ISAHLUKO 14
Ukugcina Ibandla Lilokuthula Futhi Lihlanzekile
UMNYAKA ngamunye izinkulungwane zabantu ziyathululeka zisiya endlini kaJehova ukuze zimkhonze ngendlela ehlanzekileyo njalo lokhu kugcwalisa isiphrofetho esiseBhayibhilini. (Mik. 4:1, 2) Kuyasithokozisa ukwamukela bonke ababa yingxenye ‘yebandla likaNkulunkulu.’ (ImiSeb. 20:28) Labo sebelethuba lokukhonza uJehova ndawonye lathi lelokuba yingxenye yenhlanganiso elokuthula njalo ehlanzekileyo. Umoya ongcwele kaNkulunkulu kanye leseluleko esiseLizwini lakhe kuyasinceda ukuthi silondoloze ukuthula futhi sigcine ibandla lihlanzekile.—Hubo. 119:105; Zek. 4:6
2 Ukulandela izimiso eziseBhayibhilini kuyasinceda ukuthi ‘sigqoke ubuntu obutsha.’ (Kol. 3:10) Asivumi ukuthi ukungazwisisani okuncane esiba lakho kube yinto enkulu. Kanti njalo sizama lokubona izinto ngendlela uJehova abona ngayo ukuze singavumeli umoya womhlaba usehlukanise kumbe uphambanise ukumanyana okusenhlanganisweni.—ImiSeb. 10:34, 35.
3 Kodwa zibakhona sibili izimo ezingaphambanisa ukuthula kanye lokumanyana okusebandleni. Izikhathi ezinengi lokhu kubangelwa yikwehluleka ukulandela okutshiwo liBhayibhili. Khumbula ukuthi sonke siyaphambanisa ngoba silesono. (1 Joh. 1:10) Ngokwesibonelo, othile angaphambuka endleleni ngokwenza isono esingangcolisa ibandla. Esikukhulumayo lesikwenzayo kungazwisa abanye ubuhlungu. Kanti njalo lathi singakhubeka ngenxa yalokho okwenziwe ngothile kumbe akukhulumileyo. (Rom. 3:23) Kuyini esingakwenza nxa singaba phakathi kwezimo ezinjalo?
4 UJehova uyakwazi ukuthi konke lokhu kungenzakala. Yikho wasipha iLizwi lakhe elilamacebo angasinceda sibone ukuthi singenzani nxa singavelelwa yizimo ezinjalo. Kanti njalo abadala labo bangasisiza ngoba bangabelusi abalothando. Nxa singasebenzisa iseluleko esiseMibhalweni abasinika sona, sizakuba lobuhlobo obuhle labanye futhi siqhubeke singabangane bakaJehova. Nxa singanikwa iseluleko kumbe sikhuzwe, kufanele sikhumbule ukuthi yindlela uBaba wethu osezulwini atshengisa ngayo ukuthi uyasithanda.—Zaga. 3:11, 12; Heb. 12:6.
UKULUNGISA IZINGXABANO EZINCANE
5 Kwezinye izikhathi kungaba lokungazwisisani kumbe izingxabano ezingatsho lutho phakathi kwethu lalabo esikhonza labo. Ingxabano ezinjalo kumele zilungiswe masinyane ngendlela elothando. (Efe. 4:26; Flp. 2:2-4; Kol. 3:12-14) Ukungazwanani okungaba khona kungalungiseka ngokulandela iseluleko esakhulunywa ngumphostoli uPhawuli esithi: “Thandanani kakhulu ngoba uthando lusibekela izono ezinengi.” (1 Phet. 4:8) IBhayibhili lithi: “Sonke siyaphambanisa izikhathi ezinengi.” (Jak. 3:2) Nxa singalandela umthetho oseBhayibhilini wokwenzela abanye lokho esifuna bakwenze kithi, kuzakuba lula ukuthi sibathethelele njalo sikhohlwe abasenze khona.—Mat. 6:14, 15; 7:12.
6 Nxa ungananzelela ukuthi ukhube othile ngalokho okwenzileyo kumbe okukhulumileyo, zama ukukhuluma laye masinyane lilungise indaba ukuze kube lokuthula phakathi kwenu. Khumbula ukuthi ubuhlobo bakho loJehova bungaphambaniseka nxa ungayekela ukwenza njalo. UJesu watshela abalandeli bakhe wathi: “Ngakho nxa uzonikela ngesipho sakho e-alithareni, uthi usulapho ubusukhumbula ukuthi umfowenu ukucaphukele, tshiya isipho sakho khonapho phambi kwe-alithare, uhambe. Qala wenze kube lokuthula phakathi kwakho lomfowenu, ubusuphenduka uzonikela ngesipho sakho.” (Mat. 5:23, 24) Nxa kube lokungazwisisani phakathi kwakho lothile kuqakathekile ukuthi likhulumisane ukuze likulungise. Ukukhulumisana kuyasinceda sonke ebandleni ukuthi senelise ukulungisa izingxabano ezingabakhona lokuthi singaxatshaniswa yizinto ezincane.
UKUNIKWA ISELULEKO
7 Kwezinye izikhathi kungadingakala ukuthi abelusi ebandleni banike othile iseluleko ukuze balungise indlela asecabanga ngayo. Kodwa akulula ukukwenza lokhu. Umphostoli uPhawuli wabhalela amaKhristu aseGalathiya wathi: “Bafowethu, nxa umuntu esephambuka engananzeleli, lina elikhokhelwa ngumoya zamani ukumlungisisa umuntu onjalo, likwenze lokhu ngomoya omnene.”—Gal. 6:1.
8 Nxa abelusi bangawelusa kuhle umhlambi bazawuvikela kuloba yini engawuphambanisa ekukhonzeni njalo akusoze kube lenhlupho ezinkulu ebandleni. Abadala kufanele bazame ngamandla wonke ukuthi bagcwalise isithembiso sikaJehova asikhuluma esebenzisa u-Isaya esithi: “Umuntu ngamunye uzakuba njengesihonqo sokuvikela umoya, lesiphephelo sokucatshela isiphepho, njengomthunzi wedwala elikhulu elizweni elomileyo.”—Isaya. 32:2.
UKUNANZELELA ABAHAMBA NGENDLELA ENGAHLELEKANGA
9 Umphostoli uPhawuli waxwayisa ngabantu abathile ababengaba yingozi ebandleni. Wathi: “Siyalilaya bafowethu . . . ukuthi lehlukane laloba nguphi umzalwane ophila ngendlela engahlelekanga futhi ongayilandeliyo imilayo esalinika yona.” Wachasisa amazwi la ngokuthi: “Nxa ekhona ongakulaleliyo esikutshoyo encwadini le, mbekeni uphawu futhi liyekele ukuba lobudlelwano laye ukuze ayangeke. Lanxa kunjalo, lingamphathi njengesitha, kodwa qhubekani limeluleka njengomfowethu.”—2 Thes. 3:6, 14, 15.
10 Kwesinye isikhathi othile angaqalisa ukwenza izinto ezitshengisa ukuthi kalandaba lemithetho kaNkulunkulu lanxa akwenzayo kungayisiso sono esikhulu esingenza asuswe ebandleni. Lokhu kungagoqela ukuba livila, ukuhlala engcolile, ukuthanda ukusola loba ‘ukungenela izinto ezingaqondananga laye.’ (2 Thes. 3:11) Kungahlanganisa lokuqilibezela abanye loba ukuzilibazisa ngezinto ezingaqondanga. Ukwenza konke lokhu kungenza ibandla likhulunyelwe kubi futhi labanye ebandleni bangaqalisa ukulingisela imikhuba le.
11 Abadala baqala bamnike iseluleko esivela eBhayibhilini umuntu ophila ngendlela engahlelekanga. Kodwa nxa angaqhubeka ngokungalandeli izimiso ngemva kokunikwa iseluleko kanenginengi, abadala bangabona kungcono ukuthi kwenziwe inkulumo yokuxwayisa ebandleni. Kumele baqale bahlolisise ngonanzelelo ukuthi indaba leyo inkulu kangakanani lokuthi ingaliphambanisa yini ibandla okokuthi kungenziwa inkulumo yokuxwayisa. Ozakwenza leyonkulumo kufanele anike iseluleko esifaneleyo nxa exwayisa ibandla ngokuziphatha okunjalo kodwa akumelanga aqambe ibizo lomuntu wakhona. Lokhu kuzanceda abayaziyo indaba okukhulunywa ngayo enkulumeni ukuthi bangabi lobungane lalowomuntu lanxa bezaqhubeka behlanganyela laye ezindabeni eziphathelane lokukhonza futhi ‘bemeluleka njengomfowabo.’
12 Lokhu kungenza lowo ophila ngendlela engahlelekanga ayangeke abesetshintsha indlela aphila ngayo. Nxa sokusegcekeni ukuthi usetshintshile okweqiniso, siyabe singasekho isizatho sokuthi aphathwe njengomuntu okumele ananzelelwe.
UKULUNGISA IZINGXABANO EZINKULU
13 Ukuthethelela abasiphambanisayo kumbe ukuyekela indaba idlule nxa omunye esikhubile akutsho ukuthi asikuboni okwenzakeleyo kumbe ukuthi asilandaba lakho. Ayisikho konke ukuphambanisa okubangelwa yisono njalo akumelanga sifihle izono ezinkulu ezenziwa ngabanye. (Levi. 19:17; Hubo. 141:5) UMthetho kaMosi wawuvuma ukuthi zikhona izono ezinkulu kulezinye, kunjalo lalamuhla ebandleni lobuKhristu.—1 Joh. 5:16, 17.
14 UJesu wakhuluma ngendlela amaKhristu okumele alungisise ngayo izingxabano ezingabakhona. Wathi: “Nxa umfowenu angenza isono, [1] hamba uyemvezela icala lakhe libabili kuphela. Angakulalela, usumzuzile umfowenu. Kodwa nxa engakulaleli, [2] hamba lomuntu oyedwa loba ababili, ukuze yonke indaba iqiniswe ngobufakazi obuvela kubofakazi ababili kumbe abathathu. Nxa engabalaleli, [3] khuluma lebandla. Kodwa nxa engalilaleli ngitsho lebandla, kuwe kabe njengomuntu wezizweni lanjengomthelisi.”—Mat. 18:15-17.
15 Ngemva kwalokho, uJesu wakhuluma ngomzekeliso okuMathewu 18:23-35. Emzekelisweni lo, kukhanya okunye okungaba yisono okukhulunywa ngakho kuMathewu 18:15-17 kungahlanganisa impahla ethile kumbe izindaba zemali, njengokwehluleka ukubhadala isikwelede loba ukuqilibezela abanye. Kwesinye isikhathi kungaba yikukhuluma kubi ngomunye umuntu okungangcolisa ibizo lakhe.
16 Nxa ulobufakazi bokuthi omunye ebandleni ukonele, ungagijimeli ukuya ebadaleni usiyacela ukuthi bakulungisele indaba yakho. UJesu wathi qala uyekhuluma lalowo okuphambanisileyo. Zamani ukulungisisa indaba yenu libabili lingakangenisi abanye abantu. Khumbula ukuthi uJesu kazange athi ‘hamba kanye kuphela uyemvezela icala lakhe.’ Yikho nxa esala ukuthi uphambanisile, kuhle ukuthi uphinde ubuyele ngesinye isikhathi liyekhulumisana. Nxa lingenelisa ukulungisa indaba libabili, obekonele uzathokoza ngokuthi awuzange uhambe utshela abanye lokuthi awuzange ungcolise ibizo lakhe ebandleni. Uyabe “usumzuzile umfowenu.”
17 Owonileyo angavuma icala lakhe, axolise njalo athathe inyathelo lokulungisa iphutha lakhe, akulasizatho sokuyidlulisela phambili indaba. Lanxa indaba ingabe inkulu, abantu ababili bangenelisa ukuyilungisa bebodwa.
18 Ungehluleka ukumzuza umfowenu ngokumvezela icala lakhe “libabili kuphela,” usungenza okunye okwatshiwo nguJesu, ‘ukuhamba lomuntu oyedwa loba ababili’ uyekhuluma lomfowenu. Ozahamba labo kumele babelenhloso yokuzuza umfowenu. Kungaba kuhle nxa bengofakazi balokho okwenzakeleyo, kodwa nxa bengekho abayaziyo indaba ungakhetha oyedwa loba ababili ukuthi bayekuba ngofakazi nxa ususiyakhuluma lomfowenu. Bangabe belolwazi oluthile ngendaba ezinjalo futhi bangalincedisa ukuthi libone ukuthi lokho okwenzakeleyo kuyisono esikhulu yini loba hatshi. Nxa kungabadala abakhethwe ukuba ngofakazi, bayabe bengameli ibandla njengoba bengathunywanga liqula labadala.
19 Nxa indaba ilokhu isehlula ngemva kokuzama kanengi ukukhulumisana laye uwedwa, waphinda wahamba lofakazi oyedwa kumbe ababili njalo nxa kuyikuthi ilokhu ikukhathaza, kuyabe sokumele utshele abadala bebandla. Khumbula ukuthi inhloso yabo ngeyokwenza ukuthi kuhlale kulokuthula lokuthi ibandla lihlale lihlanzekile. Nxa usubatshelile sokumele utshiye indaba ezandleni zabo njalo uthembe uJehova. Ungavumi ukuthi okwenziwa ngomunye umuntu kukukhube kumbe kukwenze ungasathokozi ekukhonzeni.—Hubo. 119:165.
20 Abelusi bomhlambi bazayihlolisisa indaba yenu. Nxa kusegcekeni ukuthi umfowenu ukonele sibili kodwa kafuni ukuvuma njalo akulanto ayenzayo ukuze alungisise, ikhomithi yabadala ingakubona kufanele ukuthi umuntu onjalo asuswe ebandleni. Ngokwenza njalo bazanceda ukuthi ibandla lihlale livikelekile futhi lihlanzekile.—Mat. 18:17.
INDLELA IZONO EZINKULU EZIPHATHWA NGAYO
21 Nxa kwenziwe izono ezinkulu ezinjengokufeba, ubutabane lokuhlamuka akwenelanga ukuthi abantu ababili baxolisane nje kuphelele khonapho. (1 Khor. 6:9, 10; Gal. 5:19-21) Izono ezinjalo kumele zibikwe ebadaleni ukuze kube yibo abazihlolisisayo ngoba zingangcolisa ibandla ekukhonzeni lasendabeni zokuziphatha. (1 Khor. 5:6; Jak. 5:14, 15) Umuntu angayazikhulumela ebadaleni ngesono esikhulu asenzileyo kumbe othile ayekhuluma ngesono esenziwe ngomunye umuntu. (Levi. 5:1; Jak. 5:16) Kungelani lokuthi abadala bazwe ngobani ukuthi ummemezeli obhabhathiziweyo wenze isono esikhulu, abadala ababili bazahle baqalise ukuyihlolisisa. Nxa kungatholakala ukuthi indaba le iliqiniso njalo kulobufakazi bokuthi kwenziwe isono esikhulu, iqula labadala lizabumba ikhomithi yokwahlulela elabadala abathathu ukuthi iphathe indaba yakhona.
22 Abadala balinakekela kuhle ibandla ukuze balivikele kuloba yini engaliphambanisa ekukhonzeni. Bayazama ukulisebenzisa kuhle iLizwi likaNkulunkulu nxa belaya labo abonileyo njalo bebancedisa ukuthi baphinde bakhonze uJehova ngendlela ehlanzekileyo. (Jud. 21-23) Lokhu kuvumelana leseluleko uPhawuli asibhalela uThimothi esithi: ‘Ngiyakuqonqosela phambi kukaNkulunkulu loKhristu uJesu ozakwahlulela abaphilayo labafileyo, . . . khuza, usole, ukhuthaze, ngokubekezela konke langobungcitshi bokufundisa.’ (2 Tim. 4:1, 2) Ukwenza lokhu kungathatha isikhathi, kodwa ngeminye yemisebenzi eqakathekileyo abadala okumele bayenze. Ibandla liyakuqakathekisa konke okwenziwa ngabadala futhi libahlonipha “ngokuphindiweyo.”—1 Tim. 5:17.
23 Nxa abadala bangananzelela ukuthi kulesono esenziweyo, kumele bazame ngamandla wonke ukubuyisela umuntu owonileyo endleleni eqondileyo. Nxa ezisola ngalokho akwenzileyo abadala bangamnika iseluleko eyedwa kumbe elalabo abafakazileyo phambi kwekhomithi ngesikhathi kulungisiswa indaba yakhe. Lokhu kuzanceda yena labanye ukuthi bangenzi iphutha elifananayo. (2 Sam. 12:13; 1 Tim. 5:20) Zikhathi zonke nxa umuntu angakhuzelwa isono esikhulu, uyamiswa ukwenza eminye imisebenzi ebandleni. Lokho kuzanceda owonileyo ukuthi enzele izinyawo zakhe “izindlela eziqondileyo.” (Heb. 12:13) Ngokuya kwesikhathi uyaphinda ayiphiwe imisebenzi le nxa sokusegcekeni ukuthi usetshintshile.
ISAZISO SOKUKHUZWA
24 Nxa ikhomithi yokwahlulela ingabona ukuthi umuntu okhuziweyo uyazisola kodwa ibisinanzelela ukuthi indaba yakhona ingacina isaziwa ebandleni lasemphakathini kumbe nxa bebona ukuthi ibandla kumele lixwayiswe, kwenziwa isaziso emhlanganweni weMpilo Lenkonzo YamaKhristu esithi: “[Uzibani] ukhuziwe.”
NXA KWENZIWE ISINQUMO SOKUTHI OTHILE ASUSWE
25 Kwezinye izikhathi umuntu owenza isono uyabe esecwile kakhulu phakathi kwaso okokuthi uyabe engasavumi ukuncediswa. ‘Imisebenzi etshengisa ukuthi usephendukile’ iyabe ingakhanyi ngesikhathi ikhomithi yokwahlulela ihlolisisa icala lakhe. (ImiSeb. 26:20) Ezimeni ezinjalo, isoni esingaphendukiyo singasuswa ebandleni ukuze singaqhubeki silobudlelwano labantu bakaJehova abahlanzekileyo. Ukususa umuntu ongaphendukiyo kuzanceda ukuthi ibandla lihlale lihlanzekile ekuziphatheni lasekukhonzeni njalo lihlale lilebizo elihle. (Dute. 21:20, 21; 22:23, 24) Ngesikhathi umphostoli uPhawuli esizwa ukuthi ebandleni laseKhorinte kwasekulothile oziphatha kubi, waxwayisa abadala ukuthi ‘banikele umuntu lo kuSathane, . . . ukuze umoya [webandla] usindiswe.’ (1 Khor. 5:5, 11-13) UPhawuli waphinda wakhuluma ngabanye abasuswayo ngenxa yokuhlamuka ngesikhathi samaKhristu akuqala.—1 Tim. 1:20.
26 Nxa kungenziwa isinqumo sokususa umuntu ongaphendukiyo, ikhomithi yokwahlulela izamazisa futhi imchasisele izizatho eziseMibhalweni ezenze kwaba njalo. Ngemva kwalokho izamtshela ukuthi nxa ecabanga ukuthi indaba yakhe ayiphathwanga kuhle, angabhala incwadi ecela ukuthi idluliselwe phambili. Kuleyoncwadi kufanele abhale izizatho ezicacileyo ezenza afune ukuthi indaba yakhe idluliselwe phambili. Uzaphiwa amalanga angu-7 ukuthi akwenze lokhu kusukela ngelanga atshelwe ngalo isinqumo sokususwa kwakhe. Nxa iqula labadala lingayithola incwadi le kumele lixhumane lombonisi wesiqinti onguye ozakhetha abadala abafaneleyo abazabumba eyinye ikhomithi ezaphinda iyihlolisise kutsha indaba. Abadala laba bazahlela ukuthi bahle bahlangane lalowomuntu kungakedluli insuku ezingu-7 ebhale incwadi. Nxa sekunjalo isaziso sokususwa kwakhe asisoze senziwe ize ilungiswe iphele indaba yakhe. Kodwa okwalesosikhathi kasoze avunyelwe ukuthi aphendule kumbe akhuleke emihlanganweni yebandla lokuthi enze eminye imisebenzi ebandleni.
27 Ukuphiwa ithuba lokudlulisela icala phambili luhlelo olutshengisa uthando sibili ngoba kwenza owonileyo enelise ukutsho izikhalazo zakhe. Yikho nxa owonileyo engayekela ngabomo ukuzokutsho izikhalazo zakhe ngemva kokuba abadala bezamile ukuthintana laye, isaziso sokususwa kwakhe sizakwenziwa.
28 Nxa lowo owenze isono engafuni ukuthi indaba yakhe idluliselwe phambili, ikhomithi yokwahlulela izamchasisela ukuthi kungani kuqakathekile ukuthi aphenduke lokuthi angenzani ukuze aphinde abiselwe ebandleni ngokuhamba kwesikhathi. Lokhu kutshengisa uthando sibili njalo kuzamnceda ukuthi atshintshe indlela yakhe ukuze aphenduke enhlanganisweni kaJehova.—2 Khor. 2:6, 7.
ISAZISO SOKUSUSWA
29 Nxa kumele isoni esingaphendukiyo sisuswe ebandleni, kufanele kwenziwe isaziso esifitshane esithi: “[Uzibani] kasenguFakazi kaJehova.” Lokhu kuzanceda abanye ebandleni ukuthi bangasazihlanganisi laye.—1 Khor. 5:11.
UKUZEHLUKANISA LEBANDLA
30 Nxa uFakazi obhabhathiziweyo ekhetha ngabomo ukutshiya ukuba ngumKhristu ngokuzikhulumela ukuthi kasafuni ukuba nguFakazi kaJehova, uyabe ezehlukanisa lebandla. Kwesinye isikhathi uFakazi othile angatshengisa ngezenzo ukuthi usezehlukanise lebandla. Ngokwesibonelo, angaba yingxenye yenhlanganiso eyenza izinto ezingavumelani lalokho okutshiwo liBhayibhili abesezibeka ekwahlulelweni nguJehova uNkulunkulu.—Isaya. 2:4; Isam. 19:17-21.
31 Ekhuluma ngalabo abatshiya ukuba ngamaKhristu ngesikhathi sakhe, umphostoli uJohane wabhala wathi: “Lanxa baphuma phakathi kwethu, babengayisibo bethu ngoba aluba babengabethu, babezaqhubeka belathi.”—1 Joh. 2:19.
32 Umuntu ozehlukanisa lebandla lomuntu ongasafezi inkonzo batshiyene kakhulu phambi kukaJehova. Phela okungabangela ukuthi othile engasayifezi inkonzo yikungalibali nsuku zonke iLizwi likaNkulunkulu. Inhlupho ezimehleleyo kumbe ukuhlukuluzwa lakho kungabangela ukuthi aphelelwe yintshiseko ekukhonzeni kwakhe uJehova. Abadala kanye labanye ebandleni kumele bazame ngamandla wonke ukuthi baqhubeke bemkhuthaza umuntu ongasafezi inkonzo.—Rom. 15:1; 1 Thes. 5:14; Heb. 12:12.
33 Kodwa umKhristu angakhetha ukuzehlukanisa lebandla, kumele kwenziwe isaziso esifitshane esithi: “[Uzibani] kasenguFakazi kaJehova.” Umuntu onjalo kufanele aphathwe njengomuntu osusiweyo.
UKUBISELWA EBANDLENI
34 Umuntu osusiweyo kumbe ozehlukanise lebandla angabiselwa ngokuya kwesikhathi nxa sekusegcekeni ukuthi usetshintshile lokuthi useyitshiyile indlela abephila ngayo. Kufanele kucace lokuthi usefuna ukuba lobuhlobo obuhle loJehova. Abadala kufanele babe leqiniso lokuthi bamnika isikhathi eseneleyo sibili lowomuntu ukuze atshengise ukuthi usetshintshile. Kungaba zinyanga ezinengi, umnyaka owodwa kumbe isikhathi esedlula lapho kusiya ngezimo. Nxa iqula labadala selithole incwadi yesicelo sokubiselwa ebandleni, kubunjwa ikhomithi yokubiselwa ezakhuluma lalowomuntu. Ikhomithi le kumele ihlolisise ‘imisebenzi etshengisa ukuthi usephendukile’ ibisisenza isinqumo sokuthi uzabiselwa yini loba hatshi.—ImiSeb. 26:20.
35 Nxa lowo osefuna ukubiselwa wasuswa ekwelinye ibandla, kuyabunjwa ikhomithi ebandleni akulo ukuze ibonane laye njalo ihlolisise isicelo sakhe. Nxa abadala abakuleyokhomithi bangabona kufanele ukuthi abiselwe, kumele bathumele incwadi kubadala bebandla asuswa ekulo ukuze bayihlolisise. Womabili amakhomithi la kumele abambisane ukuze aphume lesinqumo esifaneleyo. Kodwa isinqumo sokuthi lowomuntu uzabiselwa yini loba hatshi senziwa yikhomithi eyiyo eyaphatha indaba yakhe ekuqaliseni.
ISAZISO SOKUBISELWA
36 Nxa ikhomithi yokubiselwa ingabona ukuthi obesusiwe kumbe obezehlukanise lebandla usetshintshile okweqiniso okokuthi usengabiselwa, kufanele kwenziwe isaziso ebandleni ayekulo ngesikhathi esuswa. Nxa esengena lelinye ibandla kumele senziwe lakulelobandla. Kumele kube yisaziso esithi: “[Uzibani] usenguFakazi kaJehova.”
NXA ISONO SENZIWE NGUMNTWANA OBHABHATHIZIWEYO
37 Izono ezinkulu ezenziwa ngabantwana abancane ababhabhathiziweyo lazo kumele zibikwe ebadaleni. Nxa abadala bephatha indaba yesono esenziwe ngumntwana obhabhathiziweyo, kungaba kuhle ukuthi abazali bakhe ababhabhathiziweyo labo babekhona. Kumele babambisane lekhomithi yokwahlulela ephethe leyondaba, hatshi ukuthi bavikele umntanabo ukuze angatholi ukuqondiswa okumfaneleyo. Abadala abakukhomithi yokwahlulela kumele babe lenhloso yokukhuza lokunceda umntwana owonileyo ukuthi abuyele endleleni eyiyo njengoba nje besenza nxa bephatha indaba yommemezeli okhulileyo. Kodwa nxa umntwana engafuni ukuphenduka esonweni sakhe, uyasuswa ebandleni.
NXA ISONO SENZIWE NGUMMEMEZELI ONGABHABHATHIZWANGA
38 Kuyini okumele kwenziwe nxa isono esikhulu senziwe ngummemezeli ongabhabhathizwanga? Kasoze asuswe ebandleni ngoba uyabe engakabi nguFakazi kaJehova. Kodwa kumele anikwe iseluleko esizamnceda ukuthi enzele izinyawo zakhe “izindlela eziqondileyo” ngoba kungenzakala ukuthi uyabe engakazwisisi izimiso eziseBhayibhilini.—Heb. 12:13.
39 Nxa ummemezeli ongabhabhathizwanga engaphenduki esonweni sakhe ngemva kokuba abadala ababili bezamile ukumncedisa, kumele kwenziwe isaziso ebandleni. Isaziso sakhona kumele sithi: “[Uzibani] kasengummemezeli ongabhabhathizwanga.” Lokhu kuzanceda ibandla ukuthi limbone njengomuntu womhlaba. Lanxa engasuswanga, abanye ebandleni kumele bananzelele ukuthi bangabi lobungane laye. (1 Khor. 15:33) Kanti njalo akusamelanga alethe imibiko yakhe.
40 Ngokuya kwesikhathi, lowo owamiswa ukuba ngummemezeli ongabhabhathizwanga angafisa ukuphinda abe ngummemezeli. Abadala ababili kumele baxoxe laye ukuze babone ukuthi usetshintshile yini. Bengambona efanele, kumele kwenziwe isaziso esithi: “[Uzibani] usengummemezeli ongabhabhathizwanga.”
UJEHOVA UYAKUBUSISA UKUKHONZA OKULOKUTHULA LOKUHLANZEKILEYO
41 Bonke abasenhlanganisweni kaJehova lamuhla bayakholisa ukumkhonza ngendlela ehlanzekileyo ayilungiselele abantu bakhe. UJehova usinika ukudla okunengi ekukhonzeni kanye leqiniso elinjengamanzi avuselelayo. Kanti njalo uyasivikela esebenzisa inhlanganiso yakhe ekhokhelwa nguKhristu. (Hubo. 23; Isaya. 32:1, 2) Konke lokhu kusenza sivikeleke lanxa siphila kulezinsuku zokucina ezinzima.
Singalwela ukuthi ibandla lihlale lihlanzekile njalo lilokuthula, iqiniso elimayelana loMbuso lizaqhubeka likhanya emhlabeni wonke
42 Singalwela ukuthi ibandla lihlale lihlanzekile njalo lilokuthula, iqiniso elimayelana loMbuso lizaqhubeka likhanya emhlabeni wonke. (Mat. 5:16; Jak. 3:18) UJehova uzasibusisa singakwenza lokhu futhi sizathokoza ukubona abantu abanengi befunda ngaye njalo bemkhonza ndawonye lathi.