OMWATSI W’ERIGHA 11
OLWIMBO 57 Eritulira abandu b’emihanda yosi
Ubye n’omuhwa ng’owa Yesu omo mubiiri w’eritulira
“Omukama . . . mwatumabo mo babiri-babiri embere siwe omo miyi yosi n’ebiharo ebyo angayiremo.”—LUKA 10:1.
ENZUMWA NGULU
Tukendikania oko myatsi ini eyo twangighiramo omuhwa wa Yesu ow’eritulira.
1. Abandu ba Yehova basighene bati n’abandi abakayahula mo Bakristo?
ABAGHOMBE ba Yehova banzire kutsibu eritulira engulu mbuya, neryo bakayikasa erikola batya, n’ekyo kyo kikaleka ibatabya ng’abandi abakayahula mo Bakristo. (Tito 2:14) Aliwe, ndambi silebe, abaghombe ba Yehova banganaherya omuhwa wabo omo mubiiri w’eritulira. Kwa muhwa, naghu ukayowa nga mughala wetu, omusyakulu w’endeko, oyo wabya akakola kutsibu. Akabugha ati, “Ndambi silebe siniryanza eriyatulira.”
2. Busanaki ndambi silebe kyanganatukalako eribya n’omuhwa w’eritulira?
2 Twanganatsemera erikola oko yindi mibiiri y’ekiteokrasi kulenga kw’eriyatulira. Busanaki? Ni busana, omughulu tukahimba kutse erikokotya oko bisenge by’Obwami, kutse omughulu tukawatikaya abaghala n’abali betu abalyahikirawa n’obuhanya, kutse itwabasubya mutima, tukalw’itwalangira ebighuma ebyuwene ebikaluira omo myatsi eyo, neryo itwatsema. Omughulu tukakola kughuma n’abaghala n’abali betu, tukakola omo buholo kandi itunemukanganania olwanzo. Kandi tunasi ngoko abaghala n’abali betu bakasima ebyo tukabakolera. Aliwe, omo mubiiri w’eritulira, twanganabya itunemuhubirya omo kiharo kighumerera omo myaka mingyi isihali ebighuma ebilangirikire. Kutse kandi abandu balebe banganaghana erituhulikirira. Kandi tunasi ngoko ekihugho kino kikasonda erihika oko nduli, engulu eyo tukatulira yanganasyaponwa. (Mat. 10:22) Ekyangatuwatikya erilola embere eribya n’omuhwa omo mubiiri w’eritulira, nibya n’eryongerya oko muhwa oyo niki?
3. Omusyo owakabanika omo Luka 13:6-9 amatwighisyaki oko Yesu?
3 Eky’erileberyako kya Yesu kyanganatuwatikya eribya n’omuhwa omo mubiiri w’eritulira. Omughulu Yesu abya hano oko kihugho, mwalola embere erikola kutsibu akatulira abandu. Nibya oko nduli y’omubiiri wiwe mw’ongerya oko muhwa wiwe w’eritulira. (Soma Luka 13:6-9.) Omo musyo mughuma, Yesu mwasosekania omubiiri wiwe w’eritulira n’omughombe w’omo ririma ly’emizabibu oyo wakola kutsibu omo myaka isatu akasugha omuti w’omutini, aliwe omuti oyo mwatahetya. Kutya, Yesu naye mwabugha emyaka isatu akahubirya Abayahudi, aliwe abangyi ba kubo mubatabya bigha biwe. Nomo byanabya bitya, Yesu mwataleka eritulirabo. Abya ng’omughombe w’omo ririma ly’emizabibu oyutaheraya amaha ngoko omuti w’omutini akendisyaheta. Nibya, Yesu mwakola kutsibu akatulira Abayahudi atoke eriwatikyabo erikirirya engulu mbuya.
4. Tukendilangira emyatsi ini yahi eyo twangigha oko Yesu?
4 Omo mwatsi ono, tukendilangira ngoko Yesu mwakangania omuhwa munene, kutsibu-tsibu omo misi sita y’omwiso-mwiso ey’omubiiri wiwe. (Luka 10:1) Twamabigha ebyo Yesu abugha, n’erikola ngoko akola, itwanganalola embere eribya n’omuhwa munene munabwire. Tukanaye oko myatsi ini eyo twangigha oko Yesu: (1) inyakibuka ebyo Yehova anzire inyakola, (2) inyasi ndeke amaminyereri w’eBiblia kandi inyakakola erikwamana nagho, (3) inyayiketere obuwatikya bwa Yehova, n’owa (4) mwalola embere eribya n’amaha ngoko hakendibya abakendimuhulikirira.
YESU INYAKIBUKA EBYO YEHOVA ANZIRE INYAKOLA
5. Yesu mwakangania ati ngoko erikola ebyo Yehova abya anzire inyakola wo wabya mwatsi w’omughaso munene omo ngebe yiwe?
5 Yesu mwatulira “engulu mbuya y’Obwami” n’omuhwa munene kundi inyanasi ngoko oyo wo mubiiri ogho Mungu anzire inyakola. (Luka 4:43) Omubiiri w’eritulira engulu mbuya wo wabya mwatsi w’omughaso munene omo ngebe ya Yesu. Nibya n’omo misi milebe ey’omwiso-mwiso w’omubiiri wiwe, Yesu “mwalaba omo miyi n’omo milongo,” akakangirirya abandu. (Luka 13:22) Kandi Yesu mwabegherya abakwenda biwe bangyi eritulira engulu mbuya nga ye.—Luka 10:1.
6. Omubiiri w’eritulira ahambene ati n’eyindi mibiiri y’ekiteokrasi eyo tukakola? (Ulebaye n’epitsa.)
6 Netu munabwire, eritulira engulu mbuya wo mubiiri w’omughaso munene ogho Yehova na Yesu banzire itwakola. (Mat. 24:14; 28:19, 20) Emibiiri yosi y’ekiteokrasi eyo tukakolera Yehova yihambene n’omubiiri w’eritulira. Ng’eky’erileberyako, tukahimba ebisenge by’Obwami abandu abo tukatulira batoke eryasa mubyo bakasyaramya Yehova. Kandi omubiiri ogho tukakolera omo syo Beteli n’omo yindi myanya y’ekiteokrasi yikawatikaya oko mubiiri w’eritulira. Omughulu hakabya obuhanya, tukayikasa baghala n’abali betu batoke eribana ebyo balaghireko bibawatikaye erisubira emihindano n’eritsuka eritulira. Eribya tukibuka ngoko omubiiri w’eritulira wo mwatsi w’omughaso munene ogho Yehova anzire itwakola, kyanganatuhiramo omuhwa munene w’eritulira ngoko twangatoka. János, omusyakulu w’endeko omo kihugho kye Hongri, akabugha ati: “Ngabya ngayibukya ngoko sihali oghundi mubiiri w’ekiteokrasi owalengire omubiiri w’eritulira. Oyo wo mubiiri mukulu ogho Yehova akatusaba.”
Munabwire, eritulira engulu mbuya wo mubiiri w’omughaso munene ogho Yehova na Yesu banzire itwakola (Ulebaye enungu 6)
7. Busanaki Yehova anzire itwalola embere eritulira? (1 Timoteo 2:3, 4)
7 Twanganalola embere eribya n’omuhwa munene w’eritulira twamabya tukayikasa erilangira abandu ngoko Yehova akalangirabo. Anzire abandu bangyi ibowa n’eriligha engulu mbuya. (Soma 1 Timoteo 2:3, 4.) Kundi engulu mbuya yikasabula esyongebe sy’abandu, Yehova anemutuwatikya erilola embere erikulya obutoki bwetu obw’erikaniryayo abandu. Ng’eky’erileberyako, akatabu Wanze abandu—Uyire abigha, kakatukangiriraya ngoko twangatsukisya emikania n’abandu, neryo ebiro bikalaba ibanganatsuka erigha eBiblia n’eribya bigha ba Yesu. Abandu balebe bamatendikolera Yehova munabwire, banganasyabana akanya ak’erimukolera embere eryaghalwa rinene lihwe. Omo biro ebikasa, banganasyibuka ebyo tukababwira munabwire, neryo ibyabakuna erikolera Yehova. Aliwe, ekyo kyanganahika twamatendileka erihubiryabo munabwire.
YESU INYASI NDEKE AMAMINYERERI W’EBIBLIA N’ERIKOLA ERIKWAMANA NAGHO
8. Eribya inyanasi ndeke amaminyereri w’eBiblia mukyawatikya kiti Yesu eriberererya omubiiri wiwe?
8 Yesu mwaminya ndeke ngoko amaminyereri w’eBiblia akendisyabererera. Abya asi ngoko, omubiiri wiwe w’eritulira akendibugha emyaka isatu n’enusu. (Dan. 9:26, 27) Kandi, akatsopolya amaminyereri, mwaminya omughulu ogho akendisyaholerako, n’oluholo olo akendisyahola. (Luka 18:31-34) Kundi inyasi ndeke ebyo eBiblia yabya iyabiribugha, ekyo mukyamuwatikya erikolesya ndeke endambi yiwe. Neryo mwatulira n’omuhwa atoke eriberererya omubiiri ogho ahabawa.
9. Busanaki eriminya ndeke amaminyereri w’eBiblia kikatukuna eritulira n’omuhwa munene?
9 Eriminya ndeke amaminyereri w’eBiblia kyanganatukuna eribya n’omuhwa munene w’eritulira. Tunasi ngoko enduli y’ekihugho kino yiri hakuhi. EBiblia yabya iyabiribugha ngoko abandu bakendisyayiwata omo biro by’enduli n’emyatsi eyikendisyabya. Kandi tunemuyilangirira ngoko amaminyereri ayo anemubererera. Kandi, “oko mughulu ono w’enduli,” tunemuyilangirira erikindana eriri omo kati-kati k’obutabali bwʼekihugho kyosi obwe Amerika n’Obungeresa kughuma n’obutali ob’Oburusi n’abali oko luhande lwabo rikaberererya obuminyereri obulebirye omwami w’elutambi lw’Eyikwa n’omwami w’elutambi lw’Endata. (Dan. 11:40) Kandi twabiriminya ngoko ebisando by’esanamu eyikanibweko omo Danieli 2:43-45 bikasosekanaya obutali bw’ekihugho kyosi obwe Amerika n’Obungeresa. Twikirirye kundu ngoko, hatya-hatya, Obwami bw’oMungu bukenditoghotya amatabali wosi w’ekihugho ngoko obuminyereri bw’eBiblia bukabugha. Amaminyereri wosi ayo akakanganaya ngoko tuli hakuhi n’enduli. Neryo litolere itwakolesya endambi yetu yo ndeke eritulira engulu mbuya.
10. Kandi amaminyereri w’eBiblia akatuhiramo ati omuhwa ow’erilola embere eritulira?
10 N’ekindi, amaminyereri w’eBiblia akatukangiriraya eyindi myatsi eyo tukanza kutsibu eriyabwira abandi. Mwali wetu Carrie, ow’omo Repiblike ye Dominike akabugha ati: “Ngabya nalengekania oko myatsi mibuya eyo Yehova abirilagha omo biro ebikasa, ngabya n’omuhwa munene ow’eribwira kuyo kw’abandi.” Akatasyatomekako ati: “Ngabya nalangira ngoko abandu banemwaghalibwa, ngalw’inayilangirira ngoko balaghire kutsibu eriminya emyatsi eyuwene eyo Yehova abirilaghabo omo biro ebikasa.” Kandi amaminyereri w’eBiblia akatukangiriraya ngoko Yehova anemutuwatikya, n’ekyo kikaleka itwalola embere eribya n’omuhwa w’eritulira. Mwali wetu Leila, owe Hongri akabugha ati: “Erisako rye Isaya 11:6-9 rikakanganaya ngoko omo buwatikya bwa Yehova omundu wosi-wosi anganabinduka. Ekyo kikanihiramo omuhwa w’eritulira engulu mbuya nibya oko bandu abatasosire erilighayo.” Na mughala wetu Christopher owe Zambi akabugha ati: “Mariko 13:10 muyabugha yiti engulu mbuya yikendisyatulaghanibwa omo kihugho kyosi. Ekyo kinemukoleka munabwire. Naghe ngalangira ngoko ni lusunzo lunene okw’ingye erisangira okw’iberererya oko buminyereri obo.” Naghu ni maminyereri wahi w’eBiblia w’akakuhiramo muhwa w’erilola embere eritulira?
YESU INYAKAYIKETERA OBUWATIKYA BWA YEHOVA
11. Busanaki Yesu abya alaghire okw’iyiketera obuwatikya bwa Yehova atoke erilola embere eritulira n’omuhwa? (Luka 12:49, 53)
11 Yesu abya ayiketere kundu ngoko Yehova akendimuwatikya erilola embere eritulira n’omuhwa. Yesu inyakakanaya n’abandu omo bolo akatulirabo, aliwe abya asi ngoko engulu mbuya y’Obwami yikendisyahitania abandu balebe, n’abandi bakendisyaghanayo. (Soma Luka 12:49, 53.) Abakulu b’ebisomo mubatatsemera ebyo Yesu abya akahubirya, neryo kangyi-kangyi mubasonda erimwita. (Yoh. 8:59; 10:31, 39) Aliwe Yesu mwalola embere eritulira kundi inyanasi ngoko Yehova ane kughuma naye. Mwabugha ati: “Sindi ingyuwene, Tata oyo wanituma ane haghuma naghe. . . . Mwatanyisigha ingyuwene, kusangwa ebiro byosi ngakola emyatsi eyikamutsemesaya.”—Yoh. 8:16, 29.
12. Yesu mwateghekania ati abigha biwe erilola embere eritulira nomo abandi bandu bendiendereryabo?
12 Yesu mwibukya abigha biwe ngoko banganayiketera obuwatikya bwa Yehova. Mwibukyabo kangyi-kangyi ngoko Yehova akendisyawatikyabo, nibya n’omughulu bakendereribawa. (Mat. 10:18-20; Luka 12:11, 12) Kundi Yesu abya asi ngoko abandu bangyi bakendisyapona engulu mbuya, mwabwira abigha biwe ati bayilandeko. (Mat. 10:16; Luka 10:3) Mwabwirabo ati abandu bamabighana erihulikirirabo isibakasabo. (Luka 10:10, 11) Kandi mwabwirabo ati bamabyendereribwa omo muyi mulebe ibatibitira omo ghundi. (Mat. 10:23) Yesu abya n’omuhwa munene ow’eritulira kandi inyayiketere Yehova yo kutsibu, aliwe isyalihira engebe yiwe y’omo bwiko kikya-kitya.—Yoh. 11:53, 54.
13. Busanaki litolere iwikirirya kundu ngoko Yehova akendikuwatikya?
13 Munabwire, abandu bangyi sibanzire omubiiri wetu, neryo tulaghire oko buwatikya bwa Yehova tutoke erilola embere eritulira abandu abo engulu mbuya. (Erib. 12:17) Busanaki litolere iwikirirya kundu ngoko Yehova akendikuwatikya? Ni busana n’ebyo Yesu asaba omo Yohana esura 17. Yesu mwasaba Yehova ati ateghaye abigha biwe, Yehova naye mwasubirya oko musabe oyo. Ekitabu ky’Emibiiri kikatukanganaya ngoko Yehova mwawatikya abigha erilola embere eritulira n’omuhwa nomo banabya bakendereribwa. Kandi omo musabe oyo, Yesu mwasaba Yehova ati ateghaye n’abekendisyikirirya engulu mbuya. Naghu uli mughuma w’oko bandu abo. Yehova anemulola embere erisubirya oko musabe wa Yesu oyo; naghu akendikuwatikya ngoko anawatikaya abakwenda.—Yoh. 17:11, 15, 20.
14. Busanaki twanganayiketera ngoko twanganatoka erilola embere eritulira n’omuhwa nibya omo mighulu eyikalire? (Ulebaye n’epitsa.)
14 Ekihugho kino kikasonda erihika oko nduli, kyanganasyatukalako eritulira engulu mbuya. Aliwe, Yesu mwalagha ngoko tukendisyabana obuwatikya obo tulaghireko tutoke erilola embere erikola omubiiri oyo n’omuhwa. (Luka 21:12-15) Nga Yesu n’abakwenda, netu tukalekera abandu b’obwiranda bw’eriyisombolera nga bakendituhulikirira kutse iyehe, kandi situlilwa nabo. Nibya n’omo bihugho eyo abaghala n’abali betu sibawite obwiranda bw’eritulira, bakalola embere eritulira engulu mbuya kundi bakayiketera Yehova butsira akaghala kabo. Ngoko Yehova awatikaya Abakristo b’erimbere, netu munabwire anemutuha akaghala “omubiiri w’erihubirya atoke erikolwa ndeke” erihikira aho Yehova akendisyabugha ati tutwirire aho. (2 Tim. 4:17) Wikiriraye kundu ngoko wamabiyiketera Yehova ighukenditoka erilola embere eritulira n’omuhwa munene.
Nibya omughulu omubiiri wetu aghanisibwe, abatuliri b’omuhwa bakasondaya ehyanya ehy’erikanirya abandi oko bwikirirya bwabo omo bubiso-biso (Ulebaye enungu 14)a
YESU MWAMINYA NGOKO HANE ABAKENDISYAMUHULIKIRIRA
15. Niki kyo kikakanganaya ngoko Yesu mwalola embere eriyiketera kundu ngoko engulu eyo akatulira yikendisyaluiramo ebighuma ebyuwene?
15 Yesu inyikirirye kundu ngoko hakendisyabya abandu abakendisyahulikirira engulu mbuya. Ekyo mukyamuwatikya erilola embere eritulira kutsibu n’eritendiherya obutseme bwiwe. Ng’eky’erileberyako, enyuma sy’omwaka mughuma Yesu abitsuka erihubirya, mwayilangirira ngoko abandu bangyi banzire erihulikirira engulu mbuya, neryo mwasosekaniabo n’eririma eryerire, erikasonda erigheswa. (Yoh. 4:35) Hakuhi omwaka mughuma enyuma sy’aho, Yesu mwabwira abakwenda biwe ati: “Eby’erighesa ni bingyi.” (Mat. 9:37, 38) Kandi enyuma, mwatasyabugha ati: “Eby’erighesa ni bingyi . . . busana n’ekyo, musabe Omukama w’erighesa atume abahingyi omw’ighesa liwe.” (Luka 10:2) Yesu mwasighala inyayiketere kundu ngoko hakendisyabya abandu abakendisyatsemera engulu mbuya, neryo mwabya akatsema kutsibu akayilangirira ekyo.—Luka 10:21.
16. Emisyo eya Yesu yikatuwatikaya yiti eribya n’amalengekania aghuwene oko mubiiri w’eritulira? (Luka 13:18-21) (Ulebaye n’epitsa.)
16 Yesu mwawatikya abakwenda biwe erisighala n’omuhwa wabo omw’ikangiriryabo ngoko engulu eyo bakatulira yikendisyaluiramo ebighuma ebyuwene. Tukanaye oko misyo ibiri eyo abwirabo. (Soma Luka 13:18-21.) Omo musyo mughuma, Yesu mwasosekania engulu y’Obwami n’embuto eye haradali eyikakula n’eribya muti munene. Ekyo kyabya kikasonda eribugha kiti abandu bangyi bakendisyahulikirira engulu mbuya, kandi sihendisyabya omwatsi owakendisyabakakirya erikula. N’omo ghundi musyo, Yesu mwasosekania engulu y’Obwami n’elevire. Mwabugha ekyo kundi engulu mbuya y’Obwami yenditulaghanibwa omo biharo binene by’omo kihugho. Kandi yendiha abandu b’akanya ak’eribindula emibere yabo, nibya nomo eribinduka eryo ryanganatendilangirika luba omo meso w’abandu. Neryo Yesu mwawatikya abigha biwe erilangira ngoko engulu mbuya eyo bakendisyatulira yasyawatikya abandu bangyi.
Nga Yesu, tuyiketere kundu ngoko abandi bakendisyikirirya engulu mbuya (Ulebaye enungu 16)
17. Ebyangatukuna erilola embere eritulira ni byahi?
17 Tukabya twabiyilangirira ngoko engulu mbuya yinemuwatikya abandu bangyi omo kihugho kyosi, tukabya n’omuhwa munene ow’erilola embere eritulira. Oko buli mwaka, amamilioni w’abandu bakahika oko muhindano w’Eryibuka oluholo lwa Yesu kandi bakigha netu eBiblia. N’awandi mamiya w’amaelfu banemubatisibwa n’eritsuka eritulira kughuma netu. Sitwasi nga yikiri abandu bangahi abakendisyaligha erihulikirira engulu mbuya eyo tukatulira, aliwe ekyo twasi, Yehova anemukuma-kuma endeko nene eyikendisyasabuka oko eryaghalwa rinene. (Erib. 7:9, 14) Yehova yo Mwimaniri w’omubiiri w’erighesa kandi akinayiketere kundu ngoko hane abandu bangyi abakendisyaligha engulu mbuya. Kwesi, tulole embere eritulira.
18. Twanzire abandu ibayilangiriraki okw’itwe?
18 Eritsuka kera, abigha ba Yesu b’ekwenene bakatulira engulu mbuya n’omuhwa munene. Abandu babere balangira ngoko abakwenda bakabugha butubaha, “mubafumbula ngoko . . . ibakabya haghuma na Yesu.” (Emib. 4:13) Netu kutya twanzire eritulira engulu mbuya yo kutsibu kandi n’omuhwa munene. Neryo abandu abakatulangira ibakendiminya ngoko tunemwigha omuhwa wa Yesu.
OLWIMBO 58 Erisondya abira b’obuholo
a ERIKANIA OKO PITSA Y’OKO Kijalada: Mughala wetu mughuma anemutulira omubaba omo bubiso-biso oko mubiiri wiwe.