‘Woza uzokudla isinkwa sami.’” Kungani kumele siye endlini yokuhlakanipha kweqiniso besesisidla ukudla okusipha khona? UJehova ufuna abantwabakhe bahlakaniphe futhi bavikeleke. Kafuni ukuthi siyifunde ivaliwe ngokwenza ezinto ezizasilimaza futhi ezizasenza sizisole, yikho ‘egcinela abathembekileyo ukuhlakanipha okuncedayo.’ (Zaga. 2:7) Nxa singamesaba uJehova sizakwenza izinto ezimthokozisayo. Sizalalela izeluleko zakhe ezilokuhlakanipha futhi nxa singazisebenzisa ekuphileni kwethu sizathokoza.—Jak. 1:25. w23.06 23 ¶14-15
OLwesithathu, January 29
UNkulunkulu kayisuye ongalunganga ukuthi usengaze awukhohlwe umsebenzi wenu.—Heb. 6:10.
Lanxa kulezinto esingenelisi ukuzenzela uJehova ngenxa yezizatho ezitshiyeneyo, singaba leqiniso lokuthi uJehova uyakuqakathekisa konke esimenzela khona ngenhliziyo yonke ukuze simthokozise. Sikwazi njani lokho? Ngensuku zikaZakhariya uJehova watshela umphrofethi lo ukuthi enze umqhele ngegolide langesiliva okwakuthunyezwe ngamaJuda ayesele eBhabhiloni. (Zak. 6:11) “Umqhele” lo wawuzakwenza ukuthi iminikelo ababeyenze ngenhliziyo yonke ihlale ‘ikhunjulwa.’ (Zak. 6:14) Lokhu kwenza siqiniseke ukuthi uJehova ngeke akukhohlwe esimenzela khona ngenhliziyo yonke ukuze simkhonze lanxa siyabe sisebunzimeni. Asithandabuzi ukuthi ensukwini lezi zokucina sizahlangana lobunzima, futhi ngokuhamba kwesikhathi kungenzakala ukuthi izinto zibe zimbi kakhulu. (2 Thim. 3:1, 13) Lanxa kunjalo, akumelanga sikhathazeke kakhulu ngokuzakwenzakala. Kumele sihlale sikhumbula amazwi kaJehova awatshela abantu bakhe ngensuku zikaHagayi athi: ‘Ngilani, lingesabi.’ (Hag. 2:4, 5) Ngakho singaqiniseka ukuthi uJehova uzakuba lathi asincedise nxa sisenza konke okusemandleni ethu ukuthi senze intando yakhe. w23.11 19 ¶20-21
OLwesine, January 30
Ngingumuntu oyisoni.—Luk. 5:8.
UJehova wayengenza ukuthi amaphutha kamphostoli uPhetro angabhalwa eBhayibhilini kodwa abhalwa ukuze sifunde kuwo. (2 Thim. 3:16, 17) Ukufunda ngendoda le eyayisenza amaphutha njengathi futhi ilokunengi okwakumele ilwisane lakho, kuzasinceda sibone ukuthi uJehova kakhangelelanga ukuthi singaphambanisi. Ufuna singakhalali kodwa siqhubeke sizama ukwenza okuhle lanxa siphambanisa. Kungani kumele siphikelele singakhalali? Ngoba singabona angathi sesikunqobile okubi ebesilwisana lakho kodwa siqabuke sesikwenzile futhi. Lanxa kunjalo asikhalali siyaqhubeka sizama ukwenza okuhle. Sonke siyake sikhulume kumbe senze izinto esicina sizisola ngazo. Kodwa nxa singakhalali uJehova uzasinceda ukuthi siqhubeke sizama. (1 Phet. 5:10) Lanxa uPhetro wayephambanisa, uJesu waba lesihawu kuye. Lokhu kuyasikhuthaza ukuthi lathi singakhalali ukukhonza uJehova. w23.09 20-21 ¶2-3
OLwesihlanu, January 31
Nkosi, aluba ubukhona ngabe umfowethu kafanga.—Joh. 11:21.
UJesu ubengamelapha sibili uLazaro, njengoba uMatha watsho ngamazwi asembhalweni walamuhla. Kodwa kulokunye okumangalisayo uJesu afuna ukukwenza. Uthembisa uMatha athi: “Umfowenu uzavuka.” Uphinda athi: “Ngiyikuvuka kwabafileyo lokuphila.” (Joh. 11:23, 25) UNkulunkulu umnike amandla okuvusa abantu abafileyo. UJesu wayeke wavusa inkazana encane eyayisanda kufa. Wake wavusa lelinye ijaha njalo kukhanya walivusa ngelanga elalife ngalo. (Luk. 7:11-15; 8:49-55) Kodwa wayengamvusa yini umuntu owayeselamalanga amane efile futhi lomzimba wakhe usuqalisile ukubola? Khathesi kuphuma uMariya omunye udadewabo kaLazaro esiyahlangabeza uJesu. Laye uphinda amazwi akhulunywe ngudadewabo athi: “Nkosi, aluba ubulapha ngabe umfowethu kafanga.” (Joh. 11:32) UJesu uthi ebona uMariya labanye ababelaye bekhala, azwe ubuhlungu. UJesu uyabazwela abangane bakhe laye acine esekhala. Uyazwisisa sibili ukuthi ukufelwa ngumuntu omthandayo kubuhlungu kakhulu. Ngakho sekumphuzele ukuthi aqede lokho okwenza bakhale! w23.04 10-11 ¶12-13