Hlala Uphaphamile NjengoJeremiya
“Mina [Jehova] ngihlala ngiphaphamile malungana nelizwi lami bona ngilifeze.”—JER. 1:12.
1, 2. Kubayini ‘ukuhlala kwakaJehova aphapheme’ kuhlotjaniswa nomuthi we-alimondi?
EMIBUNDWINI yeLebhanoni neyakwa-Israyeli, umuthi we-alimondi ngomunye wemithi engeyokuthoma ukutlhurha. Amathuthumbawo abomvana namtjhana amhlophe angathoma ukubonakala ekupheleni kwakaJanabari namtjhana ekuthomeni kwakaFebherbari. Igama lawo lesiHebheru litjho “ophaphamako.”
2 UJehova nekabeka uJeremiya njengomporofidi wakhe, ifanelo le yomuthi we-alimondi yaberegiswa ngokufaneleko bona ifanise iqiniso eliqakathekileko. Ekuthomeni kwekonzwakhe, umporofidi watjengiswa embonweni igatja lomuthi lowo. Belitjho ukuthini? UJehova uyahlathulula: “Ngihlala ngiphaphamile malungana nelizwi lami bona ngilifeze.” (Jer. 1:11, 12) Njengombana umuthi we-alimondi ‘uphaphama’ ngaphambi kweminye, ngokufanako noJehova ngokomfanekiso ‘uvuka ekuseni khulu’ bona athumele abaporofidi bakhe bayelelise abantu bakhe ngeemphumela yokungalaleli. (Jer. 7:25) Bekangekhe aphumule—‘bekazokuhlala aphaphamile’—bekube kulapho ilizwi lakhe lesiporofido lizaliseka. Ngo-607 B.C.E., ngaso sona isikhathi esibekiweko, isahlulelo sakaJehova safikela isitjhaba sakwaJuda esiziinhlubuki.
3. Khuyini esingaqiniseka ngayo malungana noJehova?
3 Ngokufanako namhlanje, uJehova uphaphamele ukwenza intando yakhe. Ngekhe angakunaki ukuzaliseka kwelizwi lakhe. Ukutjheja kwakaZimu kukuthinta njani? Uyakholelwa bona emnyakeni lo ka-2011, uJehova ‘ukuphaphamele’ ukuzaliseka kweenthembiso zakhe? Nesinokuzaza ngeenthembiso zakaJehova eziqinisekileko, kwanjesi sikhathi sokobana siphaphame kinanyana ngikuphi ukuyenda ngokomoya. (Rom. 13:11) Njengomporofidi, uJeremiya wahlala aphaphamile. Ukuhlola bona uJeremiya wahlala njani aphaphamele isabelo sakhe asinikelwe nguZimu nokobana kubayini enza njalo, kuzosirhelebha sibone bonyana singaphikelela njani emberegweni uJehova asinikele wona.
Umlayezo Orhabileko
4. Ngiziphi iintjhijilo uJeremiya agade aqalene nazo nekadlulisa umlayezwakhe, begodu khuyini eyawenza warhaba?
4 Kungenzeka uJeremiya bekaneemnyaka epheze ibe ma-25 ubudala nekamukela isabelo esivela kuJehova sokuba mlindi. (Jer. 1:1, 2) Kodwana bekazizwa amsana, angakufanelekeli ukukhuluma nabadala besitjhaba, amadoda asele akhulile ngeemnyaka begodu aneenkhundla eziphezulu. (Jer. 1:6) Bekufuze arhuwelele iimlayezo ehlabako nezahlulelo ezithusako khulu khulu kubapristi, abaporofidi bamala, ababusi nalabo egade benza ‘ngendlela ethandwako’ begodu bathoma ‘ukukghodlhelela ukungathembeki.’ (Jer. 6:13; 8:5, 6) Itempeli eliphazimulako leKosi uSolomoni, ebeliyindawo yokukhulekela kweqiniso iimnyaka epheze ibe makhulu amane, belizokutjhatjalaliswa. EJerusalema nakwaJuda bekuzokusala kunganalitho, nabahlali bakhona bebazokuthunjwa. Kuyakhanya bona umlayezo uJeremiya ebekathunywe bona awudlulise bewurhabekile!
5, 6. (a) UJehova usiberegisa njani isigaba sakaJeremiya namhlanjesi? (b) Isifundwesi sizokukhuluma ngani?
5 Namhlanjesi, ngethando uJehova ulungiselele isiqhema samaKrestu azesiweko aberega njengabalindi abangokomfanekiso abayelelisa ngesahlulelo sakhe sephaseli. Sekumatjhumi weemnyaka isigaba sakaJeremiya sikhuthaza abantu bona batjheje iinkhathi esiphila kizo. (Jer. 6:17) IBhayibhili igandelela bona uJehova, uMtjhejisikhathi Omkhulu, akasibuthaka. Ilanga lakhe lizokufika ngesikhathi esifaneleko, nge-awara abantu abangakalilindeli.—Zef. 3:8; Mar. 13:33; 2 Pit. 3:9, 10.
6 Khumbula bona uJehova uphaphamile begodu uzokuletha iphasi lakhe elitjha elinokulunga ngesikhathi esifaneleko. Ukwazi lokho kufuze kuwakhuthaze amalunga wesigaba sakaJeremiya begodu kurhelebhe nabangani baso abazinikeleko bahlale bakuphaphamele ukurhaba komlayezwabo. Kukuthinta njani lokho? UJesu watjengisa bona soke kufuze sisekele uMbuso kaZimu. Akhe sihlole iimfanelo ezintathu ezarhelebha uJeremiya bona ahlale awuphaphamele umberegwakhe nezizosirhelebha senze okufanako.
Ithando Ngabantu
7. Hlathulula bona ithando lamtjhukumisa njani uJeremiya bona atjhumayele naphezu kobujamo obubudisi.
7 Khuyini eyatjhukumisela uJeremiya bona atjhumayele naphezu kobujamo obubudisi? Bekabathanda abantu. UJeremiya bekazi bona abelusi bamala bebangunobangela weemraro emnengi abantu ebebaqalene nayo. (Jer. 23:1, 2) Ukwazi lokho kwamrhelebha wenza umberegwakhe ngethando nangomusa. Bekafuna abantu benarha yekhabo bezwe ilizwi lakaZimu baphile. Bekatshwenyeke khulu kangangobana walila ngebanga lehlekelele ebeyizobehlela. (Funda uJeremiya 8:21; 9:1.) Incwadi yeSililo ilitjengisa ngokukhanyako ithando elidephileko nokutshwenyeka kwakaJeremiya ngebizo lakaJehova nangabantu. (Isil. 4:6, 9) Namhlanjesi newubona abantu “balahlekile njengezimvu ezingenamelusi,” awuzizwa ufisa ukubaduduza ngeendaba zoMbuso kaZimu?—Mat. 9:36.
8. Khuyini etjengisa bona ukutlhagiswa kwakaJeremiya khenge kumenze munyu?
8 UJeremiya watlhagiswa ngibo kanye abantu egade afisa ukubarhelebha, kodwana khenge azibuyiselele namtjhana abe munyu. Bekakghodlhelela begodu anomusa, ngitjho neKosini ekhohlakeleko uZedekiya! Ngitjho nangemva kobana uZedekiya amnikele bona abulawe, uJeremiya bekasolo amrabhela bona alalele ilizwi lakaJehova. (Jer. 38:4, 5, 19, 20) Ithando lethu ngabantu liqine njengelakaJeremiya?
Isibindi Esivela KuZimu
9. Sazi njani bona isibindi sakaJeremiya besivela kuZimu?
9 UJehova nekathoma ukukhuluma naye, uJeremiya wathoma ngokulinga ukwala. Kilokhu, singabona bona isibindi nokuqina akutjengisako bekungasiziimfanelo abelethwa nazo. Eqinisweni, ukuqina okungakajayeleki uJeremiya akutjengisako emsebenzinakhe wokuporofida wakufumana ngokuthembela kuZimu ngokuzeleko. Kwamambala, uJehova bekanoJeremiya “njengosabekako onamandla” ngokumsekela nangokumnikela amandla wokwenza isabelo sakhe. (Jer. 20:11) UJeremiya waduma ngokuba nesibindi kangangobana hlangana nekonzo kaJesu yephasini, abanye bacabanga bona uJesu unguJeremiya ovusiweko!—Mat. 16:13, 14.
10. Kubayini kungatjhiwo bona isali ezesiweko ‘iphezu kweentjhaba neembuso’?
10 ‘NjengeKosi yeentjhaba,’ uJehova wathuma uJeremiya bona adlulisele umlayezo wesahlulelo eentjhabeni neembusweni. (Jer. 10:6, 7) Kodwana kungamuphi umqondo isali ezesiweko ‘iphezu kweentjhaba naphezu kweembuso’? (Jer. 1:10) Njengomporofidi lo wekadeni, isigaba sakaJeremiya sinikelwe isabelo esivela kuMbusi wezulu nephasi. Ngalokho iinceku zakaZimu ezizesiweko zinikelwe igunya elifaneleko lokwenza iimmemezelo ephasini loke malungana neentjhaba neembuso. Sinegunya elivela kuZimu Ophezukoke begodu sisebenzisa ilimi elikhanyako leLizwi lakhe eliphefumulelweko, isigaba sakaJeremiya sirhuwelela bona iintjhaba neembuso yanamhlanjesi izokusitjhulwa begodu itjhatjalaliswe ngesikhathi esifaneleko sakaZimu nangendlela yena ayikhethako. (Jer. 18:7-10; ISam. 11:18) Isigaba sakaJeremiya sizimisele ukungadosi iinyawo ekuthunyweni kwaso okuvela kuZimu kokurhuwelela umlayezo wesahlulelo sakaJehova ephasini zombelele.
11. Khuyini ezosirhelebha bona singaliseleli ekutjhumayeleni nesiqalana nobujamo obubudisi?
11 Akusiyinto engakajayeleki ukudana ngezinye iinkhathi nesiqalene nokuphikiswa, ukungatjhejwa, namtjhana ubujamo obubudisi. (2 Kor. 1:8) Kodwana njengoJeremiya, asirageleni phambili. Singacobeki amathambo. Kwanga ngamunye wethu angaragela phambili arabhela uZimu, sithembele kuye, begodu sibe ‘nesibindi’ njengombana siqala kuye bona asirhelebhe. (1 Tes. 2:2) Njengabakhulekeli beqiniso, kufuze siragele phambili siphaphamele ukufeza iimthwalo yethu esiyinikelwe nguZimu. Kufuze sizimisele ukungaliseleli ekutjhumayeleni ngokutjhatjalaliswa kweSingabukrestu, okufanekiselwa ngilokho kweJerusalema elingakathembeki. Isigaba sakaJeremiya sizokurhuwelela ingasikwaphela ‘ngomnyaka wokuhle’ kodwana ‘nangelanga lokuziphindiselela kwakaZimu.’—Isa. 61:1, 2; 2 Kor. 6:2.
Ithabo Elivela Ehliziyweni
12. Kubayini singaphetha ngokobana uJeremiya wabulunga ithabo lakhe, begodu yini eyamrhelebha bona enze njalo?
12 UJeremiya wafumana ithabo emsebenzinakhe. Wathi kuJehova: “Jehova, afumaneka amezwi wakho, ngawadla; ilizwi lakho liba kujekezela nethabo ehliziywenami; ngombana ibizo lakho labizwa kimi.” (Jer. 15:16) KuJeremiya, bekulilungelo ukuba mjameli kaZimu weqiniso nokutjhumayela ilizwi lakhe. Kuyatjhejeka bona uJeremiya nekadzimelela khulu ekunyefuleni kwabantu, walahlakelwa lithabo. Kodwana nekatjhugulukela ekutjhejeni ubuhle nokuqakatheka komlayezo wakhe, ithabo lakhe lavuseleleka.—Jer. 20:8, 9.
13. Kubayini ukuzondla ngamaqiniso angokomoya adephileko kuqakathekile ekubulungeni ithabo lethu?
13 Bona sibulunge ithabo emsebenzini wokutjhumayela namhlanjesi, kutlhogeka sizondle ‘ngokudla okuqinileko,’ amaqiniso adephileko weLizwi lakaZimu. (Heb. 5:14) Ukutaditjha okudephileko kwakha ikholo. (Khol. 2:6, 7) Kudzimelelisa kithi bona kuhlekuhle izenzo zethu ziyithinta njani ihliziyo kaJehova. Nesinobudisi bokufumana isikhathi sokufunda nokutaditjha iBhayibhili, kufuze sihlolisise indlela esisebenzisa ngayo isikhathi sethu. Ngitjho neemzuzu eembalwa yokufunda nokuzindla qobe langa, izositjhideza eduze kwakaJehova begodu izokuba nomthelela ‘ekujekezeleni nekuthabeni kwehliziyo,’ njengombana kwenzeka kuJeremiya.
14, 15. (a) Ngimiphi imiphumela eyabakhona uJeremiya nakenza ikonzwakhe ngokuthembeka? (b) Khuyini abantu bakaZimu namhlanjesi abayaziko ngomsebenzi wokutjhumayela?
14 UJeremiya wamemezela ngeenyeleliso zakaJehova nomlayezo wesahlulelo ngaphandle kokuliselela, kodwana ehliziywenakhe bekanomlayo ‘wokwakha nokutjala.’ (Jer. 1:10) Umsebenzakhe wokwakha nokutjala wathela iinthelo. Amanye amaJuda nabangasima-Israyeli baphuluka ekutjhatjalalisweni kweJerusalema ngo-607 B.C.E. Siyazi ngamaRekabi, u-Ebhedimeleki noBharuki. (Jer. 35:19; 39:15-18; 43:5-7) Abangani bakaJeremiya abathembekileko nabasaba uZimaba babafanekisela kuhle abanethemba lephasini namhlanjesi ababa bangani besigaba sakaJeremiya. Isigaba sakaJeremiya sifumana ithabo elikhulu ngokwakha “isiqubuthu esikhulu” ngokomoya. (ISam. 7:9) Ngokufanako, abangani abathembekileko babazesiweko bafumana ukwaneliseka okukhulu ngokurhelebha labo abaneenhliziyo ezivumako bona bazi iqiniso.
15 Abantu bakaZimu bayazi bona ukutjhumayela iindaba ezihle akusiyikonzo yomphakathi nje kwaphela kilabo abazizwako, kodwana sisenzo sokukhulekela uZimethu. Kungakhathaliseki bona siyalalelwa nofana awa, ukwenza ikonzo ecwengekileko kaJehova ngokutjhumayela kusinikela ithabo elikhulu.—Rha. 71:23; funda KwebeRoma 1:9.
‘Hlala Uphaphamele’ Isabelo Sakho!
16, 17. Umtlolo weSambulo 17:10 nokaHabakuki 2:3 ikutjengisa njani ukurhaba kweenkhathi zethu?
16 Isiporofido esiphefumulelweko seSambulo 17:10 sigandelela ukurhaba kweenkhathi esiphila kizo. Ikosi yekhomba, uMbuso Wephasi wamaNgisi namaMerika, sewukhona. Malungana nawo siyafunda: ‘Mhlana ufikako [umbuso wephasi wekhomba] uyokubusa isikhatjhana.’ Okwanjesi ‘isikhatjhanesi’ kufuze bona sesitjhidele ekupheleni. Umporofidi uHabakuki usinikela isiqinisekiso malungana nokuphela kwephasi elimbeli: “Umbono ngewesikhathi esibekiweko . . . Hlala ulilindele, ngokuqinisekileko lizokufika. Ngeze liriyade.”—Hab. 2:3.
17 Zibuze: ‘Ipilwami iyakutjengisa kwamambala ukurhaba kweenkhathi zethu? Indlela engiphila ngayo iyakutjengisa bona ukuphela kuzofika msinyana? Namtjhana iinqunto nezinto eziza qangi kimi zitjengisa bona angikalindeli bonyana ukuphela kuzofika msinyana nofana angiqiniseki bona kuzakhe kufike?’
18, 19. Kubayini nje kungasisikhathi sokuliselela?
18 Umsebenzi wesigaba somlindi uwukapheli. (Funda uJeremiya 1:17-19.) Qala bonyana kulithabo elingangani bona isali ezesiweko isajame rwe, ‘njengesika yesimbi nanjengomuzi oqinisiweko’! ‘Yenze iqiniso laba libhande lokubopha amadini’ ngokuvumela iLizwi lakaZimu liyiqinise bekube kulapho uphela umsebenzi enikelwe wona. (Efe. 6:14) Ngokuzimisela okufanako, besiqubuthu esikhulu barhelebha isigaba sakaJeremiya ekufezeni isabelo saso esivela kuZimu.
19 Kwanjesi akusisikhathi sokuliselela ekwenzeni umsebenzi woMbuso, kodwana sikhathi sokutjheja ukuqakatheka kwakaJeremiya 12:5. (Funda.) Soke siqalana neenlingo okufuze sizikghodlhelele. Iinlingo zekholwezi zingafaniswa “nabagijima ngeenyawo” ekufuze sigijime nabo. Nanyana kunjalo, njengombana ‘iintlayiseko ezikulu’ zitjhidela, singalindela bona ubudisi bande. (Mat. 24:21) Ukuqalana nobudisi obukhulu obusezako kungafaniswa nokuba ‘semjarhweni neempera’. Kungatlhogeka amandla amakhulu wokukghodlhelela ngomuntu bona akhambisane neempera ezigabadulako. Ngalokho kuyazuzisa ukukghodlhelela iinlingo esiqalana nazo kwanjesi, ezingasilungiselela ezisezako.
20. Uzimisele ukwenzani?
20 Soke singamlingisa uJeremiya begodu senze isabelo sokutjhumayela ngepumelelo! Iimfanelo ezinjengethando, isibindi, nethabo zatjhukumisela uJeremiya bona enze ikonzwakhe yeemnyaka ema-67 ngokuthembeka. Ukutlhurha kwe-alimondi ehle kusikhumbuza bona Jehova ‘uzokuhlala aphapheme’ malungana nelizwi lakhe bona alifeze. Yeke, sinebanga elizwakalako lokwenza okufanako. UJeremiya ‘wahlala aphapheme,’ nathi singakghona.
Uyakhumbula?
• Ithando limrhelebhe bunjani uJeremiya bona ‘ahlale aphapheme’ esabelweni sakhe?
• Kubayini sitlhoga isibindi esivela kuZimu?
• Yini eyarhelebha uJeremiya bona abulunge ithabo lakhe?
• Kubayini ufuna ‘ukuhlala uphapheme’?
[Iinthombe ekhasini 31]
Uzokuragela phambili utjhumayela naphezu kokuphikiswa?