ISAHLUKO 14
Thandanani Lize Likhokhobe
1, 2. (a) Kuyini okwenzakalayo nxa umuntu eseluphala? (b) Asebeluphala bangenzani ukuze bathokoze?
AKULA sihlahla esiguga lamaxolo aso. Lomuntu nxa ekhula amandla akhe ayaphela. Nxa ezibuka esibukweni angahle abone ukuthi sekhulile sibili. Ijwabu liyabe selibika ubunengi beminyaka, esecutha olumhlophe kumbe zingasekho lokuba khona. Angaqala lokukhohlwa ezinye izinto. Lemuli iyabe isintshintsha, abantwabakhe sebethatha loba sebesenda futhi sekusiba labazukulu. Ukuthatha impentsheni lakho kungenza ukuthi impilo intshintshe.
2 Impilo ingaba nzima sibili nxa umuntu eseluphala. (UmTshumayeli 12:1-8) Kodwa iBhayibhili litshengisa ukuthi ukuluphala akubakhathazi kangako abantu abadala abalokuhlakanipha lokuqedisisa. (UJobe 12:12) Pho asebeluphala bangenzani ukuze bathokoze? Kumele balalele lokho iBhayibhili elikutshoyo.—IHubo 119:105; 2 KuThimothi 3:16, 17.
3. UPhawuli wathi amadoda amadala labesifazana abadala ekumele benzeni?
3 Umphostoli uPhawuli wathi elobela uThithusi incwadi wakhuluma ngokumele kwenziwe ngasebeluphala. Wathi: “Fundisa amadoda amadala ukuzithiba, afanele ukuhlonitshwa, azikhuze, njalo aqine ekukholweni, lethandweni kanye lasekubekezeleni. Ngokunjalo, fundisa abesifazana abadala ukuba babe ngabahloniphayo ekuphileni kwabo, bangabi ngabahlebi kumbe babuswe liwayini, kodwa ukuba bafundise okulungileyo.” (KuThithusi 2:2, 3) Asebekhulile kumele bawalalele amazwi la ngoba angabanceda ukuthi balwisane lezinhlupho zabo.
ZWISISA UKUTHI ABANTWANA SEBEKHULILE
4, 5. Abazali abanengi kubaphatha njani ukuthi abantwababo sebehlala bodwa, njalo kuyini okunceda abanye bakhona?
4 Nxa impilo iguquka lathi kufanele sintshintshe. Kuyafika isikhathi sokuthi abantwana basuke ngekhaya bayekwakha eyabo imizi. Abazali abanengi bahle bazibonele ukuthi sebekhulile. Lanxa kubathokozisa ukuthi abantwababo sebengobaba labomama bemizi, izikhathi ezinengi bayabe bezibuza ukuthi babakhulisa kuhle yini okokuthi bangenelisa ukuziphilela bodwa. Kanti njalo lesizungu siyabe sesibabulala sebehlala bebakhanuka abantwababo.
5 Abazali abanengi kabayekeli ukukhathazeka ngokuthi abantwababo baphilile yini lanxa bengasahlali ngekhaya. Elinye inina laze lathi: “Ngiyabe ngifisa ukuhlala ngisizwa ukuthi bayaphila yini, khonokho kukodwa nje kungenza ngithokoze.” Omunye ubaba yena wathi: “Indodakazi yami yathi isuka ngekhaya sezwa ubuhlungu kakhulu. Kwakungani sitshiywe egcekeni ngoba sasijayele ukwenza zonke izinto sindawonye.” Kuyini okubancedayo abazali laba ukuthi bangahlali belesizungu? Okubaphathisa kakhulu yikuba lendaba labanye kanye lokubasiza.
6. Kuyini okunganceda abazali ukuthi baphilisane kuhle labantwababo asebetshadile?
6 Nxa abantwana betshada, lobudlelwano babo labazali buyaguquka. UGenesisi 2:24 uthi: “Ngalesisizatho indoda izadela uyise lonina imanyane lomkayo, bona babe nyamanye.” Okungasiza abazali ukuthi baphilisane kuhle labantwababo asebetshadile yikunanzelela ukuthi izinto emulini kufanele zihlelwe kuhle lokuthi uNkulunkulu uthi imuli ngayinye ilenhloko yayo.—1 KwabaseKhorinte 11:3; 14:33, 40.
7. Omunye ubaba wafundani amadodakazi akhe eselemizi yawo?
7 Kwenye imuli, abazali basala besizwa ubuhlungu amadodakazi abo amabili esetshadile. Uyise wamadodakazi la waqalisa engabathandi abakhwenyana bakhe. Kodwa wathi esecabangisise ngokuthi iBhayibhili lithi ngubani inhloko yemuli, wananzelela ukuthi abakhwenyana bakhe yibo okwakumele bakhangele imizi yabo. Ngakho-ke nxa wayesecelwa ngamadodakazi akhe ukuthi aweluleke ngendaba ethile, wayewabuza ukuthi omkabo bona bathini, abesesiba leqiniso ukuthi kaphikisani labo. Abakhwenyana bakhe sebemthanda futhi bayamlalela nxa ebeluleka.
8, 9. Kuyini okwanceda abanye abazali abalabantwana abatshadileyo?
8 Kwezinye izikhathi abazali bangacebisa abantwababo asebetshadile. Kodwa nxa kungelamthetho kaNkulunkulu owephulwayo, bangenzani nxa kuyikuthi abantwana sebezikhethele okwabo? Abanye abazali abalabantwana abatshadileyo bake bathi: “Sihlala sibancedisa ukuthi bananzelele ukuthi uJehova uthini. Kodwa nxa singavumelani labakukhethileyo, siyazama ukubazwisisa, sibasekele njalo sibakhuthaze.”
9 Kuba nzima ukuthi abanye omama bavume ukuthi amadodana abo asekhulile futhi aselemizi yawo. Kodwa nxa bangakwamukela ukuthi asezinhloko zemuli zawo, ngeke bahlale bexabana labomalokazana. Omunye umama ongumKhristu uthi kuyamthokozisa ukuthi amadodana akhe aselemizi yawo. Uyajabula nxa ewabona esenelisa ukuphatha kuhle izimuli zawo. Kanti njalo lokhu kuphungulela yena lomkakhe izinhlupho ababa lazo njengoba sebeluphele.
VUSELELANI UTHANDO LWENU
Uthando lwenu kaluqhubeke luvutha lanxa selikhulile
10, 11. IMibhalo ingabaphathisa njani abatshadileyo nxa sebeleminyaka engaba ngu-50?
10 Abantu benza izinto ezitshiyeneyo nxa sebeleminyaka engaba ngu-50. Amanye amadoda ayabe esegqoka njengamajaha ukuze kukhanye angathi asesematsha. Labomama abanengi bayakhathazeka ngezinto eziyabe sezintshintsha empilweni yabo nxa bengasayi esikhathini. Okudanisayo yikuthi abanye abantu abadala bayabe bedlala ngothando labasesebatsha futhi lokhu kwenza ukuthi omkabo babe lobukhwele loba bazwe ubuhlungu. Kodwa amadoda amadala athanda uNkulunkulu ‘ayazithiba,’ kawafukameli izinkanuko ezimbi. (1 UPhetro 4:7) Lamanina amthandayo uJehova ayazama ukuqinisa imizi yawo ukuze amthokozise njalo atshengise ukuthi ayabathanda omkabo.
11 INkosi uLemuweli yaphefumulelwa nguNkulunkulu ukuthi ilobe amazwi okuncoma “umfazi olesimilo” oyenzela umkakhe “okuhle, hatshi okubi, empilweni yakhe yonke.” Indoda engumKhristu iyazama ukumzwisisa umkayo nxa esengojikisayo azonde kungelasizatho kumbe adane ngenxa yezinguquko ezenzakala emzimbeni wakhe nxa eseleminyaka engaba ngu-50. “Iyamdumisa” ngoba iyabe imthanda.—IZaga 31:10, 12, 28.
12. Abatshadileyo bangenzani ukuze bavuselele uthando lwabo futhi bahlale bethokoza lanxa sebeluphala?
12 Engxenye ngesikhathi lisakhulisa abantwana lalilesikhathi esincane sokuzenzela izinto zenu libabili. Nxa bengasahlali ngekhaya kuyabe sekuyisikhathi sokuvuselela uthando lwenu. Enye indoda yathi: “Amadodakazi ethu athi esesukile ngekhaya sazama ukuthi siqale ukuthandana njengalaphaya siseselijaha lentombi.” Omunye ubaba wathi: “Ngihlala ngincedisa umkami ngalokhu lalokhuya nxa engezwa kuhle futhi laye ulendaba lempilakahle yami. Siyakhumbuzana lokuthi sihambe siyekwelula umzimba.” Bayanxusa abanye ebandleni ukuthi babavakatshele njalo lokhu kuyabanceda ukuthi bangabulawa yisizungu. Ukukhathalela abanye kuzakwenza ukuthi lithokoze sibili. Okuqakatheke kakhulu yikuthi liyabe lijabulisa uJehova.—KwabaseFiliphi 2:4; KumaHebheru 13:2, 16.
13. Kungani kuqakathekile ukuthi abatshadileyo asebeluphala baxoxe bekhululekile njalo bengafihlelani lutho?
13 Hlala uxoxa lomkakho ukhululekile, lingafihlelani lutho. (IZaga 17:27) Enye indoda yathi: “Okwenza sizwisisane kakhulu yikuthi siyakhathalelana njalo siphathana kuhle.” Umkakhe laye wathi: “Mina lomkami sesikhulile futhi sesikukholisa ukunatha sonke itiye, ukuxoxa kanye lokwenza izinto ezitshiyeneyo ndawonye.” Nxa wena lomkakho lingafihlelani lutho lizakuba ngamathe lolimi njalo umuzi wenu uzaqina, uSathane ehluleke ukuwuchitha.
KHOLISANI NXA LILABAZUKULU BENU
14. Ugogo kaThimothi wenzani okungabe kwanceda ijaha leli ukuthi libe ngumKhristu?
14 Abazukulu “bangumqhele” wabalupheleyo. (IZaga 17:6) Nxa ogogo labokhulu belabazukulu babo, bangakholisa baze bakhohlwe lezindubo zabo. IBhayibhili lisitshela ukuthi uThimothi wafundiswa iMibhalo ngugogo wakhe okwakuthiwa nguLoyisi kanye lonina uYunisi. Ijaha leli lakhula likwazi ukuthi ugogo kanye lonina babelithanda iqiniso eliseBhayibhilini.—2 KuThimothi 1:5; 3:14, 15.
15. Yiphi into eqakatheke kulazo zonke ogogo labokhulu abangayenza, kodwa kuyini okungafanelanga bakwenze?
15 Indaba kaThimothi itshengisa ukuthi kulento eqakatheke kulazo zonke engenziwa ngogogo labokhulu. Lanxa sebafundisa abantwababo intando kaJehova, bangaphinda bafundise labazukulu babo. Phela abantwana abanengi bayakholisa kakhulu nxa belalele ogogo laboyisemkhulu bebaxoxela izindaba eziseBhayibhilini. Loba kunjalo, uyise wabantwana nguye olomlandu wokugcizelela kubo izinto eziseBhayibhilini. (UDutheronomi 6:7) Lanxa ugogo lokhulu bemncedisa, akufanelanga bamthathele umsebenzi wakhe. Kuhle ukuthi babe lesifiso umhubi ayelaso aze athi: “Lokuba sengiluphele sengiyimpunga ungangideli, O Nkulunkulu, ngize ngifakaze ngamandla akho esizukulwaneni esizayo, amandla akho kubo bonke abalandelayo.”—IHubo 71:18; 78:5, 6.
16. Kuyini okungamelanga ogogo labokhulu bakwenze nxa befuna ukuphilisana kuhle labantwababo?
16 Okudanisayo nje yikuthi abanye ogogo labokhulu bangatotoza umzukulu baze bacine bengasazwanani labantwababo. Loba kunjalo, kuhle ukuthi babe lomusa ngoba lokhu kungenza ukuthi umzukulu akhululeke ukubatshela ezinye izinto okulukhunyana ukuzitshela abazali. Kodwa phela kwezinye izikhathi umzukulu uyabe efuna ukuthi ugogo loba ukhulu amsekele nxa engavumelani labazali bakhe. Pho kumele benzeni? Kufanele bahlakaniphe njalo bamkhuthaze ukuthi angabafihleli lutho abazali bakhe. Bangamchasisela lokuthi nguJehova ofuna enze njalo. (Kwabase-Efesu 6:1-3) Kwezinye izikhathi bangatshela abazali ukuthi kuyini okukhathaza umntanabo ukuze kube lula ukuthi axoxe labo. Kanti njalo kumele baxoxele umzukulu wabo izinto abazifundileyo empilweni. Ukumtshela iqiniso kungamphathisa.
HAMBELANA LOMUMO
17. AmaKhristu aseluphele kumele azimisele ukwenzani?
17 Nxa ulokhu ukhula, uzananzelela ukuthi kulokunye oyabe ungasenelisi ukukwenza lanxa isifiso ulaso. Manje ungenzani? Ungalahli ithemba. Phela ungabe uzibona angathi usesemutsha kodwa nxa ukhangela esibukweni ubusunanzelela ukuthi iminyaka isihambile. Umhubi wancenga uJehova wathi: “Ungangilahleli kude nxa sengiluphele; ungangifulatheli lapho amandla ami esephelile.” Waphinda wathi: “Kodwa mina ngizahlala ngithembile; ngizakudumisa kakhulu.” (IHubo 71:9, 14) Lawe zimisele ukwenza njengomhubi.
18. Kuyini okuhle umKhristu angakwenza nxa esethethe impentsheni?
18 Abanye balungiselela kuseselesikhathi ukuthi nxa sebethethe impentsheni bamdumise kakhulu uJehova. Enye indoda eseyathatha impentsheni yathi: “Ngahle ngacabangisisa ngokuthi ngizakwenzani nxa indodakazi yethu isiqedile isikolo. Ngazimisela ukuthi ngizaqalisa ukutshumayela okwesikhathi esigcweleyo, ngathengisa ibhizimusi yami ukuze ngikhonze uJehova kungelanto engibambayo. Ngathandaza ngacela ukuthi uJehova angincedise.” Nxa lawe usuzatshiya umsebenzi ngenxa yokukhula, kulamazwi oMdali wethu angakududuza. Athi: “Lasebudaleni benu, izinwele zenu sezimhlophe, mina nginguye, nginguye ozaliqinisa.”—U-Isaya 46:4.
19. IBhayibhili lithi asebeluphala kufanele benzeni?
19 Impilo ingaba nzima nxa ungasasebenzi. Umphostoli uPhawuli wathi amadoda amadala kufanele ‘azithibe.’ Lokhu kutsho ukuthi akumelanga ube ngumuntu osetshona ehlezi. Kanti njalo nxa umuntu esetshiye umsebenzi yikho lapho okufanele ananzelele ukuthi uhlela kuhle izinto zakhe futhi anamathele kulokho akuhlelileyo. Ngakho-ke kuyabe sekumele akhuthale, ‘azinikele kokuphela ngokupheleleyo emsebenzini weNkosi, ngoba esazi ukuthi ukusebenza kwakhe eNkosini akusilo ize.’ (1 KwabaseKhorinte 15:58) Kuqakathekile lokuthi abe lenhliziyo enhle, ancede abanye. (2 KwabaseKhorinte 6:13) AmaKhristu amanengi anceda abanye ngokubatshumayeza izindaba ezinhle, esenza konke okusemandleni awo. Yikho-ke kungelani lokuthi usuluphala, ‘qina ekukholweni, lethandweni kanye lasekubekezeleni.’—KuThithusi 2:2.
UNGENZANI NXA USUFELWE NGUMKAKHO?
20, 21. (a) Kuyini okujayele ukwehlukanisa abantu abatshadileyo? (b) Abafelokazi kanye labafelwa bangamlingisela njani u-Ana?
20 Kuzwisa usizi ukuthi izikhathi ezinengi abantu abatshadileyo bacina besehlukaniswa yikufa. AmaKhristu afelwa ngomkawo ayakwazi ukuthi balele njalo kawathandabuzi ukuthi azaphinda ababone. (UJohane 11:11, 25) Lanxa kunjalo, ayabuzwa ubuhlungu. Pho angenzani?a
21 Ofelweyo angacabangisisa ngokwakusenziwa ngomunye umfelokazi okukhulunywa ngaye eBhayibhilini okwakuthiwa ngu-Ana. Wafelwa ngumkakhe beleminyaka engu-7 kuphela betshadile futhi silandiselwa ngaye eseleminyaka engu-84. Akuthandabuzwa ukuthi wezwa ubuhlungu kakhulu umkakhe etshona. Manje kuyini okwamduduzayo? Wayekhonza uJehova uNkulunkulu ethempelini ebusuku lemini. (ULukha 2:36-38) Wayephakathi kosizi sibili njalo elesizungu, kodwa kumele ukuthi ukuhlala ethandaza kwawathoba amanxeba akhe.
22. Kuyini okunceda abanye abafelokazi kanye labafelwa ukuthi bangabulawa yisizungu?
22 Omunye umfelokazi oleminyaka engu-72 njalo oseleminyaka elitshumi wafelwa ngumkakhe wathi: “Mina okungikhathaza kakhulu yikuswela umuntu wokuxoxa laye. Umkami wayelalelisisa nxa ngikhuluma laye. Sasixoxa ngebandla langokuthi singenzani ekutshumayeleni.” Omunye umfelokazi laye wathi: “Lanxa kuthiwa ubuhlungu buba nganeno nxa isikhathi silokhu sihamba, mina ngibona angathi okwenza bube ngcono yikuthi isikhathi leso usisebenzisa njani. Uyabe usulesikhathi esinengi sokunceda abanye.” Enye indoda engumfelwa futhi eleminyaka engu-67 layo yathi into engcono enganceda umuntu ophakathi kosizi yikududuza abanye.
UJEHOVA UYABATHANDA ASEBELUPHELE
23, 24. Yiwaphi amazwi aseBhayibhilini abaduduza kakhulu asebeluphele, ikakhulu labo asebafelwa ngomkabo?
23 UJehova uqhubeka ethembekile ezincekwini zakhe kungelani lokuthi zingabafelwa loba zingabafelokazi. INkosi yasendulo uDavida yahlabela yathi: “Yinye into engiyicelayo kuJehova, yilokhu engikudingayo: ukuba ngihlale endlini kaJehova zonke izinsuku zokuphila kwami, ngibuke ubuhle bukaJehova, lokuthi ngimdinge ethempelini lakhe.”—IHubo 27:4.
24 Umphostoli uPhawuli yena wathi: “Woba lonanzelelo olufaneleyo kubafelokazi abaswelayo kakhulu.” (1 KuThimothi 5:3) Amazwi alandela la atshengisa ukuthi ibandla lingabaphathisa abafelokazi abathanda uJehova nxa kuyikuthi abalazihlobo. Kodwa amabala athi “woba lonanzelelo” atsho lokuthi kufanele baqakathekiswe. Yikho-ke abafelokazi kanye labafelwa abathanda uJehova bangaduduzwa ngamazwi la aveza ukuthi kasoze abalahle ngoba baligugu kuye.—UJakhobe 1:27.
25. Kuyini okumele abantu abadala baqhubeke bekwenza?
25 ILizwi likaNkulunkulu eliphefumulelweyo lithi inwele ezimhlophe loba “izimvu zekhanda ziyinkazimulo yabadala.” “Zingumqhele wobukhulu, zizuzwa ngempilo elungileyo.” (IZaga 16:31; 20:29) Yikho-ke kungelani lokuthi utshadile loba sewafelwa ngumkakho, qhubeka uqakathekisa ukukhonza uJehova ukwedlula ukwenza loba yini. Ungenza njalo uzathokozisa uNkulunkulu futhi uzakuba lethemba lokuphila emhlabeni lapho abantu bayabe bengasezwa ubuhlungu bokuluphala.—IHubo 37:3-5; U-Isaya 65:20.
a Nxa ufuna ukuthola okunengi ngendaba le, khangela ibhukwana lesiZulu elithi Lapho Ufelwa Othandekayo, elidindwa ngoFakazi bakaJehova.