Amabhuku Asetshenziswe KuGwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu
MAY 3-9
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | AMANANI 27-29
“Lingisela UJehova Ongabandlululiyo”
Zwisisa Izimpawu Zobuntu BukaJehova Ngokugcweleyo
Izintombi lezi zalanda uMosi zambuza zathi: “Kungani ibizo likababa licitsha kwabosendo lwakhe ngokungabi lendodana na?” Bancenga bathi: “Sipheni ilifa lethu lathi ezihlotsheni zikababa.” Ingabe uMosi wabaphendula esithi, ‘Umthetho ngumthetho’? Hatshi, “wethula indaba yawo phambi kukaJehova.” (Nani. 27:2-5) UJehova waphendula njani? Watshela uMosi wathi: “Lokho okutshiwo ngamadodakazi kaZelofehadi kuqondile. Kufanele ubaphe isabelo sabo selifa ezihlotsheni zikayise njalo ubaphe ilifa likayise.” UJehova kacinanga khonapho. Wenza lokhu kwaba ngumthetho, waselaya uMosi esithi: “Nxa indoda ife ingelandodana, ilifa layo kaliphiwe indodakazi yayo.” (Nani. 27:6-8; Josh. 17:1-6) Kusukela mhlalokho, abesifazana bonke abako-Israyeli ababelohlupho olufananayo babezavikelwa.
Zwisisa Izimpawu Zobuntu BukaJehova Ngokugcweleyo
Lesi kwakuyisinqumo esitshengisa umusa lokungabandlululi! UJehova wabaphatha ngenhlonipho abesifazana laba ababengenelisi ukuzivikela, ngendlela ayephatha ngayo abako-Israyeli ababesezimeni ezinhle. (Hubo. 68:5) Le ngenye yezindaba eziseBhayibhilini etshengisa leliqiniso eliduduzayo: UJehova kazibandlululi izinceku zakhe zonke.—1 Sam. 16:1-13; ImiSeb. 10:30-35, 44-48.
Zwisisa Izimpawu Zobuntu BukaJehova Ngokugcweleyo
Singakulingisela njani ukungabandlululi kukaJehova? Khumbula ukuthi ukungabandlululi kugoqela izinto ezimbili. Singaphatha abanye ngokungakhethi kuphela nxa thina singelabandlululo. Kuliqiniso ukuthi sonke sizitshela ukuthi asikhethi njalo kasibandlululi. Kodwa uzavuma ukuthi akulula kwesinye isikhathi ukuhlola imizwa yethu ngendlela eqondileyo. Manje singenzani ukuze sikwazi ukuthi asilabandlululo? Lapho uJesu efuna ukwazi ukuthi abantu babesithini ngaye, wabuza abangane bakhe ayebathemba wathi: “Abantu bathi iNdodana yoMuntu ingubani na?” (Mat. 16:13, 14) Lawe ungenza njengoJesu. Ungabuza umngane wakho ongalifihliyo iqiniso ukuthi wena waziwa njengomuntu ongelabandlululo yini. Kumele wenzeni nxa angakutshela ukuthi uyabandlulula ngemihlobo, ngokuthi umuntu uvela ngaphi kumbe ngokuthi umuntu unothe kangakanani? Khuleka ngenhliziyo yonke kuJehova umtshela ngemizwa yakho, umncenga ukuthi akuncede ulungisise imicabango yakho ukuze kukhanye ukuthi awubandlululi ngitsho lakancane njengaye.—Mat. 7:7; Kol. 3:10, 11.
Ukuchwayisisa IMibhalo
it-2-E 528 ¶5
Iminikelo
Iminikelo yokunathwayo. Iminikelo yokunathwayo yayisenziwa leminye iminikelo, ikakhulu ngesikhathi ama-Israyeli esehlala eLizweni Lesithembiso. (Nan 15:2, 5, 8-10) Yayiliwayini elalithelwa phezu kwe-alithare. (Nan 28:7, 14; khangela u-Eks 30:9; Nan 15:10.) Umphostoli uPhawuli wabhalela amaKhristu aseFiliphi wathi: “Lanxa ngithululwa njengomnikelo wokunathwayo phezu komhlatshelo ngokwenza inkonzo engcwele eliyenzayo ngenxa yokholo lwenu, ngiyathaba.” Emazwini la wakhuluma ngomnikelo wokunathwayo, eveza isifiso ayelaso sokuzinikela ngenxa yamanye amaKhristu. (Flp 2:17) Esezakufa wabhalela uThimothi wathi: “Mina sengiqalisile ukuthululwa njengomnikelo wokunathwayo futhi isikhathi sokukhululwa kwami sesizafika.”—2Ti 4:6.
MAY 10-16
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | AMANANI 30-31
“Gcwalisa Izifungo Zakho”
it-2-E 1162
Isifungo
Umuntu Wayezikhethela Ukusenza, Kodwa Kwakumele Asigcwalise Loba Sekutheni Nxa Esesenzile. Umuntu wayezikhethela ukwenza isifungo. Kodwa umthetho wawusithi nxa angasenza kwakumele asigcwalise loba sekutheni. Umuntu owayeyenze isifungo ‘wayeziphe icala,’ kusitsho ukuthi wayengabulawa nxa angayekela ukusigcwalisa. (Nan 30:2; khangela loRom 1:31, 32.) Njengoba ukwenza isifungo kuqakatheke kangaka, iMibhalo ikhuthaza ukuthi umuntu angagijimeli ukusenza. Kumele acabangisise ukuthi uyabe ezethesa umlandu onganani. UMthetho wawusithi: ‘Nxa lingenza isifungo kuJehova, uNkulunkulu wenu uzakufuna kini loba sekutheni njalo lizakuba lomlandu wesono. Kodwa nxa lingayekela ukwenza isifungo kaliyikuba lomlandu.’—Dut 23:21, 22.
w17 4/15 3-4 ¶2
“Gcwalisa Isifungo Sakho”
Nxa iBhayibhili likhuluma ngesifungo liyabe lisitsho isithembiso umuntu asenza kuNkulunkulu. Ngokwesibonelo angathembisa ukuthi uzanikela ngesipho, ukuthi uzakwenza inkonzo ethile loba ukuthi uzahlala engelazinto ezithile. Akulamuntu obanjwa ngamandla ukuthi enze isifungo, umuntu ngamunye uyazikhethela ngokuthanda kwakhe. Lanxa kunjalo uNkulunkulu ukhangelele ukuthi umuntu angenza isifungo asigcwalise. Phela kuye isifungo sifana lesivumelwano, amazwi abhalwa phansi loba akhulunywa ngumuntu ethembisa ukuthi uzakwenza okuthile loba ukuthi ngeke akwenze. (Gen. 14:22, 23; Heb. 6:16, 17) IBhayibhili litshengisa ukuthi ukwenza isifungo kuNkulunkulu yindaba eqakatheke kakhulu okungamelanga ithathwe lula.
w04-ZU 8/1 27 ¶3
Amaphuzu Avelele Encwadi KaNumeri
30:6-8—Indoda engumKristu ingazihoxisa yini izifungo zomkayo? Maqondana nezifungo, uJehova manje usebenzelana nabakhulekeli bakhe ngokomuntu ngamunye. Ngokwesibonelo, ukuzinikezela kuJehova kuyisifungo esenziwa ngumuntu siqu. (Galathiya 6:5) Indoda ayinalo igunya lokuhoxisa isifungo esinjalo. Nokho, inkosikazi, kufanele igweme ukwenza isifungo esingqubuzana neZwi likaNkulunkulu noma nemisebenzi okufanele iyenzele umyeni wayo.
Ukuchwayisisa IMibhalo
it-2-E 28 ¶1
UJefitha
Abantu babenganikelwa ukuze benze umsebenzi kaJehova endaweni engcwele. Abazali yibo ababelelungelo lokwenza njalo. Ngokwesibonelo, uHana wenza isifungo kuJehova emthembisa ukuthi wayezanikela ngendodana yakhe uSamuyeli ukuthi yenze inkonzo engcwele ethabanikeli. Isifungo lesi wasenza uSamuyeli engakazalwa. UmkaHana u-Elikhana wavumelana laso. Kwathi uSamuyeli esanda kukhitshwa ebeleni, uHana wamhambisa endaweni engcwele. Kanti njalo wahambisa lomnikelo wenkunzi. (1Sa 1:11, 22-28; 2:11) USamsoni ngomunye umntwana owanikelwa kuJehova ukuze enze inkonzo engcwele engumNaziri.—Aba 13:2-5, 11-14; khangela loNan 30:3-5, 16 ukuze ubone ilungelo ubaba ayelalo ngendodakazi yakhe.
MAY 17-23
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | AMANANI 32-33
“Xotshani Bonke Abahlala Kulelolizwe”
w10-ZU 8/1 23
Ingabe Bewazi?
Zaziyini “izindawo eziphakeme” okukhulunywa ngazo kakhulu emiBhalweni YesiHebheru?
Lapho ama-Israyeli esezongena eZweni Lesithembiso, uJehova wawatshela ukuba aqede zonke izindawo zokukhulekela zamaKhanani ayehlala lapho. Wawayala: “Kumelwe . . . niyibhubhise yonke imifanekiso yabo yamatshe, nayo yonke imifanekiso yabo yensimbi ebunjiweyo kufanele niyibhubhise, nazo zonke izindawo zabo eziphakemeyo ezingcwele kufanele nizibhuqe.” (Numeri 33:52) Kungenzeka ukuthi lezo zindawo zokukhulekela kwamanga zazisemagqumeni noma zazingamapulatifomu akhiwe ezindaweni ezithile, njengaphansi kwezihlahla noma emizini. (1 AmaKhosi 14:23; 2 AmaKhosi 17:29; Hezekeli 6:3) Lezo zindawo zazingase zibe nama-altare, izinsika noma izigxobo ezingcwele, imifanekiso, izinti zezitsha zempepho nezinto ezithile zokukhulekela.
w08-ZU 2/15 27 ¶5-6
Funda Emaphutheni Ama-Israyeli
Namuhla, sibhekana nezinselele eziningi ezicishe zifane nalezo ama-Israyeli abhekana nazo. Umphakathi wanamuhla nawo unonkulunkulu abaningi. Bahlanganisa imali, osaziwayo kwezokuzijabulisa, ompetha kwezemidlalo, izinhlangano zezombusazwe, abaholi benkolo abathile ngisho namalungu omkhaya. Noma ikuphi kulokhu kungase kube into ebaluleke kakhulu ekuphileni kwethu. Ukusondelana kakhulu nabantu abangamthandi uJehova kungaholela ekulimaleni kwethu ngokomoya.
Ubulili obungemthetho babuvelele ekukhulekeleni uBhali futhi bakhanga, bayenga ama-Israyeli amaningi. Izingibe ezifanayo zisabamba abathile phakathi kwabantu bakaNkulunkulu. Ngokwesibonelo, umuntu onelukuluku lokwazi nongaqaphile angangcolisa unembeza wakhe ohlanzekile ngokuchofoza inkinobho ye-computer nje esekhaya. Yeka ukuthi kungadabukisa kanjani uma umKristu engayengwa izithombe ezingcolile zobulili kuyi-Internet!
it-1-E 404 ¶2
IKhenani
UJoshuwa wenza ngokuhlakanipha ngoba ‘katshiyanga lutho lungenziwanga ezintweni zonke uJehova azilaya uMosi.’ Lokhu kwakugoqela lokutshabalalisa abantu baseKhenani. (Jos 11:15) Kodwa isizwe sako-Israyeli sehluleka ukulingisela isibonelo sakhe esihle ngoba kasizange sitshabalalise abantu ababengcolisa ilizwe. Abako-Israyeli baphanjaniswa kakhulu ngabantu baseKhenani ababelokhu bephakathi kwabo. Ngokuhamba kwesikhathi lokhu kwabangela ukuthi kufe abantu abanengi ko-Israyeli (singasayiphathi eyobugebenga, ukuziphatha okubi kwezemacansini lokukhonza izithombe okwabakhona). Aluba abako-Israyeli bamlalela uJehova babulala bonke abantu baseKhenani, kwakungasoze kufe abantu bako-Israyeli abanengi. Kodwa kwacina kufe abako-Israyeli abanengi ukwedlula amaKhenani okwakumele abulawe. (Nan 33:55, 56; Aba 2:1-3, 11-23; Hu 106:34-43) UJehova wayekuvezile kwabako-Israyeli ukuthi yena kakhethi nxa esahlulela. Waphinda wabatshela ukuthi nxa bangaba lobudlelwano labaseKhenani, bendiselane labo, bakhonze onkulunkulu babo loba balandele imikhuba yabo yokukhonza kumbe eyokuziphatha okubi, babezatshabalaliswa njengabaseKhenani ‘lelizwe libakhafule.’—Eks 23:32, 33; 34:12-17; Lev 18:26-30; Dut 7:2-5, 25, 26.
Ukuchwayisisa IMibhalo
it-1-E 359 ¶2
Umngcele
Kwakusenziwa inkatho ukuze kubonakale ukuthi isizwana ngasinye sizahlala ngaphi. Ngemva kwalokho kwakumele kukhangelwe ukuthi isizwana leso singaphiwa isabelo esingakanani kusiya ngobukhulu baso. “Yabelanani ilizwe ngenkatho, kusiya ngokwezinsendo zenu. Ixuku elikhulu kaliphiwe isabelo esikhulu, kuye kuthi ixuku elincinyane liphiwe isabelo esincinyane. Okuzakuya kubo ngenkatho akube ngokwabo.” (Nan 33:54) Indawo isizwana esasiyiphiwa kusetshenziswa inkatho yayingatshintshi, okwakungatshintsha yibukhulu bendawo leyo. Yikho okwenzakala esizwaneni sakoJuda, kwathi kubonakala ukuthi sithole isabelo esikhulu kakhulu, kwathathwa ezinye izingxenye zaso zaphiwa isizwana sakoSimeyoni.—Jos 19:9.
MAY 24-30
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | AMANANI 34-36
“Phephelani KuJehova”
Uphephea KuJehova Yini?
Kwakusenzakalani nxa um-Israyeli engabulala omunye ngengozi? Lanxa wayengabe embulele ngengozi, wayesiba lecala lokuchitha igazi. (Gen. 9:5) Kodwa umthetho wawumvumela ukuthi abaleke aye edolobheni lokuphephela ukuze angabulawa ngumphindiseli wegazi. Kwakumele ahlale edolobheni lelo kuze kufe umphristi omkhulu.—Nani. 35:15, 28.
Uphephela KuJehova Yini?
Owayebulele othile ngengozi kwakumele afike ame esangweni ledolobho lesiphephelo “abesesitsho ukuthi ukhala ngani kubakhokheli bedolobho lelo.” Abakhokheli labo kwakumele bamamukele kuhle lowomuntu. (Josh. 20:4) Ngemva kwesikhathi esithile wayebuyiselwa lapho okwakwenzakale khona leyongozi ukuze abadala bakulelodolobho bahluze icala lakhe. (Bala AmaNani 35:24, 25.) Kwakusithi kungatholakala ukuthi wayekwenze engahlosanga wayebuyiselwa edolobheni lesiphephelo ukuze ayehlala khona.
Uphephela KuJehova Yini?
Nxa umuntu obulele omunye ngengozi angafika edolobheni lokuphephela wayevikeleka. UJehova wakhuluma ngamadolobho la wathi ‘azakuba yisiphephelo kini.’ (Josh. 20:2, 3, The Holy Bible in Ndebele) Yikho kwakungaqondanga ukuthi aphinde athonisiswe kumbe ukuthi umphindiseli wegazi angene edolobheni lokuphephela ambulale. Ukwazi lokhu kwakumenza ahlaliseke njalo akhululeke ngoba wayeyabe esedolobheni lokuphephela hatshi ejele. Wayelakho ukuthi afike azenzele imisebenzi yansuku zonke, ancede abanye njalo akhonze uJehova ekhululekile.
Ukuchwayisisa IMibhalo
w91-ZU 2/15 13 ¶13
Isihlengo Esifanelanayo Ngabo Bonke
Nokho, uAdamu noEva abazuzi esihlengweni. UMthetho kaMose wawunalesimiso: “Aniyikuthatha ihlawulo lokuphila kombulali onecala lokubulala.” (Numeri 35:31) UAdamu akazange akhohliswe, ngakho wona ngokuzithandela, ngamabomu. (1 Thimothewu 2:14) Kwaholela ekubulaweni kwenzalo yakhe, ngoba manje yazuza njengefa ukungapheleli kwakhe, kanjalo iba ngaphansi kwesigwebo sokufa. Ngokusobala, uAdamu wayefanelwe ukufa, ngoba njengomuntu ophelele, wakukhetha ngokuzithandela ukungawulaleli umthetho kaNkulunkulu. Kwakuyoba okuphambene nezimiso zikaJehova zokulunga ukuba asebenzise isihlengo ku-Adamu. Nokho, ukukhokha inkokhelo yesono sika-Adamu kulungiselela ukuqeda isigwebo sokufa enzalweni ka-Adamu! (Roma 5:16) Ngomqondo ongokomthetho, amandla abhubhisayo esono anqanyulwa khona kanye emnyombweni wawo. Umhlengi ‘uzwa ukufa ngenxa yabo bonke,’ ethwala imiphumela yesono sabo bonke abantwana baka-Adamu.—Heberu 2:9; 2 Korinte 5:21; 1 Petru 2:24.
MAY 31–JUNE 6
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | UDUTHERONOMI 1-2
“Ukwahlulela NgokukaJehova”
w96-ZU 3/15 23 ¶1
UJehova—Umthandi Wokulunga Nobulungisa
Abadala bebandla abamisiwe banesibopho sokwahlulela emacaleni obubi obungathi sína. (1 Korinte 5:12, 13) Lapho benza kanjalo, bakhumbula ukuthi ubulungisa bukaNkulunkulu bufuna ukuba kuboniswe isihe lapho kungenzeka khona. Uma singekho isisekelo salokho—njengalapho isoni singaphenduki—isihe asinakuboniswa. Kodwa abadala abamxoshi ebandleni umenzi wobubi onjalo ngomoya wokuphindisela. Banethemba lokuthi sona ngokwaso isenzo sokususa ekuhlanganyeleni siyomenza asanguluke. (Qhathanisa noHezekeli 18:23.) Ngaphansi kobunhloko bukaKristu, abadala bakhonza ngenxa yobulungisa, futhi lokhu kuhlanganisa nokuba babe ‘njengendawo yokucashela umoya.’ (Isaya 32:1, 2) Ngakho-ke kumelwe babonise ukungakhethi nokucabangela.—Duteronomi 1:16, 17.
w02-ZU 8/1 9-10 ¶4
Zithobe Ngokwethembeka Egunyeni LikaNkulunkulu
Nokho, ukuba umahluleli kwakuhilela okungaphezu kokwazi uMthetho. Njengoba ayengaphelele, amadoda amadala kwakudingeka aqaphe ukuze anqande noma yikuphi ukuthambekela kwawo okungalungile—njengobugovu, ukukhetha nokuhaha—okwakungase kusonte ukwahlulela kwawo. UMose wathi kuwo: “Maningakhethi abantu ekwahluleleni, nimuzwe omncane njengomkhulu, ningesabi ubuso bamuntu, ngokuba ukwahlulela kungokukaNkulunkulu.” (Omalukeke sizenzele.) Yebo, abahluleli bakwa-Israyeli babemelela uNkulunkulu ekwahluleleni. Yeka ukuthi kwakuyilungelo elesabeka kangakanani lelo!—Duteronomi 1:16, 17.
Ukuchwayisisa IMibhalo
Izikhumbuzo ZikaJehova Zithembekile
Ngesikhathi abako-Israyeli beqalisa uhambo olunzima olwathatha iminyaka engu-40 ‘enkangala enkulu eyesabekayo,’ uJehova kazange abacacisele ukuthi kuzahamba njani lokuthi uzabaqondisa njani, abavikele aphinde abanakekele njani. Kodwa wabatshengisa kanenginengi ukuthi babengamthemba yena kanye leziqondiso zakhe. Esebenzisa insika yeyezi emini leyomlilo ebusuku, uJehova wakhumbuza abako-Israyeli ukuthi wayebasekela ngesikhathi bequma egangeni elesabekayo. (Dute. 1:19; Eks. 40:36-38) Wabanika lalokho ababekudinga. “Izambatho zabo kaziguganga, lezinyawo zabo kazivuvukanga.” Liqiniso ukuthi “kabazange baswele lutho.”—Neh. 9:19-21.
JUNE 7-13
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | UDUTHERONOMI 3-4
“Imithetho KaJehova Ilungile Njalo Itshengisa Ukuthi Uhlakaniphile”
it-2-E 1140 ¶5
Ukuzwisisa
Ukukhuthalela ukutaditsha iLizwi likaNkulunkulu lokulandela imithetho yakhe kungenza umuntu abe lokuqedisisa okujule ukwedlula okwalabo abamfundisayo njalo abe lokuzwisisa okwedlula okwabantu abadala. (Hu 119:99, 100, 130; khangela loLuk 2:46, 47.) Lokhu kungenxa yokuthi imithetho kaNkulunkulu elungileyo lemilayo yakhe kwenza umuntu abe lenhlakanipho lokuzwisisa. Yikho nxa abako-Israyeli babengathembeka balalele imithetho kaNkulunkulu, ezinye izizwe zazizabona ukuthi bangabantu “abahlakaniphileyo njalo abazwisisayo.” (Dut 4:5-8; Hu 111:7, 8, 10; khangela lo-1Am 2:3.) Umuntu ozwisisayo uyakwazi ukuthi akumelanga ephule imithetho eseLizwini likaNkulunkulu elingcwele, uyazimisela ukuthi impilo yakhe ikhokhelwe yilo njalo uyamncenga uNkulunkulu ukuthi amncede akwenze lokho. (Hu 119:169) Uyalivumela iLizwi likaNkulunkulu ukuthi lingene lijule ngaphakathi kwakhe (Mat 13:19-23), uyalibhala egwalibeni lenhliziyo yakhe (Zag 3:3-6; 7:1-4), futhi lokhu kwenza ayizonde ‘loba yiphi indlela engalunganga’ (Hu 119:104). Ngesikhathi iNdodana kaNkulunkulu ilapha emhlabeni yatshengisa ukuzwisisa okunje. Kanti njalo kayizange idinge indlela zokubalekela ukufa esigodweni sokuhlutshwa ngoba iMibhalo eyayithe kumele abulawe ngale indlela kwakumele igcwaliseke.—Mat 26:51-54.
w99-ZU 11/1 20 ¶6-7
Lapho Ukuphana Kuvama
Imangazwe yilokho eyakuzwa neyakubona, inkosikazi yaphendula ngokuzithoba: “Zibusisiwe lezi zinceku zakho ezimi njalo phambi kwakho, zizwa ukuhlakanipha kwakho.” (1 AmaKhosi 10:4-8) Ayizange ithi izinceku zikaSolomoni ziyajabula ngenxa yokuthi zazizungezwe ingcebo—nakuba kwakunjalo. Kunalokho, izinceku zikaSolomoni zazibusisiwe ngoba zazilalela njalo ukuhlakanipha kukaSolomoni ayekunikwe uNkulunkulu. Yeka isibonelo esihle inkosikazi yaseSheba eyiso kubantu bakaJehova namuhla, abajabulela ukuhlakanipha koMdali ngokwakhe nokweNdodana yakhe, uJesu Kristu!
Okunye okuphawulekayo kwakungamazwi alandelayo ashiwo ile nkosikazi kuSolomoni: “Makabongwe uJehova uNkulunkulu wakho.” (1 AmaKhosi 10:9) Ngokusobala, yasibona isandla sikaJehova ekuhlakanipheni nasekuchumeni kukaSolomoni. Lokhu kuvumelana nalokho uJehova akuthembisa u-Israyeli ngaphambili. ‘Ukugcina izimiso zami,’ esho, “kungukuhlakanipha kwenu nokuqonda kwenu emehlweni ezizwe eziyakuzizwa zonke lezi zimiso, zithi: ‘Impela lesi sizwe esikhulu singabantu abahlakaniphileyo nabaqondileyo.’”—Duteronomi 4:5-7.
w07-ZU 8/1 29 ¶13
Ingabe ‘Ucebile KuNkulunkulu’?
Lapho uJehova enika abantu bakhe izibusiso, ngaso sonke isikhathi ubanika okuhle kakhulu. (Jakobe 1:17) Ngokwesibonelo, lapho uJehova enika ama-Israyeli indawo yokuhlala, wawanika “izwe eligeleza ubisi noju.” Nakuba izwe laseGibhithe nalo laliye lachazwa ngaleyo ndlela, okungenani kunesici esisodwa esasenza izwe uJehova alinika ama-Israyeli lihluke. UMose watshela ama-Israyeli ukuthi ‘kwakuyizwe uJehova uNkulunkulu wakho alinakekelayo.’ Ngamanye amazwi, ayeyochuma ngoba uJehova wayeyowanakekela. Uma nje ama-Israyeli ayehlala ethembekile kuJehova, wayewabusisa ngokucebile futhi ayejabulela indlela yokuphila eyayiphakeme ngokuphawulekayo kweyazo zonke izizwe ezaziwazungezile. Yebo, yisibusiso sikaJehova “esicebisayo”!—Numeri 16:13; Duteronomi 4:5-8; 11:8-15.
Ukuchwayisisa IMibhalo
w04-ZU 9/15 25 ¶3
Amaphuzu Avelele Encwadi KaDuteronomi
4:15-20, 23, 24—Ingabe umthetho owenqabela ukwenziwa kwemifanekiso eqoshiwe usho ukuthi akulungile ukwenza imifanekiso yokuhlobisa? Cha. Lo mthetho wawumelene nokwenza imifanekiso yokukhulekela—‘ukukhothamela izithombe nokuzikhonza.’ ImiBhalo ayikwenqabeli ukubaza noma ukudweba okuthile kokuhlobisa.—1 AmaKhosi 7:18, 25.
JUNE 14-20
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | UDUTHERONOMI 5-6
“Fundisa Abantwabakho Ukuthi Bathande UJehova”
w05-ZU 6/15 20 ¶11
Bazali, Yondlani Imikhaya Yenu
Kule ndaba, mhlawumbe ayikho indima yeBhayibheli ecashunwa kaningi ngaphezu kukaDuteronomi 6:5-7. Sicela uvule iBhayibheli lakho ufunde lawo mavesi. Phawula ukuthi kuthiwa abazali mabahlakulele ingokomoya labo kuqala, bakhe uthando ngoJehova futhi bawazise amazwi akhe. Yebo, kudingeka ube umfundi okhuthele weZwi likaNkulunkulu, ulifunde njalo iBhayibheli futhi uzindle ngalo, ukuze uziqonde futhi uzithande ngempela izindlela, izimiso, nemithetho kaJehova. Lokho kuyogcwalisa inhliziyo yakho ngamaqiniso eBhayibheli athakazelisayo ayokwenza uzizwe ujabula, umhlonipha futhi umthanda uJehova. Uyoba nenala yezinto ezinhle ongazabela izingane zakho.—Luka 6:45.
w07-ZU 5/15 15-16
Ngingabasiza Kanjani Abantwana Bami Ukuba Bafunde Ngempela?
Izifiso zakho, izinhloso, izindinganiso nezinto ozithandayo azibonakali nje kulokho okushoyo kuphela kodwa nakulokho okwenzayo. (Roma 2:21, 22) Kusukela beseyizinsana, abantwana bafunda ngokubheka ngokucophelela abazali babo. Abantwana bayakwazi okubalulekile kubazali babo, futhi yilezi zinto ezivame ukuba ezibalulekile kubantwana. Uma umthanda ngempela uJehova, nabantwana bayokubona lokho. Ngokwesibonelo, bayobona ukuthi ukufunda iBhayibheli nokutadisha kubalulekile kuwe. Bayoqaphela ukuthi ubeka izithakazelo zoMbuso kuqala ekuphileni. (Mathewu 6:33) Ukuba khona kwakho njalo emihlanganweni yobuKristu nokuhlanganyela emsebenzini wokushumayela ngoMbuso kuyobabonisa ukuthi ukunikela inkonzo engcwele kuJehova kubaluleke kunazo zonke izinto.—Mathewu 28:19, 20; Hebheru 10:24, 25.
w05-ZU 6/15 21 ¶14
Bazali, Yondlani Imikhaya Yenu
Njengoba uDuteronomi 6:7 ebonisa, ziningi izikhathi nina bazali eningaxoxa ngazo ngezinto ezingokomoya nezingane zenu. Kungakhathaliseki ukuthi nisohambweni nazo, nenza nazo imisebenzi yasekhaya, noma niphumule nazo, ningase nithole amathuba okondla izingane zenu ngokomoya. Yebo, akudingeki nihlale “nizishumayeza” njalo ngamaqiniso eBhayibheli. Kunalokho, zamani ukwenza izingxoxo zomkhaya zibe ezakhayo, zibe ezingokomoya. Ngokwesibonelo, umagazini i-Phaphama! unezihloko eziningi ezikhuluma ngezindaba eziningi ezihlukahlukene. Izihloko ezinjalo zingase zivule amathuba ezingxoxo eziphathelene nendalo kaJehova eyizilwane, izindawo zemvelo ezinhle ezisemhlabeni wonke, nokuhlukahluka okumangalisayo kwamasiko abantu nezindlela zabo zokuphila. Izingxoxo ezinjalo zingase zishukumisele intsha ukuba izifunde ngokwengeziwe izincwadi zesigaba senceku ethembekileyo neqondayo.—Mathewu 24:45-47.
Ukuchwayisisa IMibhalo
Uthando Lokwahlulela Okuhle Ngesikhathi Sama-Israyeli
Esikufundayo: UJehova kaboni indlela esikhangeleka ngayo kuphela kodwa ubona lokusezinhliziyweni zethu. (1 Sam. 16:7) Akula ngitsho lokukodwa esingamfihlela khona. Uyayazi imicabango yethu lezifiso zethu futhi uyakubona esikwenzayo. Uyakudinga okuhle okusenhliziyweni njalo yikho afuna sikwenze. Ukhangelele ukuthi silwe lemicabango engaqondanga esingabe silayo ukuze singacini sisenza isono.—2 ImiLan. 16:9; Mat. 5:27-30.
JUNE 21-27
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | UDUTHERONOMI 7-8
“Lingendiselani Lazo”
w12-ZU 7/1 29 ¶2
Kungani UNkulunkulu Ayefuna Abakhulekeli Bakhe Bashade Kuphela Namakholwa Abakanye Nawo?
Uma siyibheka ngeso elibanzi le ndaba, uJehova wayazi ukuthi uSathane ufuna ukonakalisa abantu baKhe ngokubenza bakhulekele onkulunkulu bamanga. Ngakho uNkulunkulu waqhubeka ebaxwayisa ngokuthi abangakholwa ‘bayophendula amadodana abo angabe esamlandela, ngokuqinisekile akhonze abanye onkulunkulu.’ Kuningi okwakuhilelekile. Uma isizwe sakwa-Israyeli siwela ekukhulekeleni abanye onkulunkulu, sasiyolahlekelwa umusa wakhe nesivikelo sakhe, kanjalo sibe isisulu esilula sezitha zaso. Uma sekwenzeke lokho, ingabe isizwe sasisayokwazi ukuveza uMesiya? Ngokusobala, uSathane wayenesizathu sokuyenga ama-Israyeli ukuba ashade nabangakholwa.
Ukutshada ‘eNkosini’ Kuphela—Sekwaphelelwa Yisikhathi Yini?
Pho kungani uJehova esipha umlayo wokuthi sitshade eNkosini kuphela? Uyakwazi ukuthi kuyini okunganceda abantu bakhe. Ufuna sithokoze njalo kafuni ukuthi sikhethe indlela engayisiyo besezisizwa ubuhlungu. Endulo uNehemiya wakhuluma ngesibonelo sikaSolomoni lapho ekhuza amaJuda amanengi ayetshada labezizweni ababengamkhonzi uJehova. Lanxa uSolomoni ‘wayethandwa nguNkulunkulu wakhe, wahugelwa esonweni ngabafazi bezizweni.’ (Neh. 13:23-26) Siyabona-ke ukuthi lamuhla uNkulunkulu usilaya ukuthi sitshade eNkosini kuphela ngoba singenza njalo kuzasihambela kuhle. (Hubo. 19:7-10; Isaya. 48:17, 18) AmaKhristu eqiniso ayabonga ngokuthi uJehova uyawathanda futhi ayazithemba izeluleko zakhe. Nxa emlalela uMbusi Wendawo yonke, ayabe evuma ukuthi nguye olelungelo lokuwatshela okokwenza.—Zaga. 1:5.
Qaphela Abangane Obakhethayo Kulezi Zinsuku Zokucina
Kuqakatheke kakhulu ukuthi amaKhristu afuna ukutshada ananzelele abangane abakhethayo. ILizwi likaNkulunkulu lisinika umlayo ocacileyo othi: “Lingazibopheli ndawonye labangakholwayo. Ngoba ukulunga lobubi kulokuhambelana bani na? Loba yibudlelwano bani obungaba khona phakathi kokukhanya lobumnyama na?” (2 Khor. 6:14) IBhayibhili lilaya izinceku zikaNkulunkulu ezidinga umuntu wokutshada laye ukuthi zitshade ‘eNkosini’ kuphela, okutsho ukuthi kumele zitshade lomuntu ozinikeleyo kuJehova, obhaphathiziweyo njalo osebenzisa izimfundiso zeBhayibhili ekuphileni kwakhe. (1 Khor. 7:39) Nxa umKhristu angakhetha umuntu wokutshada laye ebantwini bakaJehova, uzathola umngane omuhle ozinikele kuJehova futhi ozamncedisa ukuthi aqhubeke eqotho kuye.
Ukuchwayisisa IMibhalo
w04-ZU 2/1 13-14 ¶4
UJehova Unakekela Izidingo Zethu Zansuku Zonke
Ukuthandazela kwethu isinkwa sansuku zonke kufanele futhi kusikhumbuze ukuthi sidinga ukudla okungokomoya nsuku zonke. Nakuba ayelambe kakhulu ngemva kokuzila ukudla isikhathi eside, uJesu wasenqaba isilingo sikaSathane sokuba aphendule amatshe abe izinkwa, ethi: “Kulotshiwe ukuthi, ‘Umuntu akumelwe aphile ngesinkwa sodwa, kodwa nangawo wonke amazwi aphuma emlonyeni kaJehova.’” (Mathewu 4:4) UJesu lapha wacaphuna umprofethi uMose, owatshela ama-Israyeli: “[UJehova] wakuthobisa wakuyeka walamba futhi wakondla ngemana, owawungalazi wena noyihlo ababengalazi; ukuze akwenze wazi ukuthi umuntu akaphili ngesinkwa sodwa kodwa umuntu uphila nangawo wonke amazwi omlomo kaJehova.” (Duteronomi 8:3) Indlela uJehova ayeliletha ngayo imana yayingawaniki ama-Israyeli ukudla okungokwenyama nje kuphela kodwa nezifundo ezingokomoya. Kwakudingeka “abuthe yilowo nalowo isilinganiso sakhe sosuku nosuku.” Uma ayebutha ngaphezu kokwanele usuku, imana elisele laliqala ukunuka lizalele izibungu. (Eksodusi 16:4, 20) Kodwa lokhu kwakungenzeki ngosuku lwesithupha lapho kwakudingeka abuthe isilinganiso esiphindwe kabili kwesosuku, ebuthela iSabatha. (Eksodusi 16:5, 23, 24) Ngakho imana lagcizelela ezingqondweni zawo ukuthi kudingeka alalele nokuthi ukuphila kwawo akuxhomekile esinkweni nje kodwa kuxhomeke ‘kuwo wonke amazwi omlomo kaJehova.’
JUNE 28–JULY 4
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | UDUTHERONOMI 9-10
“Kuyini UJehova UNkulunkulu Wakho Akucela Kuwe?”
w09-ZU 10/1 10 ¶3-4
Yini UJehova Ayicela Kithi?
Yini engasishukumisa ukuba simlalele ngokuzithandela? UMose usitshela okungasisiza senze lokhu: ‘Yesaba uJehova uNkulunkulu wakho.’ (Ivesi 12) Lokhu akusho ukwesaba okukhwantabalisayo ngoba sesaba imiphumela ebuhlungu esingase siyithole, kodwa kusho ukwesaba okunempilo okuhlanganisa ukumhlonipha nokuhlonipha izindlela zakhe. Uma sesaba uNkulunkulu ngokujulile, siyofuna ukugwema ukumdumaza.
Nokho, kufanele sibe yini isisusa sethu esiyinhloko sokulalela uNkulunkulu? UMose uthi: “Mthande [uJehova] futhi umkhonze . . . ngayo yonke inhliziyo yakho nangawo wonke umphefumulo wakho.” (Ivesi 12) Ukuthanda uNkulunkulu kusho okungaphezu nje kokuba nemizwa ngaye. Enye incwadi iyachaza: “Amagama esiHebheru asho imizwa ngezinye izikhathi asho izenzo eziwumphumela wayo.” Yona le ncwadi ithi ukuthanda uNkulunkulu kusho ‘ukwenza izinto ezibonisa ukuthi siyamthanda.’ Ngamanye amazwi, uma simthanda ngempela uNkulunkulu, siyoziphatha ngendlela esaziyo ukuthi iyamjabulisa.—IzAga 27:11.
w09-ZU 10/1 10 ¶6
Yini UJehova Ayicela Kithi?
Ukumlalela ngokuzithandela kuyosilethela izibusiso. UMose uyabhala: ‘Gcina imiyalo kaJehova nezimiso zakhe engikuyala ngazo namuhla, kube kuhle kuwe.’ (Ivesi 13) Yebo, yonke imiyalo kaJehova—konke asicela khona—kuzuzisa thina, futhi kuba njalo ngaso sonke isikhathi. IBhayibheli lithi: “UNkulunkulu uluthando.” (1 Johane 4:8) Yingakho esinikeze imiyalo eyosizuzisa phakade. (Isaya 48:17) Ukwenza konke lokho uJehova asicela ukuba sikwenze kuyosiphephisa ekukhungathekeni okuningi manje futhi kuyosilethela izibusiso ezingapheli lapho sekubusa uMbuso wakhe.
Ungenelisa Yini ‘Ukusondela Phansi kukaNkulunkulu’?
U-Abhrahama wasendulo owathola isibusiso esinjalo. UJehova wathi u-Abhrahama ‘ungumngane wakhe.’ (U-Isaya 41:8) UJehova wabona u-Abhrahama njengomngane wakhe oseduze. U-Abhrahama wavunyelwa ukuthi abe lobuhlobo obunjalo ngoba “wakholwa kuJehova.” (UJakhobe 2:23, NW) Lalamuhla, uJehova uhlala elindele amathuba ‘okutshengisa isihawu’ kulabo abamkhonza ngenxa yokuthi bayamthanda. (UDutheronomi 10:15) ILizwi lakhe lisikhuthaza lisithi: “Sondelani phansi kukaNkulunkulu laye uzasondela kini.” (UJakhobe 4:8) Emazwini lawo sithola kokubili ukunxuswa kanye lesithembiso.
Ukuchwayisisa IMibhalo
it-1-E 103
Ama-Anakhi
Kwakungumhlobo wabantu ababebakhulu ngendlela engajayelekanga ababehlala ezintabeni zaseKhenani laseduzane kolwandle endaweni engaseningizimu. Ngesinye isikhathi amadoda amathathu ayedumile esizweni sama-Anakhi ayehlala eHebhroni. Amadoda la kwakungu-Ahimani, uSheshayi loThalimayi. (Nan 13:22) EHebhroni kulapho izinhloli ezingamaHebheru ezingu-12 ezaqalisa khona ukubona ama-Anakhi. Ezilitshumi zaletha umbiko owethusayo zisithi abantu labo babeyinzalo yamaNefilimu ayephile kungakabi loZamcolo. Kanti njalo zathi abantu bako-Israyeli ‘babenjengentothoviyane’ emehlweni abantu labo. (Nan 13:28-33; Dut 1:28) Babebakhulu okokuthi nxa kwakukhulunywa ngama-Emi lamaRefa kwakuthiwa makhulu njengama-Anakhi. Kungenzeka amandla ayelawo yiwo abangela ukuthi kube lesitsho esithi: “Ngubani ongamelana lama-Anakhi?”—Dut 2:10, 11, 20, 21; 9:1-3.