Khonza uJehova Kungakafiki Izinsuku Zokuhlupheka
“Khumbula uMdali wakho.”—UMTSHU. 12:1.
1, 2. (a) Yisiphi iseluleko uSolomoni aphefumulelwa ukuthi asibhalele abasakhulayo? (b) Kungani kumele amaKhristu aseleminyaka ekubo-50 kumbe edlula lapho acabange ngeseluleko sikaSolomoni?
INKOSI USOLOMONI yaphefumulelwa ukuthi itshele abasakhulayo amazwi la: “Khumbula uMdali wakho ngezinsuku zobutsha bakho, kungakafiki izinsuku zokuhlupheka.” Yiziphi ‘lezizinsuku zokuhlupheka’? USolomoni wasebenzisa ulimi oluhlabusayo olusankondlo ukuze achaze izinsuku ezinzima zokuguga. Wakhuluma ngenwele ezimhlophe, izandla eziqhuqhayo, inyawo ezibuthakathaka, amazinyo amalutshwana, ukubona lufifi, ukungezwa kuhle endlebeni, kanye lokudondolozela. Wonke umuntu kumele acabange ngokukhonza uJehova ngokugcweleyo zingakafiki izinsuku lezo.—Bala umTshumayeli 12:1-5.
2 AmaKhristu amanengi aleminyaka ekubo-50 kumbe edlula lapho lokhu esaqinile. Angabe eselenwele ezimhlophe kodwa kungenzeka ukuthi imizimba yawo ayikafiki kulokho okwachazwa nguSolomoni. AmaKhristu la asekhulile angasisebenzisa yini iseluleko esaphefumulelwayo esaphiwa abasakhulayo esithi: “Khumbula uMdali wakho”? Sitshoni iseluleko leso?
3. Ukukhumbula uMdali wethu kugoqelani?
3 Lanxa sesikhonze uJehova okweminyaka eminengi, kungaba kuhle ukuthi sihlale sizinika isikhathi sokucabangisisa ngokuthi uMdali wethu mkhulu kangakanani. Ukuphila kuyisipho esimangalisayo sibili. Abantu ngeke bayizwisise indlela esidalwe ngayo. Esikwenzelwa nguJehova kunengi kakhulu okokuthi kulezinto ezinengi ezenza sikholise empilweni. Nxa sinakana ngendalo kaJehova sisuka siqakathekise kakhulu uthando lwakhe, ukuhlakanipha lamandla. (Hubo. 143:5) Kodwa ukukhumbula uMdali wethu oMkhulu kugoqela ukucabangisisa ngalokho okumele simenzele khona. Ngesikhathi sicabangisisa, siba lesifiso esikhulu sokubonga uMdali wethu ngokumkhonza ngokugcweleyo okwempilo yethu yonke.—UmTshu. 12:13.
UBUHLE BOKUBA NGUMUNTU OSEKHULILE
4. AmaKhristu aselesikhathi eside ekhonza angazibuzani, futhi ngenxa yani?
4 Nxa usuhlangane lokunengi empilweni ebudaleni bakho, nanku umbuzo oqakathekileyo ongazibuza wona, ‘Ngizakwenzani ngempilo yami khathesi njengoba ngisaqinile njalo ngiseselamandla?’ Kulokunengi ongakwenza okungeke kwenziwe ngabanye abantu ngenxa yokuthi usuleminyaka eminengi ungumKhristu. Ungatshela abasakhulayo lokho osukufundiswe nguJehova. Ungaqinisa abanye ngokubalandisela ngezinto obuzikholisa ekukhonzeni kwakho uNkulunkulu. INkosi uDavida yakuthandazela lokhu. Yabhala yathi: ‘Kusukela ebutsheni bami, O Nkulunkulu, wangifundisa. Lokuba sengiluphele sengiyimpunga ungangideli, O Nkulunkulu, ngize ngifakaze ngamandla akho esizukulwaneni esizayo, amandla akho kubo bonke abalandelayo.’—Hubo. 71:17, 18.
5. AmaKhristu asekhulile angakufikisa njani kwabanye lokho asekufundile?
5 Ukuhlakanipha osulakho ebudaleni bakho ungakufikisa njani kwabanye? Abasakhulayo abakhonza uNkulunkulu ungabamema yini endlini yakho ukuze lixoxe ngezinto ezizabanceda? Okunye ongakwenza yikubacela ukuthi bahambe lawe ekutshumayeleni ubusubatshengisa ukuthi uyathokoza kakhulu ekukhonzeni uJehova. U-Elihu wasendulo wathi: “Kakukhulume ubudala; iminyaka yokukhula kayifundise ukuhlakanipha.” (Jobe. 32:7) Umphostoli uPhawuli wakhuthaza abesifazana abadala abangamaKhristu ukuthi bakhuthaze abanye ngamazwi langezenzo. Wabhala wathi: ‘Fundisa abesifazana abadala ukuba bafundise okulungileyo.’—Tit. 2:3.
UNGENZANI UKUZE UNCEDE ABANYE?
6. Kuyini okungenziwa ngamaKhristu aseleminyaka eminengi ekhonza?
6 Kulokunengi ongakwenza nxa usuleminyaka eminengi ungumKhristu. Cabanga ngosukuzwisisa khathesi owawungakwazi eminyakeni engaba ngu-30 kumbe engu-40 edlulileyo. Ususenelisa ukusebenzisa kuhle izimiso eziseBhayibhilini empilweni yakho. Akuthandabuzwa ukuthi usulekhono lokuthinta izinhliziyo zabanye ngeqiniso eliseBhayibhilini. Nxa ungumdala, usuzazi izindlela zokunceda abazalwane asebelahleka. (Gal. 6:1, NW) Engxenye usulolwazi lokuhlela imisebenzi yebandla, amawofisi emihlangano emikhulu kumbe ukwakhiwa kwamaWolu oMbuso. Kungenzeka ususenelisa ukuxoxa lamadokotela uwakhuthaza ukuthi asebenzise izindlela zokwelapha kungasetshenziswa igazi. Lanxa usanda kufunda iqiniso, ulokunengi okwaziyo empilweni okunganceda. Ngokwesibonelo nxa wakhulisa abantwana, usulolwazi olunganceda abanye. Kunengi okungenziwa ngamaKhristu amadala ukuze akhuthaze abantu bakaJehova, ngokwesibonelo ukubafundisa, ukubakhokhela lokubaqinisa.—Bala uJobe 12:12.
7. AmaKhristu asekhulile angabafundisani abasakhulayo?
7 Ungabanceda njani abanye ngokugcweleyo? Mhlawumbe ungatshengisa abasakhulayo indlela yokuqalisa ukufunda labantu iBhayibhili lobuciko bokubafundisa. Nxa ungowesifazana ongumKhristu osekhulile, ungacebisa abesifazana abatsha ukuthi bayiphathe njani imisebenzi yobuKhristu ngapha benakekela abantwababo abancane. Nxa ungumzalwane osekhulile, ungafundisa abazalwane abasakhulayo ukuthi banike izinkulumo ngomfutho lokuthi babezingcitshi ekutshumayeleni izindaba ezinhle. Ungabatshengisa lokho ofika ukwenze nxa uvakatshele abafowethu labodadewethu asebegugile ukuze ubakhuthaze ekukhonzeni. Lanxa ungasaqinanga njengakudala, kulezinto ezinengi ezinhle ongazifundisa abasakhulayo. ILizwi likaNkulunkulu lithi: “Udumo lwamajaha lusemandleni awo, izimvu zekhanda ziyinkazimulo yabadala.”—Zaga. 20:29.
UKUYANCEDISA LAPHO OKULABAMEMEZELI ABALUTSHWANA
8. Umphostoli uPhawuli wenzani esekhulile?
8 Esekhulile, umphostoli uPhawuli wasebenzisa amandla akhe wonke ukuze akhonze uNkulunkulu. Ngenxa yokuthi wayeseleminyaka eminengi esebenza gadalala enkonzweni yobunali, ngesikhathi ephuma ejele ngo-61 C.E. eRoma wayengazihlalela khona atshumayele. (2 Khor. 11:23-27) Abazalwane basedolobheni lelo elikhulu babengafisa ukuthi aqhubeke ebancedisa. Kodwa uPhawuli wabona ukuthi uncedo lwaludingeka kakhulu kwamanye amazwe. EseloThimothi loThithu waphinda waqalisa umsebenzi wakhe wobunali esiya e-Efesu, wasesiya eKhrethe njalo mhlawumbe wahamba laseMakhedoniya. (1 Tim. 1:3; Tit. 1:5) Asikwazi ukuthi waphumelela yini ukuya eSipeyini lapho ayefisa ukuyakhona.—Rom. 15:24, 28.
9. UPhetro engabe wahamba nini ukuyancedisa lapho okwakulabamemezeli abalutshwana khona? (Khangela umfanekiso osekuqaliseni.)
9 Umphostoli uPhetro wayengaba leminyaka engadlula-50 lapho esiyancedisa lapho okwakulabamemezeli abalutshwana khona. Kungani sisitsho njalo? Nxa kuyikuthi wayelingana loJesu kumbe emdala kulaye, wayezabe eleminyaka engaba ngu-50 lapho ehlangana labanye abaphostoli eJerusalema ngo-49 C.E. (ImiSeb. 15:7) Sekudlule isikhathi esithile ngemva komhlangano lowo, uPhetro wahamba wayahlala eBhabhiloni njalo kumele ukuthi wayesiyatshumayeza inengi lamaJuda khonale. (Gal. 2:9) Wayesahlala khona ngesikhathi ebhala incwadi yakhe yokuqala ephefumulelweyo, ngabo-62 C.E. (1 Phet. 5:13) Ukuncedisa kwamanye amazwe kungaba nzima, kodwa uPhetro wathokoziswa yikukhonza uJehova ngokugcweleyo lanxa wayesekhulile ngeminyaka.
10, 11. Landisa ngomunye umuntu omdala owahamba wayancedisa lapho okulabamemezeli abalutshwana.
10 Lamuhla amaKhristu amanengi aleminyaka engaba ngu-50 kumbe edlula lapho athola ukuthi izinto ezinengi ziyabe sezintshintshile ezimpilweni zawo okokuthi ayenelisa ukukhonza uJehova ngezindlela ezintsha. Amanye sethuthele lapho okulabamemezeli abalutshwana khona. Ngokwesibonelo uRobert wabhala wathi: “Mina lomkami sasesileminyaka engaba kubo-55 lapho sinanzelela ukuthi kulokunengi esingenelisa ukukwenza. Indodana yethu eyiyo yodwa yayisisukile ekhaya, sasingasela bazali esibanakekelayo njalo babesitshiyele ilifa elithile. Ngabona ukuthi nxa sasingathengisa indlu yethu sasingenelisa ukubhadala isikwelede njalo imali eseleyo yayingasinceda ngize ngithole impentsheni. Sezwa ukuthi eBolivia kwakulabantu abanengi abafuna ukufunda iBhayibhili njalo izinto ezidingekayo ekuphileni zazingaduli. Yikho-ke sakhetha ukuya khonale. Kwakungalula ukujayela umuzi wethu omutsha. Izinto zonke zazehlukene kakhulu lalokho esasikujayele eNorth America. Kodwa imizamo yethu yabusiswa kakhulu.”
11 URobert uqhubeka esithi: “Osekuqakatheke kakhulu empilweni yethu yimisebenzi yebandla. Abanye abantu esafunda labo iBhayibhili sebabhaphathizwa. Enye imuli esafunda layo iyaswela njalo ihlala esigabeni esikhatshana kakhulu. Kodwa maviki wonke imuli le iyabuya edolobheni izongena imihlangano lanxa uhambo lwakhona lunzima. Akucabange ngokuthi sathokoza kangakanani ngokubona imuli le ithuthuka njalo umfana wabo omdala eqalisa ukuphayona!”
UKUNCEDISA ENSIMINI YEZINDIMI ZAKWAMANYE AMAZWE
12, 13. Landisa ngendaba yomunye umKhristu owaqalisa ukwenza okuthile ekukhonzeni uJehova esethethe impentsheni.
12 Abafowethu labodadewethu abadala bangaba luncedo kakhulu emabandleni lasemaqenjini akhuluma izindimi zakwamanye amazwe. Kanti njalo insimu le kungabamnandi ukusebenza kuyo. Ngokwesibonelo uBrian wabhala wathi: “Mina lomkami sasesingasela misebenzi eminengi yokwenza sengifikise iminyaka engu-65, lapho umthetho weBritain othi umuntu kumele athathe impetsheni. Abantwabethu basebesukile ngekhaya njalo kwakukalutshwana ukuthola abantu abafuna ukufundiswa iBhayibhili. Ngasengithola ijaha laseChina elalisenza umsebenzi wokuchwayisisa eyunivesithi. Lavuma ukubuya emihlanganweni yethu njalo ngaqalisa ukufunda lalo iBhayibhili. Ngemva kwamaviki amalutshwana laqalisa ukubuya lomunye elalisebenza laye ovela eChina. Ngemva kwamaviki amabili, labuya lowesithathu kanye lowesine.”
13 “Ngesikhathi kubuya umChina wesihlanu owayesebenza lamajaha la ezocela ukufundiswa iBhayibhili ngacabanga ukuthi, ‘Ukuba leminyaka engu-65 akutsho ukuthi akuselalutho engingalwenza enkonzweni kaJehova.’ Yikho-ke ngabuza umkami omncane kulami ngeminyaka emibili ukuthi uyafuna yini ukufunda isiChina. Sasifunda sisebenzisa amakhasethi. Lokhu kwenzakala eminyakeni elitshumi eyadlulayo. Ukutshumayela ensimini ekhuluma ulimi lwakwelinye ilizwe kwasenza sazizwa sesibatsha futhi. Khathesi sesifunde iBhayibhili labantu abangu-112 abavela eChina! Abanengi bakhona sebake babuya emihlanganweni. Omunye wabo sikhonza laye njalo useliphayona.”
THOKOZA NGOKWENZA OKUSEMANDLENI AKHO
14. AmaKhristu amadala angakholisani, njalo okwenziwa nguPhawuli kungawakhuthaza njani?
14 Lanxa amaKhristu amanengi aleminyaka engaba kubo-50 elethuba lokwenza okunengi okutsha enkonzweni kaJehova, ayisiwo wonke enelisa ukwenza njalo. Amanye alemizimba ebuthakathaka, amanye anakekela abazali bawo asebegugile kumbe abantwabawo. Kodwa ukwazi ukuthi uJehova uyakuqakathekisa kakhulu lokho elenelisa ukukwenza enkonzweni yakhe kungalithokozisa. Kungcono likholise lokho elenelisa ukukwenza kulokuthi likhathazwe yilokho elingeke likwenze. Cabangani ngesibonelo somphostoli uPhawuli. Wayeseleminyaka eminengi ebotshiwe, engavunyelwa ukuphuma endlini njalo wayengenelisi ukuqhubeka esenza umsebenzi wakhe wokuba ngumnali. Kodwa bonke abantu ababemvakatshela wayekhuluma labo ngeMibhalo njalo wayeqinisa ukholo lwabo.—ImiSeb. 28:16, 30, 31.
15. Kungani amaKhristu amadala eqakathekiswa kakhulu?
15 Kanti njalo uJehova uyakwamukela lokho abantu abakhulileyo abenelisa ukukwenza enkonzweni yakhe. Lanxa uSolomoni wathi, izinsuku zokuhlutshwa yimpilo ebuthakathaka njalo kazimnandi, uJehova uyayiqakathekisa imisebenzi yokumdumisa eyenziwa ngamaKhristu akhulileyo. (Luk. 21:2-4) Amabandla ayancedakala ngokuba lezinceku esezileminyaka eminengi zikhonza ngokuthembeka.
16. Yiziphi izibusiso okukhanya angani u-Ana kazitholanga, kodwa kuyini ayengakwenza ekukhonzeni uNkulunkulu?
16 IBhayibhili lisitshela ngowesifazana owayesekhulile okwakuthiwa ngu-Ana owaqhubeka ethembekile edumisa uJehova waze waguga. Wayeseleminyaka engu-84 lapho uJesu ezalwa. Kumele ukuthi kazange abe ngumlandeli kaJesu, kagcotshwanga ngomoya ongcwele njalo kakholisanga ukutshumayela izindaba ezinhle zoMbuso ngenxa yokuthi wayesefile. Kodwa u-Ana wayekholisa ukwenza okusemandleni akhe. “Kazange lanini asuke ethempelini kodwa wayekhonza ubusuku lemini, ezila njalo ethandaza.” (Luk. 2:36, 37) Ngesikhathi umphristi etshisa impepha ethempelini nsukuzonke ekuseni lantambama, u-Ana wayelabanye egumeni ethandazela enhliziyweni mhlawumbe okwemizuzu engu-30. Lapho ebona usana oluzelweyo uJesu, ‘wakhuluma ngalo kubo bonke ababe lindele ukuhlengwa kweJerusalema.’—Luk. 2:38.
17. Singawancedisa njani amaKhristu asekhulile labuthakathaka ukuthi enze okuthile ekukhonzeni kweqiniso?
17 Lamuhla kumele sihlale sikuphaphamele ukunceda amaKhristu asekhulile labuthakathaka. Abanye bayafisa kakhulu ukuba khona emihlanganweni yebandla lasemihlanganweni emikhulu kodwa abenelisi ukwenza njalo. Kwezinye izindawo, amabandla atshengisa uthando ngokuhlela ukuthi abakhulileyo balalele imihlangano ngocingo. Kodwa amanye kenelisi ukwenza lokho. Lanxa kunjalo, amaKhristu la angasekela ukukhonza kweqiniso. Ngokwesibonelo imithandazo yawo iyanceda ukuthi ibandla lobuKhristu liphumelele.—Bala iHubo 92:13, 14.
18, 19. (a) Kungani sisithi amaKhristu asekhulile angabe engananzeleli ukuthi ayabakhuthaza kangakanani abanye? (b) Ngobani abangasebenzisa iseluleko esithi: “Khumbula uMdali wakho”?
18 Mhlawumbe amaKhristu asekhulile awakunanzeleli ukuthi ayabakhuthaza kakhulu abanye. Ngokwesibonelo, lanxa u-Ana wayethembekile okweminyaka eminengi ethempelini, kumele ukuthi kazange akucabange ukuthi akwenzayo kwakuzakhuthaza abanye sekudlule amakhulu eminyaka. Indlela u-Ana ayethanda ngayo uJehova yabhalwa eMibhalweni. Akuthandabuzwa ukuthi indlela othanda ngayo uNkulunkulu iyawakhuthaza kakhulu amaKhristu okhonza lawo. Yikho iLizwi likaNkulunkulu lisithi: “Izinwele ezimhlophe zingumqhele wobukhulu, zizuzwa ngempilo elungileyo”!—Zaga. 16:31.
19 Sonke sinje kukhona esingeke senelise ukukwenza enkonzweni kaJehova. Lanxa kunjalo, abasaqinile labaseselamandla kabahlale becabanga ngamazwi la aphefumulelweyo athi: ‘Khumbula uMdali wakho, kungakafiki izinsuku zokuhlupheka.’—UmTshu. 12:1.