Oshike Naanaa Hashi Ningwa Peso?
Omunyoli gwomethelemimvo etiyali netitatu E.N., Clement gwokuAlexandria okwa ti: “Oomwenyo adhihe ihadhi si, nokuli naandhoka dhaakolokoshi . . . Ohadhi pewa egeelo lyokupya momulilo ihaagu dhimi nomolwaashoka ihaya si, oluhodhi lwawo otalu ka kala sigo aluhe.”
NGAASHI Clement, mboka haya humitha komeho elongo kutya oheli oyo ehala moka hamu hepekelwa aantu ohaya ti kutya omwenyo gwomuntu ihagu si. Mbela nOmbiimbeli osho tayi ti ngawo? Tala shoka Oohapu dhaKalunga tadhi ti mokuyamukula omapulo taga landula.
Mbela omuntu gwotango Adam okwa li e na omwenyo ihaagu si? Ombiimbeli otayi popi kombinga yokushitwa kwaAdam tayi ti: “OMUWA Kalunga okwa kutha ontsi yevi e te yi umbu omuntu. Okwe mu fudhile ombepo yomwenyo momayulu, omuntu nokwa ningi omunamwenyo.” (Genesis 2:7) Ndhindhilika kutya enyolo ndika itali ti kutya Adam okwa li a pewa omwenyo.
Oshike sha li sha ningilwa Adam konima sho a yono? Kalunga ina tya kutya okwa li ta ka pya sigo aluhe moheli. Pehala lyaashono, Ombiimbeli otayi ti: ‘Owu na okulonga nuudhigu nokupusha, opo evi li ku pe sha, sigo to ka shuna mevi moka wa kuthwa mo. Owa kuthilwe mevi nowu na okushuna mevi.’ (Genesis 3:19) Kalunga ina popya kutya opu na oshitopolwa shimwe shaAdam tashi ka hupa po ngele a si.
Mbela opu na omuntu e na omwenyo ihaagu si? Kalunga okwa lombwele omupolofeti Hesekiel a ti: “Omwenyo ngoka tagu yono ogu na okusa.” (Hesekiel 18:4, OB-1954) Omuyapostoli Paulus okwa nyola a ti: “Uulunde owe etwa muuyuni komuntu gumwe, [Adam] nuulunde owe etelele eso. Onkee ano eso olya taandele maantu ayehe, oshoka ayehe oya yono.” (Aaroma 5:12) Ngele aantu ayehe oya yona, oshi li pandunge okuthika pehulithodhiladhilo kutya oomwenyo adhihe ohadhi si.
Mbela oonakusa oye shi sha nohayu uvu sha ngele taya gumwa? Oohapu dhaKalunga otadhi ti: ‘Aanamwenyo oya tseya kutya oye na okusa, ihe aasi inaa tseya sha nando.’ (Omuuvithi 9:5) Ombiimbeli otayi yelitha shoka hashi ningilwa omuntu peso tayi ti: ‘Ota shuna montsi moka a zile. Esiku ndyoka oompangela dhe otadhi hulu po.’ (Episalomi 146:4) Ngele oonakusa ‘inaa tseya sha nando’ nongele ‘oompangela dhawo ohadhi hulu po,’ ongiini taya vulu okuhepekwa moheli?
Jesus Kristus okwa faathanitha eso noomposi, ihe hanasha shi na omaiyuvo. (Johannes 11:11-14) Yamwe otashi vulika ya tye kutya Jesus ina longa aantu kutya oheli ompyu notamu ku umbilwa aakolokoshi. Natu tale shoka Jesus a ti lela kombinga yoheli.