ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI seWatchtower
ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI
seWatchtower
Ndebele (Zimbabwe)
  • IBHAYIBHILI
  • AMABHUKU
  • IMIHLANGANO YEBANDLA
  • mwbr21 January kk. 1-10
  • Amabhuku Asetshenziswe KuGwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu

Akulavidiyo yalokho okukhethileyo.

Uxolo, sehlulekile ukudlala ividiyo oyidingayo.

  • Amabhuku Asetshenziswe KuGwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu
  • Amabhuku Asetshenziswe Ku-Gwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu—2021
  • Izihlokwana
  • JANUARY 4-10
  • JANUARY 11-17
  • JANUARY 18-24
  • JANUARY 25-31
  • FEBRUARY 1-7
  • FEBRUARY 8-14
  • FEBRUARY 15-21
  • FEBRUARY 22-28
Amabhuku Asetshenziswe Ku-Gwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu—2021
mwbr21 January kk. 1-10

Amabhuku Asetshenziswe KuGwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu

JANUARY 4-10

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | ULEVI 18-19

“Hlalani Liziphethe Kuhle”

w19.06 27 ¶10

Ungazivikela Njani Ukuze Ungabanjwa Ngumjibila KaSathane?

Ngemva kokukhuluma ngamanyala ayesenziwa yizizwe ezazakhelane lama-Israyeli uJehova wawatshela wathi: ‘Lingabokwenza abakwenzayo ezweni laseKhenani, lapho engilisa khona. Ilizwe lingcolile; kungakho ngizalijezisa ngesono salo.’ UNkulunkulu ongcwele wama-Israyeli wayebona okwakusenziwa ngabaseKhenani kusenyanyeka okokuthi lelizwe ababehlala kulo wayelibona lingcolile.—Lev. 18:3, 25.

w17.02 20 ¶13

UJehova Nguye Okhokhela Abantu Bakhe

Abakhokheli bako-Israyeli ababethembekile babetshiyene lababusi bezinye izizwe ababeqondiswa yikuhlakanipha kwabantu okuyize. Ngokwesibonelo ababusi baseKhenani babevumela imikhuba engcolileyo egoqela ukuya emacansini lesihlobo, ukulala lenyamazana, ukunikela ngabantwana, ukukhonza izithombe kanye lobutabane. (Levi. 18:6, 21-25) Kanti njalo ababusi baseBhabhiloni kanye labaseGibhithe babengelayo imithetho yenhlanzeko uNkulunkulu ayeyinike abantu bakhe. (Nani. 19:13) Kodwa abakhokheli bako-Israyeli babekhuthaza abantu ukuthi bakhonze uJehova kuphela, baziphathe kuhle futhi bahlanzeke. Kuyacaca-ke ukuthi uJehova nguye owayekhokhela abantu bakhe.

w14 7/1 7 ¶2

UNkulunkulu Uzakwenzani Ngezinto Ezimbi?

Bazaphetha ngani abantu abalobuqholo abaqhubeka besenza izinto ezimbi bengafuni ukuntshintsha? Zwana ukuthi iBhayibhili lisithembisani. Lithi: “Abaqotho bazahlala elizweni, labangasolekiyo bazasala kulo; kodwa izigangi zisasuswa elizweni, labangathembekanga bazakhutshwa kulo.” (IZaga 2:21, 22) Yikho-ke ngeke uphinde umuthi tshazi umuntu omubi. Emhlabeni omutsha olokuthula, abantu abalalelayo bazakhululwa kancane kancane esonweni abasithola ku-Adamu.—KwabaseRoma 6:17, 18; 8:21.

Ukuchwayisisa IMibhalo

w06-ZU 6/15 22 ¶11

“Yeka Indlela Engiwuthanda Ngayo Umthetho Wakho!”

Isici sesibili soMthetho KaMose esasibonisa ukukhathalela kukaNkulunkulu inhlalakahle yabantu bakhe kwakuyilungelo lokukhothoza. UJehova wabeka umyalo othi lapho umlimi ongumIsrayeli evuna emasimini akhe, abampofu kufanele bavunyelwe ukuba babuthe lokho okushiywe abavuni. Abalimi kwakufanele bangavuni ngokuphelele emaphethelweni amasimu abo, futhi kwakufanele bangazibuthi izinsalela zamagilebhisi noma zomnqumo. Izithungu zokusanhlamvu ezazisale ngephutha emasimini kwakungafanele zilandwe. Leli kwakuyilungiselelo lothando lokusiza abampofu, abafokazi, izintandane nabafelokazi. Nakuba kwakudingeka basebenze kanzima lapho bekhothoza, leli lungiselelo lalibenza bakwazi ukugwema ukuba izinxibi.—Levitikusi 19:9, 10; Duteronomi 24:19-22; IHubo 37:25.

JANUARY 11-17

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | ULEVI 20-21

“UJehova Wenza Abantu Bakhe Bangafanani Labanye”

w04-ZU 10/15 11 ¶12

IPharadesi—Ingabe Ungalifinyelela?

Nokho, kukhona into okungamelwe siyishalazele. UNkulunkulu watshela ama-Israyeli: “Kumelwe niwugcine wonke lo myalo enginiyala ngawo namuhla, ukuze nibe namandla futhi impela ningene nilidle izwe.” (Duteronomi 11:8) KuLevitikusi 20:22, 24, kukhulunywa ngalo lelo zwe: “Kumelwe nigcine zonke izimiso zami nazo zonke izinqumo zami zokwahlulela futhi nizenze, ukuze izwe enginiletha kulo ukuba nihlale kulo linganihlanzi linikhiphe. Yingakho ngithé kini: ‘Nina, niyodla ifa lomhlabathi wabo, futhi mina, ngiyowunika nina ukuba nidle ifa lawo, izwe eligeleza ubisi noju.’” Yebo, ukudla iZwe Lesithembiso kwakuxhomeke ebuhlotsheni obuhle noJehova uNkulunkulu. Ngenxa yokuthi ama-Israyeli awamlalelanga uNkulunkulu, wavumela abaseBhabhiloni ukuba bawanqobe futhi bawasuse endaweni yawo.

it-1-E 1199

Ilifa

Yimpahla yomufi ephiwa indlalifa loba othile oyabe elelungelo lokuyithola; yiloba yini umuntu ayiphiwayo eyitshiyelwe ngomunye. Ibala lesiHebheru eliyisenzo elisetshenzisiweyo ngelithi na·chalʹ (ibizo ngelithi na·chalahʹ). Ligoqela ukuthola kumbe ukupha ilifa futhi izikhathi ezinengi liyabe litshiyelwa lowo okufanele alithole. (Nan 26:55; Hez 46:18) Ibala eliyisenzo elithi ya·rashʹ ngezinye izikhathi lisetshenziswa nxa kukhulunywa ‘ngendlalifa,’ kodwa izikhathi ezinengi lisetshenziswa nxa kukhulunywa ngokuthatha ilifa. (Gen 15:3; Lev 20:24) Lingatsho “ukududula; ukuthatha,” ngendlela ibutho elijayele ukwenza ngayo. (Dut 2:12; 31:3) Amabala esiGrikhi asetshenziswa nxa kukhulunywa ngelifa ahambelana lelithi kleʹros, elaqalisa lisitsho “inkatho” ngokuya kwesikhathi laselisitsho “isabelo” lacina selisitsho “ilifa.”—Mat 27:35; ImiS 1:17; 26:18.

it-1-E 317 ¶2

Inyoni

Ngemva kukaZamcolo, uNowa wanikela imihlatshelo esebenzisa ‘inyoni ezihlanzekileyo’ lezinyamazana. (Gen 8:18-20) Kusukela lapho uNkulunkulu wavumela abantu ukuthi badle inyoni, ingqe nje babengasoze badle igazi. (Gen 9:1-4; qathanisa loLev 7:26; 17:13.) Ngalesosikhathi kungenzakala ukuthi uNkulunkulu wenza babakwazi ukuthi yiziphi inyoni ‘ezihlanzekileyo’ ababengazisebenzisa nxa besenza imihlatshelo. IBhayibhili liveza ukuthi kungakabi loMthetho kaMosi kakulanyoni okwakuthiwa ‘ingcolile’ njalo kayidliwa. (Lev 11:13-19, 46, 47; 20:25; Dut 14:11-20) Kodwa kalitsho ukuthi kuyini okwakusenza inyoni ezithile kuthiwe ‘zingcolile.’ Yikho lanxa ezinengi okwakuthiwa zingcolile kwakuyilezo ezazisidla inyama, kayisizo zonke ezazingcolile. (Khangela isihloko esithi HOOPOE.) Umthetho owawusithi ezinye inyoni zingcolile waphela ngesikhathi isivumelwano esitsha siqalisa ukusebenza, njengoba uNkulunkulu wakwenza kwacaca kuPhetro esebenzisa umbono.—ImiS 10:9-15.

Ukuchwayisisa IMibhalo

it-1-E 563

Ukuzisikasika

UMthetho kaNkulunkulu wawungavumi ukuthi abantu bazisikasike emizimbeni besenzela abafileyo. (Lev 19:28; 21:5; Dut 14:1) Lokhu kwakungenxa yokuthi ama-Israyeli ayeyisizwe esingcwele kuJehova, impahla yakhe eligugu. (Dut 14:2) Yikho kwakungamelanga angcoliswe yimikhuba yokukhonza izithombe. Kanti njalo ukuzisikasika emizimbeni ngenxa yabafileyo kwakuyikudlulisa amalawulo futhi kwakungaqondanga ngoba ayesazi kuhle isimo sabafileyo njalo elethemba lokuthi bazavuswa. (Dan 12:13; Heb 11:19) Umthetho wokuthi angazisikasiki wawuphinda uwafundise ukuthi ahloniphe umzimba womuntu, owadalwa nguNkulunkulu.

JANUARY 18-24

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | ULEVI 22-23

“Esikufunda Emikhosini Eyayisenziwa Ngama-Israyeli”

it-1-E 826-827

Umkhosi Wamakhekhe Angelamvubelo

Ilanga lokuqala loMkhosi Wamakhekhe Angelamvubelo lalingumhlangano ongcwele njalo lilisabatha. Ngelanga lesibili, ngoNisani 16, isithungo sebhali eyayivunwa kuqala sasilethwa kumphristi. Ibhali yisilimo esivuthwa kuqala eJudiya. Kungakafiki umkhosi lo, kwakungamelanga kudliwe inhlamvu ezintsha, isinkwa loba inhlamvu ezikhanzingiweyo ezazithethwe esivunweni sakuqala. Umphristi wayenikela isivuno sakuqala kuJehova ngokuzunguza isithungo phambi kukaJehova. Kwakusenziwa umhlatshelo wokutshiswa wezinyane lemvu eliduna elilomnyaka owodwa njalo elingelasici. Kwakusenziwa lomnikelo wokunathwayo lowefulawa evutshwe ngamafutha. (Lev 23:6-14) Kwakungelamthetho owawusithi kutshiswe inhlamvu kumbe ifulawa yakhona e-alithareni okuyikho okwacina kusenziwa ngabaphristi ngokuhamba kwesikhathi. Kwakusenziwa umnikelo wesivuno sakuqala wesizwe sonke, njalo imuli ngayinye lomuntu ngamunye owayehlala ko-Israyeli kwakumele enze umhlatshelo wokubonga ngesikhathi somkhosi lo.—Eks 23:19; Dut 26:1, 2; khangela isihloko esithi FIRSTFRUITS.

Wawuqakatheke Ngani? Ukudliwa kwamakhekhe angelamvubelo ngalesisikhathi kwakuvumelana lemilayo uMosi ayeyiphiwe nguJehova ebhalwe ku-Eksodusi 12:14-20, egoqela lokuvesi 19 othi: “Okwezinsuku eziyisikhombisa makungaficwa mvubelo ezindlini zenu.” KuDutheronomi 16:3 amakhekhe angelamvubelo abizwa ngokuthi ‘yisinkwa sokuhlupheka,’ njalo minyaka yonke ayekhumbuza amaJuda isiphangephange ayesuke ngaso elizweni laseGibhithe (ayengelasikhathi sokufaka imvubelo enhlameni yawo [Eks 12:34]). Akhumbula sibili ukuthi ayekhululwe ekuhluphekeni lasebugqilini, njengoba uJehova wathi, “ukuze izinsuku zonke zokuphila kwenu likhumbule isikhathi elasuka ngaso eGibhithe.” Ukunanzelela inkululeko ayeselayo njengesizwe lokuthi uJehova wayenguMkhululi wawo kwenza azimisela ukwenza umkhosi omkhulu wakuqala kwemithathu eyayizakwenziwa minyaka yonke ko-Israyeli.—Dut 16:16.

it-2-E 598 ¶2

IPhentekhosti

Okwakusenziwa ngesivuno sakuqala sengqoloyi kwakutshiyene lalokho okwakusenziwa ngesivuno sakuqala sebhali. Kwakuthathwa izilinganiso zehefa ezimbili etshumini zefulawa ecolekileyo (amalitha angu-4,4) zihlanganiswe lemvubelo besekuphekwa izinkwa ezimbili. Kwakumele bazithathe ‘lapho ababehlala khona,’ okwakusitsho ukuthi izinkwa lezo kwakumele zifanane lababezipheka nsuku zonke emizini yabo, zazingasoze zisetshenziswe ngendlela engcwele kuphela. (Lev 23:17) Kanti njalo kwakusenziwa umnikelo wokutshiswa lomnikelo wesono futhi imvana ezimbili ezinduna zazisiba ngumnikelo wobudlelwano. Umphristi wayethatha izinkwa kanye lamaqatha emvana akuthwale ngezandla zakhe abesekuzunguza. Lokhu kwakutshengisa ukuthi wayekunikela kuJehova. Nxa izinkwa lemvana kwasekunikelwe, umphristi wayesengakudla. Kwakusiba ngumnikelo wobudlelwano.—Lev 23:18-20.

w14 5/1 29 ¶11

Uhambisana Lenhlanganiso kaJehova Yini?

Inhlanganiso kaJehova inceda thina nxa isitshela ukuthi silandele iseluleko somphostoli uPhawuli esithi: “Kasicabangeni ukuba singakhuthazana kanjani ethandweni lasezenzweni ezinhle. Kasingakudeli ukuhlangana, njengalokho abanye abajayele ukukwenza, kodwa kasikhuthazane—ikakhulu njengoba libona uSuku lusondela.” (Heb. 10:24, 25) Ukholo lwabantu bako-Israyeli lwaluqina ngenxa yemikhosi eyayisenziwa minyaka yonke kanye leminye imibuthano eyayiphathelane lokukhonza. Kanti njalo abantu babethokoza kakhulu emikhosini eqakathekileyo eyayisenziwa ngesikhathi sikaNehemiya njengoMkhosi weZihonqo. (Eks. 23:15, 16; Neh. 8:9-18) Lathi imihlangano yethu emikhulu lemincane iyasinceda kakhulu. Yikho-ke akumelanga siyikhuthe ngoba yenza ukuthi sihlale silobuhlobo obuhle loNkulunkulu njalo sithokoze.—Tit. 2:2.

Ukuchwayisisa IMibhalo

w19.02 3 ¶3

Hlala Uqotho!

Kutshoni ukuba qotho? Ukuba qotho kutsho ukuthanda uJehova ngenhliziyo yonke lokuzinikela kuye ngokupheleleyo kanye lokwenza izinto ezimthokozisayo ngaso sonke isikhathi. Ake sihlole okunye okungasinceda ukuthi sizwisise indlela ibala leli elisetshenziswe ngayo eBhayibhilini. Ibala lesiHebheru elihunyutshwe ngokuthi “qotho” litsho into epheleleyo, engelasici futhi engasolekiyo. Ngokwesibonelo abako-Israyeli babenikela ngezinyamazana nxa besenza imihlatshelo kuJehova njalo uMthetho wawusithi izinyamazana lezo zingabi lesici. (Levi. 22:21, 22) Kwakungamelanga banikele ngezinyamazana eziyiziphofu, ezilimeleyo, eziyizilima loba ezigulayo. UJehova wayefuna banikele ngezifuyo eziphilileyo futhi ezingelasici. (Mal. 1:6-9) Lokhu kusinceda sizwisise ukuthi uJehova uyakuqakathekisa ukuzinikela okupheleleyo futhi okungelasici. Phela kakho phakathi kwethu ongathenga isithelo esibolileyo, ibhuku elingela amanye amakhasi kumbe ithuluzi elilokunye okusilelayo. UJehova laye ufuna simthande njalo sibe qotho kuye ngendlela epheleleyo, engelasici lengasolekiyo.

JANUARY 25-31

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | ULEVI 24-25

“Umnyaka WeJubhili Lendlela Esizakhululwa Ngayo”

it-1-E 871

Inkululeko

UNkulunkulu Wenkululeko. UJehova nguNkulunkulu wenkululeko. Wakhulula ama-Israyeli ayeyizigqili eGibhithe. Wawatshela ukuthi ayezakhululeka ekusweleni nxa ayelalela imilayo yakhe. (Dut 15:4, 5) UDavida wakhuluma ngokuphepha kumbe ukukhululeka ngaphakathi kwezinqaba zeJerusalema. (Hu 122:6, 7) Kodwa uMthetho wawusithi nxa umuntu angaba ngumyanga wayengazithengisa abe yisigqili ukuze athole okokuziphilisa njalo anakekele imuli yakhe. Lanxa kunjalo, wawusithi isigqili lesi esingumHebheru kwakumele sikhululwe ngomnyaka wesikhombisa. (Eks 21:2) NgeJubhili (elalisiba khona ngomnyaka wesi-50 ngamunye), kwakumenyezelwa inkululeko kubo bonke ababehlala elizweni. Zonke izigqili ezingamaHebheru zazikhululwa zibuyele lapho ezazihlala khona.—Lev 25:10-19.

it-1-E 1200 ¶2

Ilifa

Njengoba umhlabathi wawulilifa lemuli, wawudluliselwa ezizukulwaneni ezilandelayo njalo wawungathengiswa kokuphela. Umuntu owayethenga insimu wayebhadala imali ehambelana lesivuno ayezasithola emhlabathini lowo. Imali ayeyibhadala yayisiya ngokuthi kusele iminyaka emingaki ukuthi kufike iJubhili. Ngomnyaka weJubhili umhlabathi wawubuyiselwa kumnikazi wawo nxa wayengazange awuthenge kumbe awuhlenge ungakafiki umnyaka lowo. (Lev 25:13, 15, 23, 24) Umthetho lo wawugoqela lezindlu ezazisemadolobheni angelamiduli ngoba zazibalwa njengeganga elingelalutho. Kodwa indlu eyayisedolobheni elilomduli kwakuvuma ukuthi ihlengwe phakathi komnyaka ithengiwe kuthi nxa kungadlula umnyaka ingahlengwanga ihle ibe ngeyalowo oyithengileyo. Izindlu ezazisemadolobheni amaLevi kwakuvuma ukuthi zihlengwe loba nini ngoba amaLevi ayengelalo ilifa elizweni.—Lev 25:29-34.

it-2-E 122-123

IJubhili

Nxa umthetho weJubhili wawulandelwa wawunceda isizwe ukuthi singabi sesimeni esibuhlungu esibona amazwe amanengi ekuso. Phela lamuhla singathi kulamaqembu amabili, elabantu abanothe kakhulu lelabantu abangabayanga bokucina. Umthetho weJubhili wawunceda isizwe sonke ngoba wayengekho owayesiba ngumyanga aze aswele lokuthi abambeni ngenxa yomumo omubi wezomnotho, kodwa wonke umuntu wayenceda isizwe ngeziphiwo ayelazo. Abako-Israyeli kwakumele bamlalele uJehova ngoba wayebafundisa futhi ebusisa umhlabathi wabo. Nxa babesenza njalo babekholisa ukubuswa nguJehova futhi babe lokuthula lenhlalakahle.—Isy 33:22.

Ukuchwayisisa IMibhalo

w09-ZU 9/1 22 ¶4

Kulungile Yini Ukuziphindiselela?

Uma umIsrayeli ayeshaya omunye umIsrayeli amkhiphe iso, uMthetho wawuthi makukhishwe isijeziso esinobulungisa. Kodwa kwakungashiyelwa neze kulowo oyisisulu ukuba azilungisele indaba ngokuthi ajezise lowo omshayile noma elinye ilungu lomndeni wakhe. UMthetho wawuthi kumelwe ayise indaba kwabaphethe—abahluleli abamisiwe—ukuze bona balungise indaba ngendlela efanele. Ukwazi ukuthi ukwenza into embi ngamabomu noma ukulimaza omunye kungasho ukujeziswa ngendlela efanayo kwakusiza ekuvimbeleni ukuziphindiselela. Kodwa kwakungagcini lapho.

FEBRUARY 1-7

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | ULEVI 26-27

“Singenzani Ukuze Sibusiswe NguJehova?”

w08-ZU 4/15 4 ¶8

Zilahle “Izinto Ezingasizi Ngalutho”

‘INgcebo’ ingafana kanjani nonkulunkulu? Ngokwesibonelo, cabanga ngetshe esigangeni kwa-Israyeli wasendulo. Lelo tshe lalingase lisetshenziswe ekwakheni indlu noma udonga. Ngakolunye uhlangothi, uma lalimiswa ‘njengensika engcwele’ noma “njengombukiso,” laliba isikhubekiso kubantu bakaJehova. (Lev. 26:1) Ngokufanayo, imali ifeza indima ethile. Siyayidinga ukuze siphile, futhi singayisebenzisa kahle enkonzweni kaJehova. (UmSh. 7:12; Luka 16:9) Kodwa uma siyiphishekela ngaphezu kwenkonzo yethu yobuKristu, empeleni iba unkulunkulu kithi. (Funda eyoku-1 Thimothewu 6:9, 10.) Kuleli zwe elinabantu abakubheka njengokubaluleke kakhulu ukuphishekela ingcebo, kufanele siqiniseke ukuthi sihlala sinombono onokulinganisela kule ndaba.—1 Thim. 6:17-19.

it-1-E 223 ¶3

Ukwesaba

Indlela uJehova ayesebenzelana ngayo loMosi yenza uMosi wenza izenzo ezesabekayo (ngesiHebheru, moh·raʼʹ) phambi kwabantu bakaNkulunkulu. (Dut 34:10, 12; Eks 19:9) Ababelokholo babemesaba okokumhlonipha uMosi ngenxa yamandla ayewaphiwe. Bananzelela ukuthi uNkulunkulu wayesebenzisa yena ukuze akhulume labo. Abako-Israyeli kwakumele besabe lendawo engcwele. (Lev 19:30; 26:2) Lokhu kwakusitsho ukuthi bayihloniphe ngokukhonza uJehova langokuziphatha ngendlela ayebalaye ngayo.

w91-ZU 3/1 17 ¶10

“Ukuthula KukaNkulunkulu” Makulondoloze Inhliziyo Yakho

UJehova watshela lesisizwe: “Uma nihamba ngezimiso zami, nigcine imiyalo yami, niyenze, ngiyakuninika imvula ngesikhathi sayo, izwe lithele ukudla kwalo, imithi yasendle ithele izithelo zayo. Ngiyakunika ukuthula ezweni, nilale phansi ningesatshiswa-muntu; ngiyakuqothula izilwane ezimbi ezweni, nenkemba ayiyikudabula ezweni lakini. Ngiyakuhamba phakathi kwenu, ngibe-nguNkulunkulu wenu, nibe-ngabantu bami.” (Levitikusi 26:3, 4, 6, 12) UIsrayeli wayengajabulela ukuthula ngoba wayelondekile ezitheni zakhe, enenala yezinto ezibonakalayo, futhi enobuhlobo obuseduze noJehova. Kodwa lokhu kwakuyoxhomeka ekubambeleleni kwakhe eMthethweni kaJehova.—IHubo 119:165.

Ukuchwayisisa IMibhalo

it-2-E 617

Imikhuhlane

Eyayisiba Khona Ngenxa Yokungalaleli UMthetho KaNkulunkulu. Isizwe sako-Israyeli saxwayiswa ukuthi nxa singephula isivumelwano uNkulunkulu ayesenze laso, yena ‘wayezathumela isifo phakathi kwaso.’ (Lev 26:14-16, 23-25; Dut 28:15, 21, 22) EMibhalweni, impilakahle emzimbeni lasekukhonzeni itholwa yilabo ababusiswa nguNkulunkulu (Dut 7:12, 15; Hu 103:1-3; Zag 3:1, 2, 7, 8; 4:21, 22; Sam 21:1-4), ikanti imikhuhlane iba khona ngenxa yokwenza isono kumbe ukungapheleli. (Eks 15:26; Dut 28:58-61; Isy 53:4, 5; Mat 9:2-6, 12; Joh 5:14) Kuliqiniso sibili ukuthi ngezinye izikhathi uJehova uNkulunkulu ngokwakhe wayehle alethe imikhuhlane kwabanye abantu abagoqela uMiriyamu, u-Uziya loGehazi ababa lobulephero. (Nan 12:10; 2Imi 26:16-21; 2Am 5:25-27) Lanxa kunjalo, kukhanya izikhathi ezinengi imikhuhlane abantu ababesiba layo yayingalethwa nguJehova ngokwakhe, kodwa yayibangelwa yikungalaleli imithetho yakhe. Babevuna lokho ababekuhlanyelile; bathwala nzima ngenxa yokungalaleli kwabo. (Gal 6:7, 8) Umphostoli uPhawuli wakhuluma ngalabo ababeziphatha ngendlela elihlazo kwezemacansini wathi ‘uNkulunkulu wabayekela balandela izinkanuko ezingcolileyo zezinhliziyo zabo ukuze bangayihloniphi imizimba yabo, bathola sonke isijeziso esifanele ukungaziphathi kwabo.’—Rom 1:24-27.

FEBRUARY 8-14

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | AMANANI 1-2

“UJehova Uhlela Abantu Bakhe”

w94-ZU 12/1 9 ¶4

Indawo Efanele Yokukhulekelwa KukaJehova Ekuphileni Kwethu

Uma wawungabuka u-Israyeli ekanise ehlane ukwelenyoni, wawuyobonani? Uhele lwamatende amaningi, kodwa oluhlelekile oluhlalisa cishe abantu abayizigidi ezintathu noma ngaphezulu, oluhlelwe ngokwezigaba zezizwe ezintathu ngasenyakatho, eningizimu, empumalanga, nangasentshonalanga. Uma ubhekisisa, wawuyoqaphela okunye futhi ukuhlelwa ngamaqembu eduze kwendawo ephakathi nekamu. Lamaqoqo amancane amane amatende ayehlalisa imikhaya yesizwe sakwaLevi. Khona kanye enkabeni yekamu, endaweni eyayihlukaniswe ngesihenqo sendwangu, kwakunesakhiwo esiyingqayizivele. Lesisakhiwo ‘sasiyitende lokuhlangana,’ noma itabernakele, ama-Israyeli “ahlakaniphile ngenhliziyo” ayelakhe ngokuvumelana nohlelo lukaJehova.—Numeri 1:52, 53; 2:3, 10, 17, 18, 25; Eksodusi 35:10.

it-1-E 397 ¶4

Inkamba

Inani labantu bako-Israyeli ebabebumba inkamba leyi lalilikhulu okumangalisayo. Amanani abhalwe phezulu atshengisa ukuthi kwakulamadoda angu-603 550 ayesiya empini njalo kwakuphinde kube labesifazana labantwana, asebekhulile labakhubazekileyo. AbaLevi bona babengu-22 000. Kwakuphinde kube ‘labanye abantu abanengi’ ababengabezizweni. Kungenzakala ukuthi sebebonke babengaba ngu-3 miliyoni loba ukwedlula lapho. (Eks 12:38, 44; Nan 3:21-34, 39) Akwaziwa ukuthi ama-Israyeli ayethatha indawo enganani nxa ayefika egxumeka amatende awo. Abantu balemibono etshiyeneyo ngalokhu. IBhayibhili lithi ngesikhathi egxumeke amatende awo emagcekeni aseMowabi maqondana leJerikho inkamba yawo ‘yayisukela eBhethi Jeshimothi kusiya e-Abhela Shithimu.’—Nan 33:49.

Ukuchwayisisa IMibhalo

it-2-E 764

Ukubhalisa

Kwakubhaliswa amabizo losendo kusiya ngezizwana lezimuli. Kwakungayisikho kubala abantu nje kuphela. Ukubhalisa kwesizwe okukhulunywa ngakho eBhayibhilini kwakunceda ngendlela ezehlukeneyo okugoqela ukubhadalwa kwemithelo, ukuphiwa imisebenzi yempini loba (kubaLevi) ukuphiwa imisebenzi eyayisenziwa endaweni engcwele.

FEBRUARY 15-21

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | AMANANI 3-4

“Imisebenzi Eyayisenziwa NgabaLevi”

it-2-E 683 ¶3

Umphristi

Ngesikhathi Kusebenza Isivumelwano SoMthetho. Ngesikhathi ama-Israyeli eyizigqili eGibhithe, uJehova wazehlukanisela wonke amazibulo awo angabafana ukuthi abe ngawakhe. Lokhu wakwenza lapho ebulala amazibulo aseGibhithe ngohlupho lwetshumi. (Eks 12:29; Nan 3:13) Amazibulo la ayesengakaJehova, ukuze awasebenzise emsebenzini wakhe oqakathekileyo. UNkulunkulu wayengakhetha ukuthi wonke amazibulo ako-Israyeli angabafana abe ngabaphristi futhi anakekele indawo engcwele. Kodwa wakhetha ukusebenzisa abesilisa besizwe sakoLevi ukuthi benze umsebenzi lo. Ngakho esikhundleni sokuthi asebenzise amazibulo ezizwana ezingu-12 (inzalo ka-Efrayimi loManase, amadodana kaJosefa yayibalwa njengezizwana ezimbili) wakhetha abaLevi. Ngesikhathi kubalwa abantu, kwatholakala ukuthi inani labesilisa abangamazibulo abangayisibo besizwana sakoLevi njalo ababelenyanga eyodwa bezelwe kusiya phezulu, lalisedlula elamazibulo esilisa akoLevi ngabantu abangu-273. Yikho uNkulunkulu wathi amazibulo angu-273 akhiphe imali yokuzihlenga engamashekheli amahlanu ($11) umuntu ngamunye. lmali leyo yaphiwa u-Aroni lamadodana akhe. (Nan 3:11-16, 40-51) Kungakabhadalwa inhlawulo le uJehova wayesezehlukanisele abesilisa abangamalunga emuli ka-Aroni wesizwana sakoLevi ukuthi kube yibo ababezakuba ngabaphristi ko-Israyeli.—Nan 1:1; 3:6-10.

it-2-E 241

AbaLevi

Imisebenzi. AbaLevi babebunjwa zimuli ezintathu, ezazidabuka emadodaneni kaLevi uGeshoni (uGeshomi), uKhohathi kanye loMerari. (Gen 46:11; 1Imi 6:1, 16) Imuli lezi zaphiwa indawo eyayiseduze lethabanikeli ngesikhathi ama-Israyeli esenkangala. Amatende emuli kaKhohathi lapho okwakuzalwa khona u-Aroni ayesempumalanga, phambi kwethabanikeli. Abanye abemuli kaKhohathi babeseningizimu, abemuli kaGeshoni babesentshonalanga ikanti abemuli kaMerari babesenyakatho. (Nan 3:23, 29, 35, 38) Ukumisa lokudiliza lokuthwala ithabanikeli kwakungumsebenzi wabaLevi. Nxa kwasekuyisikhathi sokungena indlela, u-Aroni lamadodana akhe babesethula ikhetheni elalisehlukanisa iNdawo eNgcwele kweNgcwele Ngcwele besebevala ngalo ibhokisi lobufakazi, i-alithare, lezinye impahla ezingcwele. Abemuli kaKhohathi yibo ababethwala izinto lezi. Abemuli kaGeshoni babethwala amalembu etende, isembeso salo, amakhetheni, amakhetheni eguma, amagoda (kungenzakala lezi kwakuzintambo zethabanikeli ngokwalo). Abemuli kaMerari babethwala amathala ethabanikeli, izinsika lezisekelo zazo, izikhonkwane kanye lamagoda (intambo zegceke elaligombolozele ithabanikeli).—Nan 1:50, 51; 3:25, 26, 30, 31, 36, 37; 4:4-33; 7:5-9.

it-2-E 241

AbaLevi

Ngensuku zikaMosi, abaLevi babeqalisa ukwenza yonke imisebenzi yabo sebeleminyaka engu-30. Imisebenzi le yayigoqela ukuthwala ithabanikeli lezinto ezazisetshenziswa kulo. (Nan 4:46-49) UmLevi oleminyaka engu-25 kusiya phezulu wayengenza eminye imisebenzi, kodwa wayengenzi imisebenzi enzima enjengokuthwala ithabanikeli. (Nan 8:24) Ngensuku zikaDavida, ababesenza yonke imisebenzi ngababeleminyaka engu-20 kusiya phezulu. UDavida wathi lokhu kwakungenxa yokuthi ithabanikeli (elaselizathathelwa indawo lithempeli) lalingasoze lisathwalwa liyiswa le lale. AbaLevi babesima sebeleminyaka engu-50 ukwenza imisebenzi okwakukhangelelwe ukuthi bayenze. (Nan 8:25, 26; 1Imi 23:24-26; khangela isihloko esithi AGE.) Kwakumele bawazi kuhle uMthetho, njalo izikhathi ezinengi babecelwa ukuthi bawubalele futhi bawufundise uzulu.—1Imi 15:27; 2Imi 5:12; 17:7-9; Neh 8:7-9.

Ukuchwayisisa IMibhalo

w06-ZU 8/1 23 ¶13

Hlakanipha—Yesaba UNkulunkulu!

Ukuthola kukaDavide usizo lukaJehova ngesikhathi ecindezelekile kwajulisa kuye ukwesaba uNkulunkulu futhi kwaqinisa nokuthembela kwakhe kuye. (IHubo 31:22-24) Nokho, ngezikhathi ezintathu eziphawulekayo, ukwesaba kukaDavide uNkulunkulu kwancipha, kwaholela emiphumeleni emibi kakhulu. Esokuqala siphathelene nokuhlela ukuba umphongolo wesivumelwano sikaJehova uyiswe eJerusalema ngenqola esikhundleni sokuba amaLevi awutshathe emahlombe, njengokwesiqondiso soMthetho kaNkulunkulu. Lapho u-Uza, owayehola inqola, ebamba uMphongolo ngoba efuna ukuwusekela ukuze ungawi, wafa ngaso leso sikhathi ngenxa ‘yesenzo sakhe sokungahloniphi.’ Yebo, u-Uza wayenze isono esibi, kodwa empeleni kwakuwukwehluleka kukaDavide ukulondoloza inhlonipho efanele ngoMthetho kaNkulunkulu okwabangela lowo mphumela odabukisayo. Ukwesaba uNkulunkulu kusho ukwenza izinto ngokuvumelana nelungiselelo lakhe.—2 Samuweli 6:2-9; Numeri 4:15; 7:9.

FEBRUARY 22-28

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | AMANANI 5-6

“Ungawalingisela Njani AmaNaziri?”

it-2-E 477

UmNaziri

Kwakulezinto ezintathu okwakungamelanga zenziwe ngulowo owayeyenze isifungo sokuba ngumNaziri: (1) Kwakungamelanga anathe okudakayo njalo kwakungamelanga adle loba yini ephuma evinini kungelani lokuthi iluhlaza, ivuthiwe, kumbe yomile. Kanti njalo kwakungamelanga anathe umhluzi wezithelo zevini ezimanzi, ezilombiliso loba ezimunyu. (2) Kwakungamelanga agele inwele. (3) Kwakungamelanga athinte isidumbu, ngitsho lesesihlobo esiseduzane njengoyise, unina, udadewabo loba umfowabo.—Nan 6:1-7.

Izifungo Eziqakathekileyo. Umuntu owayesenza isifungo lesi esiqakathekileyo kwakumele ‘abe ngumNaziri [okutsho ukuzinikela loba ukuzahlukanisela] kuJehova’ hatshi ngenhloso yokufuna ukubukwa ngabantu. Kodwa “ngaso sonke isikhathi sokuzahlukanisela kwakhe ungokhethiweyo kaJehova.”—Nan 6:2, 8.

Lokho okwakumele kwenziwe ngamaNaziri lokwakungamelanga bakwenze kwakungasimithetho nje kodwa kwakuqakathekile ekukhonzeni uJehova. Umphristi omkhulu owayelomsebenzi ongcwele kwakungamelanga athinte isidumbu ngitsho lesesihlobo esiseduzane njengoba nje kwakunjalo ngomNaziri. Umphristi omkhulu labanye abaphristi babelomsebenzi oqakatheke kakhulu, yikho kwakungamelanga banathe iwayini kumbe banathe loba yini edakayo nxa besenza imisebenzi engcwele phambi kukaJehova.—Lev 10:8-11; 21:10, 11.

Kanti njalo umNaziri (ngesiHebheru, na·zirʹ) ‘kwakumele abe ngcwele, ayekele izinwele zakhe zikhule zibende.’ Lokhu kwakusiba luphawu olwalusenza abanye bahle babone ukuthi ungumNaziri. (Nan 6:5) Ibala lesiHebheru elifananayo elithi na·zirʹ lalisetshenziswa nxa kukhulunywa ngezihlahla zevini ‘ezingalungiselelwanga’ kumbe ezingathenwanga ngomnyaka weSabatha elingcwele langomnyaka weJubhili. (Lev 25:5, 11) Kanti njalo umqhele wegolide owawungaphambi kweqhiye yomphristi omkhulu owawubhalwe ukuthi, ‘Ubungcwele abube kuJehova,’ wawubizwa ngokuthi “ngumqhele ongcwele [ngesiHebheru, neʹzer, elifanana lelithi na·zirʹ].” (Eks 39:30, 31) Umqhele owawugqokwa ngamakhosi ako-Israyeli lawo wawubizwa ngokuthi neʹzer. (2Sa 1:10; 2Am 11:12; khangela isihloko esithi CROWN; DEDICATION.) Umphostoli uPhawuli watshela amaKhristu ukuthi owesifazana uphiwe inwele ezinde esikhundleni sokugqoka okuthile ekhanda. Lokhu kukhumbuza owesifazana ukuthi kumele azehlise endodeni, elandela lokho okuhlelwe nguNkulunkulu. Yikho imithetho egoqela ukungageli inwele (okungajayelekanga kwabesilisa), ukunganathi iwayini lokungathinti ulutho olungcolileyo yayikhumbuza umNaziri ozinikeleyo ukuthi kuqakathekile uzidela lokuzithoba ngokupheleleyo kuJehova.—1Kr 11:2-16; khangela isihloko esithi HAIR; HEAD COVERING; NATURE.

Ukuchwayisisa IMibhalo

w05-ZU 1/15 30 ¶2

Imibuzo Evela Kubafundi

Nokho, uSamsoni wayengumNaziri ngomqondo ohlukile. Ngaphambi kokuzalwa kukaSamsoni, ingelosi kaJehova yatshela unina: “Bheka! uzokhulelwa, ngokuqinisekile uzozala indodana, futhi akukho nsingo okufanele ithinte ikhanda layo, ngoba lo mntwana uyoba umNaziri kaNkulunkulu lapho ephuma esiswini; nguye oyohola ekusindiseni u-Israyeli esandleni samaFilisti.” (AbaHluleli 13:5) USamsoni akasenzanga isifungo sobuNaziri. Wamiswa uNkulunkulu njengomNaziri, futhi wayezoba umNaziri ukuphila kwakhe konke. Umthetho onqabela ukuthinta isidumbu wawungenakusebenza kuye. Ukube wawusebenza abese ethinta isidumbu ngephutha, wayengabuqala kanjani phansi ubuNaziri obaqala ekuzalweni kwakhe? Ngakho kusobala ukuthi izimfuneko zobuNaziri bokuphila konke zazingafani ngezindlela ezithile nezimfuneko zobuNaziri bokuzithandela.

    Amabhuku EsiNdebele (2000-2025)
    Phuma
    Ngena
    • Ndebele (Zimbabwe)
    • Thumeza
    • Amasethingi
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imithetho Yokusebenzisa
    • Ipholisi Yemfihlo
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Thumeza