UMHLABA AWUSOZE UTSHABALALE
AMAGUSU
BEKUNGEKE kuphileke emhlabeni aluba akulamagusu. Izihlahla zamukela igasi okuthiwa yi-carbon dioxide esiyikhipha nxa siphefumula futhi nxa igasi le ingabanengi icina isiba yingozi kithi. Izihlahla zisinika igasi okuthiwa yi-oxygen esiyidingayo ukuze siqhubeke siphila. Izinyamazana ezinengi kanye lezimila ezisemhlabeni zitholakala emaguswini.
Izinto Eziphambanisa Amagusu
Umnyaka ngamunye kulamabhiliyoni ezihlahla eziganyulwayo ukuze abantu bathole indawo yokulima. Kusukela ekupheleni kweminyaka yabo-1940 amagusu abelokhu ephela kancane kancane.
Ukuphela kwamagusu kutsho ukutshabalala kwezimila kanye lezinyamazana eziyabe zilapho.
Umhlaba Awusoze Utshabalale
Kulezinye izindawo ezazingamagusu kodwa kwasekuganyulwa izihlahla kwasala sekuligceke. Kuyamangalisa ukuthi izindawo ezinjalo ziphinda zibe ngamagusu ngokuhamba kwesikhathi. Ezinye ingcitshi zisala zimangele nxa zibona indlela amagusu azivuselela ngayo masinyane. Ake sixoxe ngezibonelo ezilandelayo:
Kulendawo ezazingamagusu ezacentwayo ukuze abantu balime kodwa kwacina kungasalinywanga. Ngemva kokuhlola izindawo ezinjalo ezingu-2 200 e-America laseWest Africa kwatholakala ukuthi kungakadluli iminyaka engu-10 izihlahla zaseziqalisile futhi ukumila endaweni leyo.
Umbiko owakhitshwa ngeyinye imagazini utshengisa ukuthi amagusu ayenelisa ukubuyela esimeni ayekuso ekuqaliseni nxa angatshiywa okweminyaka engaba ngu-100.
Abanye abezesayensi eBrazil babefuna ukubona ukuthi igusu lizivuselela masinyane nxa lingatshiywa lilodwa yini kumbe nxa kungenziwa imizamo etshiyeneyo enjengokuhlanyela izihlahla.
Umbiko owakhitshwa yi-National Geographic utshengisa ukuthi ‘abezesayensi laba bathokoza kakhulu ngalokho abakutholayo.’ Bananzelela ukuthi kwakungela sidingo sokuthi kuhlanyelwe ezinye izihlahla ngoba eminyakeni engu-5 kuphela indawo le yayisigcwele ‘umhlobo wezihlahla ezazivele zikhona ekuqaliseni.’
Okwenziwa Ngabantu Ukuze Kulondolozwe Amagusu
Kulezinto ezenziwayo ukuze kuvikelwe amagusu lokuthi kuvuselelwe lawo aseqalisa ukutshabalala. Umbiko owakhitshwa yi-United Nations utshengisa ukuthi abantu abasagamuli izihlahla ezinengi kakhulu njengalokho ababekwenza eminyakeni engu-25 edlulileyo.
Kodwa kusaselomsebenzi omkhulu kakhulu okumele wenziwe. Umbiko owakhitshwa yinhlanganiso okuthiwa yi-Global Forest Watch utshengisa ukuthi ‘kwamanye amagusu izihlahla lokhe ziganyulwa ngendlela emangalisayo kakhulu.’
Kulamanye amakhampani agamula izihlahla ezinengi engaphiwanga imvumo yokwenza njalo nguhulumende ngenxa nje yokufuna imali. Lokhu ngokunye okubangela ukutshabalala kwamagusu.
Ababona ngokulondolozwa kwamagusu bakhangela ukuthi yiziphi izihlahla ezindala ezingaganyulwa besebesiba leqiniso lokuthi kuhlanyelwa ezinye
Okutshiwo LiBhayibhili
“UJehovaa uNkulunkulu wenza ukuthi emhlabathini wensimu kumile zonke izihlahla ezibukekayo futhi ezilezithelo ezinhle.” —UGenesisi 2:9.
UMdali wawo wonke amagusu wawenza ngendlela yokuthi enelise ukuzivuselela ukuze aqhubeke esinceda. UNkulunkulu kasoze avumele ukuthi amagusu awadala ngendlela emangalisa kangaka atshabalaliswe.
UNkulunkulu uthembisa ukuthi kasoze avumele ukuthi abantu batshabalalise umhlaba lakho konke okukuwo. Khangela isihloko esisekhasini 15 esithi: “UNkulunkulu Uthi Umhlaba Awusoze Utshabalale.”
a UJehova libizo likaNkulunkulu.—IHubo 83:18.