ONGULUMAMBO MOINTANETA yiileshomwa yopaMbiimbeli
ONGULUMAMBO MOINTANETA
yiileshomwa yopaMbiimbeli
Oshindonga
  • OMBIIMBELI
  • IILESHOMWA
  • OKUGONGALA
  • w07 2/1 ep. 19-23
  • Jehova oKalunga e na olupandu

Oshitopolwa shika kashi na okavidio.

Opu na epuko lyasha, okavidio itaka yi komeho.

  • Jehova oKalunga e na olupandu
  • Oshungolangelo tayi tseyitha uukwaniilwa waJehova—2007
  • Uupalanyolo uushona
  • Uuyelele wa faathana
  • Jehova okwa li a nangeka noupuna Omuetiopia omutilikalunga
  • ‘Xo oo ha mono meholeko, ote ku futu moipafi’
  • “Omupristeri omukulunhu omunamutimanghenda nomudiinini”
  • Twikila okuulika olupandu loye!
  • Omolwashike tu na okukala hatu pandula?
    Oshungolangelo tayi tseyitha Uukwaniilwa waJehova (yokukonakonwa) — 2019
  • Kulika alushe olupandu loye lokupandula omafiloshisho aJehova
    Oshungolangelo tayi tseyitha uukwaniilwa waJehova—2007
Oshungolangelo tayi tseyitha uukwaniilwa waJehova—2007
w07 2/1 ep. 19-23

Jehova oKalunga e na olupandu

“Kalunga ke fi omuhenouyuki a dimbwe ngeno oilonga yeni nohole yeni mokufimanekifa edina laye.” — OVAHEBERI 6:10.

1. Jehova okwa li ulika ngahelipi olupandu laye okupandula Omumoab Rut?

JEHOVA oha pandula neenghono ovo hava kendabala noudiinini okuwanifa po ehalo laye, nohe va nangeke noupuna. (Ovaheberi 11:6) Omulumenhu omudiinini Boas okwa li a didilika oukwatya oo waKalunga wa denga mbada wokupandula, nomolwaasho a li a lombwela Omumoab Rut, oo a li ta file oshisho pahole inamweno oo a li omufiyekadi, a ti: “Omwene ne ku alulile oshilonga shoye nondjabi yoye nai ninge inene shili to ke i pewa kOmwene Kalunga.” (Rut 2:12) Mbela Rut okwa ka nangekwa ngoo noupuna kuKalunga? Heeno, okwa li a nangekwa noupuna. Osho oshi liwetikile mehokololo li na sha naye olo la shangwa mOmbibeli. Pashihopaenenwa, okwa ka hombolwa kuBoas nokwa ninga inakulululwa yohamba David nosho yo yaJesus Kristus. (Rut 4:13, 17; Mateus 1:5, 6, 16) Osho oshi li ashike shimwe shomoihopaenenwa ihapu yopaMbibeli oyo tai ulike kutya Jehova oha pandula ovapiya vaye.

2, 3. (a) Omolwashike shikumwifi neenghono eshi Jehova ha pandula ovapiya vaye? (b) Omolwashike hatu dulu okutya Jehova oha pandula shili tashi di komutima? Shi faneka.

2 Jehova okwe shi tala ko shi li okuhenouyuki ngeenge okwa kala ina pandula ovapiya vaye. Ovaheberi 6:10 ova ti: “Kalunga ke fi omuhenouyuki a dimbwe ngeno oilonga yeni nohole yeni mokufimanekifa edina laye, eshi mwa yakulile ovayapuki ndee hamu shi ningi natango.” Epopyo olo olikumwifi lela, molwaashi otali ulike kutya Kalunga oha pandula ovapiya vaye ovadiinini nonande inava wanenena nove he noshinge shaye. — Ovaroma 3:23.

3 Molwaashi inatu wanenena, otashi dulika tu kale tu udite kutya oilonga oyo hatu longele Kalunga itai ti sha kuye nonokutya ke na fiku e tu nangeke noupuna. Ndele Jehova oku shii filufilu omalinyengotomheno etu noku wete eenghalo omo tu li, noha pandula shili oilonga oyo hatu mu longele nomutima aushe. (Mateus 22:37) Oku shi faneka: Natu tye nee ngeno omudalakadi okwa hanga a tulilwa oshali yokalyenge kombilixa pokataafula kaye. Otashi dulika a kale a yemba oshali oyo noku i tala ko ya fa ihe na ongushu yasha. Ndele ongahelipi ngeenge okwa mono kutya oshali oyo oya dja kokamonakadona, ke i landa noimaliwa yako aishe oyo ka li ka tuvikila? Kungaho, omudalakadi oo ota ka mona kutya oshali oyo oya kosha okamona ondilo nota ka kala e i lenga neenghono. Otashi dulika nokuli a papatele okamona ta lili eshi te ka pandula tashi di komutima.

4, 5. Jesus okwa li a hopaenena ngahelipi oikala yaJehova yokupandula?

4 Jehova oku shii filufilu omangabeko etu. Ndele nande ongaho, oha kala e wete omalinyengotomheno etu nohe tu pandula ngeenge hatu mu longele nomutima aushe, kashi na nee mbudi kutya ohatu ningi shi fike peni. Jesus naye okwa li ha pandula ngaashi Xe. Dimbuluka ehokololo lopaMbibeli li na sha nomufiyekadi oo a li a tula ouhaulapa vavali moshikefa shoiyandjwa. Ombibeli oya ti: “Eshi [Jesus] a yelula omesho okwa mona oipuna nhumbi ya tula oshali moshikefa shomayambelo. Ndele okwa mona yo omufiyekadi ohepele a tula mo ouhaulapa vavali. Ndele Ye okwa tya: Oshili handi mu lombwele: Omufiyekadi ou okwa tula mo shihapu shi dule [shaavenya] aveshe. Osheshi aveshe venya ova tula mo oixupe yomouyadi wemona lavo, ndele ou moluhepo laye a tula mo oipalwifa aishe ei kwa li e i kwete.” — Lukas 21:1-4.

5 Molwaashi Jesus okwa li e shii kutya omukainhu oo okwa li omufiyekadi nohepele, okwa li a tala ko ouhaulapa vaye ve na ongushu nokwa li e mu pandula tashi di komutima. Nopehe na omalimbililo, Jehova naye osho a li e uditile omukainhu oo ngaho. (Johannes 14:9) Mbela itashi ku tu omukumo okukala u shii kutya Jehova nosho yo Omona waye otava dulu okukala ve ku hokwa noku ku pandula, kashi na nee mbudi kutya ou li meenghalo da tya ngahelipi?

Jehova okwa li a nangeka noupuna Omuetiopia omutilikalunga

6, 7. Omolwashike Jehova a li a pandula Ebed-Melek, nokwa li e shi ulika ngahelipi?

6 Ope na oihopaenenwa ihapu mOmbibeli oyo tai ulike kutya Jehova oha pandula ovo hava longo ehalo laye. Diladila kunghee Jehova a li a ungaunga nOmuetiopia omutilikalunga wedina Ebed-Melek, oo a li ko pefimbo limwe naJeremia nokwa li omupiya womouhamba waSedekia, ohamba yaJuda oyo ya li ihe fi idiinini. Molwaashi Jeremia okwa li a tondika neenghono omolwokuudifa etumwalaka laKalunga, omalenga aJuda okwa li e mu lundila kutya omukengeleledi nokwa li e mu umbila mondungu, opo ngeno a file mo kondjala. (Jeremia 38:1-7) Eshi Ebed-Melek a li a shiiva oshinima osho, okwa li a tula omwenyo waye moshiponga mokuya kohamba a ka popile Jeremia. Omuetiopia oo okwa li a popila Jeremia nouladi, a ti: “Omwene wange, ohamba. Ovalumenhu venya ova nyona muashishe eshi ve shi ningila omuprofeti Jeremia, eshi ve mu ekela . . . mondungu. Ota file mo ondjala.” Opo nee ohamba oya li ya lombwela Ebed-Melek kutya na kufe ovalumenhu 30 va ye va ka xupife Jeremia. — Jeremia 38:8-13.

7 Jehova okwa li a mona kutya Ebed-Melek omulumenhu weitavelo tali longo. Eitavelo laye ola li le mu kwafela a katuke eenghatu nokuhenoumbada. Omolwokupandula Ebed-Melek, Jehova okwa li a popya shi na sha naye okupitila muJeremia, a ti: “Tala, eendjovo dange nde di popya omolwoshilando eshi onda hala oku di wanifa, shi mone owii, [ndele] hauwa . . . Ndelenee mefiku tuu olo ohandi ke ku xupifa, . . . ove ito ka yandjwa momake ovanhu we va tila. Osheshi ohandi ke ku xupifa, . . . ndelenee omwenyo woye oto u hakana, osheshi ove wa kala nokulineekela nge.” (Jeremia 39:16-18) Jehova okwa li a xupifa Ebed-Melek naJeremia momake omalenga aJuda makolokoshi nokwa li e va xupifa yo eshi Jerusalem sha ka hanaunwa po kOvababilon. Epsalme 97:10 ola popya shi na sha naJehova, la ti: “Eemwenyo dovakoshoki vaye, ote di amene, ote di xupifa momake ovadinikalunga.”

‘Xo oo ha mono meholeko, ote ku futu moipafi’

8, 9. Ngaashi sha ulikwa kuJesus, omailikano elipi Jehova ha hokwa?

8 Oumbangi mukwao oo tau ulike kutya Jehova oha pandula nokwa lenga oilonga yetu yometilokalunga ou liwetikile mwaasho Ombibeli tai popi shi na sha nomailikano. Ohamba inaendunge Salomo oya ti: ‘Kalunga oha hokwa eindilo lomuyuki.’ (Omayeletumbulo 15:8) Pefimbo laJesus, ovawiliki vomalongelokalunga vahapu ova li hava ilikana moipafi omolwokulimonikifa kovanhu, ndele omailikano avo kaa li taa di komutima. Onghee, Jesus okwa li a lombwela ovashikuli vaye a ti: “Ovo va pewa ondjabi yavo.” Nokwa weda ko a ti: “Ove ngenge to ilikana, inda monduda yoye, idila po oshivelo shoye, u ilikane Xo, ou ha [kala] meholeko; [noha] mono meholeko, ote ku futu moipafi.” — Mateus 6:5, 6.

9 Jesus ka li lela a hala kutya osha puka okwiilikana moipafi, molwaashi naye mwene okwa li ha ilikana moipafi peemhito dimwe. (Lukas 9:16) Jehova oha pandula neenghono ngeenge hatu mu ilikana tashi di komutima, ndele iha hokwa omailikano oo haa ilikanwa omolwokulimonikifa kovanhu. Omailikano etu opaumwene ohaa ulike kutya otu hole Jehova shi fike peni nonokutya otwe mu lineekela shi fike peni. Nomolwaasho, Jesus okwa li ha kongo luhapu eemhito opo a ilikane paumwene. Pomhito imwe, okwa li a ka ilikana “fimbo eluwa inali tenda.” Pomhito imwe vali, “okwa ka londa komhunda e likalela a ilikane.” Fimbo ina hoolola ovayapostoli vaye 12, okwa li a ilikana oye aeke oufiku aushe. — Markus 1:35; Mateus 14:23; Lukas 6:12, 13.

10. Oushili ulipi hatu dulu okukala tu na ngeenge ohatu ilikana tashi di komutima notwa mana mo?

10 Nopehe na omalimbililo, Jehova okwa li ha pwilikine nelitulemo komailikano Omona waye taa di komutima. Peemhito dimwe, Jesus okwa li a ilikana “nokukuwa pombada nomahodi . . . nokwa udika omolwetilokalunga.” (Ovaheberi 5:7; Lukas 22:41-44) Ohatu dulu okukala tu na oushili kutya ngeenge ohatu ilikana tashi di komutima notwa mana mo, Tate yetu womeulu ota ka pwilikina nelitulemo komailikano etu note ke shi pandula. Doshili, Jehova “oku li popepi naaveshe . . . have mu ifana moshili.” — Epsalme 145:18.

11. Jehova oha kala e udite ngahelipi shi na sha naasho hatu ningi ngeenge tu li ofye atuke?

11 Ngeenge Jehova oha pandula ngeenge hatu mu ilikana paumwene, ite ke tu pandula tuu neenghono ngeenge hatu dulika ngeenge tu li ofye atuke! Jehova oha kala e wete filufilu osho hatu ningi ngeenge tu li ofye atuke. (1 Petrus 3:12) Ngeenge ohatu kanyatele oudiinini wetu nokudulika nonande otu li ofye atuke, ohatu ulike kutya ohatu longele Jehova “nomutima aushe,” u na omalinyengotomheno a yuka. (1 Omafimbo 28:9) Elihumbato la tya ngaho ihali hafifa tuu omutima waJehova! — Omayeletumbulo 27:11; 1 Johannes 3:22.

12, 13. Ongahelipi hatu dulu okwaamena omadiladilo nomitima detu nokukala twa fa omuhongwa omudiinini Natanael?

12 Molwaashi Ovakriste ovadiinini ohava kala va hala okuhafifa Jehova, ohava henuka omanyono omeholeko oo haa nyateke omadiladilo nomutima, ngaashi okutala omafano oipala nosho yo elongifo leenghono. Nonande omanyono amwe otaa dulu okukala a holekwa ovanhu, otu shi shii kutya “aishe oya kala ngaho poluhaela momesho aye, kuou tu noku mu lihepaululila.” (Ovaheberi 4:13; Lukas 8:17) Ngeenge otwa kendabala okuhenuka oinima ya tya ngaho oyo tai nyemateke Jehova, ohatu ka kala tu na eliudo liwa nohatu ka kala twa hafa okushiiva kutya otwa hokiwa kuYe. Jehova oha pandula omunhu oo “ha yukilile nota longo ouyuki, ndee ta popi oshili momutima waye.” — Epsalme 15:1, 2.

13 Ndele ongahelipi hatu dulu okwaamena omadiladilo nomitima detu mounyuni ou u yadi oukolokoshi? (Omayeletumbulo 4:23; Ovaefeso 2:2) Otu na okulongifa pauyadi omafiloshisho aeshe opamhepo oo Jehova e tu pa. Kakele kaasho, otu na okuninga eenghendabala da mana mo opo tu henuke osho shii nokulonga osho sha yuka, sha hala okutya, tuha efe nandenande omahalo mai a fimbapale mufye ndele taa dala oulunde. (Jakob 1:14, 15) Jesus okwa li a popya shi na sha naNatanael, a ti: “Tala, [omulumenhu] washili e he nekoto.” Ngeno oove wa li wa popilwa eendjovo odo, ngeno oto ka kala u udite ngahelipi? (Johannes 1:47) Natanael, oo a li yo ha ifanwa Bartolomeus, okwa li a mona oufembanghenda wokuninga umwe womovayapostoli vaJesus 12. — Markus 3:16-19.

“Omupristeri omukulunhu omunamutimanghenda nomudiinini”

14. Mepingafano novahongwa vaye, Jesus okwa li e linyenga ngahelipi kwaasho a li a ningilwa kuMaria?

14 Jesus, e li “olupe laKalunga [Jehova] iha monika,” okwa li alushe he mu hopaenene filufilu mokupandula ovo va li tava longele Kalunga nokuhenoihelele. (Ovakolossi 1:15) Pashihopaenenwa, fimbo kwa li ku na omafiku atano opo Jesus a yambe po omwenyo waye, ye nosho yo ovahongwa vaye vamwe ova li va talela po meumbo laSimon, muBetania. Konguloshi oyo, Maria, oo a li omumwaina waLasarus naMarta, ‘okwa li a kufa omaadi onardelela e na ondilo, opaunda imwe,’ (a li e na ondado i fike pondjambi yomudo umwe) ndele te a vaeke Jesus keemhadi nomomutwe. (Johannes 12:3) Opo nee ovahongwa vaye ova ti: ‘Oshike omaadi oo taa hepifwa?’ Ndele Jesus okwa li a tala ko oshiningwanima osho monghedi imwe i lili. Okwa li a tala ko Maria e li omukainhu oo e na oikala yokuyandja nehalo liwa. Okwa li yo e shi tala ko shi li edidiliko li na sha nokufya kwaye nepako laye oyo ya li poduka. Onghee hano, Jesus okwa li a tumbalekifa Maria, ponhele yoku mu pa oushima. Jesus okwa ti: ‘Keshe apa mounyuni aushe evangeli eli tali udifwa, noshilonga eshi shaye otashi ka hepaululwa oku mu dimbulukwa.’ — Mateus 26:6-13.

15, 16. Ouwa ulipi wa etifwa kokuuya kwaJesus kombada yedu nokulongela kwaye Kalunga e li omunhu wokombada yedu?

15 Kau fi tuu oufembanghenda okukala tu na Omuwiliki Jesus, oo e na oikala yokupandula! Okukalamwenyo kwaJesus kwokombada yedu okwa li kwe mu longekida opo a dule okulongifwa kuJehova e li Omupristeri Omukulunhu nosho yo Ohamba meulu. Potete, okwa kala ta yakula eongalo lovavaekwa, opo nee okwa ka hovela okudana onghandangala mokuyakula yo ovanhu omamiliyona mounyuni aushe. — Ovakolossi 1:13; Ovaheberi 7:26; Ehololo 11:15.

16 Jesus okwa kala e na ko na sha neenghono novanhu ovakwadu nokuli nofimbo a li ine uya kombada yedu. (Omayeletumbulo 8:31) Eshi a li kombada yedu, okwa li a shiiva nawanawa omashongo oo hatu shakeneke eshi hatu longele Kalunga. Omuyapostoli Paulus okwa shanga a ti: “[Jesus] okwa li e nokufafana novamwaxe moinima aishe, opo a ninge omupristeri omukulunhu omunamutimanghenda nomudiinini . . . Osheshi Oye mwene, eshi a yahamekwa nokwa hongaulwa, ota dulu okukwafa ava tava hongaulwa.” Jesus oha “[udile] oungone wetu olukeno,” molwaashi okwa “shindwa moinima aishe ngaashi fye, ndelenee ke netimba.” — Ovaheberi 2:17, 18; 4:15, 16.

17, 18. (a) Eenhumwafo odo da li da shangelwa omaongalo aheyali omuAsia Linini otadi ulike shike shi na sha nokupandula kwaJesus? (b) Ovakriste ovavaekwa ovo ova li tava longekidilwa shike?

17 Omolwoimoniwa yaye yokombada yedu, omunyumunwa Jesus okwa li e shii nawa nghee ovashikuli vaye hava kala ve udite ngeenge tava yelekwa. Diladila keenhumwafo odo a li a tumina komaongalo aheyali omuAsia Linini, odo da li da shangwa komuyapostoli Johannes. Jesus okwa lombwela eongalo lokuSmirna a ti: ‘Okufininikwa kwoye noluhepo loye ondi li shii.’ Noitya imwe, Jesus okwa li lela ta ti, ‘Oupyakadi weni ondi u wete filufilu; ondi shii kutya omu udite ngahelipi.’ Opo nee, okwe va ladipika nomukumo e va uditile oukwao wananghali, molwaashi naye okwa li a mona oixuna fiyo okefyo. Okwa ti: “Diinina fiyo kefyo, Ame nohandi ku pe oshishani shomwenyo.” — Ehololo 2:8-10.

18 Eenhumwafo odo da li da shangelwa omaongalo aheyali omuAsia Linini otadi ulike nawa kutya Jesus okwa li e wete filufilu omashongo oo ovahongwa vaye va li tava shakeneke. Okwa li yo e va pandula lwoikando, tashi di komutima, omolwokukanyatela kwavo oudiinini. (Ehololo 2:1–3:22) Kaleka momadiladilo kutya ovo Jesus a li ta lombwele meenhumwafo odo ova li Ovakriste ovavaekwa, ovo ve na eteelelo loku ka pangela pamwe naye meulu. Ngaashi Omwene wavo, Jesus, ova li tava longekidwa opo va dule oku ka dana onghandangala ya fimanenena yokukwafela nolukeno ovanhu inava wanenena opo va mone ouwa mekuliloyambo laJesus. — Ehololo 5:9, 10; 22:1-5.

19, 20. “Ongudu inene” ohai ulike ngahelipi olupandu layo lokupandula Jehova nOmona waye?

19 Kakele kovavaekwa, Jesus oku hole yo ‘eedi dimwe’ didiinini, odo da fikama po movashikuli vaye omamiliyona ovo ve li ‘ongudu inene oyo ya dja moiwana aishe’ noya teelela oku ka xupa “moudjuu munene.” (Johannes 10:16, OB-1986; Ehololo 7:9, 14, yelekanifa NW.) Eedi dimwe otadi mbobolokele koshiunda shaJesus, molwaashi odi na olupandu omolwekuliloyambo laye nomolweteelelo lado lomwenyo waalushe. Ohadi ulike ngahelipi olupandu lado? Ohadi shi ulike mokukala tadi “yakula omutenya noufiku motembeli” yaKalunga. — Ehololo 7:15-17.

20 Olaporta yomounyuni aushe yomudo woilonga 2006, oyo i li pepandja 27 fiyo 30, otai yandje oumbangi wa yela kutya ovakalele ovo ovadiinini otava ‘yakula shili omutenya noufiku motembeli’ yaJehova. Momudo oo, eedi dimwe noshixupe shinini shOvakriste ovavaekwa ova longa eevili 1 333 966 199 moukalele wavo womoipafi, odo tadi yelekanifwa nomido di dule po 150 000.

Twikila okuulika olupandu loye!

21, 22. (a) Oikala ilipi Ovakriste kunena ve na okulungamena ngeenge tashi uya pokukala nolupandu? (b) Oshike tashi ka kundafanwa moshitukulwa tashi landula?

21 Oshikumwifi shili eshi Jehova nOmona waye hava pandula ovanhu inava wanenena. Mupya munene, ovanhu vahapu ihave lipula lela shi na sha naKalunga, ndele ponhele yaasho, ohava yandje ashike elitulemo koinima yavo yopaumwene. Paulus okwa hokolola oikala yovanhu ‘vomomafiku axuuninwa’ a ti: “Ovanhu tava kala nokulihola vo vene, ovanalwisho voimaliwa, . . . ve he shii kupandula.” (2 Timoteus 3:1-5) Mepingafano novanhu ovo vehe na olupandu, Ovakriste vashili ohava pandula osho Kalunga e va ningila, nohave shi ulike moku mu ilikana tashi di komutima, mokudulika nehalo liwa nomo ku mu longela nomutima aushe. — Epsalme 62:9; Markus 12:30; 1 Johannes 5:3.

22 Moshitukulwa tashi landula, ohatu ka kundafaneni amwe omomafiloshisho opamhepo oo Jehova e tu pa pahole. Eshi hatu ka dilongeni ‘keeshali odo diwa,’ nashi tu kumike tu kulike olupandu letu. — Jakob 1:17.

Oto nyamukula ngahelipi?

• Jehova okwa ulika ngahelipi kutya oku na olupandu?

• Ongahelipi hatu dulu okuhafifa omutima waJehova nokuli nongeenge tu li ofye atuke?

• Jesus okwa li a ulika ngahelipi kutya oku na olupandu?

• Okuuya kwaJesus kombada yedu okwe mu kwafela ngahelipi a kale omupangeli omunalukeno noku kale e na oikala yokupandula?

[Efano pepandja 19]

Ngaashi ashike ovadali ovanahole hava pandula eeshali odo hava pewa kovana vavo, Jehova naye ohe tu pandula ngeenge hatu mu longele nomutima aushe

    Ndonga Publications (1987-2025)
    Za mo
    Inda mo
    • Oshindonga
    • Tumina yalwe
    • Hogolola
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Ngele to longitha ongulumambo yetu
    • Uuyelele wiinima yopaumwene
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Inda mo
    Tumina yalwe