ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI seWatchtower
ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI
seWatchtower
Ndebele (Zimbabwe)
  • IBHAYIBHILI
  • AMABHUKU
  • IMIHLANGANO YEBANDLA
  • es25 kk. 26-36
  • March

Akulavidiyo yalokho okukhethileyo.

Uxolo, sehlulekile ukudlala ividiyo oyidingayo.

  • March
  • Ukuhlola IMibhalo Nsuku Zonke—2025
  • Izihlokwana
  • UMgqibelo, March 1
  • ISonto, March 2
  • UMvulo, March 3
  • OLwesibili, March 4
  • OLwesithathu, March 5
  • OLwesine, March 6
  • OLwesihlanu, March 7
  • UMgqibelo, March 8
  • ISonto, March 9
  • UMvulo, March 10
  • OLwesibili, March 11
  • OLwesithathu, March 12
  • OLwesine, March 13
  • OLwesihlanu, March 14
  • UMgqibelo, March 15
  • ISonto, March 16
  • UMvulo, March 17
  • OLwesibili, March 18
  • OLwesithathu, March 19
  • OLwesine, March 20
  • OLwesihlanu, March 21
  • UMgqibelo, March 22
  • ISonto, March 23
  • UMvulo, March 24
  • OLwesibili, March 25
  • OLwesithathu, March 26
  • OLwesine, March 27
  • OLwesihlanu, March 28
  • UMgqibelo, March 29
  • ISonto, March 30
  • UMvulo, March 31
Ukuhlola IMibhalo Nsuku Zonke—2025
es25 kk. 26-36

March

UMgqibelo, March 1

Ithemba alisidanisi.—Rom. 5:5.

Umhlaba omutsha awukafiki sibili. Kodwa kulezinye izinto ezikhona khathesi ezazingekho kuqala ngokwesibonelo izinkanyezi, izihlahla, izinyamazana kanye labantu. Akulamuntu ongathandabuza ukuthi izinto lezi zikhona lanxa kwakulesikhathi ezazingekho khona. Zikhona ngenxa nje yokuthi uJehova wazidala. (Gen. 1:​1, 26, 27) UNkulunkulu wethu usithembisa lokuthi uzaletha umhlaba omutsha futhi uzasigcwalisa lesosithembiso. Emhlabeni omutsha abantu bazakholisa impilo engapheliyo beqine saka. Ngesikhathi sikaNkulunkulu asibekileyo, umhlaba omutsha uzakuba khona njengoba nje ezinye izinto wazidala zaba khona. (Isaya. 65:17; Isam. 21:​3, 4) Okwakhathesi yenza konke ongakwenza ukuze uqinise ukholo lwakho. Hlala umbonga uJehova ngenxa yenhlawulo. Nakana ngamandla kaJehova. Hlala usenza izinto ezikusondeza kuNkulunkulu. Ungenza njalo, uzaba phakathi kwalabo “abathola ilifa lezithembiso ngokuba lokholo langokubekezela.”—Heb. 6:​11, 12. w23.04 31 ¶18-19

ISonto, March 2

Angikutshelanga yini ukuthi nxa ukholwa uzabona inkazimulo kaNkulunkulu?—Joh. 11:40.

UJesu ukhangela ezulwini abesethandaza abantu bemlalele. Ufuna abantu badumise uJehova ngalokho asezakwenza. Ngemva kwalokho uyamemeza athi: “Lazaro, phuma!” (Joh. 11:43) Lakanye uLazaro aphume ethuneni! UJesu wenze isimanga abantu abakade bengasicabangeli. Indaba le yenza singathandabuzi ngitsho lakancane ukuthi abafileyo bazavuswa. Kungani sisitsho njalo? Khumbula ukuthi uJesu wathembisa uMatha wathi: “Umfowenu uzavuka.” (Joh. 11:23) NjengoYise, uJesu laye uyafuna sibili ukuvusa abantu abafileyo futhi ulawo amandla okukwenza. Ukukhala kukaJesu kusifundisa ukuthi ulesifiso esikhulu sokubavusa lokususa ubuhlungu obuzwiwa ngabantu nxa befelwe. Ukuphuma kukaLazaro ethuneni kwatshengisa ukuthi uJesu ulawo amandla okuvusa abafileyo. Khumbula lokuthi uJesu wathini kuMatha emazwini asembhalweni walamuhla. Silazo sibili izizatho zokusikholwa isithembiso sikaNkulunkulu sokuthi uzabavusa abantu abafileyo. w23.04 11-12 ¶15-16

UMvulo, March 3

UJehova useduze labantu bonke abambizayo, useduze labo bonke abambiza ngeqiniso.—Hubo. 145:18.

Nxa singaqhubeka sizwisisa intando kaNkulunkulu singabona ukuthi sekumele sitshintshe lokho esikuthandazelayo. Kumele sikhumbule ukuthi uJehova ulenhloso yakhe futhi uzayigcwalisa ngesikhathi sakhe asikhethileyo. Uthembisa ukuqeda du zonke inhlupho ezisithwalise amagabha avuzayo, ezinjengezingozi zemvelo, ukugula lokufa. Uzakwenza konke akuhlosileyo esebenzisa uMbuso wakhe. (Dan. 2:44; Isam. 21:​3, 4) Kodwa okwakhathesi usavumela ukuthi uSathane abuse umhlaba. (Joh. 12:31; Isam. 12:9) Aluba uJehova ubengaqeda inhlupho zabantu khathesi, bekungakhanya angani uSathane uyenelisa ukubusa kuhle. Kodwa njengoba sisalindele ukuthi uJehova agcwalise izithembiso zakhe, sekusitsho yini ukuthi kasincedisi nxa silenhlupho? UJehova uyasincedisa. w23.05 8 ¶4; 9-10 ¶7-8

OLwesibili, March 4

Likwazi ukuthi kumele limphendule njani umuntu ngamunye.—Kol. 4:6.

Singenzani ukuze sincedise abanye ukuthi babe khona eSikhumbuzweni futhi bafunde okunengi? Into yokuqala ongayenza yikubanxusa. Unganxusa abantu ohlangana labo ekutshumayeleni futhi ungabhala phansi abanye ofisa ukubanxusa. Abanye futhi ongabanxusa yizihlobo, osebenza labo, ofunda labo esikolo loba abanye nje. Nxa singelazo izimemo ezeneleyo singathumela abanye isimemo sisebenzisa ezempucuko. Kwazi bani, engxenye bangabuya ngobunengi babo. (Umtshu. 11:6) Kumele sikhumbule ukuthi abanye abantu esizabanxusa bazabe belemibuzo ikakhulu nxa bengakaze babuye emihlanganweni yethu. Yikho kungaba kuhle ukuthi sicabange ngemibuzo abangayibuza besesilungiselela ukubaphendula. Ngemva kweSikhumbuzo abanye abayabe bebuyile bangaba leminye imibuzo. Sizimisele ukwenza konke esingakwenza iSikhumbuzo singakafiki, mhla weSikhumbuzo langemva kweSikhumbuzo ukuze sincedise ‘abalenhliziyo eziqotho’ ukuthi babe khona futhi bafunde eSikhumbuzweni.—Imiseb. 13:48. w24.01 12 ¶13, 15; 13 ¶16

OLwesithathu, March 5

Liyinkungu ebakhona okwesikhatshana nje ibisinyamalala.—Jak. 4:14.

EBhayibhilini kukhulunywa ngabantu abangu-8 abavuswa kwabafileyo. Zinike isikhathi sokuhlolisisa indaba lezo. Cabangisisa ngokuthi okubalayo kukufundisani. Zama ukubona ukuthi ukuvuswa komuntu ngamunye obubala ngaye kutshengisa njani ukuthi uJehova uyafuna ukuvusa abafileyo futhi ulamandla okukwenza. Kumele ucabangisise langokuvuswa kukaJesu ngoba kuqakatheke kakhulu. Phela banengi abantu abambona ngawabo uJesu esevusiwe. Lokhu kuyaluqinisa kakhulu ukholo lwethu. (1 Khor. 15:​3-6, 20-22) Simbonga singaqedi uJehova ngethemba asinike lona elokuthi abafileyo bazavuswa! Asithandabuzi ngitsho lakancane ukuthi lokhu kuzakwenzakala ngoba uJehova uyafuna futhi ulamandla okugcwalisa isithembiso sakhe. Asizimiseleni ukuqhubeka siqinisa ukholo lwethu ethembeni leli eliligugu. Singenza njalo sizasondela kakhulu kuNkulunkulu wethu othembisa ngamunye wethu ukuthi, ‘Abantu obathandayo bazavuka!’—Joh. 11:23. w23.04 8 ¶2; 12 ¶17; 13 ¶20

OLwesine, March 6

[Hamba] loNkulunkulu wakho ngokuzithoba.—Mik. 6:8.

Ezikhathini ezinengi umuntu othobekileyo uyakwazi ukuthi kulezinto angenelisiyo ukuzenza. Uyakwazi ukuthi kulezinto ezingaphezu kwamandla akhe futhi utshengisa ukuthi uthobekile ngokuhlonipha abanye abantu langokungaziqakathekisi kakhulu. (Flp. 2:3) UGidiyoni wayekwazi ukuthi kulezinto angenelisi ukuzenza futhi wayethobekile. Ingilosi kaJehova yathi itshela indoda le eyayithobekile ukuthi ikhethwe ukuthi iyekhulula abantu bako-Israyeli kumaMidiyani ayelamandla, yaphendula yathi: “Usendo lwakithi yilo oluncinyane koManase njalo mina ngimncane kulabo bonke endlini kababa.” (Abahlu. 6:15) Wayebona angathi ngeke enelise ukwenza umsebenzi lo kodwa uJehova wayekwazi ukuthi angawenza. UJehova wamncedisa waphumelela ukuwenza. Abadala benza konke okusemandleni abo ukuthi bangathathi imisebenzi engaphezu kwamandla abo lokuthi bathobeke kukho konke. (Imiseb. 20:​18, 19) Kabaziphakamisi ngalokho abenelisa ukukwenza kumbe abaphumelele ukukwenza njalo nxa bangaphambanisa kabalali bengalele sebezitshela ukuthi kabancedi ngalutho. w23.06 3 ¶4-5

OLwesihlanu, March 7

Izacobodisa ikhanda lakho.—Gen. 3:15.

USathane azacobodiswa ikhanda eminyakeni engaphezu kwengu-1 000 ezayo. (Isam. 20:​7-10) Kungakenzakali lokhu iBhayibhili lisitshela ngezinto ezimangalisayo ezizakwenzakala. Okokuqala, amazwe azamemezela ukuthi ‘sekulokuthula lokuvikeleka!’ (1 Thes. 5:​2, 3) “Masinyane” nje ngemva kwalokho ukuhlupheka okukhulu kuzaqalisa lapho izizwe sezihlasela inkolo yamanga. (Isam. 17:16) Ngemva kwalokho uJesu uzakwahlulela abantu ehlukanise izimvu lembuzi. (Mat. 25:​31-33, 46) Konke lokhu kusenzakala uSathane uyabe engagoqanga izandla. Uzazonda kakhulu abesebangela ukuthi izizwe ezimanyeneyo, lezo iBhayibhili elizibiza ngokuthi nguGogi waselizweni laseMagogi, zihlasele abantu bakaNkulunkulu. (Hez. 38:​2, 10, 11) Phakathi kokuhlupheka okukhulu, abagcotshiweyo abazabe besasele emhlabeni bazaqoqwa bayehlangana loKhristu kanye lamabutho akhe ezulwini ukuze balwe empini ye-Amagedoni ezaqeda ukuhlupheka okukhulu. (Mat. 24:31; Isam. 16:​14, 16) Ngemva kwalokho ukubusa kukaKhristu kweminyaka eyinkulungwane kuzaqalisa.—Isam. 20:6. w23.10 20-21 ¶9-10

UMgqibelo, March 8

Inceku yakho . . . ibimesaba uJehova kusukela isesemutsha.—1 Amakho. 18:12.

Lamuhla kulezinceku zikaJehova ezinengi ezihlala emazweni lapho umsebenzi wethu ongavunyelwa khona. Abafowethu labodadewethu laba bayazihlonipha iziphathamandla kodwa njengo-Obhadiya baligugu ngoba bazinikela kuJehova kuphela. (Mat. 22:21) Batshengisa ukuthi bayamesaba uNkulunkulu ngokulalela yena kulokuthi balalele abantu. (Imiseb. 5:29) Lokhu bakwenza ngokuhlangana ndawonye langokuqhubeka betshumayela indaba ezinhle benanzelela. (Mat. 10:​16, 28) Phezu kwalokho, benza konke abangakwenza ukuze abafowabo labodadewabo bathole ukudla okungaqinisa ukholo lwabo. Cabanga ngalokhu okwenziwa nguHenri ohlala elizweni elise-Africa lapho umsebenzi wethu owawungavunyelwa khona. Ngalesosikhathi uHenri wazinikela ukuthi abe enika oFakazi amabhuku asekelwe eBhayibhilini. Wabhala wathi: ‘Mina ngingumuntu olenhloni. UJehova wangenza ngaba lesibindi.’ Ungenelisa yini ukuba lesibindi njengoHenri? Nxa ungafunda ukumesaba uNkulunkulu ungaba laso. w23.06 16 ¶9, 11

ISonto, March 9

Isono sangena emhlabeni ngomuntu oyedwa.—Rom. 5:12.

U-Adamu lo-Eva bathi sebehlamukile kwasekukhanya angani uSathane useyifadalalisile inhloso kaNkulunkulu yokuthi emhlabeni kugcwale abantu abalalelayo futhi abangelasono. USathane wayengabe ecabanga ukuthi kulutshwana kakhulu uJehova ayengakwenza ngendaba le. Okokuqala ayengabe ekucabanga yikuthi uNkulunkulu wayezabulala u-Adamu lo-Eva, abesedala eyinye indoda lomfazi abasebenzise ukuthi agcwalise inhloso yakhe ngabantu. Kodwa aluba uNkulunkulu wenza njalo, uSathane wayengamsola athi ungumqambimanga. Ngenxa yani? Ngenxa yokuthi kuGenesisi 1:28 uJehova wayetshele u-Adamu lo-Eva ukuthi izizukulwane zabo yizo ezazizagcwalisa umhlaba. Kumbe kungenzeka ukuthi wayecabanga ukuthi uJehova wayezavumela u-Adamu lo-Eva ukuthi babe labantwana, kodwa abantwana labo babezahlala belesono. (Umtshu. 7:20; Rom. 3:23) Lapho-ke uSathane wayezathi uJehova useyehlulekile. Ngenxa yani? Ngenxa yokuthi inhloso kaNkulunkulu eyokuthi izizukulwane zika-Adamu lo-Eva ezingelasono futhi ezilalelayo zigcwalise umhlaba oyipharadayisi yayingasoze igcwaliseke. w23.11 6 ¶15-16

UMvulo, March 10

Lingeqeli ngale kwalokho okubhaliweyo.—1 Khor. 4:6.

UJehova usitshela ngendlela ecacileyo lokho okumele sikwenze esebenzisa iLizwi lakhe lenhlanganiso yakhe. Ngakho akulasizatho sokuthi sengezelele kulokho asitshela khona. (Zaga. 3:​5-7) Akumelanga seqele ngale kwalokho okubhalwe eBhayibhilini futhi akumelanga sifake imithetho endabeni abafowethu labodadewethu abangazikhethela kuzo. USathane uphinde asebenzise ‘ubuqili obuyize’ kanye ‘lezinto eziqakathekiswayo zomhlaba lo’ ukuze adukise abantu futhi enze ukuthi bangabambani. (Kol. 2:8) Ngesikhathi samaKhristu akuqala wayesebenzisa amafilosofi ayesekelwe emibonweni yabantu. Amanye ayesekelwe ezimfundisweni zamaJuda ezazingekho eMibhalweni kanye lasemfundisweni yokuthi amaKhristu kumele alandele okuseMthethweni owaphiwa uMosi. USathane wayesebenzisa amafilosofi la ukuqila abantu ukuze bangabi lendaba loJehova okuvela kuye ukuhlakanipha kweqiniso. Lamuhla uSathane usebenzisa abezindaba lezokukhulumisana zalezinsuku ukuze amemethekise amahungahunga lezindaba zamanga ezivela kwabezombusazwe. w23.07 16 ¶11-12

OLwesibili, March 11

Mikhulu kakhulu imisebenzi yakho Jehova, lemicabango yakho ijulile!—Hubo. 92:5.

UJehova walungisa indaba yokuhlamuka kukaSathane labantu bokuqala ngendlela eyayingabe yatshiya uSathane elesithuli. Wavumela u-Adamu lo-Eva ukuthi babe labantwana. Lokhu kwatshengisa ukuthi wayekhulume iqiniso, wayengayisuye usomangase. Kanti njalo uJehova watshengisa ukuthi wayengeke ehluleke ukwenza loba yini athi uzayenza. Waba leqiniso lokuthi ayekuhlosile kwakuzagcwaliseka. Wenza ukuthi kube “lenzalo” eyayizasindisa izizukulwane zika-Adamu lo-Eva ezilalelayo. (Gen. 3:15; 22:18) Kumele ukuthi uSathane wamangala ebona ukuthi uJehova wayesehlele ukuthi inzalo le inikele ngokuphila kwayo ukuze ihlawulele abantu! Kungani sisitsho njalo? Kungenxa yokuthi inhlawulo yayitshengisa ukuthi uJehova uyabathanda kakhulu abantu. (Mat. 20:28; Joh. 3:16) Phela uSathane yena kalalo uthando, ulolunya. Inhlawulo yona izanceda njani? Izakwenza ukuthi ekupheleni kweminyaka engu-1 000 umhlaba ube usulipharadayisi. Uyabe usuhlalwa yizizukulwane zika-Adamu lo-Eva ezilalelayo futhi ezingelasono, njengoba nje uJehova wayehlosile. w23.11 6 ¶17

OLwesithathu, March 12

UNkulunkulu uzakwahlulela.—Heb. 13:4.

Silalela umthetho kaJehova omayelana lokuphila kanye legazi. Ngenxa yani? Ngenxa yokuthi uJehova uthi igazi limela ukuphila njalo ukuphila kuyisipho esiligugu esivela kuye. (Levi. 17:14) Ngesikhathi uJehova evumela abantu ukuthi badle inyama wabalaya ukuthi bangadli igazi. (Gen. 9:4) Umlayo lo wawuphinda ngesikhathi enika abako-Israyeli uMthetho esebenzisa uMosi. (Levi. 17:10) Kanti njalo watshela iqula elikhokhelayo langesikhathi samaKhristu akuqala ukuthi litshele wonke amaKhristu ukuthi ‘aqhubeke exwaya igazi.’ (Imiseb. 15:​28, 29) Sitshengisa ukuthi sizimisele ukulalela umthetho lo nxa sekumele sikhethe indlela esizakwelatshwa ngayo. Kanti njalo asiyekeli ukulalela imithetho kaJehova emayelana lokuziphatha. UPhawuli wathi ‘sibulale’ izitho zemizimba yethu. Lo ngumzekeliso olamandla otshengisa ukuthi kumele senze konke okusemandleni ethu ukuze silahle izinkanuko ezimbi. Asibukeli njalo asenzi loba yini engenza sicine sifebile.—Kol. 3:5; Jobe. 31:1. w23.07 15 ¶5-6

OLwesine, March 13

Wacina emtshela iqiniso lonke.—Abahlu. 16:17.

Mhlawumbe uSamsoni wayesephandlwe luthando futhi emthemba kakhulu uDelila okokuthi wehluleka ukubona ukuthi wayemqila. Asazi ukuthi kwahamba njani ngoSamsoni kodwa uDelila wayehlala embelesela emncenga ukuthi amtshele ukuthi amandla akhe avela ngaphi, waze wacina esemtshelile. Kuyadanisa ukuthi uSamsoni wavuma ukuqilwa wasephelelwa ngamandla akhe lobungane bakhe loJehova okwesikhathi esithile. (Abahlu. 16:​16-20) USamsoni wazithezela olulenkume ngokuthemba uDelila kulokuthi athembe uJehova. AmaFilisti ambamba asemkhipha amehlo. Amvalela ejele edolobheni leGaza bamenza isigqili basebemnika umsebenzi wokuchola amabele. USamsoni waphinda wenziwa inhlekisa komunye umbuthano wamaFilisti. Ayenikela umhlatshelo oqakathekileyo kunkulunkulu wawo uDagoni ngoba ayekholwa ukuthi nguye owawancedisa ukuthi abambe uSamsoni. Ngakho akhipha uSamsoni ejele amletha embuthanweni lowo ukuze ‘awalibazise’ futhi amenze inhlekisa.—Abahlu. 16:​21-25. w23.09 5-6 ¶13-14

OLwesihlanu, March 14

Qalani licabange ukuthi kuyini okuhle emehlweni abantu bonke.—Rom. 12:17.

Ake sithi omunye osebenza laye kumbe ofunda laye uyakubuza ukuthi kungani silandela lokho okutshiwo liBhayibhili endabeni zokuziphatha. Uyabe uyakwenza konke okusemandleni akho ukumchazela ukuthi kungani silandela lokho okutshiwo liBhayibhili, kodwa ukwenze ngendlela ezatshengisa ukuthi uyayihlonipha imibono yakhe. (1 Phet. 3:15) Izikhathi ezinengi umbuzo obuzwa ngumuntu uyakunceda ubone ukuthi yena uqakathekisani. Ngakho nxa umuntu engakubuza umbuzo ungagijimeli ukucabanga ukuthi uyakuhlasela. Kumele siphendule kuhle langobumnene ngazo zonke izikhathi, kungelani lokuthi kuyini okungabe kwenze umuntu wabuza umbuzo loba wavusa indaba ethile. Indlela esizaphendula ngayo ingamenza acabangisise ngokuthi umbono wakhe uqondile yini. Nxa omunye osebenza laye engakubuza ukuthi kungani singananzi amalanga okuzalwa, ungazibuza imibuzo elandelayo: Kambe ucabanga ukuthi asivunyelwa ukuzikholisela? Nxa kuyikuthi umuntu osebenza laye ukhathazekile ungamncoma ngokuthi uyabaqakathekisa elisebenza labo. Lokhu kungakunika ithuba lokuthi umxoxele okukhulunywa liBhayibhili ngendaba le. w23.09 17 ¶10-11

UMgqibelo, March 15

Qaphelani ukuze abantu laba bangalidukisi ngemfundiso ezingaqondanga zabantu abangelamthetho, beselisiwa kulokuthi liqhubeke liqinile.—2 Phet. 3:17.

Sisalindele ukuthi usuku lukaJehova lufike, silesibusiso esihle esokuthi sitshumayeze abantu bezizwe zonke. Umphostoli uPhetro usikhuthaza ukuthi ‘siqhubeke sikhumbula’ usuku lukaJehova. (2 Phet. 3:​11, 12) Singakwenza njani lokho? Okungasinceda yikuthi nsuku zonke sicabangisise ngezibusiso esizazithola emhlabeni omutsha. Zibone ngelihlo lengqondo uphefumula umoya ohlanzekileyo, usidla ukudla okwakha umzimba, usamukela izihlobo labangane abayabe sebevusiwe njalo ufundisa abantu abaphila kudala ngokugcwaliseka kweziphrofetho zeBhayibhili. Ukucabangisisa ngezinto lezi kuzakunceda ukuthi uhlale uzilindele, kuphinde kukuvikele ukuthi ungaboni angathi ukuphela kusesekhatshana. ‘Ukwazi lokho okuzakwenzakala’ esikhathini esizayo kuzasinceda ukuthi ‘singadukiswa’ ngabantu abafundisa izinto ezingamanga. w23.09 27 ¶5-6

ISonto, March 16

Lalelani abazali benu njengoba nje iNkosi ifuna lenze njalo ngoba lokho kulungile.—Efe. 6:1.

Khathesi abantwana abanengi ‘abasalaleli abazali.’ (2 Thim. 3:​1, 2) Kubangelwa yini lokhu? Abazali abanengi benza izinto ezitshiyene lalezo abafuna abantwababo bazenze. Lokhu kwenza abantwababo babone sengathi bayabaqilibezela. Abanye abantwana babona angani lokho abakutshelwa ngabazali babo akusasebenzi njalo sekuphelelwe yisikhathi ngoba izinto sezitshintshile. Kanti njalo abanye babona angani abazali babo balesandla esiqine kakhulu. Wena-ke? Uzizwa njalo yini? Abanye abasakhulayo bakuthola kunzima ukulalela umthetho kaJehova osembhalweni walamuhla. Kuyini okuzakunceda ukuthi ulalele abazali bakho? Ukufunda ngalokho okwenziwa nguJesu kungakunceda ukuthi ulalele ngoba yena uyisibonelo esihle ukwedlula zonke. (1 Phet. 2:​21-24) Wayengelasono kodwa abazali bakhe babelaso. Lanxa kunjalo waqhubeka ebahlonipha lanxa babewenza amaphutha futhi ngezinye izikhathi bengamzwisisi.—Eks. 20:12. w23.10 7 ¶4-5

UMvulo, March 17

Umlayo wakuqala ubekwa eceleni ngoba ubuthakathaka futhi awuncedi.—Heb. 7:18.

Umphostoli uPhawuli wachasisa ukuthi imihlatshelo eyayisenziwa ngaphansi koMthetho yayingeke isuse izono ngokugcweleyo. Ngenxa yalesosizatho uMthetho ‘wawusubekwe eceleni.’ Yikho uPhawuli waqalisa ukubafundisa izinto ezijulileyo. Wakhumbuza amaKhristu la ‘ngethemba elingcono’ elalisekelwe emhlatshelweni kaJesu futhi elalizabanceda ukuthi ‘basondele kuNkulunkulu.’ (Heb. 7:19) UPhawuli wachasisela abafowabo abangamaHebheru ukuthi kungani indlela abasebekhonza ngayo sebengamaKhristu yayingcono kakhulu ukwedlula indlela ababekhonza ngayo kudala. Indlela amaJuda ayekhonza ngayo elandela uMthetho ‘yayiyisithunzi sezinto ezizayo kodwa okoqobo ngokukaKhristu.’ (Kol. 2:17) Nxa umuntu ebona isithunzi uyabe engaboni into yoqobo kodwa uyabe ebona umfanekiso nje kuphela. Yikho indlela amaJuda ayekhonza ngayo kudala yayiyisithunzi nje ngoba kwakuzakuba lendlela engcono yokukhonza. Kumele sizwisise uhlelo olubekwe nguJehova olusinceda ukuthi sithethelelwe izono zethu ukuze simkhonze ngendlela ayamukelayo. w23.10 25 ¶4-5

OLwesibili, March 18

Ngesikhathi sokucina inkosi yaseningizimu izafuqana layo, kodwa inkosi yasenyakatho izatheleka njengesiphepho.—Dan. 11:40.

UDanyeli isahluko 11 ukhuluma ngamakhosi amabili kumbe ohulumende abalwisanayo ngenxa yokuthi ngamunye ufuna kube nguye olamandla kulababusi bonke emhlabeni. Nxa siqathanisa isiphrofetho lesi lezinye eziseBhayibhilini sithola ukuthi “inkosi yasenyakatho” yiRussia lamazwe ayisekelayo lokuthi “inkosi yaseningizimu” ngumbuso we-United States leBritain. Lamuhla “inkosi yasenyakatho” ibathwalise amagabha avuzayo abantu bakaNkulunkulu abangaphansi kombuso wayo. Abanye oFakazi bayatshaywa futhi abanye bafakwa emajele ngenxa yokholo lwabo. Okwenziwa ‘yinkosi yasenyakatho’ akubethusi abafowethu labodadewethu laba kodwa kubaqinisa ukholo. Kungani? Kungenxa yokuthi bayakwazi ukuthi ukuhlukuluzwa kwabantu bakaNkulunkulu kugcwalisa iziphrofetho ezabhalwa nguDanyeli. (Dan. 11:41) Lathi ukwazi lokhu kuyasinceda singathandabuzi ukuthi esikuthenjiswa nguNkulunkulu kuzagcwaliseka loba sekutheni lokuthi sihlale siqotho. w23.08 11 ¶15-16

OLwesithathu, March 19

Loba ngubani othinta lina uthinta inhlamvu yelihlo lami.—Zak. 2:8.

UJehova ulendaba lokuthi sizwa njani futhi uzimisele ukusivikela ngoba uyasithanda. Uyabuzwa ubuhlungu nxa lathi sisizwa ubuhlungu. Yikho singakhuleka sithi: “Ngivikela njengenhlamvu yelihlo lakho.” (Hubo. 17:8) Ilihlo yisitho somzimba esiligugu futhi esingafuni kuthintwa. Ngakho nxa uJehova esifanisa lenhlamvu yelihlo lakhe kufanana lokuthi uthi, ‘Loba ngubani olilimazayo bantu bami ulimaza lokho okuligugu kakhulu kimi.’ UJehova ufuna uqiniseke ukuthi uyakuthanda. Kodwa uyakwazi ukuthi kulezinye izinto ezingabe zenzakala ezimpilweni zethu ezingenza sizibuze ukuthi uyasithanda yini. Mhlawumbe singabe silenhlupho khathesi ezenza kube nzima ukuthi siqiniseke ukuthi uJehova uyasithanda. Manje kuyini okungasinceda singathandabuzi ukuthi uyasithanda? Yikufunda ngendlela uJehova atshengisa ngayo ukuthi uyamthanda uJesu labagcotshiweyo kanye lathi sonke. w24.01 27 ¶6-7

OLwesine, March 20

Isandla sikaNkulunkulu wethu sasiphezu kwethu. Wasivikela ukuze singahlaselwa yizitha.—Ezra. 8:31.

U-Ezra wayeke wabona indlela uJehova ayesekele ngayo abantu bakhe ezikhathini ezinzima. Kumele ukuthi u-Ezra wayeseBhabhiloni ngo-484 B.C.E., lapho iNkosi u-Ahasuweru ifaka umlayo wokuthi wonke amaJuda ayesembusweni wePhesiya kwakumele abulawe. (Esta. 3:​7, 13-15) Impilo ka-Ezra yayisisengozini! AmaJuda ‘ayekuzo zonke izabelo’ athi ekuzwa lokho azila ukudla, aqhinqa isililo. Akuthandabuzwa ukuthi ayethandaza ecela ukuthi uJehova awancedise. (Esta. 4:3) Kumele ukuthi u-Ezra lawo wonke amaJuda bathokoza kakhulu ngesikhathi isikhuni sesitshisa umkhwezeli, labo ababefuna ukubabulala sekuyibo ababulawayo! (Esta. 9:​1, 2) Kungenzeka ukuthi lokho akubona kusenzakala ngezikhathi lezi ezinzima kwamsiza ukuthi alungele izilingo ezazizakuza njalo kwamenza wangathandabuzi ukuthi uJehova kayekeli ukuvikela abantu bakhe. w23.11 17 ¶12-13

OLwesihlanu, March 21

UNkulunkulu [umbiza] ngokuthi ulungile kodwa kungenziwa yimisebenzi yakhe.—Rom. 4:6.

Umphostoli uPhawuli wayekhuluma “ngemisebenzi yokugcina umthetho,” uMthetho kaMosi owanikwa ama-Israyeli entabeni iSinayi. (Rom. 3:​21, 28) Kukhanya angathi ngesikhathi sikaPhawuli, amanye amaKhristu angamaJuda ayekholwa ukuthi kwakulokhu kuqakathekile ukuthi aqhubeke elandela uMthetho kaMosi futhi esenza lemisebenzi eyayitshiwo eMthethweni lanxa wona wawusuphelelwe yisikhathi. Ngenxa yalokho uPhawuli wasebenzisa indaba ka-Abrahama ukuze atshengise ukuthi umuntu angamukelwa nguNkulunkulu lanxa engenzanga ‘imisebenzi yokugcina umthetho.’ Yikho uPhawuli wachasisa ukuthi okuqakathekileyo yikuba lokholo. Lokhu kuyasikhuthaza sibili ngoba kwenza singathandabuzi ukuthi lathi singamukelwa nguNkulunkulu. Phela okufunekayo yikuthi sibe lokholo kuNkulunkulu lakuKhristu. ‘Imisebenzi’ okukhulunywa ngayo kuJakhobe isahluko 2 kayisiyo ‘imisebenzi yokugcina umthetho’ uPhawuli ayekhuluma ngayo. UJakhobe wayekhuluma ngemisebenzi etshiyeneyo okumele yenziwe ngamaKhristu. (Jak. 2:24) Imisebenzi leyo yiyo etshengisa ukuthi umKhristu ulokholo yini kuNkulunkulu kumbe hatshi. w23.12 3 ¶8; 4-5 ¶10-11

UMgqibelo, March 22

Indoda iyinhloko yomkayo.—Efe. 5:23.

Odade abafisa ukutshada kumele bakhethe kuhle umuntu abafuna ukutshada laye. Khumbula ukuthi indoda ozatshada layo izakuba yinhloko yakho. (Rom. 7:2; Efe. 5:33) Zibuze, ‘Umuntu lo ulingisela uKhristu yini? Uyakuqakathekisa yini ukukhonza ukwedlula loba yini empilweni yakhe? Wenza izinqumo ezinhle yini? Uyavuma yini nxa ephambanisile? Uyabahlonipha yini abesifazana? Angenelisa yini ukungincedisa ukuthi ngihlale ngiqinile ekukhonzeni? Angenelisa yini ukungigcina? Ulozwelo yini? Nxa ufuna ukuthola indoda elobuntu obuhle, lawe kumele usebenze nzima ukuze ube yinkosikazi enhle. Inkosikazi enhle ‘ingumsizi’ womkayo. (Gen. 2:18) Inkosikazi ethanda uJehova yenza konke okusemandleni ayo ukuthi ingenzi izinto ezingenza abanye bacine bengasamhloniphi umkayo. (Zaga. 31:​11, 12; 1 Thim. 3:11) Ungakulungiselela khathesi ukuba yinkosikazi enhle ngokuqhubeka umthanda kakhulu uJehova langokusiza abanye emulini lasebandleni. w23.12 22-23 ¶18-19

ISonto, March 23

Nxa ekhona phakathi kwenu ongelakho ukuhlakanipha kaqhubeke ekucela kuNkulunkulu.—Jak. 1:5.

UJehova usithembisa ukuthi uzasinika ukuhlakanipha ukuze senze izinqumo ezinhle. Siyakudinga ukuhlakanipha okuvela kuNkulunkulu nxa sisenza izinqumo eziqakatheke kakhulu. Usinika amandla okuthi senelise ukuqinisela. UJehova uzasinika amandla okuthi siqinisele nxa siphakathi kohlupho njengoba nje wenza njalo kumphostoli uPhawuli. (Flp. 4:13) Enye indlela ayisebenzisayo ngabafowethu labodadewethu esikhonza labo. UJesu wathi esezanikela ngokuphila kwakhe wakhuleka esakhuleka kuYise. Wayecela uJehova ukuthi angavumeli ukuthi abantu bamahlulele ngokuthi uthuke uNkulunkulu. Kodwa uJehova kazange amvikele kulokho, wamncedisa ngokuthuma ingilosi ukuthi imqinise. (Luk. 22:​42, 43) Lathi uJehova angasincedisa esebenzisa omunye umfowethu kumbe udadewethu ukuthi asikhuthaze. Sonke kumele sizimisele ukukhuthaza abafowethu labodadewethu ngokubatshela “ilizwi elihle.”—Zaga. 12:25. w23.05 10-11 ¶9-11

UMvulo, March 24

Qhubekani likhuthazana futhi lisakhana.—1 Thes. 5:11.

Abafowethu labodadewethu abangasayifezi inkonzo ababuye eSikhumbuzweni mhlawumbe bebesesaba ukuthi abasoze bamukelwe kuhle. Ngakho ungababuzi imibuzo ezabenza bayangeke kumbe ukhulume izinto ezizabazwisa ubuhlungu. Phela lokhu bengabafowethu labodadewethu. Kuyasithokozisa kakhulu ukuphinda sikhonze labo! (Hubo. 119:176; Imiseb. 20:35) Siyambonga uJesu ngokuhlela ukuthi sinanze iSikhumbuzo minyaka yonke njalo siyakuzwisisa ukuthi kungani kuqakathekile ukwenza njalo. Nxa sisiba khona eSikhumbuzweni siyancedakala njalo sincedise labanye ngendlela ezinengi. (Isaya. 48:​17, 18) Kwenza simthande kakhulu uJehova loJesu. Kuyasinceda sitshengise ukuthi siyababonga kakhulu ngalokho abasenzele khona. Kuphinda kusincede lokuthi sibathande kakhulu abafowethu labodadewethu. Singancedisa labanye ukuthi bakholise izibusiso esizithola ngenxa yenhlawulo. Ngakho asenzeni konke esingakwenza ukuze silungiselele iSikhumbuzo salonyaka njengoba kuyabe kulilanga eliqakatheke kakhulu. w24.01 14 ¶18-19

OLwesibili, March 25

Mina Jehova . . . [ngingulowo okukhokhelayo].—Isaya. 48:17.

UJehova usikhokhela njani? Akusebenzisa kakhulu liLizwi lakhe iBhayibhili. Uphinda asebenzise labantu ukuze asikhokhele. Ngokwesibonelo, usebenzisa “inceku ethembekileyo lehlakaniphileyo” ukuze asinike ukudla okuqinisa ukholo okusinceda ukuthi sikhethe kuhle empilweni. (Mat. 24:45) UJehova usebenzisa lamanye amadoda afaneleyo ukuze asikhokhele. Ngokwesibonelo, ababonisi beziqinti labadala bamabandla bayasikhuthaza futhi basinike amacebo angasinceda ukuthi siqinisele ngezikhathi ezinzima. Siyambonga kakhulu uJehova ngokuthi usikhokhela kuhle ezinsukwini lezi zokucina ezinzima! Lokhu kuyasinceda ukuthi sihlale singabangane bakhe njalo siqhubeke sihamba endleleni eya ekuphileni. Lanxa uJehova esikhokhela kuhle, kwezinye izikhathi kungaba nzima ukuthi senze lokho akutshoyo, ikakhulu nxa sikutshelwa ngabafowethu abasebenzisayo abalesono. Nxa kungaba njalo kuyabe kumele sikhumbule ukuthi uJehova nguye okhokhela abantu bakhe lokuthi nxa singalalela lokho abakutshoyo uzasibusisa. w24.02 20 ¶2-3

OLwesithathu, March 26

Akumelanga sithande ngelizwi kumbe ngomlomo kuphela, kodwa kumele sithande ngezenzo langeqiniso.—1 Joh. 3:18.

Okungasinceda ukuthi simthande kakhulu uNkulunkulu yikulitaditsha okuzwayo iLizwi lakhe. Nxa ubala iBhayibhili zama ukudingisisa ukuthi okubalayo kukufundisani ngoJehova. Zibuze: ‘Indaba le itshengisa njani ukuthi uJehova uyangithanda? Ingincedisa njani ukuthi lami ngimthande uJehova?’ Okunye okungasinceda ukuthi simthande kakhulu uJehova yikuhlala sithandaza kuye simtshela konke okusezinhliziyweni zethu. (Hubo. 25:​4, 5) Nxa singenza njalo, uJehova uzayiphendula imithandazo yethu. (1 Joh. 3:​21, 22) Kanti njalo kumele siqhubeke sibathanda kakhulu abanye. Kwathi sekulesikhathi ebe ngumKhristu, umphostoli uPhawuli wahlangana lelinye ijaha elalisenza kuhle okwakuthiwa nguThimothi. UThimothi wayemthanda uJehova futhi ebathanda abantu. UPhawuli watshela abaseFiliphi wathi: “Kangilaye omunye onjengaye [uThimothi] ozakuba lendaba lani ngenhliziyo yonke.” (Flp. 2:20) Ayekuthande kakhulu ngoThimothi yikuthi wayebathanda abafowabo labodadewabo. Akuthandabuzwa ukuthi amabandla ayevakatshelwa nguThimothi ayekulindela ngabomvu ukufika kwakhe.—1 Khor. 4:17. w23.07 9 ¶7-10

OLwesine, March 27

Angisoze ngikulahle loba sekutheni.—Heb. 13:5.

UMosi wafa ama-Israyeli engakangeni eLizweni Lesithembiso. UJehova wahle wabalahla yini abantu bakhe ngoba sekufe uMosi? Hatshi kabalahlanga. Nxa babeqhubeka bethembekile, uJehova laye wayeqhubeka ebanakekela. UMosi wathi engakafi uJehova wamtshela ukuthi abeke uJoshuwa ukuthi akhokhele abantu bakhe. Kwasekuleminyaka eminengi uMosi eqeqetsha uJoshuwa. (Eks. 33:11; Dute. 34:9) Kanti njalo kwakulabanye abanengi ababewenza kuhle umsebenzi wokukhokhela. Kwakulezinduna zabantu abayinkulungwane, lezinduna zabalikhulu, lezinduna zabantu abangamatshumi amahlanu, lezinduna zabantu abalitshumi. (Dute. 1:15) Abantu bakaNkulunkulu babephethwe kuhle sibili. Esinye isibonelo simayelana lo-Elija. Wayeselesikhathi eside ekhokhela ama-Israyeli ekukhonzeni kweqiniso. Kodwa kwafika isikhathi lapho uJehova amthuma khona ukuthi ayekwenza omunye umsebenzi koJuda. (2 Amakho. 2:1; 2 Imilan. 21:12) Pho abantu ababethembekile ababesembusweni wako-Israyeli wezizwana ezilitshumi basebelahliwe yini? Hatshi babengalahlwanga. Kwasekuleminyaka eminengi u-Elija eqeqetsha u-Elisha. UJehova waqhubeka egcwalisa lokho ayekuhlosile futhi enakekela abantu bakhe abathembekileyo. w24.02 5 ¶12

OLwesihlanu, March 28

Qhubekani lihamba njengabantwana bokukhanya.—Efe. 5:8.

Abazalwane base-Efesu basebesekukhanyeni ngoba basebelandela lokho okutshiwo liLizwi likaNkulunkulu. (Hubo. 119:105) Basebezilahlile izimfundiso zenkolo yamanga batshiya lokuziphatha okubi ababekwenza. Kanti njalo ‘basebelingisela uNkulunkulu’ futhi besenza konke okusemandleni abo ukuthi bakhonze uJehova njalo benze okumthokozisayo. (Efe. 5:1) Singakalazi iqiniso lathi sasikholwa izimfundiso zamanga futhi sasingakwazi ukuthi uNkulunkulu ukhangelele ukuthi siziphathe njani. Abanye bethu babethakazelela amaholideyi asekelwe ezinkolweni zamanga futhi babengaziphathanga. Kodwa sathi sesifunde izimiso zikaJehova eziphathelane lokulungileyo lokungalunganga satshintsha indlela esasiphila ngayo ukuze ihambelane lalokho okufunwa nguJehova. Lokhu kwenze sancedakala ngendlela ezinengi. (Isaya. 48:17) Kodwa zinengi izinto okusamele siqhubeke silwisana lazo. Kumele sisebenze nzima ukuze singabuyeli ebumnyameni esaphuma kubo kodwa ‘siqhubeke sihamba njengabantwana bokukhanya.’ w24.03 21 ¶6-7

UMgqibelo, March 29

Njengoba sesithuthukile safika kulelibanga, asiqhubekeni sihamba ngokuhleleka endleleni yonale.—Flp. 3:16.

Kungenzakala ukuthi ubona angani awukakulungeli ukuthi uzinikele futhi ubhabhathizwe. Mhlawumbe kukhona okusamele ukulungisise ukuze ulandele zonke izimiso zikaNkulunkulu kumbe usadinga isikhathi esinengi ukuze uqinise ukholo lwakho. (Kol. 2:​6, 7) Abantu abafundiswa iBhayibhili abathuthuki ngendlela efananayo njalo akulaminyaka ebekiweyo yokuthi abantwana bangayifikisa kumele babhabhathizwe. Zama ukubona ukuthi kungaphi lapho okumele uthuthukise khona ubususenza owenelisa ukukwenza njalo ungaziqathanisi lomunye umuntu. (Gal. 6:​4, 5) Lanxa ungananzelela ukuthi awukakulungeli ukuzinikela kuJehova qhubeka ucabangisisa ngakho. Thandaza kuye umcele ukuthi akuncede ulungisise lapho okumele ulungise khona. (Flp. 2:13) Qiniseka ukuthi uzawuzwa umkhuleko wakho futhi uzakuncedisa.—1 Joh. 5:14. w24.03 5 ¶9-10

ISonto, March 30

Madoda qhubekani lihlala [labomkenu] ngokwazi.—1 Phet. 3:7.

Ngesinye isikhathi uSara wayekhathazekile, watshela u-Abhrahama okwakumkhathaza waze wamsola ngokwakwenzakele. U-Abhrahama wayekwazi ukuthi uSara wayezehlisa kuye futhi esekela izinqumo ayezenza. Wamlalela wasezama ukulungisisa uhlupho olwalukhona. (Gen. 16:​5, 6) Sifundani kulokhu? Madoda, yini elilomlandu wokwenza izinqumo emulini zenu. (1 Khor. 11:3) Lanxa kunjalo, indoda itshengisa ukuthi iyamthanda umkayo ngokuqala izwe ukuthi ucabangani ingakenzi isinqumo, ikakhulu nxa kuyisinqumo esizamthinta. (1 Khor. 13:​4, 5) Ngelinye ilanga u-Abhrahama wemukela abantu bemzini ababengabakhangelelanga. Watshela uSara ukuthi atshiye ayekwenza apheke isinkwa esinengi esasizadliwa ngabantu bemzini. (Gen. 18:6) USara wahle wakwenza masinyane okwakutshiwo ngu-Abhrahama. Makhosikazi, lingalingisela uSara ngokungaphikisani lezinqumo zabomkenu. Nxa lingabambisana labomkenu lizakwenza ukuthi uthando lwenu luvuthe.—1 Phet. 3:​5, 6. w23.05 24-25 ¶16-17

UMvulo, March 31

Ukuhlakanipha okuvela phezulu . . . kuzimisele ukulalela.—Jak. 3:17.

UGidiyoni wathi esanda kubekwa ukuthi abe ngumahluleli waphiwa imisebenzi eyayizakwenza kukhanye ukuthi uyalalela lokuthi ulesibindi. Waphiwa umsebenzi wokudiliza i-alithare likayise ayelakhele uBhali futhi lokho kwakungafaka impilo yakhe engozini. (Abahlu. 6:​25, 26) Wathi eseqoqe ibutho lakhe, kabili konke watshelwa ukuthi ehlise inani lamabutho lawo. (Abahlu. 7:​2-7) Ekucineni watshelwa ukuthi ahlasele inkamba yezitha phakathi kobusuku. (Abahlu. 7:​9-11) Abadala kumele ‘bazimisele ukulalela.’ Umdala olalelayo kaphuzi ukwenza lokho okutshiwo yiMibhalo lalokho okutshiwo yinhlanganiso kaNkulunkulu. Lokho kwenza abe yisibonelo kwabanye. Lanxa kunjalo kwezinye izikhathi kungaba nzima ukuthi alalele. Ngokwesibonelo, nxa angatshelwa izinto ezinengi okumele azenze kuphinde kube lezinye intshintsho, kungaba nzima ukuthi akulandelele konke. Kwezinye izikhathi umdala angazibuza ukuthi lokho atshelwa ukuthi akwenze kuyasebenza yini sibili. Kumbe angacelwa ukuthi enze umsebenzi ongambophisa. Manje abadala bangatshengisa njani ukuthi bayalalela njengoGidiyoni? Kumele balelisise lokho okutshiwo yinhlanganiso futhi bakwenze masinyane. w23.06 4-5 ¶9-11

    Amabhuku EsiNdebele (2000-2025)
    Phuma
    Ngena
    • Ndebele (Zimbabwe)
    • Thumeza
    • Amasethingi
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imithetho Yokusebenzisa
    • Ipholisi Yemfihlo
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Thumeza