ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI seWatchtower
ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI
seWatchtower
Ndebele (Zimbabwe)
  • IBHAYIBHILI
  • AMABHUKU
  • IMIHLANGANO YEBANDLA
  • wp17 no. 4 kk. 4-7
  • IBhayibhili Lisitshelani Ngokufa?

Akulavidiyo yalokho okukhethileyo.

Uxolo, sehlulekile ukudlala ividiyo oyidingayo.

  • IBhayibhili Lisitshelani Ngokufa?
  • INqabayokulinda Ebika NgoMbuso KaJehova (Ekazulu wonke)—2017
  • Izihlokwana
  • Okuhambelana Lokudingayo
  • IBHAYIBHILI LIYIBEKA KUHLE INDABA
  • IMFUNDISO YAMAHEDENI IYAMEMETHEKA
  • “IQINISO LIZALIKHULULA”
  • Bangaphi Abantu Abafileyo?
    IBhayibhili Lifundisani Sibili?
  • Umphefumulo Kuyini?
    Imibuzo YeBhayibhili Iyaphendulwa
INqabayokulinda Ebika NgoMbuso KaJehova (Ekazulu wonke)—2017
wp17 no. 4 kk. 4-7
Isidumbu sisengcwabeni

ISIHLOKO ESISEKUQALISENI | IBHAYIBHILI LISITSHELANI NGOKUFA?

IBhayibhili Lisitshelani Ngokufa?

Nxa sibala eBhayibhilini kuGenesisi sithola ukuthi indoda yokuqala u-Adamu yatshelwa nguNkulunkulu amazwi la: “Ukhululekile ukudla loba yisiphi isihlahla esivandeni; kodwa ungadli isihlahla sokwazi okuhle lokubi, ngoba ungaze usidle uzakufa ngempela.” (UGenesisi 2:16, 17) Amazwi la atshengisa ukuthi aluba u-Adamu wawulalela umlayo kaNkulunkulu wayengasoze afe kodwa wayezaqhubeka ehlala esivandeni sase-Edeni.

U-Adamu lo-Eva sebegugile

Kodwa okudanisayo yikuthi u-Adamu kawulalelanga umthetho ayewuphiwe nguNkulunkulu. Wadla isithelo asiphiwa ngu-Eva. (UGenesisi 3:1-6) Lamuhla siyahlupheka ngenxa yokungalaleli kuka-Adamu. Umphostoli uPhawuli wathi: “Isono sangena emhlabeni ngomuntu oyedwa, lokufa ngesono, njalo ngale indlela ukufa kwafika ebantwini bonke, ngoba bonke benze isono.” (KwabaseRoma 5:12) ‘Umuntu oyedwa’ okukhulunywa ngaye lapha ngu-Adamu. Kodwa yisiphi isono asenzayo njalo kungani saletha ukufa?

Isono u-Adamu asenzayo ngesokwephula umthetho kaNkulunkulu ngabomo. (1 UJohane 3:4) UNkulunkulu wayetshilo ukuthi isigwebo sokona sasiyikufa. Aluba abantu balalela umlayo kaNkulunkulu babengasoze babe lesono njalo bafe ngoba uNkulunkulu wayehlose ukuthi baphile phakade.

Kusegcekeni ukuthi amazwi aseBhayibhilini athi “ukufa kwafika ebantwini bonke” aliqiniso. Kodwa kukhona yini okusala kuphila nxa umuntu angafa? Abanengi bacabanga ukuthi umphefumulo usala uphila singafa. Nxa lokhu kuliqiniso, kutsho ukuthi uNkulunkulu wayeqamba amanga ngesikhathi etshela u-Adamu ukuthi wayezakufa. Phela nxa kukhona okusala kuphila singafa kutsho ukuthi ukufa ayisisosigwebo sokungalaleli. Kodwa iBhayibhili lithi: “UNkulunkulu angeke aqambe amanga.” (KumaHebheru 6:18) USathane nguye owayehutshuza aluhlaza tshoko ngesikhathi esithi ku-Eva: “Kalisoze life ngempela.”​—UGenesisi 3:4.

Manje nxa imfundiso yokuthi umphefumulo kawufi ingamanga, pho kuyini okwenzakalayo nxa umuntu angafa?

IBHAYIBHILI LIYIBEKA KUHLE INDABA

UGenesisi uthi: “INkosi uNkulunkulu yasimbumba umuntu ngomhlabathi, yaphefumulela umoya wokuphila emakhaleni akhe; umuntu waba ngumuntu ophilayo.” Umutsho ohunyutshwe ngokuthi ‘umuntu ophilayo’ uthethwe ebaleni lesiHebheru elithi ne’phesh,a elitsho isidalwa esiphefumulayo.​—UGenesisi 2:7, The Holy Bible in Ndebele.

IBhayibhili liyakucacisa ukuthi abantu abadalwanga belomphefumulo ongafiyo. Umuntu ngamunye ‘ungumuntu ophilayo.’ Akula ngitsho leyodwa ivesi eBhayibhilini elomutsho othi “umphefumulo ongafiyo.”

Pho yindaba amasonto amanengi efundisa okutshiyene lalokho okufundiswa liBhayibhili? Okwenzakala kudala eGibhithe yikho okuzasinika impendulo.

IMFUNDISO YAMAHEDENI IYAMEMETHEKA

UHerodotus weGirisi owaphila eminyakeni engu-2 500 eyadlulayo owayekhangela ngezembali wathi amaGibhithe “aba ngawokuqala ukukholwa ukuthi umphefumulo kawufi.” AbaseBhabhiloni bona babekukholwa lokhu lanxa babengelaqiniso kangako ngendaba le. Ngesikhathi u-Alekizanda Omkhulu enqoba amazwe aseMiddle East ngo-332 B.C.E.,b kulezikhwicamfundo zeGirisi ezamemethekisa imfundiso le yacina isisabalale yaze yagcwala eMbusweni weGirisi.

Akula ngitsho leyodwa ivesi eBhayibhilini elomutsho othi “umphefumulo ongafiyo”

Ngesikhathi sabaphostoli, amaqembu amabili amaJuda okwakuthiwa ngama-Essene labaFarisi ayefundisa ukuthi umphefumulo usala uphila nxa umuntu angafa. Elinye ibhuku okuthiwa yi-The Jewish Encyclopedia lithi: “AmaJuda athatha imfundiso le kumaGiriki, ikakhulu lokho okwakufundiswa nguPlato.” Omunye owezembali ongumJuda okuthiwa nguJosephus laye wathi imfundiso le kayikho eMibhalweni eNgcwele kodwa yavela ebantwini beGirisi. KuJosephus imfundiso le yayingeyinye yezinganekwane zeGirisi.

Abantu abanengi, kugoqele lababezithi bangamaKhristu, baqalisa ukwamukela imfundiso yokungafi komphefumulo. Owezembali okuthiwa nguJona Lendering wathi imfundiso kaPlato yokuthi imiphefumulo yethu yaqalisa isendaweni enhle ingakabi sendaweni esikiyo khathesi egcwele izinhlupho yamukelwa ngamaKhristu. Yikho imfundiso le yacina isiba ngeyinye yezimfundiso eziyisiqokoqela emasontweni ayezithi ngawesiKhristu.

“IQINISO LIZALIKHULULA”

Umphostoli uPhawuli waxwayisa amaKhristu esithi: “Umoya utsho ngokucacileyo ukuthi ngezikhathi zokucina abanye bazalahla ukukholwa balandele imimoya ekhohlisayo lezinto ezifundiswa ngamadimoni.” (1 UThimothi 4:1) Okukhulunywa evesini le kuyenzakala sibili. Imfundiso yokungafi komphefumulo ngeyinye ‘imfundiso yamadimoni.’ Kayikho eBhayibhilini kodwa yaqalisa emasontweni amahedeni akudala lasezimfundisweni zabantu.

UJesu wathi: “Lizalazi iqiniso, njalo iqiniso lizalikhulula.” (UJohane 8:32) Nxa singabalazi iqiniso eliseBhayibhilini sizakhululwa ezimfundisweni lasemikhubeni engamthokozisiyo uNkulunkulu ekhuthazwa ngamasonto amanengi. Iqiniso eliseLizwini likaNkulunkulu liphinda lisenze sixwaye imikhuba eyenziwa nxa kufiwe lokuthi singakholwa izinkulumo zabantu ezimayelana lokufa.—Khangela ibhokisi elithi “Bangaphi Abafileyo?”

UMdali wethu wayengahlosanga ukuthi siphile iminyaka engu-70 kumbe engu-80 kuphela besesisiyaphila phakade kwenye indawo nxa singafa. Wayefuna kube labantu abamlalelayo ababezaphila nini lanini khonapha emhlabeni. Khonokho kutshengisa ukuthi uNkulunkulu uyasithanda njalo lokho ayekuhlosile ekuqaliseni kuzagcwaliseka loba sekutheni. (UMalaki 3:6) Yikho umhubi wathi: “Abalungileyo bazazuza ilifa lelizwe bahlale kulo lanini.”​—IHubo 37:29.

Ukuze ufunde okunengi ngalokho iBhayibhili elikutshoyo ngokufa bala isahluko 6 sebhuku elithi IBhayibhili Lifundisani Sibili? elidindwe ngoFakazi bakaJehova. Ungalithola ku-www.jw.org.

a Amanye amaBhayibhili, njenge-Trinitarian Bible Society, ahumutsha ibala elithi ne’phesh ngamazwi athi ‘umphefumulo ophilayo.’ I-Holy Bible in Ndebele edindwe yi-International Bible Society-Africa isebenzisa amazwi athi ‘into ephilayo.’

b U-B.C.E., umela ukuthi “Before the Common Era,” okutsho isikhathi uJesu engakabuyi emhlabeni.

Abantu Bangaphila Phakade Yini?

Eminyakeni esanda kwedlula abahlolisisayo bathole utshani obukhula ngaphansi kwamanzi njalo bakholwa ukuthi bebukhona okwezinkulungwane zeminyaka, mhlawumbe budala kulazo zonke izinto eziphilayo ezisemhlabeni. Utshani lobu bungumhlobo we-Posidonia oceanica futhi butholakala endaweni enkulu engaphansi kweMediterranean Sea phakathi laphakathi kweSpain leCyprus.

Nxa utshani bungaphila iminyaka yonke le, pho kuthiwani ngabantu? Abezesayensi abahlola ngokuguga balethemba lokuthi bangangezelela iminyaka yabantu. Ngokwesibonelo elinye ibhuku elikhuluma ngendaba yonale lichaza izindlela ezintsha abesayensi abangangezelela ngazo iminyaka ephilwa ngabantu. Kambe abezesayensi bazenelisa yini ukwengezelela iminyaka ephilwa ngabantu?

Iqiniso elikhona yikuthi abezesayensi abenelisi ukwenza abantu baphile phakade. IBhayibhili liveza ukuthi lokhu kungenziwa nguMdali uJehova uNkulunkulu, lithi: “Kuwe kulomthombo wokuphila.” (IHubo 36:9) UJesu Khristu laye ngesikhathi ethandaza wathi: ‘Manje-ke yilokhu ukuphila okungapheliyo: ukuthi bakwazi wena, onguwe wedwa uNkulunkulu weqiniso, loJesu Khristu omthumileyo.’ (UJohane 17:3) Kuliqiniso sibili ukuthi imizamo yethu yokwazi lokuthokozisa uJehova uNkulunkulu kanye leNdodana yakhe uJesu Khristu izasenza sithole izibusiso ezingapheliyo.

Utshani obukhula ngaphansi kwamanzi

Abezesayensi bakholwa ukuthi umhlobo wotshani lo omila ngaphansi kwamanzi usuphile okwezinkulungwane zeminyaka

BANGAPHI ABAFILEYO?

UJesu uvusa uLazaro

IBhayibhili lithi abafileyo basemathuneni njalo balindele ukuvuswa. (UJohane 5:28, 29) Kabahlupheki njalo kabezwa buhlungu ngoba “abafileyo kabazi lutho.” (UmTshumayeli 9:5) Ngesikhathi uJesu efundisa wafanisa ukufa lokulala. (UJohane 11:11-14) Yikho-ke akumelanga sesabe abantu abafileyo loba senze imikhuba ethile sizama ukubathokozisa. Abangeke basincede loba basilimaze ngoba “engcwabeni . . . akusetshenzwa, akulakulungiselela, kakulalwazi kumbe ukuhlakanipha.” (UmTshumayeli 9:10) Kodwa uNkulunkulu uzaqeda ukufa kungaphindi kube khona ngesikhathi evusa abantu abafileyo.​—1 KwabaseKhorinte 15:26, 55; ISambulo 21:4.

Kungani Kumele Sikuthembe Okutshiwo LiBhayibhili?

Kuyini okungakunceda ukholwe lokho okutshiwo liBhayibhili? Nanku okunye kwakhona:

  • Usiba luphakathi kwegabha leyinki

    UMlobi Walo NguNkulunkulu: IBhayibhili libunjwa ngamabhuku angu-66 abhalwa ngabalobi abangaba ngu-40 njalo kwathatha iminyaka engaba ngu-1 600 ukuthi libhalwe. Lanxa kunjalo liyavumelana njalo liyazwisiseka. Khonokho kwenza sibone ukuthi uMlobi walo nguNkulunkulu uSomandla. Wasebenzisa abantu ukuthi babhale ayekufuna.

  • Insika

    Litshaya Ekhaleni Endabeni Zembali: Izenzakalo eziseBhayibhilini ziyavumelana lalokho okutshiwo ngabezembali. Ibhuku elithi A Lawyer Examines the Bible lithi ezindabeni zothando ezibhalwa ngabantu lasezinganekwaneni kuphonguthiwa into ethile yenzakala kudaladala elizweni elikhatshana, kodwa iBhayibhili lihle liqambe ukuthi yenzakala nini lokuthi yenzakala ngaphi.

  • I-atom

    Likhuluma Iqiniso Ngesayensi: IBhayibhili kayisilo bhuku lesayensi. Kodwa nxa likhuluma ngayo, alikhuthi ugatsha. Ngokwesibonelo kusahluko 13 lo-14 ebhukwini likaLevi kulemithetho yama-Israyeli asendulo emayelana lenhlanzeko lokuhlalisa abantu abalemikhuhlane ethelelwanayo endaweni yabo bodwa. Ngalesosikhathi abantu babengazi lutho ngamagcikwane langemikhuhlane ethelelwanayo. IBhayibhili liphinda lithi umhlaba ulibhora njalo awuhlalanga phezu kolutho, kodwa kwathatha isikhathi eside ukuthi abezesayensi bakubone lokhu.​—UJobe 26:7; U-Isaya 40:22.

Lezi yizibonelo ezilutshwana ezitshengisa ukuthi iBhayibhili liqinisile nxa lisithi: “IMibhalo yonke yaphefumulelwa nguNkulunkulu njalo ilosizo ekufundiseni, lokukhuza, lokuqondisa, lokufundisa ngokulunga.”​—2 KuThimothi 3:16.

    Amabhuku EsiNdebele (2000-2025)
    Phuma
    Ngena
    • Ndebele (Zimbabwe)
    • Thumeza
    • Amasethingi
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imithetho Yokusebenzisa
    • Ipholisi Yemfihlo
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Thumeza