Kala u na etaleko lopamishangwa li na sha nokufila oshisho oukolele woye
‘Hola Omwene Kalunga koye nomadiladilo oye aeshe neenghono doye adishe.’ — MARK. 12:30, yelekanifa OB-1986.
1. Elalakano laKalunga li na sha novanhu ola li shike?
KASHA li elalakano laJehova Kalunga ovanhu va kale hava ehama nohava fi. Adam naEva ova li va tulwa moshikunino shaEden ile tu tye moparadisa iwa. Ova li ve na “oku shi longa noku shi kelela” fiyo alushe, ndele hamido ashike 70 ile 80. (Gen. 2:8, 15; Eps. 90:10) Ngeno ovalihomboli ovo votete ova kalele ovadiinini kuJehova nokudulika pahole kounamapangelo waye, ngeno ova kala ve na oukolele muwa, itava kulupa noitava fi.
2, 3. (a) Embo lOmuudifi ola longifa efaneko lilipi li na sha noukulupe? (b) Olyelye a etifa efyo olo twa fyuulula kuAdam, nongahelipi tali ka xulifwa po?
2 Etukulwa 12 lOmuudifi ola longifa efaneko la twa li na sha ‘nomafiku mai’ oo haa etifwa koukulupe omolwokuhawanenena kwovanhu. (Lesha Omuudifi 12:1-7.) MOmushangwa omo, eenghwakutoka otadi faafanifwa neenhemo ‘domuti waamandel.’ Omaulu okwa faafanifwa “novalumenhu ve neenghono” ovo paife hava ende omwoodimba nomaulu taa kakama. Ovakainhu ovo va li hava ka konga ouyelele pomakende ndele ove wete ashike omilaulu, otashi faneke filufilu okuhamona ko vali nawa. Molwaashi omayoo avo amwe okwa wa mo koukulupe, omayoo avo oo a fyaala mo otaa faafanifwa “novatwi va efa okutwa, shaashi va ninga vanini.”
3 Kalunga ka li nande a lalakanena ovanhu va kale ve na omaulu taa kakama, va kale ihava mono ko nawa ile vehe na omayoo. Kakele kaasho, efyo olo twa fyuulula kuAdam oli li imwe ‘yomoilonga yaSatana’ oyo Omona waKalunga ta ka xulifa po okupitila mOuhamba waye wopaMessias. Omuyapostoli Johannes okwa ti: “Onghee hano Omona waKalunga a holoka, a hanaune po oilonga yaSatana.” — 1 Joh. 3:8.
Oshi li paushitwe okukala tu na ko nasha noukolele wetu
4. Omolwashike ovapiya vaJehova have lipula pandjele shi na sha noukolele wavo, ndele nande ongaho, ova dimina oushili ulipi?
4 Kunena ovapiya vaJehova vamwe ohava shakeneke omaupyakadi ngaashi okuhenoukolele nosho yo oukulupe oyo hai hange ovanhu aveshe ovo inava wanenena. Okulipula shi na sha noukolele wetu ku li pandjele ngeenge tu li meenghalo da tya ngaho oku li paushitwe nohaku etele ovanhu ouwa nokuli. Mbela inatu hala okulongela Jehova ‘neenghono detu adishe’? (Mark. 12:30) Nonande ohatu kendabala okukala noukolele, otu na okudimina oushili oo kutya itatu dulu okuninga shihapu opo tu likelele kokukulupa diva ile tu henuke omikifi adishe.
5. Oshilihongomwa shilipi hatu dulu okulihonga kovapiya vaKalunga ovadiinini ovo va li va ungaunga nouyahame?
5 Ovapiya vaJehova vahapu ovadiinini ova li va ungaunga nomaupyakadi e na sha noukelele. Umwe womuvo okwa li Epafroditus. (Fil. 2:25-27) Omulongi pamwe naPaulus omudiinini, Timoteus, okwa li ha ehama medimo efimbo nefimbo, nomolwaasho Paulus a li e mu ladipika a nwe “omaviinyu manini.” (1 Tim. 5:23) Paulus naye okwa li e lididimikila “ekiya mombelela,” tashi dulika a li e na ouyahame womesho ile omukifi vali umwe oo wa li itau dulu okupangwa kouhaku wopefimbo laye. (2 Kor. 12:7; Gal. 4:15; 6:11) Paulus okwa li a ilikana kuJehova lwoikando a mana mo ‘omolwekiya mombelela’ olo a li e na. (Lesha 2 Ovakorinto 12:8-10.) Kalunga ka li a velula Paulus pashikumwifilonga, ndele ponhele yaasho, okwa li e mu pameka opo a dule okulidididmikila “ekiya mombelela” la tya ngaho. Kungaho, eenghono daJehova oda li da hololwa moungone waPaulus. Mbela oshike hatu dulu okulihonga moshinima shaPaulus?
Henuka okukala to lipula unene shi na sha noukolele woye
6, 7. Omolwashike tu na okuhenuka okukala hatu yandje unene elitulemo kokufila oshisho oukolele wetu?
6 Ngaashi tu shi shii nawa, Eendombwedi daJehova ihadi anye ekwafo keshe lopaunamiti nosho yo omaludi mahapu ouhaku. Moshifo shetu sho-Awake! ohamu holoka luhapu oitukulwa tai kundafana kombinga youhaku. Ndele nande ihatu popile oludi lonhumba louhaku kutya olo li li xwepo li dule makwao, ohatu pandula ekwafo nelongelokumwe olo hatu pewa kovashiivinawa vouhaku. Molwaashi otu shii kutya itatu dulu okumona oukolele wa wanenena kunena, otu na okuhenuka okukala twe litula unene mokufila oshisho oukolele wetu ile okukala hatu lipula unene shi na sha nao. Oikala yetu tu li Ovakriste oi na okukala ya yooloka ko kwaayo yovanhu ovo ‘vehe na eteelelo,’ ovo hava diladila kutya onghalamwenyo ei oyo aike i li ko nohava kongo ouhaku woludi keshe opo va veluke komikifi. (Ef. 2:2, 12) Otwa tokola toko tuha kanife ekwatafano letu naJehova mokukendabala okuxupifa eemwenyo detu paife, molwaashi otu shii kutya ngeenge otwa kala ovadiinini kuye, ohatu ka “dama omwenyo waalushe” mounyuni mupe oo wa udanekwa. — 1 Tim. 6:12, 19; 2 Pet. 3:13.
7 Ohatu henuka okukala hatu lipula unene shi na sha noukolele wetu omolwetomheno vali limwe. Okukala hatu lipula unene shi na sha noukolele wetu otaku dulu oku tu ningifa tu kale tu lihole fye vene. Paulus okwa li a londwela shi na sha noshiponga sha tya ngaho eshi a li a ladipika Ovafilippi, a ti: “Nye mu ha tale keshe tuu osho shaye ashike, ndelenee shomukwao yo.” (Fil. 2:4) Inashi puka okulifila oshisho pauhandimwe, ndele okukala tu na ko nasha shili novamwatate nosho yo ovanhu ovo hatu twaalele ‘evangeli louhamba’ otashi ke tu kwafela tuha kale unene twe litula mokufila oshisho onghalonawa yetu yopalutu. — Mat. 24:14.
8. Oshike tashi dulu oku tu ningilwa ngeenge otwa kala unene twe litula mokufila oshisho oukolele wetu?
8 Osha nyika oshiponga kOmukriste okukala ashike ta file oshisho oukolele waye molwaashi otashi dulika shi mu ningife aha kale a pitifa komesho oinima yOuhamba. Otaku dulu yo ku tu ningife tu kondjifile vamwe omadiladilo etu opaumwene e na sha nongushu youhaku wonhumba ile oikulya yonhumba. Diladila kefinamhango olo tali dulu okulongifwa shi na sha naasho, olo li li meendjovo daPaulus, tadi ti: “Mu shiive okutongola oinima [oyo ya fimanenena, NW], mu kale fiyo kefiku laKristus mwa koshoka, nye mu ha limbilike nande omunhu.” — Fil. 1:10.
Oshike osho shi na okukala sha fimanenena kufye?
9. Oshinima shimwe shomoinima oyo ya fimanenena shilipi tuhe na okweefa po okuninga, nomolwashike?
9 Ngeenge ohatu pitifa komesho oinima oyo ya fimanenena, ohatu ka kala hatu kufa ombinga pauyadi moilonga yokuvelula ovanhu pamhepo. Osho ohatu shi wanifa po okupitila moilonga yokuudifa noyokuhonga ovanhu Eendjovo daKalunga. Oilonga ya tya ngaho ihafifa otai tu etele ouwa nosho yo ovo hatu hongo. (Omayel. 17:22; 1 Tim. 4:15, 16) Moshifo shOshungonangelo no-Awake! ohamu holoka luhapu oitukulwa i na sha novamwatate novamwameme ovo ve na omikifi da kwata moiti. Oitukulwa oyo omafimbo amwe ohai hokolola nghee ovamwatate novamwameme ovo hava ungaunga nomaupyakadi avo nonghee va li va dimbwa omaupyakadi avo omafimbo amwe mokukala tava kwafele vamwe va shiive Jehova nosho yo omaudaneko aye makumwifi.a
10. Ouhaku oo hatu hoolola ohau kumu ngahelipi ekwatafano letu naJehova?
10 Ngeenge twa hangwa koupyakadi u na sha noukolele, Omukriste keshe omukulunhu oku na ‘okuhumbata omutengi waye mwene,’ sha hala kutya, oshinakuwanifwa shaye shi na sha nokuhoolola ouhaku. (Gal. 6:5) Ndele otu na okukala tu shii kutya ouhaku oo hatu hoolola ohau kumu ekwatafano letu naJehova. Ngaashi ashike okudulika komafinamhango Ombibeli haku tu linyengifa tu ‘lidilike ohonde,’ okudulika kEendjovo daKalunga oku na yo oku tu linyengifa tu henuke ouhaku oo uhe li metwokumwe nomafinamhango Ombibeli ile oo tau nyono po ekwatafano letu naJehova. (Oil. 15:20) Omakonakono opaunamiti nomilandu douhaku dimwe ohadi longifa oumhulile. Jehova ka li a hokwa Ovaisrael ovashunimonima ovo va li hava longifa “eemhepo doumhulile.” Jehova okwa ti: “Inamu eta vali eendyayambo dongaho; omatwimino oo, oixuna yongaho kuame. Eehani dipe nomashabata nomaifano oiongalele, okwa tondwa komwenyo wange, [eemhepo doumhulile, NW] pamwe noivilo inene.” (Jes. 1:13) Ngeenge hatu ehama, inatu ninga nande oinima oyo tashi dulika i imbe omailikano etu a udike kuJehova. — Omaimb.kemo. 3:44.
Otwa pumbwa okukala tu na “omadiladilo mawa”
11, 12. Omolwashike twa pumbwa okukala tu na “omadiladilo mawa” ngeenge hatu hoololola ouhaku?
11 Ngeenge hatu ehama, itatu ka teelela Jehova e tu velule pashikumwifilonga, ndele ohatu dulu oku mu ilikana opo e tu pe ounongo eshi hatu hoolola ouhaku. Natango, otu na okuwilikwa komafinamhango Ombibeli nokomadiladilo mawa ngeenge hatu hoolola ouhaku. Ngeenge omukifi owa kwata moiti, oshiwa oku ka konga omayele kovashiivinawa vouhaku vahapu, naasho oshi li metwokumwe nediladilo olo li li mOmayeletumbulo 15:22, oo taa ti: “Apa pe he nomapukululo, eemhangela tadi nyonauka, ndelenee apa pe novapukululi vahapu, do tadi wanifwa.” Omuyapostoli Paulus okwa li a ladipika ovaitaveli vakwao a ti: “[Natu] kale tu [na omadiladilo mawa, NW] nouyuki nokuhola Kalunga fimbo tu li mounyuni ou wopaife.” — Tit. 2:12.
12 Ovanhu vahapu kunena ove li meenghalo da faafana naayo yomukainhu wopefimbo laJesus oo a li ta ehama. Markus 5:25, 26, ota ti: “Okwa li ku nomukainhu, a li a vela etiko lohonde eedula omulongo nambali. Nokwe lihepeka shili neendudu dihapu, ndee ta manene mo emona laye alishe, ndelenee ina mona ekwafo, ndele oudu owa ya ashike komesho neenghono.” Jesus okwa li a udila omukainhu oo olukeno nokwa li e mu velula. (Mark. 5:27-34) Ovakriste vamwe ovo hava kala va halelela okuveluka komikifi davo, otashi dulika va hoolole omakonakono opaunamiti ile ouhaku oo uhe li metwokumwe nomafinamhango elongelokalunga la koshoka.
13, 14. (a) Satana ota dulu ngahelipi okuteya po oudiinini wetu okupitila mouhaku oo hatu hoolola? (b) Omolwashike tu na okuhenuka oshinima keshe osho shi na ekwatafano noumhulile?
13 Satana ota ka longifa onghedi keshe opo e tu amune ko kelongelokalunga lashili. Ngaashi ashike ha longifa oluhaelo nosho yo ohole yokuhola omaliko opo a pundukife vamwe, ota kendabala yo okuteya po oudiinini wavamwe okupitila momauhaku taa limbililike, oo a kwatela mo oumhulile. Molwaashi ohatu ilikana Jehova e tu ‘xupife komunawii’ nosho yo ‘kowii aushe,’ inatu efa nande tu findwe kuSatana mokukufa ombinga moinima oyo ya nyika oumhulile. — Mat. 6:13, NW; Tit. 2:14.
14 Jehova okwa li a lombwela Ovaisrael vaha kufe ombinga mokunyanekela nosho yo moumhulile. (Deut. 18:10-12) Paulus okwa tumbula “oundudu” momusholondodo ‘woilonga yombelela.’ (Gal. 5:19, 20) Natango, “eemhule” itadi ka ya mo mounyuni mupe waJehova. (Eh. 21:8, OB-1986) Kungaho, osha yela kutya keshe osho shi na ekwatafano noumhulile osho oixuna koshipala shaJehova.
“Ondjele yeni nai shiivike”
15, 16. Omolwashike twa pumbwa okulongifa eendunge ngeenge hatu hoolola ouhaku, nomayele opandunge elipi a li a yandjwa kolutuwiliki lomefelemudo lotete?
15 Okutala kwaasho twa kundafana, ngeenge ope na omakonakono opaunamiti ile ouhaku wonhumba tau limbililike, oshi li pandunge oku i henuka. Mepingafano naasho, ngeenge omunhu ita dulu okuyelifa kutya ouhaku wonhumba ohau longo ngahelipi, osho itashi ti kutya owa kwatela mo oumhulile wonhumba. Okukala tu na etaleko lopamishangwa li na sha nokufila oshisho oukolele wetu otaku pula ounongo wopakalunga nosho yo eendunge dokuyoolola. Ohatu kumaidwa mOmayeletumbulo etukulwa eti-3, taku ti: “Nomutima woye aushe lineekela Omwene, ino liameka keendunge doye mwene. Mu shiiva meendjila doye adishe, opo nee Ye ota ka lalakanifa omalila oye. . . . Diinina eshiivo neendunge, opo nee yo tai ka ninga oukali womwenyo woye.” — Omayel. 3:5, 6, 21, 22.
16 Onghee hano, eshi hatu kendabala okukala noukolele muwa ngaashi tashi dulika, otu na okukala twa lungama tuha kale inatu hokiwa kuKalunga eshi hatu kendabala okuungaunga nomikifi ile noukulupe. Moinima aishe yonghalamwenyo, mwa kwatelwa yo okufila oshisho oukolele wetu, ‘ondjele yetu oi na okushiivika kovanhu aveshe,’ mokukala metwokumwe nomafinamhango Ombibeli. (Fil. 4:5, NW) Monhumwafo ya fimanenena oyo olutuwiliki lomefelemudo lotete la li la shangela Ovakriste, ola li le va lombwela ve lidilike ohonde, oluhaelo nosho yo okulongela oikalunga. Monhumwafo oyo omwa li yo mwa kwatelwa eshilipaleko tali ti: “Ngenge tamu yepa ei, otamu ningi nawa.” (Oil. 15:28, 29) Omonghedi ilipi mbela?
Kala to file oshisho oukolele woye pandjele u na eteelelo loku ka kala noukolele wa wanenena monakwiiwa
17. Ouwa wopalutu ulipi hatu mono omolwokudulika komafinamhango Ombibeli?
17 Keshe umwe womufye oku na okulipula kutya: ‘Mbela onda didilika ngoo ouwa oo nda mona omolwokudiinina filufilu omafinamhango Ombibeli e na sha nohonde nosho yo oluhaelo?’ Diladila yo shi na sha nomauwa oo hatu mono omolwokuninga eenghendabala tu ‘likoshe kedilo keshe lombelela naali lomhepo.’ (2 Kor. 7:1) Okudulika komifikamhango dOmbibeli di na sha noukoshoki, ohaku tu amene tuha kwatwe komikifi dihapu. Ohatu ningi nawa eshi hatu henuka edilo lopamhepo nolopambelela mokuhashila omakaya nosho yo okulongifa oingangamwifi. Diladila yo shi na sha nouwa oo hatu mono ngeenge hatu li nokunwa pandjele. (Lesha Omayeletumbulo 23:20; Titus 2:2, 3.) Nonande okufuda po nawa nokuninga omalideulo ohai xwepopaleke oukolele wetu wopalutu, ohatu mono unene ouwa palutu nopamhepo molwaashi hatu dulika kewiliko lopamishangwa.
18. Otu na okukala hatu lipula unene shi na sha nashike, notwa teelela okuwanifilwa exunganeko lilipi li na sha noukolele?
18 Komesho yaaishe, otu na okufila oshisho oukolele wetu wopamhepo nokupameka ekwatafano letu li na ondilo naTate yetu womeulu, Odjo ‘yomwenyo wetu wopaife nowokomesho’ mounyuni waye mupe wa udanekwa. (1 Tim. 4:8; Eps. 36:10) Mounyuni mupe waKalunga, ovanhu otava ka kala va veluka filufilu pamhepo nopalutu okupitila mokudiminwa po omatimba avo pakanghameno lekuliloyambo laJesus. Odjona yaKalunga, Jesus Kristus, otai ke tu twala “keefifiya domeva di nomwenyo,” na Kalunga ota ka feta po omahodi aeshe momesho etu. (Eh. 7:14-17; 22:1, 2) Opo nee, ohatu ka wanifilwa exunganeko litunhula, olo tali ti: “Onakukala mo nande umwe ta ti: Aame oshingone.” — Jes. 33:24.
19. Ohatu dulu okukala noushili ulipi eshi hatu file oshisho oukolele wetu pandjele?
19 Otwa itavela filufilu kutya exupifo letu oli li popepi, notwa teelela nodjuulufi efimbo olo Jehova ta ka xulifa po omikifi nosho yo efyo. Ndele paife, otwa shilipalekwa kutya Tate yetu omunahole ote ke tu kwafela tu lididimikile omauyahame, molwaashi ‘ohe tu file oshisho.’ (1 Pet. 5:7) Onghee hano, natu fileni oshisho oukolele wetu, ndele natu shi ninge alushe hatu wilikwa komifindalandu odo di li mEendjovo daKalunga da nwefwa mo.
[Eshangelo lopedu]
a Ope na omusholondodo woitukulwa imwe yomwaayo moshimhungu shi li mOshungonangelo ye 1 Septemba 2003, epandja 31.
Omapulo eendululo
• Olyelye ha etifa omikifi, na olyelye te ke tu mangulula koilanduliko youlunde?
• Nonande oshi li paushitwe okukala hatu lipula shi na sha noukolele wetu, otu na okuhenuka shike?
• Ouhaku oo hatu hoolola ohau kumu ngahelipi ekwatafano letu naJehova?
• Ouwa ulipi hatu dulu okumona ngeenge otwa dulika komafinamhango Ombibeli e na sha noukolele?
[Efano pepandja 24]
Ovanhu kava li va shitwa va kale hava vele nohava kulupa
[Efano pepandja 26]
Oshiwana shaJehova ohashi hafele oukalele, nonande ope na omaupyakadi e na sha noukolele