SAHLUKO 7
Lingenzani Nxa Sekulehlongandlebe Ngekhaya?
1, 2. (a) Yiwuphi umzekeliso owatshiwo nguJesu lapho ecacisa ukuthi abafundisi benkolo abangamaJuda babengathembekanga? (b) Umzekeliso kaJesu ungasifundisani ngezintombi lamajaha?
KWATHI sekusele amalanga amalutshwana ukuthi uJesu afe wabuza abafundisi benkolo abangamaJuda umbuzo owabenza bacabanga kabili kathathu. Wathi: “Lithini kambe? Kwakulendoda eyayilamadodana amabili. Yaya kweyokuqala yathi, ‘Ndodana, lamuhla hamba uyosebenza esivinini.’ Yaphendula yathi, ‘Kangisoze ngiye mina,’ kodwa yaphinde yazisola yahamba. Uyise wasesiya kwenye indodana watsho okufanayo. Yaphendula yathi, ‘Ngizahamba, baba,’ kodwa kayihambanga. Yiyiphi phakathi kwawo womabili eyenza lokho okwakufunwa nguyise na?” Abafundisi abangamaJuda bona baphendula bathi: “Ngeyokuqala.”—UMathewu 21:28-31.
2 UJesu wayefuna kucace ukuthi babengathembekanga njengendodana yesibili ngoba babesithi benza intando kaNkulunkulu bona bengayenzi. Kodwa abazali abanengi bayananzelela ukuthi umzekeliso lo utshengisa lokuthi uJesu wayekuzwisisa mhlophe ukuthi ezimulini kwenzakalani. Wayeveza ukuthi kunzima ukwazi ukuthi abantwana bacabangani kanye lokuthi bazakwenzani. Osakhulayo oseleminyaka engu-13 kusiya kwengu-19 angatshayisa abazali ngamakhanda engasafuni ukutshelwa okokwenza. Kodwa nxa esekhulile angantshintsha enze izinto eziqondileyo futhi abe ngumuntu ebantwini. Yikho-ke kumele sikucabange lokhu nxa sixoxa ngokuhlupha kwamankazana asethomba labafana asebesiba ngamajaha.
UMNTWANA OLIHLONGANDLEBE NGONJANI?
3. Kungani kungamelanga abazali bagijimele ukuthi umntanabo uselihlongandlebe?
3 Sihlala sisizwa ngabasakhulayo abangamahlongandlebe, abangabalaleliyo abazali babo. Mhlawumbe lawe kulosakhulayo omaziyo olabazali asebekhuze baze badela. Kodwa kwezinye izikhathi akulula ukubona ukuthi umntwana uselihlongandlebe yini. Kanti njalo kungaba nzima ukuzwisisa ukuthi kungani abanye abantwana ngekhaya behlamuka kodwa abanye belalela. Pho abazali kumele benzeni nxa bebona ukuthi umntanabo usesiba lihlongandlebe? Asiqaleni sikhulume ngokuthi kuyini ihlongandlebe ukuze sithole impendulo.
4-6. (a) Umntwana olihlongandlebe ngonjani? (b) Kuyini okumele kukhunjulwe ngabazali nxa umntanabo engalaleli kwezinye izikhathi?
4 Ngamazwi alula nje, umntwana olihlongandlebe ngongalaleliyo zikhathi zonke kumbe ongavumelani laloba kuyini akutshelwa ngumuntu olelungelo lokumtshela okokwenza. Phela “ubuthutha bubotshelwe enhliziyweni yomntwana.” (IZaga 22:15) Yikho kwezinye izikhathi bonke nje abantwana bephikisana lalokho abakutshelwa ngabazali babo kumbe ngabanye abantu abadala. Lokhu bakwenza kakhulu nxa imizimba yabo isintshintsha futhi lendlela abacabanga ngayo isiguquka. Loba ngubani kungamhlupha ukubona impilo yakhe intshintsha njalo kwabasakhulayo kuba lezinto ezinengi eziguqukayo ngesikhathi leso. Umntanakho uyabe eseqalisa ukuba ngumuntu omdala. Ngesikhathi leso abanye abazali kanye labantwana bayabe sebehlala bexabana. Kuyimvelo ukuthi abazali baqhubeke bephatha abasakhulayo njengabantwana lanxa bona sebezibona bengabantu abadala.
5 Umntwana olihlongandlebe kabalaleli abazali bakhe. Kodwa khumbula ukuthi vele kwezinye izikhathi abantwana kuyabahlupha ukulalela. Abanye bangaqala bengakuthandi kangako abakufunda eBhayibhilini futhi abanye bangabe bengafuni lakuzwa ngakho. Kodwa lokhu akutsho ukuthi sebengamahlongandlebe. Umzali akumelanga ahle agijimele ukuthi umntanakhe yisiqoqodo.
6 Abanye abantwana bayabalalela abazali babo. Kukhanya balutshwana abasakhulayo ababa ngamahlongandlebe. Kodwa ungenzani nxa umntanakho esesephulela izigodo endlebeni futhi esiba ngukhanda limtshelokwakhe? Kanti vele kuyini okubangela ukuthi umntwana abe lihlongandlebe?
KUYINI OKWENZA UKUTHI ABASAKHULAYO BABE NGAMAHLONGANDLEBE?
7. Umhlaba lo obuswa nguSathane ungabangela njani ukuthi abasakhulayo babe ngamahlongandlebe?
7 Isizatho esikhulu esenza ukuthi abasakhulayo babe ngamahlongandlebe yikuthi siphila emhlabeni obuswa nguSathane. “Umhlaba wonke ungaphansi kwamandla omubi.” (1 UJohane 5:19) Umhlaba lo obuswa nguSathane ugcwele izinto ezimbi okumele amaKhristu alwise ukuthi angazenzi. (UJohane 17:15) Izinto lezi seziyingozi kakhulu ukwedlula kuqala futhi labantu abaxhwalileyo sebebanengi kulakudala. (2 KuThimothi 3:1-5, 13) Abazali kumele bafundise abantwababo, babalimukise ngezingozi ezikhona futhi babavikele. Nxa bangayekela ukwenza njalo, kungaba lula ukuthi abasakhulayo bathatheke ‘ngomoya osebenzayo lakhathesi kulabo abangalaleliyo.’ (Kwabase-Efesu 2:2) Bangacina sebelesifiso sokulandela okwenziwa ngabanye. IBhayibhili lithi: “Othandana leziwula uwela engozini.” (IZaga 13:20) Kujayelekile ukuthi umuntu olabangane abathanda ukwenza izinto uNkulunkulu azizondayo acine esesenza njengabo. Abazali kumele bahlale bencedisa abantwababo ukuze bazwisise ukuthi okungenza baphile impilo enhle yikulalela okutshiwo nguNkulunkulu.—U-Isaya 48:17, 18.
8. Kuyini okunye okungabangela ukuthi umntwana abe lihlongandlebe?
8 Okunye okungabangela ukuthi osakhulayo abe yisiqoqodo yindlela okuphilwa ngayo ngekhaya. Kweminye imizi ubaba uyabe ehlala etshaya umama kumbe umama etshaya ubaba. Abazali bangabe bephilela utshwala loba besebenzisa izidakamizwa. Lokhu kungenza ukuthi osakhulayo laye acine esefunda izinto ezimbi. Lasezimulini ezilabantu abahlalisane kuhle, umntwana angaba lihlongandlebe nxa ebona angathi abazali bakhe kabalandaba laye. Kodwa kulokunye okungabangela ukuthi umntwana abe ngukhanda limtshelokwakhe. Abanye kabakwenzi abakufundiswayo lanxa abazali babo besebenzisa izimiso zeBhayibhili futhi besenza okusemandleni abo ukuthi babavikele ezintweni ezimbi. Lokhu kubangelwa kuyini? Mhlawumbe yisono esizalwa silaso njengoba kuyiso esenza sihlupheke. UPhawuli wathi: “Njengalokhu isono sangena emhlabeni ngomuntu oyedwa [u-Adamu], lokufa ngesono, njalo ngale indlela ukufa kwafika ebantwini bonke, ngoba bonke benze isono.” (KwabaseRoma 5:12) U-Adamu wahlamuka futhi kazange abe lendaba lokuthi lokhu kwakuzabaphatha njani abantwabakhe. Labanye abasakhulayo bayahlamuka kungelasizatho njengo-Adamu.
LINGENZI NJENGO-ELI LOREHOBHOWAMI
9. Yiziphi izinto ezimbili ezingabangela ukuthi umntwana abe lihlongandlebe?
9 Okunye okwenza abantwana babe ngamahlongandlebe yikuthi abazali ababakhulisi kuhle. (KwabaseKholose 3:21) Abanye babona kungcono ukuthi baqinise kakhulu isandla futhi bahlale bejezisa abantwababo. Abanye bayabayekelela kulokuthi babafundise izinto ezizabavikela njengoba bayabe bengelalwazi olutheni ngempilo. Ngakho-ke akulula ukubakhulisa ngendlela efaneleyo. Kanti njalo abantwana kabafanani. Omunye angafuna ukuhlala elandelelwa kodwa omunye angahluphi kangako. EBhayibhilini kukhulunywa ngoRehobhowami owayelesandla esiqinileyo lango-Eli owayeyekelela abantwabakhe. Ake sibone ukuthi izindaba zabo zitshengisa njani ukuthi abakwenzayo kuyingozi.
10. Lanxa u-Eli wayengumphristi omkhulu owayekhuthele, kuyini okutshengisa ukuthi wehluleka ukukhulisa kuhle abantwabakhe?
10 U-Eli wayengumphristi omkhulu ko-Israyeli okweminyaka engu-40. Yikho-ke akuthandabuzwa ukuthi wayewazi kuhle uMthetho kaNkulunkulu. Kumele ukuthi wayengumphristi okhutheleyo. Abantwabakhe kwakunguHofini loFinehasi futhi kungenzeka ukuthi wayehlala ebafundisa uMthetho kaNkulunkulu. Kodwa wayebatotoza kakhulu. Lanxa amadodana akhe lawo ayengabaphristi, “ayengabantu abaxhwalileyo,” efeba futhi ecabanga izisu zawo kuphela. Kodwa u-Eli kazange abe lesibindi sokuwaxotsha ethempelini kungelani lokuthi ayesenza izinto ezimbi kakhulu endaweni engcwele. Wawakhuza angani uyawancenga, okutshengisa ukuthi wayewaqakathekisa ukwedlula uNkulunkulu. Lokhu kwabangela ukuthi amadodana ka-Eli azenzele umathanda kulokuthi akhonze uJehova ngendlela efaneleyo. Imuli yakhe yonke yacina isehlelwa ngumonakalo omkhulu.—1 USamuyeli 2:12-17, 22-25, 29; 3:13, 14; 4:11-22.
11. Okwenziwa ngu-Eli kungabafundisani abazali?
11 Abantwana baka-Eli basebekhulile ngesikhathi begila imikhuba ethempelini. Kodwa indaba le iveza ukuthi kuyingozi ukuyekelela abantwana. (Qathanisa loZaga 29:21.) Abanye abazali babona angani nxa bebatotoza bayabe betshengisa ukuthi bayabathanda. Imithetho yabo iyabe ingacaci, intshintshantshintsha futhi ingabalingananga abantwababo. Ababakhuzi lanxa bengalaleli izimiso zikaNkulunkulu. Abantwana abayekelelwayo bacina bengasabalaleli abazali babo futhi sebeyiziqholo.—Qathanisa lomTshumayeli 8:11.
12. URehobhowami waphambanisani?
12 URehobhowami yena wenza into etshengisa ukuthi ukuba lesandla esiqine kakhulu lakho kubi. Wayeyinkosi yokucina yombuso wako-Israyeli ngesikhathi ungakadabukani phakathi njalo wayengalunganga. Wathi ethatha isikhundla sikayise uSolomoni, abantu babengathokozi ngenxa yokuthi babethwaliswe amagabha avuzayo. Pho yena wabazwela yini? Kazange. Lapho iqula elalimela isizwe selimcele ukuthi aphungulele abantu imithwalo enzima, wakhuluma lamadoda amadala kodwa kazange awalalele. Wathi ijogwe labantu lenziwe libe nzima kakhulu. Ukuba nguntandokayiphikiswa kwenkosi le kwenza ukuthi izizwana ezilitshumi zasenyakatho zihlamuke, umbuso wasudabukana phakathi.—1 AmaKhosi 12:1-21; 2 ImiLando 10:19.
13. Kuyini okungasiza abazali ukuthi bangenzi iphutha elenziwa nguRehobhowami?
13 Abazali bangathola izifundo eziqakathekileyo endabeni kaRehobhowami eseBhayibhilini. Kumele ‘bakhangele kuJehova,’ okutsho ukuthi bathandaze kuye futhi basebenzise izimiso eziseBhayibhilini ukuze babakhulise kuhle abantwababo. (IHubo 105:4) UmTshumayeli 7:7 uthi: “Ukucindezela kwenza ohlakaniphileyo abe yisithutha.” (The Holy Bible in Ndebele) Nxa abazali befakela abasakhulayo imithetho ebalingeneyo bayabe bebasiza ukuthi benelise ukuzenzela izinqumo ezinhle, ngapha bebavikela ukuze bangaweli engozini. Kodwa abantwana akumelanga bacindezelwe loba bahlale betshotshobele ngoba lokhu kungenza ukuthi bacine bengasazithembi futhi bengasenelisi ukuzenzela izinqumo. Okungenza umntwana angabi lihlongandlebe yikuthi abazali baqhubeke bemlaya kodwa bananzelele ukuthi kabaqinisi isandla kakhulu.
UNGABANCITSHI LOKHO OKUZABENZA BAKHULE KUHLE
Abasakhulayo bandise ukukhula babe ngabantu kuzwa nxa abazali bebasiza ukuthi balwisane lezilingo ezibahlaselayo
14, 15. Abazali kumele benzeni nxa umntanabo esekhulakhulile?
14 Abazali bayathaba nxa bebona abantwababo bekhula besiba ngabantu abadala. Kodwa kungabakhathaza ukubabona sebefuna ukuzenzela ezinye izinto bebodwa. Ngesikhathi umntanakho ekhula, akumelanga umangale nxa umbona engalaleli kwezinye izikhathi kumbe efuna ukuba ngukhanda limtshelokwakhe. Hlala ukhumbula ukuthi abazali abangamaKhristu kumele bazame ukumkhulisa kuhle umntanabo ukuze laye abe ngumKhristu ohlakaniphileyo, owenelisa ukuzibamba futhi osebenzisa izimiso eziseBhayibhilini.—Qathanisa lo-1 Khorinte 13:11; Kwabase-Efesu 4:13, 14.
15 Kuhle ukuthi abazali banike osakhulayo inkululeko ethe xaxa lanxa lokhu kungaba nzima. Umntwana kumele akhule, kukhanye ukuthi usesiba ngumuntu omdala njalo abanye bayaphangisa ukucabanga njengabantu abadala. Ngokwesibonelo, nxa iBhayibhili likhuluma ngeNkosi uJosiya lithi: “Elokhu esesengumntwana [eleminyaka engaba ngu-15], waqalisa ukumdinga uNkulunkulu kakhokho wakhe uDavida.” Kuyacaca-ke ukuthi osakhulayo lo wenza okulungileyo kusukela esesemncane.—2 ImiLando 34:1-3.
16. Nxa abantwana sebephiwe inkululeko, kuyini okumele bahlale bekwazi?
16 Kumnandi sibili ukuba lenkululeko, kodwa olayo uvuna akuhlanyelayo. Ngakho-ke kwezinye izikhathi kungcono ukuthi nxa umntanakho esezigwaze ngowakhe umyekele, ungagijimeli ukumsiza. Isimiso esiseBhayibhilini esithi “umuntu uvuna lokho akuhlanyelayo” siyasebenza lakwabasakhulayo. (KwabaseGalathiya 6:7) Kawusoze umeluse kokuphela umntanakho. Kodwa ungenzani nxa esefuna ukwenza into embi? Kumele uhle umtshele uthi, ‘Lokho vele akuqalwa.’ Akukubi ukumchasisela ukuthi kungani usala, kodwa ungacini usuntshintsha lokho oyabe ukukhulumile. (Qathanisa loMathewu 5:37.) Loba kunjalo, zama ukukhuluma laye kuhle lanxa lingavumelani ngoba “impendulo ethobileyo iyaludedisa ulaka.”—IZaga 15:1.
17. Abazali kumele babaphathe njani abantwababo abasakhulayo?
17 Lanxa kwezinye izikhathi osakhulayo engavumelani leminye imithetho yabazali bakhe, kulula ukuthi abathembe nxa kuyikuthi kabayintshintshantshintshi. Abantwana bacina bengasakwazi ukuthi benzeni nxa umzali ehlala entshintsha imithetho yangekhaya kusiya ngokuthi uthabile kumbe uzondile. Kanti njalo abanye abasakhulayo kabazithembi, balenhloni futhi kabahlaliseki nxa bephakathi kwabantu. Kodwa bazakwenelisa ukuzimela bodwa lingabancedisa futhi libakhuthaze. Abasakhulayo bayathaba lingabatshengisa ukuthi liyabathemba ngenxa yokuziphatha kwabo okuhle.—Qathanisa lo-Isaya 35:3, 4; ULukha 16:10; 19:17.
18. Kuyini okuhle okwenziwa ngabanye abasakhulayo abayabe bengakhuliswanga kuhle?
18 Abazali kumele bakwazi ukuthi izikhathi ezinengi nxa abantu ngekhaya behlalisane kuhle, bethembana futhi bethandana, abantwana bakhula babe ngabantu kuzwa. (Kwabase-Efesu 4:31, 32; UJakhobe 3:17, 18) Phela abanye baba ngabantu abalesithunzi lanxa bekhulele emulini elabantu abaphilela utshwala, abahlala besilwa loba abaxhwalileyo. Yikho-ke baphathe kuhle abantwabakho, ubathande kakhulu futhi ube lendaba labo. Bafakele lemithetho ebalingeneyo njalo ubalaye usebenzisa iMibhalo. Ungenza njalo, akuthandabuzwa ukuthi lawe uzazibonela ukuthi ukuzala yikuzelula amathambo.—Qathanisa loZaga 27:11.
UNGENZANI NXA UMNTWANA ESEZITHEZELE OLULENKUME?
19. Lanxa abazali kumele bafundise umntwana indlela amele ahambe ngayo, yena kumele enzeni?
19 Izikhathi ezinengi umntwana okhuliswe kuhle kabadanisi abazali bakhe. KuZaga 22:6 kulamazwi athi: “Fundisa umntwana indlela amele ahambe ngayo, kuzakuthi esemdala kayikuphambuka kuyo.” Manje kwenzakala njani ukuthi abanye abantwana babe ngamahlongandlebe bona bekhuliswe kuhle ngabazali babo? Kulamanye amavesi angasinceda ukuthi sizwisise okutshiwo yivesi le. Agcizelela ukuthi kukuye umntwana ukuthi ‘alalele’ abazali bakhe. (IZaga 1:8) Bobabili umzali lomntwana kumele benze okutshiwo yiMibhalo ukuze bazwanane. Nxa abazali labantwana bengabambisani, bangahlalisana nzima ngekhaya.
20. Nxa kuyikuthi umntwana wenze olunye ulutho engaqalanga wacabanga, abazali bakhe kumele bamqondise njani?
20 Abazali bangenzani nxa umntanabo esephambanisile wazithezela olulenkume? Lapho-ke kuyabe sekufanele bamsize kakhulu. Nxa bangakhumbula ukuthi usayifunda impilo, kabasoze bamlahlele iganga. UPhawuli watshela asebelesikhathi eside besebandleni wathi: “Uma umuntu ehilelwe yisono esithile lina abomoya kumele limbuyise kakuhle.” (KwabaseGalathiya 6:1) Abazali labo kumele benze njalo nxa kuyikuthi umntanabo wenze okuthile engaqalanga wacabanga. Nxa bemkhuza futhi bemtshela ukuthi kuyini okungamsiza ukuthi angaphindi azithele emanyaleni, kumele bacacise ukuthi okubi ngakwenzileyo hatshi yena.—Qathanisa loJuda 22, 23.
21. Abazali kumele benzeni nxa umntanabo enze isono esikhulu?
21 Nxa umntwana angenza isono esikhulu kuyabe sekumele ancediswe ngabadala bebandla futhi acetshiswe kuhle. Ebandleni nxa umuntu angenza isono esikhulu ukhuthazwa ukuthi aphenduke abesecela abadala ukuthi bamncedise. (UJakhobe 5:14-16) Nxa angaphenduka abadala bayamsiza ukuthi aphinde abe lobuhlobo obuhle loNkulunkulu. Emulini abazali yibo abalomlandu wokuncedisa umntanabo osephambukile, kodwa kwezinye izikhathi kuyabe sekumele baxoxe labadala. Akufanelanga bafihlele iqula labadala isono esikhulu esingabe senziwe ngumntanabo.
22. Abazali kufanele bamphathe njani umntanabo nxa enze isono esikhulu?
22 Abazali bangezwa ubuhlungu kakhulu nxa umntwana angenza isono esikhulu, mhlawumbe baze bacine sebemkhahlameza. Kodwa lokhu kungenza ukuthi ahlulukelwe. Khumbulani ukuthi indlela elimphatha ngayo ngesikhathi leso esinzima ingenza ukuthi antshintshe kumbe aqinise ikhanda. Lingakhohlwa lokuthi uJehova wayezimisele ukuxolela abantu bakhe lapho bephenduka. Wathi: “‘Wozani khathesi nje, sibonisane sikanye,’ kutsho uJehova. ‘Lanxa izono zenu zibomvu gebhu, zizakuba mhlophe nke njengongqoqwane.’” (U-Isaya 1:18) Abazali kumele bamlingisele sibili uJehova, babe lothando njengaye.
23. Umzali kumele enzeni nxa umntanakhe enze isono esikhulu, njalo kuyini okungamelanga akwenze?
23 Zama ukukhuthaza umntanakho ukuthi angaqhubeki esona. Cela abadala bebandla kanye labanye abazali abalabantwana asebekhulile ukuthi bakunike amacebo angakuphathisa. (IZaga 11:14) Ungavumeli ukuthi inhliziyo ebuhlungu ikwenze ukhulume loba wenze izinto ezizakwenza ukuthi wena lomntanakho lihlale seliyingwe lenja. Ungambambeli isikhwili njalo ungabi lolaka ucine ususenza into ozazisola ngayo. (KwabaseKholose 3:8) Kanti njalo ungaphangi umkhalale umntanakho. (1 KwabaseKhorinte 13:4, 7) Lanxa ukuzonda okubi, ungamdlisi imbuya ngoluthi futhi ungahlali usufuthelene. Okuqakatheke kakhulu yikuthi uqhubeke usebenzisa izimiso zeBhayibhili njalo uqinisa ukholo lwakho.
UNGAMPHATHA NJANI UMNTWANA OSELIHLONGANDLEBE LOKUCINA?
24. Kuyini okudanisayo okungenzakala emulini yamaKhristu, njalo umzali kuyabe sekumele enzeni?
24 Kwezinye izikhathi kungacina kukhanya ukuthi osakhulayo usezimisele ukuhlala eyisiqoqodo lokuthi kasafuni ukuba ngumKhristu. Nxa sekunjalo okuyabe sekumele ukuqakathekise kakhulu yikufundisa abantwabakho abaseleyo. Woba leqiniso lokuthi kawusebenzisi sonke isikhathi sakho uzama ukunceda lo oselihlongandlebe uze ucine usukhohlwa ukuthi ulabanye abantwana. Kulokuthi ufihlele abanye emulini ukuthi kwenzakalani, batshele okufanele bakwazi njalo ubaduduze.—Qathanisa loZaga 20:18.
25. (a) Abazali abangamaKhristu bangenzani nxa umntanabo esezimisele ukuhlala eyisiqoqodo? (b) Kuyini okufanele abazali bakukhumbule nxa umntanabo eselihlongandlebe?
25 Umphostoli uJohane wabhalela ibandla ekhuluma ngomuntu ongaphendukiyo nxa enze isono. Wathi: “Lingamngenisi ezindlini zenu njalo lingamamukeli.” (2 UJohane 10) Labazali bangakubona kungcono ukuthi bamphathe njalo umntanabo osekhulile nxa eselihlongandlebe lokucina. Lanxa lokhu kunzima njalo kubuhlungu, kwezinye izikhathi kungabanceda abanye emulini ngoba phela inkunzi emnyama iyawona amathole. Kufanele uhlale uyivikela imuli yakho futhi uyinakekela. Yikho-ke qhubeka ubafakela imithetho ecacileyo ezabanceda ukuthi baziphathe kuhle. Kodwa ungaqinisi kakhulu isandla. Xoxa labantwabakho abaseleyo, ube lendaba lokuthi benza njani esikolo lasebandleni. Phinda ubacacisele lokuthi kawumzondi umntanakho oselihlongandlebe kodwa okuzondayo ngakwenzayo. Lapho amadodana kaJakhobe amabili esenza isiga esalethela imuli yakhe uhlupho, kazange awaqalekise kodwa waqalekisa ulaka lwawo.—UGenesisi 34:1-31; 49:5-7.
26. Kuyini okungaduduza umzali oyabe ezame ngamandla wonke ukukhulisa kuhle umntanakhe kodwa wasesiba lihlongandlebe?
26 Mhlawumbe ungacina usuzisola ngokwenzakale emulini yakho. Kodwa akumelanga utshone usuzithonisisa nxa kuyikuthi wawuthandaza kuJehova njalo usenza konke okusemandleni akho ukuze ulalele akutshoyo. Bonke abazali balalapho abasilela khona. Ngakho ungahlali usuzidla izibindi ngoba phela wena wazama ukumkhulisa kuhle umntanakho. (Qathanisa lemiSebenzi 20:26.) Kubuhlungu sibili ukuba lomntwana olihlongandlebe kodwa hlala ukwazi ukuthi uNkulunkulu uyazwisisa njalo kazilahli izinceku zakhe ezithembekileyo. (IHubo 27:10) Yikho-ke zimisele ukuqhubeka ubavikela abantwabakho abaseleyo njalo bancedise ukuthi bamthande uNkulunkulu.
27. Kungani kungamelanga abazali abalomntwana olihlongandlebe balahle ithemba?
27 Ungalahli ithemba. Umntanakho angakukhumbula okuhle owamfundisa khona, kuthi dlwe acabange kutsha. (UmTshumayeli 11:6) Kulabazali abanengi abangamaKhristu abalabantwana abakhetha ukuba ngamahlongandlebe. Kodwa abanye babo babona umntanabo owayephambukile ephenduka njengendodana yolahleko uJesu akhuluma ngayo. (ULukha 15:11 -32) Lowakho angakhumbula ekhaya.