Amabhuku Asetshenziswe Ku-Gwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu
© 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
SEPTEMBER 1-7
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU IZAGA 29
Ungalandeli Amasiko Lemikhuba Engathokozisi UJehova
wp16.06 6, ibhokisi
Imibono Esitshengisa Ngabasezulwini
Abantu abanengi banjengamabhantinti abotshwe ngamaketane ngoba bahlala besesaba abangakwehliselwa yimimoya emibi. Bakhangelele ukuvikelwa zintebe, imigcozo kanye lamadlozi. Akulasidingo sokuthi uzihluphe ngakho konke lokhu. IBhayibhili lisitshela amazwi la asiduduzayo: “Amehlo kaJehova athungatha umhlaba wonke ukuze aqinise labo abanhliziyo zabo zizimisele kuye.” (2 ImiLando 16:9) UNkulunkulu weqiniso uJehova uzakuvikela nxa umthemba ngoba yena ulamandla kakhulu ukudlula uSathane.
Ukuze uJehova akuvikele kumele ukwazi lokho okumthokozisayo njalo ukwenze. Ngokwesibonelo, ngekhulu lokuqala amaKhristu asedolobheni le-Efesu abuthelela ndawonye wonke amabhuku awo emilingo awatshisa. (ImiSebenzi 19:19, 20) Ukuze lawe uvikelwe nguNkulunkulu kumele wenze okufananayo, ulahle loba utshise izintebe, imigcozo, ubuhlalu kanye lempahla yamadlozi lazo zonke izinto zobudimoni ongabe ulazo.
Iqiniso Elimayelana Labafileyo
13 Nxa ungelaqiniso ngesiko loba umkhuba othile, thandaza kuJehova umcele ukuthi akunike ukuhlakanipha kwakhe. (Bala uJakhobe 1:5.) Ngemva kwalokho chwayisisa emabhukwini ethu. Xoxa labadala bebandla okulo nxa kudingeka. Kabasoze bakutshele okokwenza kodwa bazakunceda uthole izimiso zeBhayibhili ezinjengalezi esixoxa ngazo. Nxa usenza lokhu, uyabe uqeqetsha ‘amandla akho okuqedisisa’ futhi amandla lawo azakusiza ukuthi ‘wehlukanise okuhle lokubi.’—Heb. 5:14.
‘Ngizahamba Eqinisweni Lakho’
12 Imikhuba lamasiko aphikisana leBhayibhili. Izihlobo zethu labantu esisebenza labo kanye lesifunda labo esikolo bangazama ukusihuga ukuthi sinanze izinsuku zokuzalwa lamanye amakhefu akhona emphakathini. Pho singenzani nxa abantu besiyenga ukuthi sinanze amakhefu angamthokozisiyo uJehova? Ukuhlala sikhumbula ukuthi uJehova uthini ngezinto lezi kungasinceda kakhulu. Yikho kasihloleni amabhuku esiwaphiwa yinhlanganiso ukuze sifunde ukuthi amakhefu la aqalisa njani. Ukucabangisisa ngezizatho eziseMibhalweni ezenza singananzi amakhefu athandwa ngabantu kuzasisiza ukuthi siqhubeke sihamba endleleni ‘ethokozisa iNkosi.’ (Efe. 5:10) Nxa singamthemba uJehova njalo sinamathele eLizwini lakhe kasisoze ‘sesabe abantu.’—Zaga. 29:25.
Ukuchwayisisa IMibhalo
Tshengisa Ngezenzo Ukuthi Ulothando Lweqiniso
11 Ncoma abanye ngeqiniso. Ukuncoma abanye kuqakathekile ngoba ‘kuyabakha.’ (Efe. 4:29) Lanxa kunjalo akumelanga sincome umuntu ngenxa yokuthi sifuna ukumthabisa nje kumbe sibalekela ukumnika iseluleko. (Zaga. 29:5) Yikuba lothando lwamanga ukuncoma umuntu kodwa athi engasuka sisale simchothoza. Umphostoli uPhawuli wakubalekela lokhu futhi wasibekela isibonelo esihle endabeni le. Ngokwesibonelo wabancoma ngenhliziyo yonke abazalwane beKhorinte ngokuhle ababekwenza. (1 Khor. 11:2) Kodwa lapho bephambanisa kazange atshone ebabhoda wabachazela iphutha ababelenza ngomusa langendlela ecacileyo.—1 Khor. 11:20-22.
SEPTEMBER 8-14
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU IZAGA 30
“Ungangenzi Ngibe Ngumyanga Kumbe Nginothe Kakhulu”
Kuyini Okungenza Uthole Intokozo Yeqiniso?
10 Sonke siyayidinga sibili imali ngoba iyasinceda ukuthi sithole izinto eziqakathekileyo empilweni. (UmTshu. 7:12) Kodwa singathokoza yini nxa silemali enela izidingo zethu kuphela? Ye singathokoza. (Bala UmTshumayeli 5:12.) U-Aguri indodana kaJakhi wabhala wathi: “Ungangiphi ubuyanga loba inotho, kodwa ungiphe kuphela ukudla kwami kwansuku zonke.” Kuyini okwenza u-Aguri wacela ukuthi angehlelwa yibuyanga? Wayekwazi ukuthi ukuba ngumyanga kwakungabangela ukuthi antshontshe abesengcolisa ibizo likaNkulunkulu. Kodwa kungani wathandazela ukuthi angabi lenotho? Wabhala wathi: “Phela ngingaba lokunengi kakhulu ngikuphike wena ngithi, ‘Ungubani uJehova?’” (Zaga. 30:8, 9) Mhlawumbe lawe bakhona abantu obaziyo abathemba inotho yabo kulokuthemba uNkulunkulu.
11 Kunzima ukuthi abantu abathanda imali bathokozise uNkulunkulu. UJesu wathi: “Kakho ongakhonza amakhosi amabili. Mhlawumbe uzathanda enye azonde enye, loba uzabambelela kwenye azonde enye. Lingazake likhonze uNkulunkulu njalo leMali.” Engakakhulumi amazwi la waqala wathi: “Lingazibutheli inotho emhlabeni lapho okubhubhisa khona inondo lokuthomba, njalo lapho okugqekeza khona amasela ebe. Kodwa zibutheleni inotho ezulwini lapho kungabhujiswa khona yinondo lokuthomba, njalo lapho kungagqekezi khona amasela ebe.”—Mat. 6:19, 20, 24.
12 Abanengi sebekunanzelele ukuthi ukungabi lezinto ezinengi empilweni kwenza bathokoze njalo kubanika isikhathi sokwenza okunengi emsebenzini kaJehova. Ngokwesibonelo umfowethu wase-United States okuthiwa nguJack wathengisa indlu kanye lebhizimusi yakhe ukuze aphayone lomkakhe. Uthi: “Kwakunzima ukwehlukana lezinto esasilazo kanye lebhizimusi yethu. Kodwa kwangisiza ngoba izikhathi ezinengi ngangihlala ngikhathazekile. Umkami wayeliphayona ngalesosikhathi futhi wayehlala ethokoza. Wayejayele ukungitshela ukuthi yena uyathokoza ngoba usebenzela umqhatshi omuhle kakhulu. Khathesi lami sengiliphayona futhi kuyangithokozisa ukuthi sesisebenzela uJehova sobabili.”
w17 5 25-26 ¶15-17
“Uyangithanda Na Ukwedlula Lezi?”
15 Abantu abanengi lamuhla bagijimisana lokuthenga yonke into entsha ethengiswayo kungaba yizigqoko amafoni amakhompiyutha lokunye okunjalo. Ngakho ngamunye wethu kufanele ahlale ehlola ukuthi kuyini akuqakathekisa kakhulu endabeni le. Ngokwesibonelo ungazibuza imibuzo le: ‘Ngithatha isikhathi esinengi yini ngicabanga loba ngidingisisa ngezimota ezintsha, impahla kumbe ezinye izinto ezithengiswayo ezisanda kuphuma ngize ngisale lesikhathi esincane kakhulu sokulungiselela imihlangano? Ngihlala ngiphathekile ngemisebenzi yansuku zonke yini okokuthi ngicina ngilesikhathi esincane sokubala iBhayibhili lesokukhuleka? Nxa ungananzelela ukuthi izinto lezi seziphambanisa indlela omthanda ngayo uKhristu cabangisisa ngamazwi la athi: “Limukani yonke imihlobo yobuhaga.” (Luk. 12:15) Kuyini okwenza uJesu watsho amazwi la?
16 UJesu wathi: “Kakho ongakhonza amakhosi amabili.” Waphinda wathi: “Lingazake likhonze uNkulunkulu njalo leMali.” Aliqiniso sibili amazwi la ngoba kunzima ukuthi umuntu agijimise izinto ezimbili sikhathi sinye. UJesu waveza ukuthi kuba njani nxa umuntu angakhonza amakhosi amabili. Wathi: “Uzathanda enye azonde enye” kumbe “uzabambelela kwenye azonde enye.” (Mat. 6:24) Ngakho sonke kumele siqhubeke silwisana ‘lezifiso zemvelo yethu yesono’ ezigoqela lokuthanda imali.—Efe. 2:3.
17 Abantu abanengi lamuhla baqakathekisa injabulo kanye lezifiso zabo njalo kabayiboni ingozi yokugijimisana lezinto lezi. (Bala u-1 Khorinte 2:14.) Ukulandela izifiso zabo kwenza kube nzima ukuthi behlukanise okuhle lokubi. (Heb. 5:11-14) Lokhu kubangela ukuthi bahlale befuna ukuba lezinto ezinengi empilweni futhi bangasuthiseki ngalokho abakutholayo. (UmTshu. 5:10) Ukuze umkhuba lo ungasihlaseli kufanele sibale iBhayibhili nsuku zonke. (1 Phet. 2:2) Kumele sisebenzise lezimiso esizitholayo ngoba zingasinceda ukuthi sinqobe umkhuba wokuthanda inotho njengoba ukucabangisisa ngazo kwasiza loJesu ukuthi anqobe isilingo ayephakathi kwaso. (Mat. 4:8-10) Singenza njalo siyabe sitshengisa ukuthi siyamthanda kakhulu uJesu.
Ungayisebenzisa Njani Imali?
● Ungadluleli ngale kwemali obuhlose ukuyisebenzisa. Bhala phansi konke ofuna ukukuthenga lokukubhadalela, ubusukhetha ukuthi uzasebenzisa malini entweni ngayinye. Nxa ungasebenzisa imali enengi kulaleyo obuhlele ukuyisebenzisa kokuthile, thatha imali obufuna ukuyisebenzisa kolunye ulutho. Ngokwesibonelo, nxa ungasebenzisa imali enengi emafutheni emota, thatha imali obufuna ukuyisebenzisa kolunye ulutho olungaqakathekanga kangako, njengokuyavakatsha.
● Zama ukungadali izikwelede. Nxa kusenza, balekela ukuba lezikwelede. Gcina imali yokuthenga okufunayo kulokuthi ukwelede. Nxa uthenge impahla ngesikwelede, zama ukubhadala imali yonke efunakalayo nyanga zonke ukuze ungacini usubhadala isingezelelwe. Nxa ulesikwelede, hlela ukuthi uzasibhadala njani futhi wenze khona kanye okuhlelileyo.
Hlala Etendeni LikaJehova Kuze Kube Nini Lanini!
18 Kungaba kuhle ukuthi sihlale sihlola indlela esiyibona ngayo imali. Zibuze imibuzo le: ‘Ngihlala ngicabanga ngemali yini kumbe ngezinto ebengingazithenga aluba bengilayo? Nxa ngingaboleka imali ngiyaphuza yini ukuyibhadala ngizitshela ukuthi umuntu ongiboleke yona kayidingi? Ukuba lemali kungenza ngizibone ngiqakathekile yini? Kunzima yini ukuthi ngiyiphe abanye? Ngicabanga ukuthi abafowethu labodadewethu abalemali bayithanda ukwedlula uJehova yini? Ngingumngane labantu abanothileyo kuphela yini?’ Silesibusiso esikhulu sokuba setendeni likaJehova. Kodwa okuzasinceda ukuthi uJehova ahlale esamukela etendeni lakhe yikuxwaya ukuthanda imali. Nxa singenza njalo uJehova kasoze asitshiye.—Bala uHebheru 13:5.
Ukuchwayisisa IMibhalo
w09-ZU 4/15 17 ¶11-13
Ukuhlakanipha KukaJehova Kubonakala Endalweni
11 Imbila ingesinye isidalwa esincane uma iqhathaniswa nezinye esingafunda kuso izifundo ezibalulekile. (Funda izAga 30:26.) Icishe ifane nonogwaja omkhulu kodwa inamadlebe amancane ayizindilingana nezigqamfana zemilenze. Lesi silwanyana sihlala ematsheni. Amehlo embila abukhali awusizo kakhulu kuyo, futhi imigodi nemifantu esemadwaleni ehlala kuyo iyindawo ephephile ebalekela kuyo uma ibona izilwane eziyingozi. Izimbila ziklanyelwe ukuba ziphile ndawonye, futhi lokho kuba yisivikelo, kuzisize nokuba zifudumale ebusika.
12 Yini esingayifunda embileni? Okokuqala, phawula ukuthi lesi silwanyana asizichayi engozini. Kunalokho, sisebenzisa amehlo aso abukhali ukuze sizibone zisekude izilwane eziyingozi, futhi sihlala siseduze kwemigodi nemifantu esingabalekela kuyo. Nathi kudingeka sibe namehlo abukhali ngokomoya ukuze sikwazi ukubona izingozi ezikuleli zwe likaSathane. Umphostoli uPetru weluleka amaKristu: “Hlalani nisangulukile, qaphani. Isitha senu, uDeveli, sihambahamba njengengonyama ebhongayo, efuna engamshwabadela.” (1 Pet. 5:8) Lapho esemhlabeni, uJesu wahlala esangulukile, eqaphe yonke imizamo kaSathane yokwephula ubuqotho bakhe. (Math. 4:1-11) Wabekela abalandeli bakhe isibonelo esihle!
13 Enye indlela esingaqapha ngayo iwukusebenzisa isivikelo esingokomoya esisilungiselelwa uJehova. Akufanele sikudebeselele ukutadisha iZwi likaNkulunkulu nokuya emihlanganweni yobuKristu. (Luka 4:4; Heb. 10:24, 25) Ngaphezu kwalokho, njengoba nje imbila iphila kahle uma ihlala nezinye, nathi kudingeka sisondelane namanye amaKristu ukuze sikwazi “ukukhuthazana.” (Roma 1:12) Ngokusebenzisa lesi sivikelo esivela kuJehova, sibonisa ukuthi siyavumelana nomhubi uDavide, owabhala: “UJehova uyidwala lami nesiphephelo sami noMenzi wendlela yami yokuphunyuka. UNkulunkulu wami uyidwala lami. Ngizophephela kuye.”—IHu. 18:2.
Ukuchasisa Esikukholwayo
ijwbq-ZU 102
Nakuba iBhayibheli lingenabi mayelana nokugembula, imithetho yeBhayibheli isenza siqonde ukuthi uNkulunkulu ukubheka njengesono ukugembula.—Efesu 5:17.
● Ukugembula kuwumphumela wokuhaha, okuyinto uNkulunkulu ayizondayo. (1 Korinte 6:9, 10; Efesu 5:3, 5) Abagembuli basuke benethemba lokuzuza imali yalabo abasuke sebedliwe, kodwa iBhayibheli liyakulahla ukufisa izinto zabanye abantu.—Eksodusi 20:17; Roma 7:7; 13:9, 10.
● Ukugembula, ngisho nangemali encane, kungavusa uthando olulimazayo lwemali.—1 Thimothewu 6:9, 10.
● Abagembuli ngokuvamile bathembela kuyizinkolelo-ze noma enhlanhleni. Nokho, uNkulunkulu ubheka izinkolelo ezinjalo njengohlobo lokukhonza izithombe, okungahambisani nokumkhonza.—Isaya 65:11.
● Kunokugqugquzela isifiso sokuthola okuthile mahhala, iBhayibheli likhuthaza ukusebenza kanzima. (UmShumayeli 2:24; Efesu 4:28) Labo abalandela umyalo weBhayibheli bangakwazi ukuba “badle ukudla abazizuzela kona.”—2 Thesalonika 3:10, 12.
● Ukugembula kungavusa umoya wokuncintisana ongemuhle, iBhayibheli eliwulahlayo.—Galathiya 5:26.
SEPTEMBER 15-21
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU IZAGA 31
Sifundani Emazwini Avela Kumama Olothando Elaya Indodana Yakhe?
Ukufundisa Umntanakho Ngezemacansini
Khuluma labo. Lanxa kukhanya kuyangisa ukuxoxa labantwabakho ngezemacansini umlandu ngowakho. Kwenze.—Isimiso seBhayibhili: IZaga 22:6.
Bachathekele. Ungakhulumi yonke into ngasikhathi sinye kodwa ungabe umchathekela kancane kancane lisenza imisebenzi yendlini kumbe lizivakatshela. Okunye ongakwenza ukuze umntanakho akhululeke yikusebenzisa imibuzo efuna umbono wakhe. Ngokwesibonelo, kulokuthi uthi, “Wena uyazithanda yini izindlela zokubukisa abazisebenzisayo?” ungathi, “Ucabanga ukuthi kungani ababukisayo besebenzisa imifanekiso enje nxa bethengisa izinto zabo?” Angaphendula ungambuza futhi, “Kukuphatha njani wena?”—Isimiso seBhayibhili: UDutheronomi 6:6, 7.
Cabanga ngokuthi unganani. Abangakangeni isikolo ungabafundisa amabizo aqondileyo ezitho zensitha lokuthi bangenza njani nxa sebehlaselwa ngumuntu ofuna ukubahlukuluza kwezemacansini. Nxa sebethe thuthu sungabatshela ukuthi kuhamba njani ukuze kuzalwe umntwana. Nxa sebethomba kumele babe sebeyizwisisa kuhle indaba yezemacansini kanye lendlela okumele baziphathe ngayo.
Mlaye. Kumele uqalise ngokumfundisa ukuba lenhlonipho, ukuthembeka lokuba qotho esesemncane. Ungenza njalo kuyabe sekulula ukuthi lixoxe ngendaba zemacansini. Mcacele ukuthi wena ufunani. Ngokwesibonelo nxa ubona ukuthi ukuya emacansini ungakatshadi akufanelanga, mtshele khonokho. Mchasisele ukuthi kungani kungalunganga kanye lezingozi zakhona. Ibhuku elithi Beyond the Big Talk lithi: “Abasakhulayo abakwaziyo ukuthi abazali babo abakuvumeli ukuya emacansini besesebancane kukalutshwana ukuthi baye emacansini.”
Woba yisibonelo. Yenza lokho omfundisa khona. Ngokwesibonelo uyahlekelela yini nxa abanye behlekisa ngendaba zemacansini? Okugqokayo kuveza umzimba yini? Udlala ngendlela etshiya abanye becabanga ukuthi uyabafuna yini? Nxa ukwenza lokhu kungaba nzima ngabantwana ukuthi bakulalele.—Isimiso seBhayibhili: KwabaseRoma 2:21.
Mtshele iqiniso. Ukuya emacansini yisipho esivela kuNkulunkulu njalo kuqondile nxa kusenziwa ngabatshadileyo ngoba kubenza bathokoze. (IZaga 5:18, 19) Mtshele ukuthi sizafika isikhathi lapho azakukholisa khona ukuya emacansini ngoba ukujaha kungenza ukuthi ahlale ezisola ngakho.—1 KuThimothi 1:18, 19.
Ukufundisa Abantwana Ngotshwala
Qalisa ingxoxo. Omunye ubaba okuthiwa nguMark ohlala eBritain uthi: “Abasakhulayo abayizwisisi kuhle indaba yotshwala. Ngabuza indodana yami eleminyaka engu-8 ukuthi kubi yini ukunatha utshwala. Saxoxa ngodaba lolu sizikwejisele nje futhi lokhu kwayenza yakhululeka ukungitshela eyayikucabanga.”
Nxa lingaxoxa kanengi ngendaba yotshwala lomntanakho uzayizwisisa ngcono. Kusiya ngokuthi umntanakho unganani ungaxoxa laye ngezinye izindaba ezizamnceda empilweni ezigoqela imithetho yomgwaqo lendaba zemacansini.
Woba yisibonelo esihle. Abantwana banjengesipontshi ngoba bamunya loba yini ebagombolozeleyo ekuphileni. Okunengi kwalokho abakwenzayo bakukopa kubazali babo. Lokhu kutsho ukuthi nxa ujayele ukunatha utshwala ukuze uqede ukukhathazeka, umntanakho uzacabanga ukuthi utshwala yibo obuqeda ukukhathazeka ekuphileni. Yikho kumele ube yisibonelo esihle futhi ube leqiniso lokuthi awudlulisi amalawulo nxa unatha utshwala.
Ukufundisa Abantwana Ukuthi Bathobeke
Mfundise ukupha. Mtshengise umntanakho ukuthi “ukupha kubusisekile okudlula ukwamukela.” (ImiSebenzi 20:35) Ungakwenza njani lokhu? Lingabhala phansi abantu abadinga uncedo lokuthengelwa okuthile ezitolo, ukuhanjiswa ngemota loba ukulungiselwa okuthile endlini. Hamba laye umntanakho nxa lincedisa labo bantu. Tshengisa umntanakho ukuthi uyathokoza lokuthi uyasuthiseka nxa unceda abanye. Ungenza njalo, bazafunda ukuthobeka ngokulingisela isibonelo sakho.—Isimiso seBhayibhili: ULukha 6:38.
Ukuchwayisisa IMibhalo
Bodade Abasakhulayo—Thuthukani
12 Funda ukukhuluma kuhle labanye. Kuqakathekile ukuthi amaKhristu enelise ukukhuluma kuhle labanye. Umfundi uJakhobe wasinika iseluleko esihle endabeni le. Wathi: “Wonke umuntu kumele aphangise ukulalela, aphuze ukukhuluma.” (Jak. 1:19) Ungalalelisisa nxa abanye bekhuluma uyabe utshengisa ukuthi ‘ulesisa’ sibili. (1 Phet. 3:8) Nxa ungazwisisi indlela omunye umuntu azizwa ngayo loba lokho akutshoyo, zama ukumbuza imibuzo ezakunceda ukuthi uzwisise kodwa ungajahi ukukhuluma, qala ucabange. (Zaga. 15:28, amabala ngaphansi.) Zibuze: ‘Engifuna ukukukhuluma kuliqiniso futhi kuyakhuthaza yini? Kuyatshengisa ukuthi ngiyamhlonipha futhi ngiyamthanda yini?’ Funda kubodadewethu abakwazi ukukhuluma kuhle labanye ubusubalingisela. (Bala iZaga 31:26.) Nanzelela indlela okhuluma ngayo labanye. Nxa ungafunda ukukhuluma kuhle uzaba labangane futhi uhlalisane labanye ngokuthula.
SEPTEMBER 22-28
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU UMTSHUMAYELI 1-2
Qhubekani Lifundisa Isizukulwane Esilandelayo
Izinto Lezi Ziphathise Abantu Abathembekileyo
3 Siyayithanda imisebenzi esiyenzayo enhlanganisweni njalo siyafisa ukuthi ngabe siyaqhubeka siyenza kokuphela. Kodwa okudanisayo yikuthi ukona kuka-Adamu kwaletha ukuguga okubangela ukuthi imisebenzi esiyenzayo icine isiphiwa abanye. (UmTshu. 1:4) Umsebenzi wokutshumayela owenziwa lamuhla ukhula ngendlela emangalisayo njalo lokhu kwenze inhlanganiso kaJehova yasebenzisa izindlela ezintsha ezihambisana lempucuko yakulezinsuku ukuze izindaba ezinhle zifikiswe ebantwini abanengi. Yikho kuba nzima kwabanye asebekhulile ukuthi benelise ukusebenzisa lezizindlela ezintsha. (Luk. 5:39) Kwezinye izikhathi bangenelisa sibili ukufunda izindlela lezi kodwa iqiniso yikuthi kabaselawo amandla ababelawo besesebatsha. (Zaga. 20:29) Ngakho kuhle ukuthi amadoda asekhulile afundise abazalwane abaseselamandla ukuze bakulungele ukwenza imisebenzi etshiyeneyo enhlanganisweni.—Bala iHubo 71:18.
4 Kwezinye izikhathi kuba nzima ukuthi abazalwane asebekhulile batshiyele abanye imisebenzi abayenzayo. Abanye kuyabe kubazwisa ubuhlungu ukutshiya leyomisebenzi ngoba beyithanda. Ikanti abanye bayabe becabanga ukuthi abazalwane abasesebatsha ngeke benelise ukuyiphatha kuhle leyomisebenzi. Abanye njalo bangabe becabanga ukuthi kabalaso isikhathi sokubaqeqetsha. Lanxa kunjalo abazalwane abasesebatsha akumelanga baphelelwe yisineke nxa bengakaphiwa imisebenzi.
Ukuchwayisisa IMibhalo
Batsha, UMdali Wenu Ufuna Lithokoze
14 USolomoni wayenothe kakhulu futhi eyinkosi elamandla. Ngelinye ilanga wathi: “Ake ngizame ukuzithokozisa ngibone ingabe kuhle yini.” (UmTshu. 2:1-10) Ngakho waqala ukwakha izindlu, waba lezivande ezinkulu lamaphakhi njalo wenza loba kuyini okwakuthokozisa inhliziyo yakhe. Kodwa wayithola yini intokozo? Wasuthiseka yini ngezinto zonke lezi ayeselazo? Impendulo isegcekeni ngoba wazikhulumela yena ngokwakhe wathi: ‘Ngahlolisisa konke okwenziwa yizandla zami, konke kwakuyize; kwakungelanzuzo.’ (UmTshu. 2:11) Wena uzasisebenzisa yini isifundo esatholwa nguSolomoni?
SEPTEMBER 29–OCTOBER 5
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU UMTSHUMAYELI 3-4
Yenzani Izinto Ezizalenza Lihlale Lizwanana
Lingenzani Ukuze Lingaqakathekisi Kakhulu Ezempucuko?
● Ukusebenzisa kuhle ezempucuko kungawuqinisa umtshado. Ngokwesibonelo, abanye abatshadileyo basebenzisa ezempucuko ukuze bakhulumisane nxa bengekho ndawonye.
“Umlayezo omfitshane nje othi ‘Ngiyakuthanda’ kumbe ‘Ngiyakukhumbula’ wenza abatshadileyo bathandane kakhulu.”—UJonathan.
● Ukusebenzisa kubi ezempucuko kungawuxegisa umtshado. Ngokwesibonelo, abanye bachitha isikhathi esinengi besebenzisa amafoni loba ama-tablet abo okokuthi basala belesikhathi esincane kakhulu sokuxoxa labomkabo.
“Ngiyakwazi ukuthi kulezikhathi lapho umkami ayefuna khona ukukhuluma lami kodwa wehluleka ngenxa yokuthi ngangisebenzisa ifoni.”—UJulissa.
● Abanye bathi bayenelisa ukutshaya inyoni ezimbili ngelitshe elilodwa okutsho ukuxoxa labomkabo ngapha besebenzisa ezempucuko. USherry Turkle ingcitshi ebona ngokuhlalisana kwabantu uthi “akwenzakali ukuthi umuntu enze izinto ezinengi ngasikhathi sinye.” Kodwa abanye abantu bathi bayenelisa ukwenza izinto ezitshiyeneyo ngasikhathi sinye lanxa lokho kungaphumeleli kangako. Ingcitshi le iqhubeka isithi, ‘akukho ngitsho lokukodwa esizakwenza kuhle nxa sizama ukwenza izinto ezinengi ngasikhathi sinye.’
“Ngiyakholisa ukuxoxa lomkami nxa engasebenzisi ifoni ngoba nxa eyisebenzisa ngiyabe sengibona angani uqakathekisa ifoni ukwedlula mina.”—USarah.
Esikufundileyo: Indlela osebenzisa ngayo ezempucuko ingawuqinisa umtshado wenu kumbe iwuxegise.
“Ilangabi LikaJah” Kalihlale Livutha
12 Abatshadileyo bangamlingisela njani u-Akhwila loPrisila? Cabangani ngemisebenzi okumele liyenze. Ikhona yini elingayenza ndawonye kulokuthi yenziwe ngumuntu oyedwa? U-Akhwila loPrisila babetshumayela ndawonye. Mhlawumbe lani lingahlela ukuhamba ndawonye ekutshumayeleni izikhathi ezinengana. U-Akhwila loPrisila babesebenza ndawonye. Lanxa wena lomkakho lingasebenzi ndawonye, kungavuma yini ukuthi lenze imisebenzi yendlini lonke? (Umtshu. 4:9) Nxa lingancedisana ukwenza umsebenzi othile, liyabambana futhi liyathola lethuba lokuxoxa. URobert loLinda sebeleminyaka edlula 50 betshadile. URobert uthi: “Sengikhuluma iqiniso, asilasikhathi esinengi sokuzilibazisa sindawonye. Kodwa nxa ngigezisa imiganu umkami yena ethawula kumbe nxa ngisebenza engadini abesebuya azosebenza lami ngiyathokoza kakhulu. Ukwenza izinto sindawonye kwenza ukuthi sibambane, lothando lwethu luqhubeke luvutha.”
13 Kodwa kumele likhumbule ukuthi ukuba ndawonye nje akutsho ukuthi libambene. Enye inkosikazi ehlala eBrazil ithi: “Khathesi kunengi kakhulu okokwenza okokuthi singacina sizitshela ukuthi sisitholile isikhathi sokuba ndawonye ngenxa nje yokuthi sihlala sonke. Sengifunde ukuthi ukuba ndawonye ayisikho kodwa okuqakathekileyo. Okunye okuqakatheke kakhulu yikuthi sixoxe futhi ngimlalelisise.” UBruno lomkakhe uTays baba leqiniso lokuthi bayakwenza lokhu. UBruno uthi: “Nxa sithole isikhathi sokuba ndawonye siyafaka amafoni khatshana sizikholisele nje.”
14 Lingenzani nxa kuyikuthi alikukholisi ukuba ndawonye? Mhlawumbe kungaba yikuthi izinto elizithandayo azifanani kumbe vele lihlala licaphulana. Manje lingenzani? Cabanga ngomzekeliso womlilo esike sakhuluma ngawo. Umlilo lo awuphongulavuka uqalisa ukubaswa. Uyabe ulokhu ufakwa inkuni eziqatha kancane kancane. Lani lingaqala ngokuzinika isikhathi esincane nje sokuba ndawonye nsuku zonke. Ngesikhathi leso yenzani izinto elizikholisayo lobabili, lingenzi izinto ezizacina zilixabanisa. (Jak. 3:18) Nxa lingaqala ngokwenza izinto lezi ezincane lingaluvuselela uthando lwenu.
“Ilangabi LikaJah” Kalihlale Livutha
3 Indoda lomkayo kumele basebenze nzima, baqinise ubudlelwano babo loJehova ukuze “ilangabi likaJah” lihlale livutha. Lokhu kuzabanceda njani? Nxa abatshadileyo bemthanda uJehova kuzakuba lula ukuthi benze lokho akutshoyo. Nxa bangenza njalo kuzabanceda ukuthi balwisane lenhlupho ezingenza ukuthi uthando lwabo luphele. (Bala umTshumayeli 4:12.) Abangane bakaJehova benza okusemandleni abo ukuthi bamlingisele. Ngokwesibonelo, bayazama ukuba ngabantu abalomusa, ababekezelayo futhi abathethelelayo. (Efe. 4:32–5:1) Nxa abatshadileyo belobuntu lobu kubalula ukuthi uthando lwabo luqhubeke luvutha. Udadewethu okuthiwa nguLena oseleminyaka edlula 25 etshadile uthi, “Nxa umuntu emthanda uJehova kulula ukuthi umhloniphe futhi umthande.”
Ukuchwayisisa IMibhalo
Singaphila Phakade
7 UJehova waphinda wasidala silesifiso esikhulu sokuqhubeka siphila. IBhayibhili lithi uNkulunkulu ‘wenza ukuthi abantu babe lesifiso sokuphila kuze kube nini lanini.’ (Umtshu. 3:11) Lokhu ngokunye okwenza sibone ukufa kuyisitha sethu. (1 Khor. 15:26) Nxa singagula kakhulu asiphonguhlala silindele ukufa. Izikhathi ezinengi siyahamba esibhedlela kumbe sinathe amaphilisi ukuze selaphe umkhuhlane oyabe usihlasele. Senza konke okusemandleni ethu ukuthi siqhubeke siphila. Kanti njalo nxa singafelwa yisihlobo kumbe umngane esimthandayo sizwa ubuhlungu obukhulu okwesikhathi eside kungelani lokuthi ubenganani. (Joh. 11:32, 33) Kuyacaca ukuthi uMdali wethu osithandayo wayevele ehlose ukuthi siphile phakade ngoba wasinika isifiso sokuthi siphile kuze kube nini lanini kanye lezinto ezisinceda ukuthi siqhubeke siphila. Kodwa zikhona ezinye izizatho ezingenza sibe leqiniso lokuthi singaphila kuze kube nini lanini. Ake sixoxe ngokunye okwenziwa nguJehova kudala lakwenza khathesi okutshengisa ukuthi lokho ayekuhlosile akutshintshanga.
OCTOBER 6-12
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU UMTSHUMAYELI 5-6
Singatshengisa Njani Ukuthi Siyamhlonipha UNkulunkulu Wethu Omkhulu?
Kungani Kumele Sinanzelele Indlela Esizilungisa Ngayo Lesigqoka Ngayo?
Kumele sikhethe ‘izigqoko ezilesithunzi, ezingadlulisi amalawulo futhi ezitshengisa ukuthi sizisebenzisa kuhle ingqondo zethu.’ Kanti njalo kumele sizilungise ngendlela etshengisa ukuthi ‘sizinikele kuNkulunkulu.’ (1 KuThimothi 2:9, 10) Nanku okumele sicabange ngakho: (1) Kufanele sigqoke ngendlela ‘elesithunzi.’ Akuthandabuzwa ukuthi usuke wakunanzelela ukuthi abafowethu labodadewethu bagqoka futhi bazilungise ngendlela ezitshiyeneyo nxa besemihlanganweni yebandla. Kodwa lokhu bakwenza betshengisa ukuthi bayamhlonipha uNkulunkulu. (2) ‘Ukungadlulisi amalawulo’ kutsho ukungagqoki ngendlela evusa imizwa yabanye kumbe ekudonsela amehlo. (3) Sitshengisa ukuthi ‘sizisebenzisa kuhle ingqondo zethu’ ngokungagijimisani laloba yiphi indlela yokugqoka kumbe eyokuzilungisa ebakhona. (4) Indlela esizilungisa ngayo kumele itshengise ukuthi ‘sizinikele kuNkulunkulu’ weqiniso lokuthi sikhonza yena yedwa.—1 KwabaseKhorinte 10:31.
Qakathekisa Isibusiso Olaso Sokuthandaza
18 Umzalwane angacelwa ukuthi athandaze emhlanganweni wokuya ekutshumayeleni kumbe emhlanganweni webandla. Abazalwane abayabe bephiwe isibusiso leso kumele bacabange ngenhloso yomhlangano. Umthandazo akumelanga usetshenziswe ukunika ibandla iseluleko kumbe ukwenza izaziso. Izikhathi ezinengi emihlanganweni yebandla ingoma lomthandazo kuthatha imizuzu emihlanu. Yikho umzalwane ozathandaza akumelanga asebenzise “amazwi amanengi” ikakhulu emthandazweni wokuvula.—Mat. 6:7.
“Gcwalisa Isifungo Sakho”
12 Khumbula ukuthi ukubhabhathizwa yikuqala kwempilo yokukhonza uJehova. Nxa usubhabhathiziwe kumele uqhubeke uphila ngendlela etshengisa ukuthi uzinikele kuNkulunkulu njalo uzimisele ukulalela imithetho yakhe. Yikho kungaba kuhle ukuthi uzibuze imibuzo le: ‘Ngiyathuthuka yini ekukhonzeni selokhu ngabhabhathizwayo? Ngilokhu ngimkhonza ngenhliziyo yonke yini uJehova? (Kol. 3:23) Ngiyathandaza zikhathi zonke yini? Ngilibala nsuku zonke yini iBhayibhili? Ngiyayingena imihlangano yonke yini? Ngikhuthele yini ekutshumayeleni?’ Nxa kuyikuthi kukhona ongasakwenzi kuhle ezintweni lezi lungisisa. Umphostoli uPhetro wathi nxa singengeza ulwazi lokubekezela kanye lokwesaba uNkulunkulu ekukholweni kwethu ngeke sibe ngabangafezi lutho labangelazithelo.—Bala u-2 Phetro 1:5-8.
Ukuchwayisisa IMibhalo
Imibuzo Ebuzwa Ngabafundi
UmTshumayeli 5:8 ukhuluma ngombusi ocindezela abayanga futhi ongabahluleli kuhle. Umbusi lo kumele akhumbule ukuthi ukhona olesikhundla esiphezulu kulesakhe ongabe emkhangele. Kanti njalo bangabe bekhona abanye abalezikhundla eziphezulu kulezabo. Okudanisayo yikuthi bonke ababusi laba bangabe bengamaqili futhi abantu bayahlupheka ngenxa yalokho.
Lanxa kungakhanya angani izinto azithembisi ngenxa yobuqili bababusi lendlela abaphatha ngayo abantu, kuyaduduza ukwazi ukuthi uJehova ‘ukhangele’ ngitsho lalabo abalezikhundla eziphezulu kulezabanye. Singamcela asincedise futhi simtshele okusikhathazayo. (Hubo. 55:22; Flp. 4:6, 7) Siyakwazi ukuthi “amehlo kaJehova athungatha umhlaba wonke ukuze aqinise labo abanhliziyo zabo zizimisele kuye.”—2 ImiLan. 16:9.
Yikho umTshumayeli 5:8 usikhumbuza ukuthi emibusweni yabantu kuhlala kulomunye olesikhundla esiphezulu kulesomunye. Kodwa okuqakatheke kakhulu yikuthi usikhumbuza ukuthi uJehova nguye olesikhundla esiphezulu kulabo bonke. Ubeke iNdodana yakhe uJesu Khristu ukuthi ibe yiNkosi yoMbuso. USomandla, onguye okhangele bonke abantu lakho konke okwenzakalayo wahlulela kuhle futhi leNdodana yakhe layo injalo.
OCTOBER 13-19
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU UMTSHUMAYELI 7-8
“Ukuya Endlini Yokulila Kungcono”
it “Ukulila” ¶9
“Ukulila”
Isikhathi Sokulila. UmTshumayeli 3:1, 4 uthi “kulesikhathi sokukhala lesikhathi sokuhleka, kulesikhathi sokulila lesikhathi sokugida.” Ngenxa yokuthi abantu bayafa, abantu abahlakaniphileyo bayahamba “endlini yokulila” kulokuthi baye endlini yedili. (Tsh 7:2, 4; khangela loZag 14:13.) Yikho nxa abanye bangafelwa, umuntu ohlakaniphileyo uyasebenzisa lelothuba ukuthi ayebaduduza futhi atshengise lokuthi uyabazwela kulokuthi ayezikholisela nje kwezinye indawo. Lokhu kuyamnceda akhumbule ukuthi sonke siyafa lokuthi azihlole ukuthi ubungane bakhe loMdali bumi njani.
Ncedisa Abakhathazekileyo
15 UWilliam oseleminyaka wafelwa ngunkosikazi uthi: “Ngiyathokoza nxa abanye bengixoxela okuhle abakukhumbulayo ngomkami ngoba kwenza ngibe leqiniso lokuthi wayethandwa njalo ehlonitshwa. Ukungisekela kwabo ngalindlela kuyangiqinisa sibili. Amazwi abo ayangiduduza ngoba umkami wayeligugu kimi futhi wayengisekela ezintweni ezinengi.” Umfelokazi okuthiwa nguBianca uthi: “Kuyangiduduza nxa abanye bekhuleka lami futhi bengibalela amavesi. Ngiyaqina nxa ngibezwa bekhuluma ngomkami njalo bengilalela nxa ngikhuluma ngaye.”
‘Lilani Lalabo Abalilayo’
16 Okunye esingakwenza yikuthandazela abafowethu labodadewethu abafelweyo. Kanti njalo ukuthandaza labo kungabaduduza kakhulu. UDalene esike sakhuluma ngaye uthi: “Ngijayele ukucela odadewethu ukuthi bathandaze lami nxa bengivakatshele. Ekuqaliseni ayabe ephuma nzima amazwi abafuna ukuwatsho kodwa bacina besenelisa ukutsho umthandazo oduduzayo. Okungiqinisa kakhulu yikubona indlela abanginakekela ngayo, ukholo abalalo kanye lothando abangitshengisa lona.”
‘Lilani Lalabo Abalilayo’
17 Kunzima kakhulu ukutsho ukuthi ubuhlungu bomuntu ofelweyo buzaphela nini. Kujayelekile ukuthi nxa umuntu angafelwa izihlobo labangane bakhe bahlale laye insukwana ezithile bemduduza. Kodwa ngemva kwalokho bayabuyela emizini yabo besekusenza ukuthi ofelweyo asale eseyedwa. Ngakho kuqakathekile ukuthi sihlale siseduze ngaso sonke isikhathi. Khumbula ukuthi iBhayibhili lithi: “Umngane ulothando ngezikhathi zonke, lomzalwane uzalelwa izikhathi zenhlupheko.” (Zaga. 17:17) Yikho sonke ebandleni singabaduduza abazalwane bethu abafelweyo ukuze benelise ukubekezelela ubuhlungu ababuzwayo.—Bala u-1 Thesalonika 3:7.
18 Okunye okungavusela umuntu ofelweyo amanxeba yikubona imifanekiso kamufi, ukufika kwelanga lomtshado, ukuzwa izingoma ayezithanda kumbe okunye nje okuphathelane laye. Ikanti kwesinye isikhathi ubuhlungu lobo bungavuswa yizinto lowomuntu ayezenza lomufi, kungaba yikungena umhlangano loba iSikhumbuzo. Omunye umzalwane owafelwa ngumkakhe uthi: “Ngangicabanga ukuthi ngizalidlula nzima ilanga esatshada ngalo lomkami kodwa abazalwane ebandleni bahlela ukuthi kube lombuthano omncane ukuze batshone lami sizikholisela nje.”
19 Khumbula lokuthi abafelweyo bayakufuna ukukhuthazwa ngazo zonke izikhathi. UJunia uthi: ‘Kuyabanceda sibili abafelweyo ukuthi sihlale siseduze labo. Izikhathi ezinjalo ziyabaduduza kakhulu.’ Kuliqiniso ukuthi kasingeke sibuqede bonke ubuhlungu bokufelwa kodwa singabaduduza abafelweyo njalo sibancedise ngalokho abakudingayo. (1 Joh. 3:18) UGaby uthi: ‘Ngiyababonga kakhulu abadala ngokunginceda ngezikhathi zobunzima. Bangenze ngabona ukuthi uJehova uyangithanda lokuthi ulendaba lami.’
Ukuchwayisisa IMibhalo
“Nxa Lithandana, Abantu Bonke Bazakwazi Ukuthi Lingabafundi Bami”
18 Uyake uzwe kusithi ulande umfowenu kumbe udadewenu okuphambanisileyo yini? Singakakwenzi lokho, kuhle ukuthi sizibuze imibuzo enjengale: ‘Ngikwazi konke yini okuphathelane lendaba le?’ (Zaga. 18:13) ‘Kungenzeka yini ukuthi umuntu lo ubengahlosanga ukuthi angizwise ubuhlungu kumbe ukuthi angicaphule?’ (Umtshu. 7:20) ‘Mina angikaze ngikwenze yini lokho?’ (Umtshu. 7:21, 22) ‘Ngingamlanda umuntu lo ngiyabe ngibhula umlilo yini kumbe ngiyabe ngiwukhwezela?’ (Bala iZaga 26:20.) Nxa singama kancane sizibuze imibuzo le sizananzelela ukuthi nxa simthanda umfowethu singakhetha ukutshiyana layo indaba le.
OCTOBER 20-26
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU UMTSHUMAYELI 9-10
Kumele Sizibone Njani Inhlupho Ezisehlelayo?
Ungaqali ‘Ukuthukuthelela UJehova’
20 Sola lowo okumele asolwe. Ngenxa yani? Ngenxa yokuthi ezinye izinhlupho siyabe siziphandele. Nxa siphambanisile kumele sivume. (Gal. 6:7) Ungazami ukusola uJehova ngezinhlupho lezo. Kungani ukucabanga okunjalo kungalunganga? Cabanga ngesibonelo lesi: Imota ethile ingabe isenelisa ukugijima ngesiqubu esikhulu. Akunakane ngomtshayeli oyifaka amafutha aze adlulise isiqubu esisemthethweni emgwaqweni olekhona eliyingozi, imota ibhewuke. Ubungasola inkampani eyalungisa imota le yini? Ubungeke! Ngendlela efananayo, uJehova wasidala silenkululeko yokuzikhethela. Kanti njalo usinike izimiso esingazisebenzisa ukwenza izinqumo ezikhaliphileyo. kungani singasola uMdali wethu ngokuphambanisa esikwenzayo?
21 Kuliqiniso ukuthi ayisizo zonke izinhlupho ezisehlelayo ezibangelwa yithi ngokwethu kumbe ukuphambanisa kwethu. Ezinye izinhlupho zisehlela ngenxa ‘yesikhathi lezehlakalo esingazikhangelelanga.’ (UmTshu. 9:11, NW) Okuqakathekileyo yikuthi singalahlekelwa liqiniso elisegcekeni lokuthi uSathane uDeveli nguye obangela ububi obunengi esibubonayo. (1 Joha. 5:19; Isam. 12:9) Nguye isitha, hatshi uJehova.—1 Pet. 5:8.
UJehova Uyaziqakathekisa Izinceku Zakhe Ezithobekileyo
10 Ukuthobeka kuphinda kwenze impilo yethu ibe lula. Ngezinye izikhathi singananzelela ukuthi kulokunye okukhanya kungenziwa ngendlela eqondileyo. Inkosi ehlakaniphileyo uSolomoni layo yakunanzelela lokho. Yathi: “Sengibone izichaka zigade amabhiza, kuthi amakhosana ahambe ngezinyawo njengezichaka.” (UmTshu. 10:7) Ngezinye izikhathi abantu abazingcitshi kabalutholi udumo, ikanti abangayisizo bona bathole olukhulu. USolomoni wathi siyabe sihlakaniphile nxa singamukela izimo ezikhona empilweni kulokuthi sikhathazeke ngezinto ezikhanya zingahambi kuhle. (UmTshu. 6:9, NW) Nxa sithobekile kuzakuba lula ukuthi samukele izinto njengoba zinjalo empilweni kulokuthi sitshone sizihlupha ngalokho esifisa ukuthi ngabe kuyenzakala.
Cabangisisa Ngothando LukaJehova Olungapheliyo
4 Indalo iyatshengisa yini ukuthi uJehova ulothando olungapheliyo ngabantu bakhe? Ye, ngoba khona ukuthi wadala izinto kutshengisa ukuthi ulothando. (Rom. 1:20) Umhlaba wabunjwa waba lezinto ezisekela ukuphila, yikho sisenelisa ukuphila kuwo. Kodwa uNkulunkulu ufuna siyikholise impilo kulokuthi siphonguphila nje. Kumele sidle ukuze siqhubeke siphila. UJehova waba leqiniso lokuthi umhlaba uyaveza imihlobo lemihlobo yezimila ezingaba yikudla okwakha umzimba. Wenza lokuthi nxa umuntu esidla akholise futhi asuthiseke. (UmTshu. 9:7) Udadewethu okuthiwa nguCatherine uyakuthanda kakhulu ukubuka indalo, ikakhulu ngesikhathi sentwasa eCanada. Uthi: “Kuyamangalisa ukuthi izinto zonke ziyavuka zithi kwatshu—amaluba ayabe eseqalisa ukumila, izinyoni ebezithuthile ngesikhathi somqando seziphenduka, ngitsho lomzwilili uyenelisa ukuphenduka lapho engijayele ukufakela khona inyoni ukudla phansi kwewindi lomkulu wami. Indlela okuthokozisa ngayo ukubona lokhu itshengisa ukuthi uJehova uyasithanda.” UBaba wethu olothando uyathokoza kakhulu nxa ebona izinto azidalileyo njalo ufuna lathi sikukholise ukubuka indalo.—ImiSeb. 14:16, 17.
Ukuchwayisisa IMibhalo
Khuluma “Okusizayo Ekwakheni Abanye”
11 Ukunyeya okuyingozi lokunyundela. Ukunyeya yikukhuluma amanga ngabanye abantu langezimpilo zabo. Ukukhuluma ngabanye abantu kubi yini ngaso sonke isikhathi? Akukubi nxa sixoxa ngezinto ezinhle njalo ezincedayo ezinjengokuxoxa ngomuntu osanda kubhaphathizwa kumbe ofuna ukukhuthazwa. AmaKhristu ekhulu lokuqala ayelendaba lenhlalakahle yabanye njalo ayexoxa izindaba ezisizayo ezazimayelana lamanye amaKhristu ayekholwa lawo. (Kwabase-Efesu 6:21, 22; KwabaseKholose 4:8, 9) Kodwa ukukhuluma ngabanye abantu kungaba yingozi nxa kukhulunywa amanga ngabo kumbe nxa kuvezwa imfihlo yabo. Okubi kakhulu yikuthi kungenza abantu bacine sebenyundela njalo lokhu kuyalimaza ngaso sonke isikhathi. kunyundela “yikuqamba amanga ngomunye umuntu . . . okwenza lowomuntu onyundelwayo eyiswe njalo angabi lesithunzi.” Ngokwesibonelo, abaFarisi babekhuluma inkulumo yokunyundela elimazayo ukuze benze uJesu eyiswe. (UMathewu 9:32-34; 12:22-24) Izikhathi ezinengi ukunyundela kubangela ukuxabana.—IZaga 26:20.
12 UJehova kabathandi labo abasisebenzisa kubi isipho sokukhuluma ukuze beyise abanye kumbe badale ingxabano. Uyabazonda labo ababangela “ukuxabana kubazalwane.” (IZaga 6:16-19) Igama lesiGiriki elithi di·aʹbo·los elihunyutshwe ngokuthi “mnyundeli” ngelinye elisetshenziswa njengebizo likaSathane. Ubizwa ngokuthi nguDeveli, umnyundeli omubi kaNkulunkulu. (ISambulo 12:9, 10) Sifuna ukubalekela inkulumo embi engasenza sibe ngodeveli. Ayikho indawo ebandleni yabantu abanyundelayo ngenkulumo evusa imisebenzi yemvelo yesono ‘enjengokuxabana’ kanye ‘lokungezwani.’ (KwabaseGalathiya 5:19-21) Kodwa ungakakhulumi izindaba ezimayelana lomunye umuntu, zibuze ukuthi: ‘Kuliqiniso yini? Kutshengisa umusa yini ukutshela abanye ngakho? Kulesidingo sokuthi ngitshele abanye ngakho yini?’—Bala u-1 Thesalonika 4:11.
OCTOBER 27–NOVEMBER 2
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU UMTSHUMAYELI 11-12
Nanzelela Impilakahle Yakho, Ukholise Impilo
Fundisa Abantwabakho NgoJehova Usebenzisa Izinto Ezidaliweyo
16 Izinto ezidalwe nguJehova zinika izimuli amathuba okuthi zizikholisele zichelesile futhi lokhu kuzinceda ukuthi zibambane. IBhayibhili lithi ‘kulesikhathi sokuhleka’ “lesikhathi sokweqayeqa” (Umtshu. 3:1, 4, amabala angaphansi.) UJehova wadala izindawo ezinhle lapho esingenzela khona izinto esizithandayo. Izimuli ezinengi ziyakuthanda ukuba ndawonye zisiya emaphakhi, zisiyabuka izintaba kumbe izinyamazana. Abanye abantwana bathanda ukuyadlala emaphakhi, ukubuka izinyamazana kumbe ukuyabhukutsha emfuleni. Silamathuba amanengi okuzilibazisa sibuka izinto ezidalwe nguJehova.
Qakathekisa Isipho Sokuphila Osinikwe NguNkulunkulu
6 IBhayibhili alisilobhuku lezempilakahle njalo alisitsheli ukuthi kumele sidleni. Lanxa kunjalo liyasitshela ukuthi uJehova uzibona njani lezozinto. Ngokwesibonelo, usitshela ukuthi ‘sibalekele izinto’ ezingalimaza imizimba yethu. (Umtshu. 11:10) IBhayibhili alikuvumi ukuthi abantu badakwe, kumbe badle badlulise amalawulo. Kanti njalo izinto lezi zingafaka ukuphila komuntu engozini. (Zaga. 23:20) UJehova ukhangelele ukuthi sibe ngabazikhuzayo nxa sikhetha ukuthi sizadlani lokuthi sizanathani njalo ukhangelele ukuthi singadlulisi amalawulo.—1 Khor. 6:12; 9:25.
7 Singenza izinqumo ezitshengisa ukuthi siyasiqakathekisa isipho esisinikwe nguNkulunkulu ngokukhetha kuhle kumbe ngokuqedisisa. (Hubo. 119:99, 100; bala iZaga 2:11) Ngokwesibonelo akumelanga siphongudla loba yini. Nxa kulokudla esikuthandayo okusigulisayo sizaba leqiniso lokuthi asikudli. Nxa siqakathekisa ukuphila sizaqiniseka ukuthi silala amahola eneleyo, siyaqeqetsha umzimba futhi siyageza njalo sigcina izindlu zethu zihlanzekile.
“Kumele Libe Ngabantu Abenza Lokho Ilizwi Elikutshoyo”
2 Abantu bakaJehova bayathokoza. Kuyini okwenza bathokoze? Kunengi kakhulu kodwa okunye okuqakathekileyo yikuthi bahlala bebala iLizwi likaNkulunkulu futhi bezama ngamandla wonke ukwenza lokho elikutshoyo.—Bala uJakhobe 1:22-25.
3 Zinengi izindlela esincedakala ngazo nxa ‘singenza lokho ilizwi’ likaNkulunkulu “elikutshoyo.” Ngokwesibonelo, siyabe sithokozisa uJehova futhi lokho kwenza lathi sithokoze. (Umtshu. 12:13) Nxa singenza lokho esikubala eLizwini likaNkulunkulu eliphefumulelweyo, kuzaba lula ukuthi siphathe abanye kuhle emulini lokuthi sizwanane lalabo esikhonza labo. Engxenye lawe usuke wakubona lokho. Kanti njalo nxa sisenza lokho okutshiwo liLizwi likaNkulunkulu siyabe sixwaya inhlupho ezehlela labo abangafuni ukulalela imithetho kaJehova. INkosi uDavida yathi isikhulume ngezahlulelo zikaJehova lezimiso zakhe lemithetho yakhe yaphetha ngokuthi: ‘Oyigcinayo uzathola umvuzo omkhulu.’ (Hubo. 19:7-11) Lathi siyakubona ukuthi kuliqiniso lokho.
Ukuchwayisisa IMibhalo
UJehova Uyabathanda Labo Abathela Izithelo Ngokubekezela
16 Akumelanga sikhohlwe ukuthi ukutshumayela izindaba ezinhle zoMbuso kuyabasiza abantu lanxa kungakhanya kungelamuntu olalelayo. (UmTshu. 11:6, TBS) Abantu bayakubona konke esikwenzayo. Ngokwesibonelo bayayibona indlela esigqoka ngayo lendlela esiziphatha ngayo kanye lokuthi singabantu abalomusa lobungane. Yikho indlela esenza ngayo inganceda abantu abalemibono engaqondanga ngathi bacine bentshintsha. USergio lomkakhe u-Olinda esike sakhuluma ngabo ekuqaliseni bakubona lokhu.
17 USergio uthi: “Ngenxa yokugula sahlala isikhatshana singasahambi endaweni esasitshumayela kuyo. Sathi sesiqalisile ukuya khona abantu ababejayele ukusibona babesibuza besithi, ‘Besekutheni? Besesilikhumbula.’” U-Olinda laye wakhuluma ebobotheka wathi: “Abatshayeli bamabhasi babesiphakamisela izandla njalo abanye babememeza besithi, ‘Muhle umsebenzi wenu!’ Baze bacela labomagazini bethu.” Okunye okwamangalisa uSergio lo-Olinda yikuthi enye indoda yafika yama enqoleni ababetshumayela ngayo, yabanika amaluba yasibabonga ngomsebenzi omuhle abawenzayo.
18 Kasiqhubekeni sihlanyela inhlanyelo yoMbuso ngenkuthalo, ‘singasiphumuzi isandla sethu.’ Nxa sisenza njalo siyabe sitshengisa ukuthi siyakuqakathekisa ukunika ‘ubufakazi kuzo zonke izizwe.’ (Mat. 24:14) Okusithokozisa kakhulu yikwazi ukuthi nxa sikhuthele uJehova uzasamukela ngenxa yokuthi uthanda labo ‘abathela izithelo ngokubekezela.’