ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI seWatchtower
ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI
seWatchtower
Ndebele (Zimbabwe)
  • IBHAYIBHILI
  • AMABHUKU
  • IMIHLANGANO YEBANDLA
  • g23 no. 1 kk. 3-5
  • Amanzi Ahlanzekileyo

Akulavidiyo yalokho okukhethileyo.

Uxolo, sehlulekile ukudlala ividiyo oyidingayo.

  • Amanzi Ahlanzekileyo
  • Vukani!—2023
  • Izihlokwana
  • Okuhambelana Lokudingayo
  • Okwenza Amanzi Ahlanzekileyo Atholakale Nzima
  • Umhlaba Awusoze Utshabalale
  • Okwenziwa Ngabantu Bezama Ukuqeda Uhlupho Lwamanzi
  • Okutshiwo LiBhayibhili
  • IBhayibhili Lithini Ngohlupho Lokuswelakala Kwamanzi Olusemhlabeni Wonke?
    Ezinye Izihloko
Vukani!—2023
g23 no. 1 kk. 3-5
Owesifazana uthwele amanzi ahlanzekileyo ngezandla.

UMHLABA AWUSOZE UTSHABALALE

AMANZI AHLANZEKILEYO

BEKUNGEKE kuphileke emhlabeni aluba akulamanzi, ikakhulu amanzi ahlanzekileyo. Phela ezintweni ezinengi eziphilayo, amanzi yiwo amanengi kakhulu. Amanzi atholakala ezizibeni, emifuleni, emaxhaphozini lasemithonjeni. Amanzi anathwa ngabantu lezinyamazana futhi sithelela ngawo izilimo zethu.

Okwenza Amanzi Ahlanzekileyo Atholakale Nzima

Kulamanzi amanengi kakhulu emhlabeni. Kodwa umbiko owakhitshwa yi-World Meteorological Organization utshengisa ukuthi ‘malutshwane kakhulu asebenzisekayo futhi ahlanzekileyo.’ Lanxa kungakhanya angani amanzi ahlanzekileyo malutshwane, iqiniso yikuthi ayenela bonke abantu abasemhlabeni. Kodwa amanye akhona asuke angcoliswe njalo kuba nzima ukuthi abantu bawathole ngenxa yokuthi bayabe sebebanengi kakhulu endaweni eyodwa. Okunye okungezelela uhlupho lolu yikuphanjaniswa komkhathi. Ezinye ingcitshi zithi emnyakeni engu-30 elandelayo abantu abafika 5 bhiliyoni bazabe sebethwala nzima ukuthola amanzi ahlanzekileyo.

Umhlaba Awusoze Utshabalale

Umhlaba udalwe ngendlela yokuthi amanzi azahlala ekhona kuze kube nini lanini. Umhlabathi, izidalwa eziselwandle kanye lelanga kuyabambisana ukuze kuhlambulule amanzi. Ake sixoxe ngobunye ubufakazi obutshengisa ukuthi umhlaba awusoze utshabalale loba sekutheni.

  • Ubufakazi butshengisa ukuthi inhlabathi iyenelisa ukukhipha ingcekeza enengi engabe isemanzini. Ezindaweni ezingamaxhaphozi kujayele ukuba lezimila ezenelisa ukukhipha amagasi lamakhemikhali anjenge-nitrogen le-phosphorus engabe esemanzini. Izimila lezo ziyenelisa lokukhipha imithi yokubulala izibungwana ezisemanzini.

  • Abezesayensi sebenanzelele ukuthi kulendlela ezitshiyeneyo amanzi aklinwa ngazo ukuze ahlanzeke. Nxa amanzi elokhu egeleza, ingcekeza esemanzini iyabe ilokhu iphunguleka kancane kancane ibisincibilikiswa yi-bacteria.

  • Emanzini ahlanzekileyo kujayele ukuba lokuzinhlanzi okuncane okwenelisa ukubulala amanye amakhemikhali ayingozi. Okuzinhlanzi lokhu kuthatha insuku ezilutshwana kakhulu ukuthi kuhlambulule amanzi futhi indlela okuwahlambulula ngayo idlula khatshana amakhemikhali asetshenziswa ngabantu.

  • Okwenza amanzi angapheli emhlabeni yikuthi kulomjikelezo wamanzi kanye lokunye okwenziwa yimvelo ukuze amanzi ahlale ekhona emkhathini.

    UBUKWAZI YINI?

    Inhlabathi Iyahlambulula Amanzi

    Nxa amanzi engena emhlabathini, inhlabathi iyawahlambulula ngokukhipha amakhemikhali ayingozi, ingcekeza lokunye nje okungawangcolisa. Ngesikhathi amanzi elokhu etshona aze ayefika lapho okulelitshe khona ayabe esehlanzekile okokuthi asenganatheka.

    Umfanekiso otshengisa indlela inhlabathi ehlambulula ngayo amanzi. Amanzi alokhu etshona aze ayefika lapho okulelitshe khona acina ehlanzekile.

    Itshebetshebe Lamatshe

    Itshebetshebe lamatshe kusebenza njengesefa ebamba eyinye ingcekeza esemanzini.

    I-bacteria

    I-bacteria esenhlabathini iyenelisa ukwenza ukuthi amanye amakhemikhali asemanzini angaba yingozi ebantwini angabi lamandla kangako. Eyinye i-bacteria ilamandla okokuthi iyenelisa ukutshintsha i-oyili eyingozi ibe yi-carbon dioxide lamanzi.

    Amakhemikhali Asemhlabathini

    Inhlabathi ilamakhemikhali alamandla okukhipha ingcekeza esemanzini.

Okwenziwa Ngabantu Bezama Ukuqeda Uhlupho Lwamanzi

Okusemfanekisweni: 1. Indoda ilungisa imota yayo evuza i-oyili. Ukhongozela i-oyili. 2. Indoda ihambisa amagamba akade elamakhemikhali kulabo abawapheka kutsha.

Ukulungisa imota nxa zivuza i-oyili lokungalahleli amakhemikhali emhlabathini kuyanceda ukuthi amanzi angangcoliswa

Ingcitshi zihlala zikhuthaza abantu ukuthi basebenzise kuhle amanzi. Ziphinda zisikhuthaze ukuthi silungise izimota zethu nxa zivuza i-oyili, singalahleli imithi loba amaphilisi ezambuzini lokuthi singachitheli phansi amakhemikhali ayingozi ukuze singangcolisi amanzi.

Abanye omanjinela sebethole izindlela zakulezinsuku zokukhipha isawudo elisemanzini aselwandle. Lokhu bathi bakwenzela ukuthi kutholakale amanzi amanengi anganathwa ngabantu.

Kodwa indlela lezi aziluqedi kangako uhlupho lwamanzi ngoba kufuneka imali enengi kakhulu ukuze lokhu kwenziwe. Umbiko owakhitshwa yi-United Nations ngo-2021 omayelana lokugcinwa kwamanzi ehlanzekile uthi: ‘Abantu kumele basebenze nzima ukwedlula lokho abakwenzayo khathesi ukuze kutholakale amanzi ahlanzekileyo eneleyo.’

Okutshiwo LiBhayibhili

‘UNkulunkulu uqoqa amathonsi amanzi, inkungu ihlangane ibe lizulu, amayezi alithululele phansi, line emhlabeni abantu bathole amanzi.’—UJobe 36:​26-28.

Kulendlela ezitshiyeneyo ezadalwa nguNkulunkulu ezenza ukuthi umhlaba uhlale ulamanzi eneleyo.—UmTshumayeli 1:7.

Cabanga ngalokhu: Nxa uNkulunkulu wadala umhlaba usenelisa ukugcina amanzi ehlanzekile, kambe angehluleka yini ukulungisa wonke umonakalo obangelwe ngabantu? Bala isihloko esisekhasini 15 esithi “UNkulunkulu Uthi Umhlaba Awusoze Utshabalale.”

THOLA OKUNENGI

Umpikitsha otshengisa amanzi.

Amanzi alamakhemikhali anceda izinto eziphilayo. Bukela ividiyo ku-jw.org ethi The Wonders of Creation Reveal God’s Glory—Water.

    Amabhuku EsiNdebele (2000-2025)
    Phuma
    Ngena
    • Ndebele (Zimbabwe)
    • Thumeza
    • Amasethingi
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imithetho Yokusebenzisa
    • Ipholisi Yemfihlo
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Thumeza