OMWATSI W’ERIGHA 9
OLWIMBO 75 ‘Ingye yono! Unyitume!’
Une tayari eriherera engebe yaghu oko Yehova?
‘Nasyahaki [Yehova] busana nʼebibuya byosi ebyo akamba?’—ESY. 116:12.
ENZUMWA NGULU:
Omwatsi ono, anganakuwatikya erikulya obwira bwaghu haghuma na Yehova neryo iwabya n’omuhwa ow’eriyiherera okw’iye n’eribatisibwa.
1-2. Embere w’eribatisibwa, litolere omundu inyakolaki?
OMO myaka itano eyalaba, abandu abalabire oko milioni moya mubabatisibwe n’eribya Bimiri ba Yehova. Nga Timoteo abangyi ba kubo mubigha ekwenene “erilua omo bwana” bwabo. (2 Tim. 3:14, 15) Abandi mubigha oko Yehova ibabirikula. Omukali mughuma oyo wabya akigha eBiblia n’Abimiri ba Yehova mwabatisibwa n’emyaka 97!
2 Wamabya ighunemw’igha eBiblia kutse ababuti baghu ini Bimiri ba Yehova, unemulengekania okwibatisibwa? Oyo ni muradi oyuwene! Aliwe embere sy’eribatisibwa, litolere iwatsuka eriyiherera oko Yehova. Eriyiherera oko Yehova ni bugha ambuki? Omwatsi ono akendisubirya oko ribulyo eryo. Kandi akendikukangania busanaki silitolere iwasagha eriherera engebe yaghu oko Yehova n’eribatisibwa omughulu wamabya tayari erikola ghutya.
ERIYIHERERA OKO YEHOVA NI BUGHA AMBUKI?
3. Teka eby’erileberyako by’abandu abahererawa oko Yehova.
3 Omo Biblia, omundu oyowabya akahererwa oko Yehova, inyakasombolawa kutse erihighulwa busana n’erikola omubiiri mulebe ow’embaghane. Ekihanda ky’Abaisraeli ini kihanda ekyabirihererwa oko Yehova. Aliwe, Abaisraeli balebe ibakayiherera oko Yehova omo nzira y’embaghane. Ng’eky’erileberyako, Haruni inyakambala “akakira kabuyirire [akabya kakangania ngoko abiriyiherera].” Kabya akasayi ak’ehoro, akabya akamatikire oko mbita yiwe. Akasayi ak’ehoro ako, ikakakanganaya ngoko abirisombolwa na Yehova erikola omubiiri ow’embaghane ni bugha ambu eribya muhereri mukulu. (Law. 8:9) Abanaziri nabo, ibakahererawa oko Yehova omo nzira y’embaghane. Ekinywa “Omunaziri,” kikalua omo kinywa eky’Ekiebrania nazirʹ, ekikamaanisaya “Oyukahighulawa,” kutse “Oyukahererawa.” Abanaziri ibawite emighambo yabo-yabo omo Mighambo ya Musa eyo babya bakasikya.—Emig. 6:2-8.
4. (a) Omughulu wamaherera engebe yaghu oko Yehova, ni mwatsi wahi w’akabya w’erimbere omo ngebe yaghu? (b) “Eriyighana” ni bugha ambuki? (Ulebaye n’epitsa y’oko kijalada.)
4 Omughulu ukaherera engebe yaghu oko Yehova, ukasombola eribya mwigha wa Yesu Kristo kandi erikola erisonda ly’oMungu w’akabya mwatsi w’omughaso munene omo ngebe yaghu. Ekyo kihiriremoki? Yesu mwabugha ati: “Omundu amanza erinikwama ayighane.” (Mat. 16:24) Ekinywa ky’Ekigiriki ekikabindulawamo “ayighane” kandi kyanganatasyabindulwamo “syabyeho busana n’iyuwene-wene.” Omughulu ukendiyiherera oko Yehova, ekyo kikendikusaba eribya ukayihighula oko myatsi yosi eyikamuponesaya. (2 Kor. 5:14, 15) Ekyo kihiriremo eriyihighula oko ‘mibere y’omubiri,’ ng’erikola emyatsi y’obusingiri. (Gal. 5:19-21; 1 Kor. 6:18) Erisikya ebyalayiro ebi, kyanganakalya engebe yaghu? Wamabya ighunanzire Yehova kandi ighunalighire kundu ngoko emighambo yiwe yiriho busana n’endundi yaghu, isikyendikukalako. (Esy. 119:97; Isa. 48:17, 18) Mughala wetu uyukaghulawa mo Nicholas akabugha ati: “Wanganalangira esyokanuni sy’emighendere sya Yehova, ng’ehyuma hy’oko lidirisa ly’engomo, ehikakukakiraya erikola ebyo wanzire kutse kandi wanganalangira esyokanuni esyo ng’ehyuma ehitimbire oko kanyumba akalimo esimba, ehikakuteghaya isiyakulya.”
Ukanalangira esyokanuni sy’emighendere sya Yehova ng’ehyuma ehikabya oko lidirisa ly’engomo, ehikakukakiraya erikola ebyo wanzire; kutse ukanalangira esyokanuni sya Yehova ng’ehyuma ehitimbire oko kanyumba akalimo esimba, ehikakuteghaya isiyakulya? (Ulebaye enungu 4)
5. (a) Eriyiherera oko Yehova ni bugha ambuki? (b) Eriyiherera oko Yehova lisighene liti n’eribatisibwa? (Ulebaye n’epitsa.)
5 Omundu akayiherera ati oko Yehova? Omundu oyukayiherera oko Yehova akamulagha omo musabe ati iye musa yo akendikolera kandi ati akendihira erisonda lya Yehova ly’embere omo ngebe yiwe. Aho ukalagha Yehova uti ukendilola embere erimukolera “n’omutima waghu wosi, n’obuyingo bwaghu bosi, n’obulengekania bwaghu bosi, n’akaghala kaghu kosi.” (Mar. 12:30) Ukakola eriyilagha eryo, iwe na Yehova, isihali oghundi mundu. Aliwe olubatiso lo lukakanganaya abandu bosi ngoko wabiriyiherera oko Yehova. Eriyilagha lyaghu ni mwatsi ow’alitohire ogho utolere iwasikya. Yehova naye akalindirira ati ngambe iwasikya eriyilagha lwaghu eryo.—Omug. 5:4, 5.
Oyukayiherera oko Yehova akamulagha omo musabe ngoko akendimukolera iye musa n’erimuhira embere omo ngebe yiwe (Ulebaye enungu 5)
BUSANAKI LITOLERE UWAYIHERERA OKO YEHOVA?
6. Ekikakuna omundu eriyiherera oko Yehova niki?
6 Ekikulu ekikakukuna eriyiherera oko Yehova l’olwanzo. Nikwa olwanzo olo si ry’eriyowa nga wanzire Yehova lisa; aliwe, olwanzo olo luseghemere okwiminya “kutsibu kandi ndeke-ndeke erisonda ry’oMungu” “n’eryowa ndeke emyatsi y’obunya-kirimu,” ni bugha ambu emyatsi eyo wabirigha oko Yehova eyaleka olwanzo lwaghu okw’iye ilwakula. (Kol. 1:9) Erigha eBiblia lyabirileka iwikirirya (1) ngoko Yehova ni mundu w’ekwenene, (2) ngoko eBiblia ni Kinywa kiwe ekyasondolawa n’ekirimu kiwe kibuyirire, ne (3) ngoko akakolesaya endondeka yiwe eriberererya erisonda liwe.
7. Embere w’eriyiherera oko Yehova n’eribatisibwa ngambe iwatsuka erikolaki?
7 Abakayiherera oko Yehova batolere eribya ibanasi amakangirirya w’omusingi ow’Ekinywa ky’oMungu kandi ibanemukwama esyokanuni siwe sy’emighendere. Bakayikasa eritulira abandi okw’ebyo babirigha. (Mat. 28:19, 20) Ekyo banzire kutsibu omo ngebe yabo ry’eriramya Yehova iye musa, kundi olwanzo lwabo okw’iye lwabiribya lunene. Naghu, ko kine kitya n’okw’iwe? Wamabya n’olwanzo oluli ngolo, isiwendiyiherera oko Yehova n’eribatisibwa kundi wanzire eritsemesya oyukigha naye eBiblia kutse ababuti baghu. Kandi nibya, isiwendiyiherera oko Yehova n’eribatisibwa kundi abira baghu bangyi banemubatisibwa.
8. Erisima lyaghu likakuwatikya liti eriyiherera oko Yehova? (Esyonyimbo 116:12-14)
8 Omughulu ukalengekanaya oko byosi ebyo Yehova abirikukolera, ukanza erimusima omwiherera engebe yaghu okw’iye. (Soma Esyonyimbo 116:12-14.) Ekyo kyo kikaleka eBiblia iyabugha yiti Yehova yukagha “ekihembo kyosi-kyosi ekyuwene n’ekihembo kyosi-kyosi ekihika-hikene.” (Yak. 1:17) Ekihembo kilulu ekyo abirituha ry’eriherera Mughala wiwe, Yesu. Ekihembo eki ni ky’eriswekya! Kyabirileka ikyatokekana okw’iwe eribya n’obwira obuwene haghuma na Yehova. Kandi kyabirileka ikyatokekana okw’itwe erisyabyaho kera na kera. (1 Yoh. 4:9, 10, 19) Eriyiherera oko Yehova ni nzira nguma ey’erikangania erisima lyaghu busana n’omwatsi oyo ow’olwanzo lunene kughuma n’ebindi bihembo bingyi ebyo Yehova abirikuha. (Ebih. 16:17; 2 Kor. 5:15) Omwatsi oyo akanibweko buli omo somo 46, y’omo kitabu Tsemera engebe kera na kera! enzumwa 4, omuli n’evideo ey’esyodakika 3 eyiri n’omutwe Erileta ebihembo byaghu by’embere sy’oMungu.
UNE TAYARI ERIYIHERERA OKO YEHOVA N’ERIBATISIBWA?
9. Busanaki silitolere omundu inyakunwa eriyiherera oko Yehova?
9 Wanganayowa nga sighuli tayari eriyiherera oko Yehova n’eribatisibwa. Kwa muhwa, ukinakola esyombinduka utoke erisikya esyokanuni sya Yehova sy’emighendere, kutse ulaghire oko ndambi utoke eriwatya obwikirirya bwaghu. (Kol. 2:6, 7) Abigha bosi sibalianza Yehova omo lulengo lughumerera, kandi abana bosi sibangabatisibwa omo lubwa lughumerera. Uyikase erilangira esyombinduka esyo utolere erikola, neryo ukolesyo butsira eriyilingirirania n’oghundi mundu.—Gal. 6:4, 5.
10. Wamalangira isighuli tayari eriyiherera oko Yehova n’eribatisibwa wangakolaki? (Ulebaye n’akasanduku “Oko bana abanemukulira omo kwenene.”)
10 Wamalangira nga sighuli wabya tayari eriyiherera oko Yehova, ulole embere erihira omwatsi oyo omo miradi yaghu. Usabe Yehova akuwatikaye erikola esyombinduka esitolere. (Filip. 2:13; 3:16) Uminye ngoko Yehova akendiowa emisabe yaghu eyo n’erisubirya kuyo.—1 Yoh. 5:14.
BUSANAKI ABANDI BAKASAGHA ERIYIHERERA OKO YEHOVA N’ERIBATISIBWA?
11. Yehova akendikuwatikya ati erisighala mutaleghula okw’iye?
11 Abandu balebe abane tayari eriyiherera oko Yehova n’eribatisibwa bakanakwa obuba. Bakasagha bati alinga, ‘enyuma w’eribatisibwa banganabulikira ibabirikola erilolo erikalire neryo ibahiwa omo ndeko.’ Naghu wamabya ighuli n’obuba obuli ng’obo, uminye ngoko Yehova akendikuha ebyosi ebyo ulaghireko utoke “eriyighendya ngoko anzire.” (Kol. 1:10) Kandi akendisyakuha akaghala ak’erikola emyatsi eyuwene. Abiriwatikya abandu bangyi erikola ebyuwene. (1 Kor. 10:13) Oyo ni mwatsi mughuma w’oko myatsi eyikaleka Abakristo abakahighawa omo ndeko ibabya bake. Yehova akawatikaya abandu biwe erisighala bataleghula.
12. Ebyangatuwatikya eritenditoghera omo rilolo erikalire ni byahi?
12 Kundi situhika-hikene, itwe bosi tukalengawako erikola emyatsi eyituwene. (Yak. 1:14) Aliwe, n’itwe tukasombola ebyo twangakola omughulu twamalengwako. Eribugha ekwenene, niwe ukasombola ngoko ukendiyighendya omo ngebe yaghu. Abandu balebe bakabugha bati omundu syangatoka erisombola ngoko akayowa n’ekyo akendikola, aliwe si kwenene. Wanganigha erikinda esyongumbu syaghu nyibi, neryo nomo wanganalekwako wanganasombola eritendikola ebituwene. Hane myatsi milebe eyangakuwatikya eritendikola malolo. Ng’ebino: Ubye ukasaba Yehova buli kiro, uyikase erisikya eprograme yaghu ey’erigha Ekinywa ky’oMungu buli kiro. Uyikase eribya ukasa oko mihindano y’Ekikritso. Uyikase eribya ukakanirya abandi oko bwikirirya bwaghu. Wamayikasa erikola emyatsi eyi butsir’iluha, ighukendibana akaghala ak’erisighala mutaleghula oko Yehova. Kandi isiwibirirawa ngoko Yehova akendikuwatikya erikola ekyo.—Gal. 5:16.
13. Yosefu mwatusighira eky’erileberyako kyahi ekyuwene?
13 Kyanganoloba okw’itwe erisighala bataleghula oko Yehova, twamabiyisogha embere sy’endambi ekyo tukendisyakola omughulu tukendisyalengwako. EBiblia ikakanaya oko bandu balebe abakola batya, nibya nomo banabya bandu abatahika-hikene. Ng’eky’erileberyako, muka-Potifa mwalenga oko Yosefu ngendo nyingyi akasonda erimupatana. Aliwe, Yosefu abya inyanasi eky’erikola. EBiblia ikabugha yiti “mwagana,” neryo mwabugha ati: “Nangakola erilolo lingaha eri ryo nyiti, nʼerihalya uku [Mungu] kwehi?” (Enz. 39:8-10) Kilangirikire ndeke-ndeke ngoko, nibya embere w’erilengwako n’omukali wa Potifa, Yosefu abya inyabiriyisogha ekyo akendisyakola. Ekyo mukyamuwatikya erikola ebyuwene omughulu alengawako.
14. Wangakola ghuti utoke erisighala mutaleghula omughulu wamalengwako?
14 Wangakola ghuti utoke erisighala mutaleghula omughulu wamalengwako nga Yosefu? Wanganayiteghekania lino oko ebyo ukendisyakola omughulu ukendisyalengwako. Wighe eribya ukaghana aho n’aho emyatsi eyo Yehova aponire, nibya isiwabya ukalengekania kuyo. (Esy. 97:10; 119:165) Wamabikola utya isiwenditoghera omo rilolo omughulu wamalengwako, kundi ighunasi ekyo ukendikola.
15. Omundu akakanganaya ati ngoko anemusonda-sonda Yehova n’omutima wosi? (Abaebrania 11:6)
15 Wanganabya ighunasi ndeke-ndeke ngoko wabiribana ekwenene kandi iwanzire erikolera Yehova n’omutima waghu wosi, aliwe ighukinayowa nga sighuli wabya tayari eriyiherera oko Yehova n’eribatisibwa. Byamabya bitya, iwanganakola ng’Omwami Daudi. Mwalirira Yehova ati: “Unyirengeko, [uminye omutima waghe]; unyirengeko, uminye amalengekania wage. Usondaye nga hane eriteba omwisi wage, unyisondole omo nzira yʼerikota.” (Esy. 139:23, 24) Yehova akahemba “abakamusonda-sonda n’omutima wosi.” Eriyikasa lyaghu erihikira omuradi ow’eriyiherera okw’iye n’eribatisibwa kikakanganaya ngoko unemumusonda-sonda n’omutima waghu wosi.—Soma Abaebrania 11:6.
ULOLE EMBERE ERIYITUNDA HAKUHI NA YEHOVA
16-17. Yehova akaleta ati okw’iye abanemukulira omo kwenene? (Yohana 6:44)
16 Yesu mwabugha ati Yehova yukaleta abigha biwe okw’iye. (Soma Yohana 6:44.) Omwatsi oyo akaswekaya kutsibu, aliwe akamaanisayaki okw’iwe? Ekyo ni bugha ambu Yehova akalangira ekyuwene omo buli mundu neryo inyamuleta okw’iye. Akalangira obuli mundu mo mundu wiwe w’obughuli bunene. (Ebih. 7:6) Naghu kwakakulangira atya.
17 Wanganabya ighune mulwana, n’ababuti baghu ini Bimiri ba Yehova. Wanganabya ighunemulengekania uti Yehova mwatakuleta okw’iye, kundi muwaminya Ekwenene erilabira ababuti baghu. Aliwe, eBiblia yikabugha yiti: “Useghere hakuhi n’oMungu, naye akendiseghera hakuhi nenyu.” (Yak. 4:8; 1 Emy. 28:9) Omughulu ukatsuka eriseghera hakuhi na Yehova, naye akayitunda hakuhi naghu. Yehova syalitsomana nguli w’omo kihanda kyandi. Akaleta okw’iye obuli mundu nibya n’omundu oyo ababuti biwe ni Bimiri ba Yehova ng’iwe. Omughulu omundu oyuli ng’oyo akatsuka eriyitunda hakuhi na Yehova, Yehova naye akayitunda hakuhi naye ngoko tulyalangira omo Yakobo 4:8.—Tasyalebya na 2 Abanya Tesalonika 2:13.
18.Tukendisyakania okuki omo mwatsi owakwamire? (Esyonyimbo 40:8)
18 Omughulu ukaherera engebe yaghu oko Yehova n’eribatisibwa ukabya iwamigha Yesu. Omwanza liwe, Yesu mwasa embere sya Tata wiwe atoke erikola ekyosi-kyosi ekyo Yehova amusaba. (Soma Esyonyimbo 40:8; Ebr. 10:7) Omo mwatsi owakwamire tukendilangira ekyangakuwatikya erilola embere erikolera Yehova butaleghula enyuma w’eribatisibwa.
WANGASUBIRYA UTIKI?
Eriyiherera oko Yehova ni bugha ambuki?
Erisima lyaghu lyanganakuwatikya liti eriyiherera oko Yehova?
Niki kyo kyangakuwatikya eriyihighula oko rilolo erikalire?
OLWIMBO 38 Akendikuha amaka