Nceda Abanye Ukuthi Basebenzise Iziphiwo Zabo
“Ngizakweluleka ngikulinde.”—HUBO. 32:8.
1, 2. UJehova uthini ngezinceku zakhe ezisemhlabeni?
ABAZALI bajayele ukukholisa nxa bebukele abantwababo bedlala ngoba bayabe bemangaliswa yiziphiwo abazelwe belazo. Mhlawumbe lawe uyake ukunanzelele lokhu. Omunye umntwana angabe elesiphiwo kwezemidlalo, kodwa omunye abe lesokudweba kumbe esokubumba izinto. Lanxa abantwana beleziphiwo ezitshiyeneyo, okuthokozisa abazali yikubona umntwana munye ngamunye esebenzisa isiphiwo sakhe.
2 UJehova laye uyabathanda kakhulu abantwabakhe abasemhlabeni. Ubiza izinceku zakhe ngokuthi “abathandwayo kuzo zonke izizwe.” (Hag. 2:7) Okwenza azithande kakhulu yikuthi zilokholo njalo zizinikele kuye. Kodwa uyake unanzelele yini ukuthi abafowethu labodadewethu esikhonza labo baleziphiwo ezinengi ezitshiyeneyo? Abanye abafowethu benza kuhle izinkulumo, abanye bayenelisa ukuhlela kuhle izinto. Kanti njalo odadewethu abanengi bayaphangisa ukubamba izindimi zamanye amazwe besebezisebenzisa ekutshumayeleni. Abanye basukumela phezulu nxa kulothile ofuna ukukhuthazwa njalo bayakuthanda ukunakekela abagulayo. (Rom. 16:1, 12) Uzwa njani ngokuba sebandleni elilamaKhristu aleziphiwo ezinhle kangaka?
3. Yiyiphi imibuzo esizaxoxa ngayo esihlokweni lesi?
3 Kodwa-ke abanye esikhonza labo, kungaba ngabasakhulayo kumbe abasanda kubhaphathizwa, bangazizwa bengakhululekanga ukusebenzisa iziphiwo zabo ebandleni. Singabanceda njani ukuthi bazisebenzise? Kungani kumele sizame sibili ukulingisela uJehova ngokukhangela okuhle abakwenzayo?
UJEHOVA UKHANGELA OKUHLE EZINCEKWINI ZAKHE
4, 5. Indaba ekuBahluleli 6:11-16 itshengisa njani ukuthi uJehova uyakubona lokho izinceku zakhe ezingenelisa ukukwenza?
4 Izindaba eziseBhayibhilini zitshengisa ukuthi uJehova ukhangela okuhle ezincekwini zakhe aphinde abone lalokho ezingenelisa ukukwenza. Ngokwesibonelo lapho uGidiyoni ekhethwa nguNkulunkulu ukuthi akhulule abantu bakhe esandleni samaMidiyani kumele ukuthi wamangala ingilosi imbingelela isithi: “UJehova ulawe, butho elilamandla.” Kukhanya uGidiyoni wayengaziboni elibutho “elilamandla.” Wayevele ethandabuza njalo ezibona engumuntu ongeke aphumelele. Kodwa kuyacaca endabeni le ukuthi kunengi okuhle uJehova ayekubona kuGidiyoni ukwedlula lokho yena ayekucabanga.—Bala aBahluleli 6:11-16.
5 UJehova wayengathandabuzi lakancane ukuthi uGidiyoni uzabakhulula abako-Israyeli ngoba wayekubona ukuhlakanipha kwakhe. Ingilosi kaJehova yayinanzelele ukuthi uGidiyoni wayesebenza gadalala ngesikhathi ebhula amabele. Kulokunye futhi ingilosi eyakunanzelelayo. Endulo abalimi babebhulela amabele abo egcekeni ukuze bakhuphe kuhle amakhoba nxa umoya usuvunguza. Kodwa okumangalisayo yikuthi uGidiyoni wayebhula amabele akhe ecatshile esikhamelweni sewayini ukuze awafihlele amaMidiyani. Lokhu kwakuyikuhlakanipha sibili! Yikho uJehova wakubona ukuthi uGidiyoni wayengayisuye mlimi nje kodwa wayeyindoda emadodeni. Kuyacaca-ke ukuthi uJehova wasibona isiphiwo sakhe wasemsebenzisa.
6, 7. (a) Indlela uJehova ayebona ngayo umphrofethi wakhe u-Amosi yayitshiyene njani lendlela amanye ama-Israyeli ayembona ngayo? (b) Kuyini okutshengisa ukuthi u-Amosi wayehlakaniphile?
6 Indaba yomphrofethi u-Amosi layo iyatshengisa ukuthi uJehova wasinanzelela isiphiwo senceku yakhe lanxa abanye babeyibona ingaqakathekanga futhi beyikhangelela phansi. U-Amosi wathi yena wayengumalusi wezimvu njalo esenza umsebenzi wokugcina izihlahla zomkhiwa wesikhamori. Lezi yizithelo okwakuthiwa yikudla kwabayanga. Mhlawumbe amanye ama-Israyeli abona angani uJehova kakhethanga kuhle lapho ekhetha u-Amosi ukuthi aphrofethe mayelana lezizwana ezilitshumi zako-Israyeli ezasezikhonza onkulunkulu bamanga.—Bala u-Amosi 7:14, 15.
7 Lanxa u-Amosi wayevela esiqintini esikhatshana, wayewazi amasiko ayekhona ngesikhathi sakhe lokuthi ngobani ababengababusi, okutshengisa ukuthi wayehlakaniphile. Kumele ukuthi wayekwazi ukuthi izinto zazimi njani ko-Israyeli njalo wayengabe ezazi izizwe ezazingomakhelwana babo ngoba wayeke athengiselane lazo. (Amos. 1:6, 9, 11, 13; 2:8; 6:4-6) Ezinye izifundiswa ezihlola ngezeBhayibhili zithi u-Amosi wayelobuciko bokuloba. Umphrofethi u-Amosi wayesebenzisa amabala alula, izifaniso kanye lamazwi ahlabusayo. Yikho-ke, sibona u-Amosi esiba lesibindi sokuphendula umphristi omubi u-Amaziya okwakutshengisa ukuthi uJehova wayekhethe kuhle sibili njalo wasebenzisa iziphiwo zika-Amosi lanxa abanye babengaziboni.—Amos. 7:12, 13, 16, 17.
8. (a) UJehova wamthembisani uDavida? (b) Amazwi akuHubo 32:8 angabaqinisa njani abangazithembiyo?
8 UJehova uyazinanzelela sibili iziphiwo zezinceku zakhe. Wathembisa uDavida ukuthi uzaqhubeka emqondisa njalo ‘emlindile.’ (Bala iHubo 32:8.) Lokhu kusikhuthaza njani? Lanxa singabe singazithembi, uJehova angasinceda ukuthi senze lezinto ebesingacabangeli lokuthi singenelisa ukuzenza. UJehova uzimisele ukusiqondisa nxa sisenza konke esingakwenza ukuze sithuthuke ekukhonzeni, njengomzali oqondisa umntanakhe osefundela ukuhamba. Kanti njalo angasebenzisa abafowethu labodadewethu ukuze basincede ukuthi sisebenzise iziphiwo zethu. Njani?
KHANGELA OKUHLE OKWENZIWA NGABANYE
9. Singasisebenzisa njani iseluleko sikaPhawuli esiphathelane ‘lokukhathalela’ okwenziwa ngabanye?
9 UPhawuli wakhuthaza wonke amaKhristu ukuthi “akhathalele” okwenziwa ngabanye ebandleni. (Bala uFiliphi 2:3, 4.) Ayekutsho yikuthi kumele sinanzelele iziphiwo zabanye futhi sibakhuthaze ukuthi bazisebenzise. Uzwa njani nxa omunye ekuncoma ngentuthuko oyenzayo? Akuthandabuzwa ukuthi ukunconywa kukunika amadlabuzane okuthi uqhubeke usenza kuhle kakhulu. Yikho-ke esikhonza labo bayathuthuka njalo babe ngamaKhristu avuthiweyo nxa sitshengisa ukuthi siyabaqakathekisa.
10. Ngobani sibili okumele bahlale betshelwa ukuthi benza kuhle?
10 Akulamuntu ongafuniyo ukutshelwa ukuthi wenza kuhle. Kodwa ngobani sibili okumele bahlale betshelwa ukuthi benza kuhle? Ngabasakhulayo kanye labasanda kubhaphathizwa. Kumele bakubone ukuthi bayaqakathekiswa ebandleni ngokunikwa imisebenzi ethile. Lokhu kuzabenza babone ukuthi abalahlekanga sibili nxa besebandleni. ILizwi likaNkulunkulu likhuthaza abafowethu laba ukuthi bafise ukwenza imisebenzi yenkonzo ebandleni. Kodwa nxa singatshengisi ukuthi siyakubona okuhle abakwenzayo kusuka kube nzima ukwenza lokhu.—1 Tim. 3:1.
11. (a) Umdala othile wamnceda njani omunye umzalwane osakhulayo owayelenhloni? (b) Ufundeni endabeni kaJulien?
11 Omunye umdala webandla okuthiwa nguLudovic watshelwa ukuthi wenza kuhle ngesikhathi esakhula futhi lokhu kwamnceda kakhulu. Uthi: “Nxa ngincoma umzalwane othile ngokuhle akwenzayo uyathuthuka masinyane.” ULudovic owanceda umzalwane osakhulayo okuthiwa nguJulien uthi: “Kwezinye izikhathi izinto ayezenza zazingani azicaci, kwakukhanya ukuthi kayisuye. Kodwa nganginanzelela ukuthi wayengumuntu olomusa njalo olesifiso sokunceda abanye ebandleni. Yikho-ke kulokuthi ngimbone njengomuntu omubi ngakhangela okuhle ayekwenza ngasengizama ukumkhuthaza.” UJulien wacina eseyinceku ekhonzayo njalo khathesi uliphayona lesikhathi sonke.
BANCEDE UKUTHI BASEBENZISE IZIPHIWO ZABO
12. Kuyini okuqakathekileyo okumele sibe lakho ukuze senelise ukunceda abanye ukuthi basebenzise iziphiwo zabo? Nika isibonelo.
12 Kuqakathekile ukuba lelihlo elibukhali ukuze senelise ukunceda abanye ukuthi basebenzise iziphiwo zabo. Sibonile endabeni kaJulien ukuthi lanxa umuntu elokuthile angakwenzi kuhle kumele sizame ukukhangelisisa okuhle akwenzayo kanye leziphiwo alazo esingamncedisa ukuthi azisebenzise. Le yiyo indlela uJesu ayebona ngayo umphostoli uPhetro. Lanxa uPhetro wayekhanya engumuntu owayephenduphenduka, uJesu wamnika ibizo elithi Khefasi kumbe Phetro elitsho idwala. Ngokwenza lokhu wayetshengisa ukuthi uPhetro wayezaqina njengedwala.—Joh. 1:42.
13, 14. (a) UBhanaba watshengisa njani ukuthi wayelelihlo elibukhali endleleni aphatha ngayo uMakho? (b) U-Alexandre wancediswa njani? (Khangela umfanekiso osekuqaliseni.)
13 UBhanaba laye wancedisa uJohane owayebizwa langokuthi nguMakho ukuthi asebenzise isiphiwo sakhe. (ImiSeb. 12:25) Ngesikhathi uPhawuli loBhanaba besenza uhambo lwabo lokuqala bengabanali, uMakho ‘wayengumsizi’ wabo, mhlawumbe ekhangela ngokudla kanye lendawo yokulala. Kodwa bathi befika ePhamfiliya uMakho wababambisa ilitshe ngoba waphongubatshiya nje. Kwasekumele bahambe bodwa besiya enyakatho esigabeni esasigcwele izigebenga eziyingozi kakhulu. (ImiSeb. 13:5, 13) Lanxa kunjalo, uBhanaba waphinda wambiza futhi ukuze azomqeqetsha lanxa wayeke wababalekela. (ImiSeb. 15:37-39) Lokhu kwamnceda uMakho ukuthi abe yisikhonzi sikaJehova esivuthiweyo. Yikho simbona seseRoma encedisa uPhawuli owayebotshiwe. Kanti njalo uPhawuli wakhuluma ngaye kuhle lapho ebhalela abaseKholose. (Kol. 4:10) Akuthandabuzwa ukuthi uBhanaba wathokoza kakhulu lapho uPhawuli esecela lokuthi uMakho azomncedisa.—2 Tim. 4:11.
14 U-Alexandre osanda kuba ngumdala wancedwa ngomunye umfowethu owayelelihlo elibukhali. Uthi: “Ngisesemncane kwakunzima kakhulu ukuthi ngikhuleke phambi kwabantu. Omunye umdala webandla wangitshengisa ukuthi kumele ngenzeni ukuze ngingabi lovalo. Kulokuthi ahle athi ngingasathandazi, wayelokhu enginika ithuba lokuthi ngikhuleke emihlanganweni yenkonzo yasensimini. Lokhu kwanginceda kakhulu ngoba ngacina sengilesibindi.”
15. UPhawuli watshengisa njani ukuthi wayebaqakathekisa abazalwane?
15 Siyamncoma yini umKhristu esikhonza laye nxa simbona esenza kuhle kakhulu? Esahlukweni 16 sencwadi yabaseRoma, uPhawuli wancoma ayekhonza labo abedlula 20. Wayewathanda amaKhristu la ngoba ayesenza kuhle kakhulu. (Rom. 16:3-7, 13) Ngokwesibonelo uPhawuli wakhuluma ngo-Andironikhu loJuniyasi wathi babekuKhristu yena engakabi khona, egcizelela ukuthi babengamaKhristu ayebekezela. Waphinda wancoma lomama kaRufusi mhlawumbe ekhumbula ukuthi wayeke wamphatha kuhle kakhulu.
16. Kuhle ngani ukuncoma osakhulayo?
16 Ukuncoma abanye ngenhliziyo yonke kuyabanceda kakhulu. Umfana osakhulayo okuthiwa nguRico ohlala eFrance wayesizwa ubuhlungu ngenxa yokuthi uyise ongasuye Fakazi wayengafuni ukuthi abhaphathizwe. URico wayesezitshela ukuthi kumele afikise iminyaka engu-18 ukuze akhonze uJehova ekhululekile. Okunye okwakumzwisa ubuhlungu yikuhlekwa ngabanye esikolo. Umdala webandla okuthiwa nguFrédéric owacelwa ukuthi afunde loRico uthi: “Ngamncoma uRico ngoba ukuphikiswa kwakhe kwakutshengisa ukuthi wayelesibindi sokutshela abanye lokho akukholwayo.” Ukunconywa lokhu kwamqinisa kakhulu, wasezimisela ukuthi ahlale esenza kuhle lokuthi azwanane loyise. Okuthokozisayo yikuthi wabhaphathizwa eleminyaka engu-12.
17. (a) Singabanceda njani abafowethu ukuthi bathuthuke? (b) Omunye umnali watshengisa njani ukuthi uyakubona okuhle okwenziwa ngabafowethu abasakhulayo, njalo lokhu kwabanceda ngani?
17 Nxa sibonga esikhonza labo ngemizamo abayenzayo kumbe okuthile okuhle abayabe bekwenzile ebandleni, siyabe sibakhuthaza ukuthi benze okunengi ekukhonzeni uJehova. Udadewethu okuthiwa nguSylvie,a oseleminyaka eminengi esebenza eBhetheli eFrance wathi odadewethu akumelanga babone angani ukuncoma abanye ngumsebenzi wabazalwane kuphela. Wananzelela ukuthi balakho ukunanzelela imizamo enziwa ngabanye kanye lezinto ezincane kakhulu. Waqhubeka wathi: “Nxa odade bekhuthaza abanye kuyanceda ngoba kuyangezelela lokho okuyabe kutshiwo ngabafowethu. Ngikubona kungumlandu wami sibili ukuncoma abanye.” (Zaga. 3:27) UJérôme ongumnali eFrench Guiana usencede amajaha amanengi ukuthi lawo abe ngabanali. Uthi: “Sengananzelela ukuthi abafowethu abasakhulayo babalesibindi sibili nxa ngibancoma ngokuhle abakwenzileyo enkonzweni kumbe ngokutshaya impendulo ezilohlonzi. Lokhu kwenza baqhubeke belwisa ukusebenzisa iziphiwo zabo ngokugcweleyo.”
18. Kunceda ngani ukusebenza labafowethu abasakhulayo?
18 Okunye esingakwenza ukuze sincede abafowethu ukuthi bathuthuke ekukhonzeni yikusebenza labo. Umdala angacela umfowethu osakhulayo ololwazi lokusebenzisa ikhompiyutha ukuthi adawunilode izinto ezithile ku-jw.org, ezingasetshenziswa ukukhuthaza asebekhulile abangelawo amakhompiyutha. Kumbe nxa kulomsebenzi owenzayo eWolu loMbuso kungaba kuhle ukuthi ucele osakhulayo ukuthi azosebenza lawe. Ukwenza njalo kuzakunika ithuba lokuthi ubajayele abasakhulayo, ubancome futhi ubusubabona bethuthuka.—Zaga. 15:23.
NCEDA ABANYE UKWENZELA KUSASA
19, 20. Kungani kumele sincede abanye ukuthi bathuthuke?
19 Lapho uJehova ekhetha uJoshuwa ukuthi akhokhele abako-Israyeli watshela uMosi ukuthi ‘amkhuthaze njalo amqinise.’ (Bala uDutheronomi 3:28.) Umnyaka ngomnyaka abantu bayathululeka bebuya ngobunengi babo enhlanganisweni kaJehova. Ukuncedisa abasakhulayo kanye labasanda kubhaphathizwa ukuthi basebenzise iziphiwo zabo akusiwo msebenzi wabadala kuphela. Wonke amaKhristu aselesikhathi eside ekhonza kumele azinikele ukuncedisa abanye. Lokhu kuzakwenza ukuthi abanengi bangene beminyezelana enkonzweni yesikhathi esigcweleyo njalo abanengi ‘bazafanela ukuba labo bafundise abanye.’—2 Tim. 2:2.
20 Lanxa usebandleni elikhulu kumbe useqenjini elithuthukayo eselizakuba libandla, qhubeka unceda abanye ukwenzela kusasa. Okuqakathekileyo yikulingisela uJehova ohlala ekhangela okuhle okwenziwa yizinceku zakhe.
a Ibizo lintshintshiwe.