ONGULUMAMBO MOINTANETA yiileshomwa yopaMbiimbeli
ONGULUMAMBO MOINTANETA
yiileshomwa yopaMbiimbeli
Oshindonga
  • OMBIIMBELI
  • IILESHOMWA
  • OKUGONGALA
  • w12 5/15 ep. 23-27
  • Mbela oho imonikila ngaa eadhimo lyaJehova?

Oshitopolwa shika kashi na okavidio.

Opu na epuko lyasha, okavidio itaka yi komeho.

  • Mbela oho imonikila ngaa eadhimo lyaJehova?
  • Oshungolangelo tayi tseyitha uukwaniilwa waJehova—2012
  • Uupalanyolo uushona
  • Uuyelele wa faathana
  • OTWA HALA OKWIIMONIKILA EADHIMO LYAJEHOVA
  • IMONIKILA EADHIMO LYAKALUNGA
  • NATU HOLELENI KALUNGA
  • KALENI NOKUSIMANEKITHA JEHOVA
  • Mbela oto ke limonikila oshinge shaKalunga?
    Oshungolangelo tayi tseyitha uukwaniilwa waJehova—2005
  • Ino etha sha shi ku imbe wu pewe esimano
    Oshungolangelo tayi tseyitha uukwaniilwa waJehova—2013
  • Gandja esimano kuJehova
    Oshungolangelo tayi tseyitha Uukwaniilwa waJehova (yokukonakonwa)—2025
  • Oolyelye tava fimaneke Kalunga kunena?
    Oshungolangelo tayi tseyitha uukwaniilwa waJehova—2004
Tala uuyele wa gwedhwa po
Oshungolangelo tayi tseyitha uukwaniilwa waJehova—2012
w12 5/15 ep. 23-27

Mbela oho imonikila ngaa eadhimo lyaJehova?

‘Tse otwa fa oshiitalelo tashi imonikila eadhimo lyOmuwa.’—2 KOR. 3:18.

OTO YAMUKULA NGIINI?

Nonando otu li aalunde, ongiini tatu vulu okusimanekitha Jehova?

Okugalikana nokukala pokugongala kwopaKriste ohaku tu kwathele ngiini tu imonikile eadhimo lyaKalunga?

Oshike tashi vulu oku tu kwathela tu tsikile nokusimaneka Jehova?

1, 2. Omolwashike tu na einekelo kutya otatu vulu okuholela omaukwatya gaJehova?

ATUHENI otwa fa aavali yetu momikalo dhontumba nodhongandi. Ohashi vulika wu uve gumwe ta lombwele okanona kokamati ta ti: ‘Owa fa ho.’ Omukadhona otashi vulika u ulwe taku ti: ‘Oho dhimbulukitha ndje owala nyoko.’ Aanona olundji ohaya holele shoka aavali yawo taya ningi. Ongiini kombinga yetu? Mbela itatu vulu okuholela Jehova, Tate yetu gwomegulu? Nonando inatu mu mona, otatu vulu okumona omaukwatya ge omawanawa uuna tatu konakona Oohapu dhe nomokutala keshito lye. Otatu vulu wo oku mu mona uuna tatu tedhatedha shoka twa lesha mOohapu dhe, unene tuu moohapu ndhoka dha popiwa kOmwana, Jesus Kristus nomiilonga ye. (Joh. 1:18; Rom. 1:20) Eeno shili, otatu vulu okwiimonikila eadhimo lyaJehova.

2 Omanga Adam naEva inaaya shitwa, Kalunga okwa li e na einekelo kutya otaya ka gwanitha po ehalo lye, mokuulika omaukwatya ge nokwiimonikila eadhimo lye. (Lesha Genesis 1:26, 27.) Otu na okuholola omaukwatya gOmushiti gwetu sho tatu mu longele. Ngele tatu shi ningi, otatu kala tu na uuthembahenda wokuulika eadhimo lye kutya nduno otwa za momuhoko nomeputuko lini, notwa mona elongo li thike peni. Omolwashike mbela? Omolwaashoka “Kalunga aantu ayehe ohe ya tala ye thike pamwe. Ngoka he mu tila noha longo shoka shu uka, Kalunga ote mu taamba.”—Iil. 10:34, 35.

3. Aakriste otaya ka mona uuwanawa wuni ngele taya longele Jehova?

3 Aakriste aagwayekwa ohayi imonikila eadhimo lyaJehova. Omuyapostoli Paulus ngoka a li gumwe gwomuyo okwa nyola a ti: ‘Atuhe otwa fa oshiitalelo tashi imonikila eadhimo lyOmuwa notatu shitululwa, tu fe ondjelo ye mwene yeadhimo enenenene.’ (2 Kor. 3:18) Sho omupolofeti Moses a londoloka kondundu yaSinai e na iipelende yiipango omulongo, oshipala she osha li tashi adhima, molwaashoka okwa li ta popi naJehova. (Eks. 34:29, 30) Nonando Aakriste ihaya ningilwa ngaashi Moses, niipala yawo ihayi adhima sho taya lombwele yalwe kombinga yaJehova, omaukwatya ge nosho wo elalakano lye ekumithi li na ko nasha naantu, ohaya kala ya nyanyukwa. Aagwayekwa nosho wo oonzi dhilwe ohayi imonikila eadhimo lyaJehova monkalamwenyo yawo nomeyakulo lyawo nenge muukalele wawo, ya fa owala omasipili giitenda ngoka ga li haga longithwa nale. (2 Kor. 4:1) Mbela oho imonikila ngaa eadhimo lyaJehova meihumbato lyoye nosho wo mokukala ho kutha aluhe ombinga miilonga yokuuvitha Uukwaniilwa?

OTWA HALA OKWIIMONIKILA EADHIMO LYAJEHOVA

4, 5. (a) Ngaashi Paulus, natse otu na okukondjitha shike? (b) Uulunde ohawu tu nwetha mo ngiini?

4 Tu li aapiya yaJehova otwa hala shili oku mu simaneka noku mu tumbalekitha mukehe shoka tatu ningi. Ihe olundji atuheni ohatu nyengwa okulonga shoka shu uka. Paulus naye okwa li e na okukondjitha uunkundi mboka. (Lesha Aaroma 7:21-25.) Paulus okwa yelitha paufupi kutya omolwashike shi li ngawo a ti: “Oshoka aantu ayehe oya yona, kaye na oonkondo dhaKalunga dhoku ya hupitha.” (Rom. 3:23) Eeno, omolwokuyona kwaAdam, aantu ayehe oya valelwa muulunde mboka wu li wa fa omukwaniilwa omukwanyanya.—Rom. 5:12; 6:12.

5 Uulunde oshike? Owo oshinima kehe shoka tashi kondjithathana nomaukwatya gaJehova, noondjila dhe, nomithikampango dhe nosho wo nehalo lye. Uulunde ohawu yonopo ekwatathano pokati komuntu naKalunga. Ngaashi owala omuntu tu umbu uutati ha vulu okupalutha shoka a hala okuyaha, uulunde nawo ohawu tu ningitha tu paluthe shoka Kalunga a hala tu longe. Ohatu vulu okuyona omolwokwaashiwo nenge kaashi shi oshiningilawina. (Num. 15:27-31) Uulunde owa hita unene monyama yetu nowu li einda pokati ketu nOmushiti gwetu. (Eps. 51:5; Jes. 59:2; Kol. 1:21) Onkee ano, aantu oyendji ihaya longo nando metsokumwe nehalo lyaJehova nompito yokwiimonikila eadhimo lye oyi ya li kokule. Odhoshili kutya uulunde owa fa uulema mboka tawu hepeke noonkondo aantu kunena.

6. Ongiini tatu vulu okwiimonikila eadhimo lyaKalunga, nonando otu li aalunde?

6 Nonando otwa valwa aalunde, Jehova okwe shi ulika kutya ye “oluthithiya lwetegameno.” (Rom. 15:13) Okwe tu pa Omwana, Jesus Kristus e li ekuliloyambo, opo a kuthe po uulunde mboka wu li einda mondjila yetu. Ngele otwi itaala mekuliloyambo ndyoka katu li we “aapika yuulunde,” ihe otatu vulu okwiimonikila eadhimo lyaJehova. (Rom. 5:19; 6:6; Joh. 3:16) Ngele otu na ekwatathano naKalunga, nena otashi tu etele omayambeko ngashingeyi nomonakuyiwa otatu ka kala twa gwanenena notatu ka kala nomwenyo sigo aluhe. Nonando otu li aalunde, otu na uuthembahenda wokukala twa talika ko kuKalunga tu li oohandimwe mboka tayi imonikila eadhimo lye.

IMONIKILA EADHIMO LYAKALUNGA

7. Opo tu vule okwiimonikila eadhimo lyaKalunga, otu na okukala tu shi shike kombinga yetu?

7 Opo eadhimo lyaKalunga li imonikile nawa mutse, otu na okukala twa tseya kutya otu li aalunde. (2 Ondjal. 6:36) Uuna tu shi kutya tse aalunde, otatu vulu oku wu pangela tu vule okwiimonikila nawa eadhimo lyaKalunga. Pashiholelwa, ngele ohatu tala omathano giipala, otu na okukala tu shi kutya otwa pumbwa ekwatho lyopambepo notu na oku li konga nziya. (Jak. 5:14, 15) Shoka osho tu na okuninga tango ngele otwa hala okukala nonkalamwenyo tayi simanekitha Kalunga. Tu li aalongeli yaJehova, otu na okukala aluhe hatu ikonakona, opo tu tseye ngele otu li tuu pamithikampango dhe dhuuyuuki. (Omayel. 28:18; 1 Kor. 10:12) Nonando otu li aalunde, natu tsikile noku wu pangela, opo tu vule okwiimonikila eadhimo lyaKalunga.

8. Nonando inatu gwanenena, oshike tu na okuninga?

8 Jesus oye owala omuntu ngoka a li kombanda yevi e ta si a gwanitha po thiluthilu ehalo lyaKalunga. Okwa li wo i imonikila eadhimo lyaKalunga. Tse inatu gwanenena ngaashi ye. Ihe nonando ongaaka, otatu vulu okuninga oonkambadhala tu landule oshiholelwa she. (1 Pet. 2:21) Jehova oonkambadhala nosho wo ehumokomeho ndyoka tatu ningi tu mu simaneke oku li wete nohe tu yambeke.

9. Ombiimbeli otayi dhana onkandangala yashike monkalamwenyo yAakriste mboka ya hala okugwanitha po iitegelelwa yaKalunga?

9 Oohapu dhaJehova otadhi tu kwathele tu tseye nkene tu na okwiimonikila eadhimo lyaKalunga. Osha simanenena okukonakona muule Ombiimbeli nokutedhatedha kwaashoka tatu lesha. (Eps. 1:1-3) Okulesha Ombiimbeli esiku kehe otaku tu kwathela tu hwepopale. (Lesha Jakob 1:22-25.) Shoka tatu ilongo mOmbiimbeli otashi koleke eitaalo lyetu notashi tu kwathele wo tu yande okulonga shoka sha puka, opo tu nyanyudhe Kalunga.—Eps. 119:11, 47, 48.

10. Egalikano otali tu kwathele ngiini tu longele Jehova nomitima dhetu adhihe?

10 Opo twi imonikile eadhimo lyaKalunga, otwa pumbwa wo ‘okudhiginina okugalikana.’ (Rom. 12:12) Otu na okugalikana kuJehova e tu kwathele tu mu longele momukalo ngoka a hokwa. Otatu vulu oku mu pula e tu pe ombepo ye ondjapuki, e tu gwedhele eitaalo, e tu pe oonkondo tu kondjithe omamakelo notu vule ‘okulonga oshili ya yela yoohapu’ dhe. (2 Tim. 2:15; Mat. 6:13; Luk. 11:13; 17:5) Ngaashi owala okanona haka kala ki inekela he, natse otwa pumbwa okukala twi inekela Tate yetu gwomegulu, Jehova. Uuna tatu mu pula ekwatho tu mu longele nomitima dhetu adhihe, natu kale neinekelo kutya ote ke shi ninga. Inatu dhiladhila nando kutya otatu mu piyaganeke. Pehala lyaashono, natu mu tange noku mu pandula megalikano, natu konge ewiliko kuye unene tuu uuna tu li moonkalo oondhigu, noku mu pula ekwatho tu mu longele momukalo ngoka tagu simanekitha edhina lye.—Eps. 86:12; Jak. 1:5-7.

11. Okugongala ohaku tu kwathele ngiini twi imonikile eadhimo lyaKalunga?

11 Kalunga okwa pa “omupiya omudhiginini nomunandunge” oshinakugwanitha shokusila oshimpwiyu oonzi dhe dhi na ondilo. (Mat. 24:45-47, NW; Eps. 100:3) Ongundu yomupiya oyi na lela ohokwe okukwathela ooitaali ooyakwawo ya kale tayi imonikila eadhimo lyaJehova. Okugongala ohaku tu kwathele tu ninge omalunduluko monkalamwenyo tu li aakalele Aakriste, ngaashi owala omuhondji ha hondjo oonguwo dhetu noku dhi opaleka tu kale tatu monika nawa. (Heb. 10:24, 25) Onkee ano, natu thike aluhe pethimbo puko. Ngele otu na ondjigilile yokukala ihaatu thiki pethimbo, nena otatu ka pitililwa po komayele gamwe gopambepo ngoka ga li ge na oku tu kwathela.

NATU HOLELENI KALUNGA

12. Ongiini tatu vulu okuholela Kalunga?

12 Ngele otwa hala okwiimonikila eadhimo lyaKalunga, otu na “okuholela Kalunga.” (Ef. 5:1) Omukalo gumwe moka tatu vulu oku mu holela okukala tu na etaloko lya fa lye. Ngele otatu ningi iinima ngaashi twa hala, itatu ke mu simanekitha notashi tu tula moshiponga. Molwaashoka otu li muuyuni mbuka tawu pangelwa kuSatana Ondiaboli, otu na okulonga nuudhiginini tu kale tu tonde shoka Jehova e tonde nokuhola thiluthilu shoka e hole. (Eps. 97:10; 1 Joh. 5:19) Otwa pumbwa lela okukala nuushili kutya otu na okulonga iinima ayihe moku mu simanekitha, molwaashoka osho owala omukalo gu uka gwokulongela Kalunga.—Lesha 1 Aakorinto 10:31.

13. Omolwashike tu na okutonda uulunde, naashika otashi ke tu inyengitha tu ninge shike?

13 Jehova oku tonde uulunde natse otu na okukala tu wu tonde. Otu na okukala kokule nakehe shimwe shoka tashi tu ningitha tu yone. Pashiholelwa, otwa pumbwa okukala twa kotokela aashunimonima, molwaashoka ihaya simaneke Kalunga. (Deut. 13:6-9) Onkee ano, natu kale kokule nayo nosho wo nakehe gumwe ngoka ti iti kutya omumwatate, ihe ita simaneke Kalunga. Otu na oku ya kala kokule, nonando oye li aangandjetu. (1 Kor. 5:11) Itashi kwatha sha okukala tatu tamanana naashunimonima nenge naamboka haya sheke ehangano lyaJehova. Otashi vulu okuteya po ekwatathano lyetu naJehova notashi ke tu ningitha tu kale twa hala okutala uuyelele wawo kutya nduno omiileshomwa nenge okointaneta.—Lesha Jesaja 5:20; Mateus 7:6.

14. Sho tatu kambadhala okwiimonikila eadhimo lyaKalunga, uukwatya wuni tu na okuulika, nomolwashike?

14 Okuulika ohole oku li omukalo gumwe gwa tongomana gwokuulika kutya otatu holele Tate yetu gwomegulu. Eeno, otu na okukala tu na ohole ngaashi ye. (1 Joh. 4:16-19) Ohole ndjoka tu na mokati ketu ohayi tu ndhindhilikitha kutya otu li aalongwa yaJesus notu li aapiya yaJehova. (Joh. 13:34, 35) Otu na okukambadhala tu ulike ohole ethimbo alihe, nonando ohashi kala oshidhigu omathimbo gamwe omolwokwaagwanenena. Ngele otu na ohole nosho wo omaukwatya galwe gopakalunga, otashi ke tu kwathela kaatu yone nokulonga uulunde.—2 Pet. 1:5-7.

15. Ohole ohayi gumu ngiini ekwatathano lyetu nayalwe?

15 Ohole ohayi tu inyengitha tu kale twa hala okulongela yalwe uuwanawa. (Rom. 13:8-10) Pashiholelwa, ngele aaihokani oye holathane ondjokana yawo otayi ka kala kaayi na oshipo. Ngele otu hole aakuluntugongalo notwa simaneka iilonga yawo, otatu ka vulika kuyo. Aanona mboka ye hole aavali yawo ohaya vulika kuyo noku ya simaneka, yo ihaye ya popile muuwinayi. Ngele otu hole aantu ooyakwetu, itatu ke ya tala ko inaaya simana nenge tu popye nayo nondhino. (Jak. 3:9) Aakuluntugongalo mboka ye hole oonzi dhaKalunga otaye ku ungaunga nadho nohenda.—Iil. 20:28, 29.

16. Okuulika ohole ohaku tu kwathele ngiini muukalele?

16 Otu na wo okuulika ohole uuna tu li muukalele. Molwaashoka otu hole shili Jehova, itatu ka tewa omukumo kaanegumbo mboka inaaya hala okupulakena nenge itaayu ulike ohokwe. Pehala lyaashono, otu na okutsikila okuuvitha onkundana ombwanawa. Ohole otayi ke tu inyengitha tu ilongekidhile nawa uukalele, opo tu ka pondole. Ngele otu hole shili Kalunga nosho wo aantu ooyakwetu, itatu ka tala ko iilonga yokuuvitha yi li omutenge nenge iidhigu. Pehala lyaashoka, otatu ke yi tala ko yi li uuthembahenda uunene notatu ke yi longa nenyanyu.—Mat. 10:7.

KALENI NOKUSIMANEKITHA JEHOVA

17. Omolwashike shi li nawa okukala tu shi kutya otu li aalunde?

17 Aantu muuyuni kaye shi ngele uulunde owa nika oshiponga, ihe tse otu shi shi. Shika ohashi tu ningitha tu kale aluhe hatu kondjitha omahalo getu guulunde. Okukala tu shi kutya otu li aalunde ohashi tu ningitha tu dheule eiyuvo lyetu li tu kwathele tu longe shoka shu uka uuna omahalo ga puka tage ya mutse. (Rom. 7:22, 23) Eeno, otashi vulika tu kale twa nkundipala, ihe Kalunga ota vulu oku tu nkondopaleka tu longe shoka shu uka monkalo kehe.—2 Kor. 12:10.

18, 19. (a) Oshike tashi tu kwathele tu pondole sho tatu kondjitha oonkondo dhuuwinayi? (b) Otu na okukala twa tokola toko okuninga shike?

18 Ngele otwa hala okusimanekitha Jehova, otu na wo okukondjitha oonkondo dhuuwinayi. Iikondjitho yopambepo mbyoka Kalunga e tu pa otayi tu kwathele tu pondole. (Ef. 6:11-13) Satana ota ningi ngaashi ta vulu a kuthe po esimano ndyoka Jehova oye owala e na oku li pewa. Oha longitha wo okampito kehe ta mono a teye po ekwatathano lyetu naJehova. Satana oha kala a yemata ngele aantu omamiliyona inaaya gwanenena aalumentu, aakiintu naanona ya kakatela uudhiginini wawo notaya simaneke Kalunga. Onkee ano, natu tsikile okutanga Jehova ngaashi iishitwa yomegulu yi igidha ya ti: “Omuwa, Kalunga ketu! Owa gwana okusimanekwa omolweadhimo, esimano noonkondo, oshoka ongoye wa shiti iinima ayihe, nokehalo lyoye oyi li po noyi na omwenyo!”—Eh. 4:11.

19 Kutya nduno otashi pula shike, natu kaleni twa tokola toko tu simaneke Jehova. Oha kala a nyanyukwa sho oohandimwe oyendji aadhiginini taya ningi ngaashi taya vulu oku mu holela nokwiimonikila eadhimo lye. (Omayel. 27:11) Natu kale tu uvite ngaashi omukwaniilwa David ngoka i imbi a ti: “OMUWA Kalunga kandje, otandi ku hambelele nomwenyo aguhe; otandi ka hokolola uunene woye sigo aluhe.” (Eps. 86:12) Otwa tegelela esiku ndyoka aantu aavuliki taye ki imonikila eadhimo lyaJehova thiluthilu noku mu tanga sigo aluhe. Otashi ka kala shinyanyudha kuyo. Mbela oho imonikila eadhimo lyaJehova Kalunga ngashingeyi, nowu na etegameno lyoku shi ninga sigo aluhe?

[Omathano pepandja 27]

Mbela oho imonikila ngaa eadhimo lyaJehova momikalo ndhika?

    Ndonga Publications (1987-2025)
    Za mo
    Inda mo
    • Oshindonga
    • Tumina yalwe
    • Hogolola
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Ngele to longitha ongulumambo yetu
    • Uuyelele wiinima yopaumwene
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Inda mo
    Tumina yalwe