Teelela muJehova nokukala omuladi!
“Teelela kOmwene! Kala wa yombama [“u na ouladi,” NW], omutima woye inau mbadapala; heeno, teelela kOmwene.” — EPSALME 27:14.
1. Eteelelo ola fimana shi fike peni, noshitya osho otashi ti ngahelipi paMbibeli?
ETEELELO lashili ola fa ouyelele wa twa filufilu, molwaashi ohali tu kwafele tuha kale twa tala ashike komayeleko oo tae tu hange paife, ndele otu taalele onakwiiwa tu na ouladi notwa hafa. Jehova oye ashike ta dulu oku tu pa eteelelo lashili, nokwe tu pa eteelelo la tya ngaho okupitila mEendjovo daye da nwefwa mo. (2 Timoteus 3:16) Oshitya “eteelelo,” “okuteelela” nosho yo “teelela” otai holoka oikando ihapu mOmbibeli notai ulike kokuteelela nodjuulufi nonelineekelo oshinima shonhumba shiwa ile kwaasho sha teelelika.a Eteelelo la tya ngaho kali fi ashike okukala wa hala oshinima shonhumba, osho tashi dulika shi kale shihe na ekanghameno lasha ile ekwashilipaleko kutya otashi ka wanifwa.
2. Eteelelo ola li la kwafela ngahelipi Jesus monghalamwenyo yaye?
2 Jesus ka li ha yandje elitulemo komayeleko ile komaudjuu oo a li ha shakeneke, ndele okwa li ha kala a teelela muJehova. Ombibeli otai ti: “Ou kwa li a hepekelwa [komuti womahepeko, NW] omolwehafo e li tulikilwa, nokwa li e he na ko na sha nomasheko, Oye a kala omutumba kolulyo lolukalwapangelo laKalunga.” (Ovaheberi 12:2) Molwaashi Jesus okwa li a teelela nodjuulufi oku ka dana onghandangala mokuyukipalifa ounamapangelo waXe, Jehova, nosho yo mokuyapulifa edina laYe, okwa kala alushe ha dulika kuXe, kashi na nee mbudi kutya okwa li tashi pula shike.
3. Eteelelo ohali dana onghandangala ilipi monghalamwenyo yovapiya vaKalunga?
3 Ohamba David oya ulika kutya ope na ekwatafano pokati keteelelo nouladi, eshi ya ti: “Teelela kOmwene! Kala wa yombama [“u na ouladi,” NW], omutima woye inau mbadapala; heeno, teelela kOmwene.” (Epsalme 27:14) Ngeenge inatu hala omitima detu di kwatwe koumbada, otu na okukaleka alushe eteelelo letu momadiladilo. Okuninga ngaho otaku ke tu kwafela tu hopaenene ouladi waJesus ngeenge hatu kufa ombinga moilonga oyo e tu pa. (Mateus 24:14; 28:19, 20) Eteelelo ola tumbulwa nokuli mOmbibeli pamwe neitavelo nosho yo ohole li li oukwatya wa fimanenena notau kalelele, oo hau dana onghandangala monghalamwenyo yovapiya vaKalunga. — 1 Ovakorinto 13:13.
Mbela ou na ngoo ‘eteelelo linene’?
4. Ovakriste ovavaekwa nosho yo oovakwao ‘veedi dimwe’ ove na etimaumbwile lilipi?
4 Oshiwana shaKalunga oshi na etimaumbwile lonakwiiwa ikumwifi. Ovakriste ovavaekwa ova teelela nodjuulufi oku ka kala pamwe naKristus meulu, ofimbo ‘eedi dimwe’ da teelela ‘okumangululwa moupika wenyonauko di ye memanguluko loshinge shovana vaKalunga’ vokombada yedu. (Johannes 10:16, OB-1986; Ovaroma 8:19-21; Ovafilippi 3:20) ‘Emanguluko olo loshinge’ ola kwatela mo okumangululwa koulunde nosho yo koilanduliko yao inyikifa oluhodi. Doshili, Jehova, Omuyandji ‘woshipewa keshe shiwa, nokeshe oshali sha wanenena,’ nomolwaasho ita kala ina pa ovapiya vaye ovadiinini oshali ya denga mbada. — Jakob 1:17; Jesaja 25:8.
5. Oshike tashi dulu oku tu kwafela tu kale tu na ‘eteelelo linene’?
5 Eteelelo lopaKriste ola fimana shi fike peni kufye? Ovaroma 15:13 otava ti: ‘Kalunga keteelelo ne mu yadife nehafo alishe nombili meitavelo, opo mu kale mu neteelelo linene okeenghono domhepo iyapuki.’ Molwaashi eteelelo ohali kwafele omunhu a kale e na ombili, ehafo, ouladi nosho yo elalakano monghalamwenyo, otali dulu okufaafanifwa neenhe da twa defimbo loshitumbetango, ndele hanokalixita ka tema momilaulu. Didilika kutya ohatu dulu ashike okukala tu na ‘eteelelo linene’ ngeenge otwa itavela Eendjovo daKalunga notu na omhepo yaye iyapuki. Ovaroma 15:4 otava ti: “Keshe eshi sha shangwa nale, osha shangelwa elongo letu, opo tu kale tu neteelelo hali di melididimiko nomehekeleko lomomishangwa.” Onghee hano, lipula kutya: ‘Mbela ohandi kaleke ngoo eteelelo lange la twa momadiladilo mokulesha Ombibeli keshe efiku noku i konakona noukeka? Mbela ohandi ilikana ngoo luhapu opo ndi pewe omhepo yaKalunga?’ — Lukas 11:13.
6. Opo tu kaleke eteelelo letu la twa, otu na okuhenuka shike?
6 Omuhopaenenwa wetu, Jesus, okwa li a pamekwa kEendjovo daKalunga. Okulandula oshihopaenenwa shaye, otaku ke tu kwafela ‘tuha loloke ndele eemwenyo detu tadi fi ounye.’ (Ovaheberi 12:3) Ngeenge itatu kaleke eteelelo olo twa pewa kuKalunga momadiladilo nomomitima detu, sha hala kutya, hatu efa tu piyaanekwe koinima imwe i lili, tashi dulika koikwamaliko ile kokulalakanena omaifano omounyuni, oshi na oupu tu loloke pamhepo ndele hauxuuninwa hatu kanifa ouladi wetu wokudiinina oukoshoki wopaenghedi. Ngeenge otwa kwatwa keloloko lopamhepo ndele hatu kanifa ouladi wetu, otashi dulika nokuli ‘oshikepa yeitavelo letu i teke.’ (1 Timoteus 1:19) Ndele mepingafano naasho, eteelelo lashili ohali pameke eitavelo letu.
Eteelelo ohali pameke eitavelo
7. Eteelelo ohali pameke ngahelipi eitavelo?
7 Ombibeli otai ti: “Eitavelo olo elineekelo la pama okulineekela osho tashi teelelwa nokuliukifa painima i he wetike.” (Ovaheberi 11:1) Omushangwa oo otau ulike kutya opo omunhu a kale e na eitavelo la pama, okwa pumbwa okukala e na eteelelo filufilu. Diladila koshimoniwa shaAbraham. Pataleko lopanhu, Abraham nomukainhu waye Sara kava li tava dulu okumona omufyuululi oo va li va udanekelwa kuJehova, molwaashi ova li va kulupa nokumona ounona. (Genesis 17:15-17) Abraham okwa li e linyenga ngahelipi keudaneko olo? Ombibeli otai ti: ‘Abraham okwa li ha diinine eteelelo apa pehe neteelelo, nokwa li e na eitavelo kutya ota ningi xe yoiwana ihapu.’ (Ovaroma 4:18) Heeno, eteelelo laAbraham olo a li a pewa kuKalunga ola li la pameka eitavelo laye kutya ota ka mona oludalo olo a udanekelwa. Pefimbo opo tuu opo, eitavelo laye ola li la pameka eteelelo laye. Nomolwaasho, Abraham naSara ova li ve na ouladi wokufiya po eumbo lavo nosho yo ovapambele vavo ndele tava ka kala meefaila moshilongo shihe fi shavo onghalamwenyo yavo aishe.
8. Ongahelipi elididimiko noudiinini hai pameke eteelelo?
8 Abraham okwa li a kaleka eteelelo laye la twa mokudulika kuJehova filufilu, nonande osha li shidjuu peemhito dimwe. (Genesis 22:2, 12) Sha faafana, ngeenge otwa kala hatu dulika kuJehova nokulididimika moilonga yaye, ohatu dulu okukala tu na oushili kutya ohatu ka pewa ondjabi. Omuyapostoli Paulus okwa shanga a ti: ‘Elididimiko ohali eta oudiinini, noudiinini eteelelo; ndele eteelelo itali fifa ohoni.’ (Ovaroma 5:4, 5) Omolwaasho Paulus a shanga vali a ti: ‘Otwa halelela shili keshe umwe womunye a holole ouladi wa faafana, opo mu diinine mu kale mu neteelelo la pama fiyo okexulilo.’ (Ovaheberi 6:11, yelekanifa NW.) Okukala netaleko liwa la tya ngaho, olo la kanghamena kekwatafano lopofingo naJehova, otaku dulu oku tu kwafela tu taalele eshongo keshe tu na ouladi notwa hafa nokuli.
‘Hafeleni meteelelo’
9. Oshike tu na okukala hatu ningi alushe opo tu kale hatu ‘hafele meteelelo’?
9 Eteelelo letu olo twa pewa kuKalunga oli dule ko kule ouwa keshe oo u li mounyuni. Epsalme 37:34 otali ti: “Teelela Omwene, ove u lambalale ondjila yaye, opo nee Ye ote ku lenge, oshilongo shi ninge shoye, ndee to hafifwa kekombololo lovahenakalunga.” Heeno, otu na omatomheno mahapu ‘okuhafela meteelelo.’ (Ovaroma 12:12) Ndele opo tu kale hatu hafele eteelelo letu, otu na okulikaleka alushe momadiladilo. Mbela oho dilonga ngoo alushe kombinga yeteelelo olo wa pewa kuKalunga? Mbela oho kala u liwete u li mEduparadisa nomesho oye eitavelo, u na oukolele muwa, uhe na oshisho shasha, u li novanhu ovo u hole noto longo oilonga oyo tai mbilipaleke shili? Mbela oho dilonga ngoo shi na sha nomafano Oparadisa oo e li moishangomwa yetu? Okudilonga alushe shi na sha noinima oyo otaku dulu okufaafanifwa nomunhu ta wapaleke omakende eumbo opo a mone omutalelo muwa oo u li pondje. Ngeenge omunhu okwa kala iha wapaleke omakende eumbo laye, otaa dulu okukala a fiilila kekako ndele tashi mu imbi a mone nawa omutalelo uhokwifa oo u li pondje. Kungaha, otashi dulika a yukife elitulemo laye koinima imwe i lili. Inatu efa nandenande tu ye monghalo ya tya ngaho!
10. Omolwashike okukala tu na etimaumbwile loku ka mona ondjabi taku ulike kutya otu na ekwatafano liwa naJehova?
10 Doshili, ohatu longele Jehova molwaashi otu mu hole. (Markus 12:30) Ndele nande ongaho, otu na okukala twa hafa eshi tu na etimaumbwile loku ka mona ondjabi. Jehova osho a hala tu kale tu udite ngaho. Ovaheberi 11:6 otava ti: “Kape na ou ta dulu okuwapalela Kalunga, ngenge kape neitavelo, osheshi ou ta ehene kuKalunga e nokwiitavela nokutya, oko e li, naava tave mu kongo, ote va pe ondjabi.” Omolwashike Jehova a hala tu mu tale ko e li Omuyandji wondjabi? Omolwaashi mokuninga ngaho ohatu ulike kutya otu shii nawa Tate yetu womeulu. Oha yandje nehalo liwa noku hole ovana vaye. Ngeno katwa li tu na “efimbo lokomesho pamwe neteelelo,” ngeno itatu ka kala twa hafa notashi dulu yo oku tu teya omukumo. — Jeremia 29:11.
11. Ongahelipi eteelelo olo Moses a li a pewa kuKalunga la li le mu kwafela a ninge omatokolo opandunge?
11 Moses okwe tu tulila po oshihopaenenwa shiwa shi na sha nokukaleka eteelelo momadiladilo. Molwaashi Moses okwa li a tambulwa ko e li “omona wokakadona kaFarao,” ofimbo a li muEgipiti, okwa li ta dulu okukala e na eenghonopangelo, efimano linene nosho yo oupuna muhapu. Mbela okwa li a lalakanena oinima oyo ile okwa li a hoolola okulongela Jehova? Moses okwa li a tokola toko okulongela Jehova. Omolwashike mbela? Omolwaashi okwa li a “taalela kondjabi.” (Ovaheberi 11:24-26) Doshili, Moses okwa li a lenga neenghono eteelelo olo Jehova a li e mu pa.
12. Omolwashike eteelelo lopaKriste la faafanifwa nembale loshivela?
12 Omuyapostoli Paulus okwa faafanifa eteelelo nembale loshivela. Embale letu olo lopafaneko ohali amene omadiladilo etu, ohali tu kwafele tu ninge omatokolo opandunge, tu pitife komesho oinima yopamhepo notu kanyatele oudiinini. (1 Ovatessaloniki 5:8) Mbela oho kala ngoo alushe wa djala embale loye loshivela lopafaneko? Ngeenge osho ngaho, ito ka kanghamekela eteelelo loye ‘koupuna uhe fi okulineekelwa,’ ndelenee ngaashi Moses naPaulus, oto ka kala we ‘lineekela Kalunga omunamwenyo oo he tu pe pauyadi aishe yoku tu hafifa.’ Oshoshili kutya otashi pula ouladi okuhenuka oinima oyo tai lalakanenwa kuvahapu omolwokulihola mwene, ndele nande ongaho, otashi tu etele ouwa. Omolwashike u na okulipaka moinima oyo itai dulu okuyelekwa ‘nomwenyo waalushe,’ oo Jehova a udanekela ovo ve mu teelela nove mu hole? — 1 Timoteus 6:17, 19.
‘Ame itandi ku efa nande’
13. Jehova okwa pa ovapiya vaye ovadiinini eshilipaleko lilipi?
13 Ovanhu ovo va tula elineekelo lavo monghalelo ei yoinima ohava kala va nyemata neenghono eshi ‘efeto lokudala’ tali weda ko kokumona oixuna oko ku li mounyuni. (Mateus 24:8) Ndele ovo va teelela muJehova kave na outile wa sha. Otava ka twikila ‘okukala nombili netulumuko noitava tilifwa komupya.’ (Omayeletumbulo 1:33) Molwaashi inave lineekela mounyuni ou, ohava dulika nehalo liwa komayele aPaulus oo taa ti: “Mokukala kweni kaleni mu he nolwisho. Eshi mu shi kwete nashi mu wanene, osheshi Ye okwa tya: Ame ihandi ku efa noitandi ku fii po nande.” — Ovaheberi 13:5.
14. Omolwashike Ovakriste inava pumbwa okukala tave lipula unene neemhumbwe davo dopalutu?
14 Outumbulilo “nande,” oo wa kwatakanifwa nepopyo olo kutya “ihandi ku efa noitandi ku fii po,” otau koleke oushili oo kutya Kalunga ota ka twikila oku tu fila oshisho. Jesus naye okwe tu shilipaleka kutya Kalunga ote ke tu fila oshisho pahole, eshi a ti: “Kongeni tete ouhamba waKalunga nouyuki waye, opo tamu wedelwa ko ei aishe [sha hala kutya, oipumbiwa yonghalamwenyo]. Inamu kala noshisho shefiku lomongula. Osheshi lo otali uya li na shalo vene.” (Mateus 6:33, 34) Jehova oku shii kutya kashipu kufye okukala ovaladi moilonga yaye ofimbo hatu wanifa po oshinakuwanifwa shetu shokulonga opo tu file oshisho eemhumbwe detu dopalutu. Ndele nande ongaho, natu kaleni twe lineekela filufilu kutya Jehova ota dulu okuwanifa po eemhumbwe detu noku na ehalo oku shi ninga. — Mateus 6:25-32; 11:28-30.
15. Omonghedi ilipi Ovakriste hava kaleke ‘eisho lavo li li nawa’?
15 Ohatu ulike kutya otwe lineekela Jehova mokukaleka ‘eisho letu li li nawa,’ sha hala kutya, okukala neisho lanafangwa. (Mateus 6:22, 23) Omunhu oo e na eisho li li nawa oyoo e na omalinyengotomheno a yuka noke na olwisho ile omalalakano okulihola mwene. Ndele okukala neisho li li nawa inashi hala okutya okukala twa hepa neenghono ile okukala itatu wanifa po oshinakuwanifwa shetu shopaKriste shokulifila oshisho palutu. Ponhele yaasho, otashi ti okukala tu na “omadiladilo mawa,” hatu pitifa komesho okulongela Jehova monghalamwenyo yetu. — 2 Timoteus 1:7, NW.
16. Omolwashike okukala neisho li li nawa taku pula eitavelo nouladi?
16 Okukala neisho li li nawa otashi pula eitavelo nouladi. Pashihopaenenwa, ngeenge omuyandji woilonga woye ota pula u longe alushe pomafimbo okwoongala kwopaKriste, mbela oto ka kala u na ouladi wokutwikila okupitifa komesho oinima yopamhepo? Ngeenge omunhu oku na omalimbililo kutya pamwe Jehova ita ka wanifa po eudaneko laYe li na sha nokufila oshisho ovapiya vaYe, oshi na oupu Satana a kale ta etele omunhu oo omafininiko mahapu, notashi dulika omunhu oo a efe po okwoongala filufilu. Heeno, okukala tuhe na eitavelo otaku dulu okupa Satana omhito a kale ta pangele onghalamwenyo yetu, sha hala kutya, te tu tulile po omalalakano, ponhele yokukala hatu wilikwa kuJehova. Osho itashi ka kala tuu sha nyika oshiponga! — 2 Ovakorinto 13:5.
“Teelela Omwene”
17. Enangeko noupuna lilipi ovo ve lineekela Jehova tava hafele nokuli nopaife?
17 Omishangwa oda popya lwoikando kutya ovo va teelela Jehova nove mu lineekela kave na fiku va nyematekwe. (Omayeletumbulo 3:5, 6; Jeremia 17:7) Odoshili kutya ovapiya vaJehova omafimbo amwe ohava kala ve na oiniwe inini ndele ohava kala va wanenwa nohave shi tale ko shi li eliyambo linini mokuliyelekanifa nomanangeko noupuna oo va tuvikililwa. Kungaho, ohava ulike kutya ova “teelela Omwene” nove na elineekelo kutya mafiku ota ka wanifa po omahalo avo aeshe a yuka. (Epsalme 37:4, 34) Omolwetimaumbwile olo, ohava kala va hafa shili nokuli nopaife. Ombibeli otai ti: “Eteelelo lomuyuki tali xulile mehafo, ndelenee etimaumbwile lomuhenakalunga tali xulu po.” — Omayeletumbulo 10:28.
18, 19. (a) Jehova okwe tu pa eshilipaleko lopahole lilipi? (b) Ongahelipi hatu dulu okukaleka Jehova “kolulyo” letu?
18 Ngeenge okamati kanini taka ende pamwe naxe ve likwete momake, ohaka kala ke udite ke li meameno. Nafye osho hatu kala tu udite ngaho eshi hatu ende pamwe naTate yetu womeulu. Jehova okwa li a lombwela Israel a ti: “Ino tila, osheshi Ame ondi li pamwe naave. . . . [Ohandi] ku kwafa . . . Osheshi Aame Omwene Kalunga koye handi kwata eke loye lokolulyo, Ame ou handi ku lombwele: Ino kala wa tila, Ame ohandi ku kwafa.” — Jesaja 41:10, 13.
19 Efaneko olo kutya Jehova ota kwata eke letu lokolulyo kali fi tuu efaneko tali kumu omutima! David okwa shanga a ti: “Alushe ohandi kwatele Omwene koshipala shange; eshi Ye e li kolulyo lange, ihandi tengauka.” (Epsalme 16:8) Ongahelipi hatu dulu okukaleka Jehova “kolulyo” letu? Natu tale keenghedi mbali omo hatu dulu oku shi ninga. Yotete, omokweefa Eendjovo daye di tu wilike meembinga adishe dokukalamwenyo kwetu; onhivali, omokukala twa teelela ondjabi inene oyo e tu udanekela. Omupsalme Asaf okwa imba a ti: “Handi anyene puove: Ove u kwete nge nawa kolulyo lange. Oto endifa nge pamhangela yoye mwene, ndele komesho to ka tambula nge moshinge.” (Epsalme 73:23, 24) Ohatu dulu shili okutaalela onakwiiwa tu na elineekelo, molwaashi otu na eshilipaleko olo.
“Exupifo leni ola ehena popepi”
20, 21. Ovo va teelela muJehova ove na etimaumbwile lilipi?
20 Osha fimanenena okukaleka Jehova kolulyo letu efiku keshe. Mafiku omalongelokalunga oipupulu otaa ka hanaunwa po eshi ounyuni waSatana tau ka hangwa koudjuu munene oo inau kala ko nande onale. (Mateus 24:21) Ovahenakalunga otava ka kala va tila neenghono. Ndele pefimbo olo loudjuu munene, ovapiya vaJehova ovaladi otava ka kala va hafa omolweteelelo olo ve na. Jesus okwa ti: “Ei ngenge tai hovele okuningwa, taleni pombada nye mu yelule omitwe deni, osheshi exupifo leni ola ehena popepi.” — Lukas 21:28.
21 Onghee hano, natu kaleni twa hafa omolweteelelo olo twa pewa kuKalunga, noinatu efa nandenande Satana e tu pukife ile e tu koke nomakoto aye. Kakele kaasho, natu kendabaleni tu kulike eitavelo letu, ohole nosho yo etilokalunga. Mokuninga ngaho, ohatu ka kala tu na ouladi wokudulika kuKalunga meenghalo keshe nosho yo okukondjifa Ondiaboli. (Jakob 4:7, 8) Heeno, “kaleni nomwenyo muwa, nomitima deni nadi tiluluke, nye amushe ava hamu teelele Omwene!” — Epsalme 31:25.
[Omashangelo opedu]
a Nonande oshitya “eteelelo” osho sha longifwa mOmishangwa dopaKriste dOshigreka otashi ulike unene kondjabi yomeulu oyo tai ka pewa Ovakriste ovavaekwa, moshitukulwa eshi oshitya osho otashi longifwa ashike monghedi ya kwalukeshe.
[Efano pepandja 26]
Kutya nee ou li omunyasha ile omunamido, mbela oho kala u liwete u li mEduparadisa nomesho oye eitavelo?
[Efano pepandja 28]
Oto nyamukula ngahelipi?
• Eteelelo ola li la kwafela ngahelipi Jesus a kale omuladi?
• Eitavelo neteelelo oya pambafana ngahelipi?
• Ongahelipi eteelelo neitavelo tai dulu okukwafela Omukriste a kale e na ouladi wokupitifa komesho oinima yopamhepo monghalamwenyo yaye?
• Omolwashike ovo hava ‘teelele kOmwene’ tava dulu okutaalela onakwiiwa nelineekelo?