ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI seWatchtower
ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI
seWatchtower
Ndebele (Zimbabwe)
  • IBHAYIBHILI
  • AMABHUKU
  • IMIHLANGANO YEBANDLA
  • w14 9/1 kk. 3-6
  • Abantu Bazawutshabalalisa Yini Umhlaba?

Akulavidiyo yalokho okukhethileyo.

Uxolo, sehlulekile ukudlala ividiyo oyidingayo.

  • Abantu Bazawutshabalalisa Yini Umhlaba?
  • INqabayokulinda Ebika ngoMbuso kaJehova—2014
  • Izihlokwana
  • Okuhambelana Lokudingayo
  • UMHLABA NGEKE USALUNGISEKA YINI?
  • UMHLABA ULOKHU USONAKALA
  • WAYEHLOSENI UMDALI?
  • UMHLABA UZAKUBA LIKHAYA LETHU KUZE KUBE NINININI
  • UNkulunkulu Uthi Umhlaba Awusoze Utshabalale
    Vukani!—2023
  • Umhlaba Uzabhujiswa Yini?
    Imibuzo YeBhayibhili Iyaphendulwa
INqabayokulinda Ebika ngoMbuso kaJehova—2014
w14 9/1 kk. 3-6
Children play near extremely polluted land and water

ISIHLOKO ESISEKUQALISENI

Abantu Bazawutshabalalisa Yini Umhlaba?

“Izizukulwane ziyafika, izizukulwana ziyedlula, kodwa umhlaba umi lanini.”​—INKOSI USOLOMONI NGEKHULU LESI-11 B.C.E.a

Umlobi weBhayibhili wasendulo, uSolomoni, wakubona ukuthi isikhathi esiphilwa ngabantu sincane kakhulu, ngeke siqathaniswe lomhlaba omi lanini. Okweminyaka leminyaka izizukulwana zabantu bezifika njalo zisedlula. Kodwa kuyamangalisa ukuthi indlela umhlaba odalwe ngayo yenza ukuthi izinto ezikuwo ziqhubeke ziphila.

Abanye bathi kusukela kwadlula iMpi Yomhlaba Wonke Yesibili, umhlaba ulokhu untshintsha ngendlela engakaze ibonakale. Okweminyaka engaba ngu-70 nje kube lempucuko emangalisayo, ngokwesibonelo sekulezindizamtshina, izikepe, izitimela, izimota, omakhalekhukhwini, amakhompiyutha lezinye izinto zesimanjemanje. Lokhu sekwenze ukuthi kube lengqubelaphambili emangalisayo kwezomnotho. Inengi labantu likhomba ngophakathi. Kanti njalo abantu balokhu besanda kakhulu emhlabeni.

Kodwa kayisikho ukuthi lokhu kwenze zonke izinto zahamba kuhle. Kuthiwa nxa abantu beletha impucuko bayabe bephambanisa izinto zemvelo ezenza ukuthi baqhubeke bephila. Abanye abezesayensi bathi sesifike esikhathini lapho abantu abaqhubeka bedala umonakalo omkhulu kakhulu endaweni esihlala kuyo.

IBhayibhili lakukhuluma kudala ukuthi kwakuzafika isikhathi lapho okwakuzaba labantu “abachitha umhlaba.” (ISambulo 11:18) Abanye bayazibuza ukuthi sesafika yini. Umhlaba uzaqhubeka usonakala yini? Kambe abantu bazawutshabalalisa usale ungasalungiseki?

UMHLABA NGEKE USALUNGISEKA YINI?

Umonakalo owenziwa ngabantu uzatshiya umhlaba ungasalungiseki yini? Abanye abezesayensi bathi kunzima ukuthi batsho ukuthi kuzaphetha ngani. Yikho kubakhathaza ukuthi emkhathini kungenzakala untshintsho oluzasijuma singalindelanga, lubangele ingozi enkulu.

Ibhere lihlezi phezu kukangwaqwane

Ngokwesibonelo ake sikhulume ngongqwaqwane oseWest Antarctic. Nxa imisebe yelanga ingahlaba phezu kongqwaqwane lo, kaphonguncibilika nje. Kodwa abanye bathi nxa kungaqhubeka kutshisa kakhulu emkhathini lasolwandle, ungqwaqwane lo ungancibilika uze uphele. Nxa uncibilika kancane kancane, amanzi olwandle angaphansi kongqwaqwane lo acina esehlatshwa yimisebe yelanga. Nxa amanzi la elokhu etshiswa lilanga, ungqwaqwane ungaqhubeka uncibilika kakhulu. Kungabe kulokhu kusenzakala njalo, amanzi ancibilikayo angabangela ukuthi ulwandle lube lamanzi amanengi kakhulu. Lokhu kungenza ukuthi kube lengozi engehlela izigidi zabantu.

UMHLABA ULOKHU USONAKALA

Abantu sebephume lamaqhinga amanengi okulwisana lezinto eziphambanisa umhlaba. Elinye iqhinga osekulesikhathi likhona ngelokuthuthukisa ezomnotho kanye lezokuhlalisana kwabantu ngendlela ezakwenza ukuthi izinto zemvelo ezikhona zilondolozwe. Lokhu kuncedile yini?

Okudanisayo yikuthi umonakalo owenziwayo ulokhu usiyaphambili. Umhlaba uyenelisa ukuvuselela izinto zemvelo kancane kancane, kodwa lokhu kunzima ngoba abantu baqhubeka bezihuquluza. Kukhona yini okungenziwa? Enye ingcitshi ebona ngokunakekelwa kwezinto zemvelo yathi: “Esingakutsho yikuthi asikwazi ukuthi singaqalisela ngaphi ukuze silondoloze imvelo yethu.” Lokhu kuhambelana lamazwi aseBhayibhilini athi: “Umuntu akusikho kwakhe ukuthi aqondise izinyathelo zakhe.”​—UJeremiya 10:23.

IBhayibhili liyatshengisa ukuthi uNkulunkulu onguMdali ngeke avumele ukuthi abantu bawutshabalalise umhlaba. IHubo 115:16 lithi: “Umhlaba [uNkulunkulu] wawunika umuntu.” Akuthandabuzwa sibili ukuthi umhlaba ‘yisipho esihle’ esasiphiwa nguBaba wethu osezulwini. (UJakhobe 1:17) Besingafisa yini ukuthi isipho lesi esivela kuNkulunkulu sibe njengesigqoko othi ungasiphiwa sicine sesigugile, singasagqokeki? Hatshi! Yikho-ke indlela umhlaba owenziwa ngayo itshengisa ukuthi uyisipho esizahlala sikhona.

WAYEHLOSENI UMDALI?

KuGenesisi, iBhayibhili lichaza okunengi mayelana lokuthi uNkulunkulu wawudala njani umhlaba. Lithi ekuqaliseni umhlaba “wawungelasimo njalo ungelalutho, ubumnyama babengame phezulu kolwandle.” Lanxa umhlaba wawungakabi lalutho, ‘wawulamanzi,’ into eqakatheke kakhulu empilweni. (UGenesisi 1:2) UNkulunkulu wasesithi, “Akubekhona ukukhanya.” (UGenesisi 1:3) Kumele ukuthi imisebe yelanga yadabula emkhathini kwasekuqalisa ukuba lokukhanya emhlabeni. Emveni kwalokho lichaza ukuthi kwavela umhlabathi owomileyo kanye lezilwandle. (UGenesisi 1:9, 10) Kwasekulandela ‘izimila: izihlahla ezilentanga, lezihlahla ezizala izithelo.’ (UGenesisi 1:12) Yikho-ke kwasekulamanzi, ukukhanya kanye lezihlahla. Izinto lezi ziqakatheke kakhulu empilweni ngoba yizo ezenza ukuthi kuphileke emhlabeni. UMdali wayehloseni ngokwenza izinto zonke lezi?

Umphrofethi wasendulo u-Isaya wachaza ukuthi uNkulunkulu nguye “owabumba umhlaba wawenza, wawusekela; kawudalanga ukuba ungabi lalutho, kodwa wawenza ukuba kuhlalwe kuwo.” (U-Isaya 45:18) Kuyacaca-ke ukuthi uNkulunkulu wayevele ehlose ukuthi abantu bahlale emhlabeni kuze kube nini lanini.

Okubuhlungu yikuthi abantu bayawuphambanisa umhlaba, isipho esihle kakhulu esasiphiwa nguNkulunkulu. Kodwa uMdali kakakuntshintshi lokho ayekuhlosile. Enye indoda yasendulo yathi: “UNkulunkulu kasumuntu, ukuthi angaqamba amanga, loba indodana yomuntu, yona eguquka ingqondo yayo. Kambe ukhuluma angenzi na?” (AmaNani 23:​19) UNkulunkulu kasoze avume ukuthi abantu baqhubeke betshabalalisa umhlaba. Kodwa sekuseduze kakhulu ukuthi ‘achithe labo abachitha umhlaba.’​—⁠ISambulo 11:⁠18.

UMHLABA UZAKUBA LIKHAYA LETHU KUZE KUBE NINININI

Entshumayelweni yakhe eyaziwa ngabantu abanengi ayenza eseNtabeni, uJesu Khristu wathi: “Babusisiwe abathobekileyo, ngoba bazazuza ilifa lomhlaba.” (UMathewu 5:5) Waveza lokuthi kwakuzakwenziwani ukuze umhlaba ungatshabalaliswa. Walaya abalandeli bakhe wathi bathandaze bathi: “Umbuso wakho kawuze, intando yakho yenziwe emhlabeni njengalokhu isenziwa ezulwini.” Yikho-ke uMbuso kaNkulunkulu uzakwenza ukuthi lokho akuhlosileyo kugcwaliseke.​—UMathewu 6:10.

UNkulunkulu wakhuluma ngalokho azakwenza nxa sekubusa uMbuso wakhe. Wathi: “Ngenza izinto zonke zibe zintsha.” (ISambulo 21:5) Kambe lokhu kutsho ukuthi uNkulunkulu uzadiliza umhlaba lo adale omutsha yini? Lokho kangeke akwenze ngoba akulalutho olubi ngomhlaba lo. Kodwa azakwenza yikubhubhisa “labo abachitha umhlaba” okutsho ohulumende basemhlabeni. Ngemva kwalokho uzaletha “izulu elitsha lomhlaba omutsha,” okutsho uMbuso kaNkulunkulu, uhulumende omutsha wasezulwini ozabusa abantu abenza intando yakhe emhlabeni.​—⁠ISambulo 21:⁠1.

UNkulunkulu uzasusa umonakalo obangelwa ngabantu ngokulungisisa izinto zemvelo ukuze umhlaba ungatshabalali. Echaza lokho okuzakwenziwa nguNkulunkulu, umhubi waphefumulelwa ukuthi abhale amazwi la: “Uyawunakekela umhlaba uwuthelezele ngamanzi; uyawunothisa kakhulu.” Yikho-ke umhlaba uzakuba lipharadayisi elizathela ukudla okunengi kakhulu ngenxa yokuthi uyabe usulesibusiso sikaNkulunkulu njalo umkhathi uyabe ungasabangeli umonakalo.​—⁠IHubo 65:​9-⁠13.

U-Pyarelal, unobhala kaMohandas Gandhi owayeyinkokheli yezokholo yase-India uthi inkokheli le yake yathi: “Umhlaba ulakho konke okudingakalayo ukuze siphile kodwa kawulakho okungasuthisa ubuhwaba babantu.” UMbuso kaNkulunkulu uzasusa okuyikho okubangela umonakalo emhlabeni ngokuntshintsha izinhliziyo zabantu. Umphrofethi u-Isaya wathi eMbusweni lo abantu “abayikulimaza” abanye loba “badilize” umhlaba. (U-Isaya 11:⁠9) Sikhuluma sisenzenje izigidi zabantu ezivela kuzo zonke izizwe lemihlobo ziyafunda ngezimiso zikaNkulunkulu ezilusizo. Zifundiswa ukuthi zithande uNkulunkulu kanye lomakhelwana, ukubonga, ukunakekela umhlaba lezinto zemvelo ezikuwo kanye lokusekela lokho uMdali akuhlosileyo ezimpilweni zazo. Lokhu kwenzelwa ukuthi ziyekuba yizakhamuzi ezinhle kakhulu emhlabeni olipharadayisi.​—⁠UmTshumayeli 12:​13; UMathewu 22:​37-​39; KwabaseKholose 3:⁠15.

Umhlaba

Akuthandabuzwa ukuthi umhlaba wethu muhle kakhulu okokuthi uNkulunkulu kangeke awuyekele utshabalaliswa

Indaba ephathelane lokudalwa kwezinto ekuGenesisi iphetha ngamazwi athi: “UNkulunkulu wakubona konke lokho ayesekwenzile, njalo kwakukuhle kakhulu.” (UGenesisi 1:​31) Akuthandabuzwa ukuthi umhlaba wethu muhle kakhulu okokuthi uNkulunkulu kangeke awuyekele utshabalaliswa. Kuyasiduduza ukwazi ukuthi uJehova uNkulunkulu, uMdali wethu olothando, uzawulungisisa umhlaba wethu. Uthembisa ukuthi: “Abalungileyo bazazuza ilifa lelizwe bahlale kulo lanini.” (IHubo 37:​29) Kungaba kuhle ukuthi lawe ube seqenjini ‘labalungileyo’ abazabiza umhlaba ngokuthi likhaya labo laphakade.

a Amazwi la athethwe eBhayibhilini kumTshumayeli 1:4.

Abantu Baqhubeka Besonakalisa Umhlaba

  • Emkhathini. “Kulobufakazi obucacileyo bokuthi ulwandle, umhlabathi kanye lendawo esemkhathini eduze lomhlaba sekutshisa kulakuqala . . ?. Kusukela ngabo-1950, izinto ezenziwa ngabantu yizo ezibangele kakhulu ukuthi ukutshisa lokhu kwengezeleleke.”—American Meteorological Society, 2012.

  • Umhlabathi. “Umhlabathi ongaba ngamaphesenti angu-50 usonakaliswe yilokho okwenziwa ngabantu njalo lokhu sekuphambanise eminye imihlobo yezinto eziphilayo, ukuvunda komhlabathi . . . kanye lomumo womkhathi.”—Global Change and the Earth System.

  • Ulwandle. “Emhlabeni wonke abantu bagola izinhlanzi eziyimihlobo etshiyeneyo ezingaba ngamaphesenti angu-85. Inhlanzi lezi zisala zizilutshwana kakhulu njalo ziqhubeka ziphunguka. Sekuthiywe ezinengi kakhulu kumbe sithi ezinye sezahuquluzwa okokuthi sekunzima ukuthi ziqhubeke zisengezeleleka.”—BBC, September 2012.

  • Imihlobohlobo yezinto eziphilayo. “Abezesayensi abanengi bacabanga .?.?. ukuthi abantu yibo abazabangela ukuthi [izinto ezinengi eziphilayo zitshabalale] ngesikhatshana nje . . ?.”—science.nationalgeographic.com.

Umhlaba Wethu

Umfanekiso womuntu ome waxamalaza emhlabeni, phezu kwamanzi lasemkhathini

Umhlaba wethu ulendlela emangalisayo yokwenza ukuthi abantu, izinyamazana kanye lezimila kuqhubeke kukhona. Ake sibone ukuthi ukwenza njani lokhu.

Izimila zithola ukukhanya kwelanga besezikusebenzisa ukuthi zintshintshe ikhabhoni dayokisayidi, amanzi lokunye ezikuthatha emhlabathini. Lokhu kucina kuyi-okisijeni kanye lokudla. Abantu lezinyamazana bathatha i-okisijeni le lokudla lokhu besebekhipha ikhabhoni dayokisayidi lokunye okufunwa yizimila. Lokhu kuqhubeka kulokhu kusenzakala njalonjalo. Yikho-ke umhlaba uyenelisa ukwenza ukuthi izinto eziphilayo ziqhubeke ziphila kuze kube nini lanini.

Ngakho-ke asingeke siphike ukuthi uNkulunkulu “wawumisa umhlaba ngokuhlakanipha kwakhe.” (UJeremiya 10:12) Esinye isifundiswa seBhayibhili sananzelela ukuthi “indawo esiphila kuyo emhlabeni idalwe ngendlela emangalisayo sibili futhi ifanele ukuthi isetshenziswe ngabantu.”

    Amabhuku EsiNdebele (2000-2025)
    Phuma
    Ngena
    • Ndebele (Zimbabwe)
    • Thumeza
    • Amasethingi
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imithetho Yokusebenzisa
    • Ipholisi Yemfihlo
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Thumeza