ISIHLOKO ESINGAPHANDLE
Lokho UZimu Akwenzele Khona
“Mbala uZimu walithanda kangaka iphasi, wabe wanikela ngeNdodanakhe ebelethwe yodwa, khona kuzakuthi loyo okholwa kiyo angabhubhi, kodwana abe nepilo engapheliko.”—Jwanisi 3:16
Le ngenye yamavesi eyaziwa nedzubhulwe khulu eBhayibhelini. Kuyaziwa bona alikho elinye ivesi “elikhanyisa kuhle ubuhlobo bakaZimu nabantu nendlela yokusindisa.” Ngebanga lalokho, kwezinye iinarha umtlolo lo nanyana ingcenye ethi “Jwanisi 3:16,” kujayelekile bona kukhangiswe ngayo eminyanyeni yatjhatjhalazi, eenkoloyini, emigwalweni nakezinye iindawo.
Pheze boke abakhangisa ngomtlolo lo bacabanga bona ithando lakaZimu lisiqinisekiso kibo sokufumana isindiso engapheliko. Kuthiwani ngawe? Ithando lakaZimu litjho ukuthini kuwe? Begodu ucabanga bona khuyini uZimu ayenzileko etjengisa ukuthi uyakuthanda?
“UZIMU WALITHANDA KANGAKA IPHASI”
Abantu abanengi bayavuma bona uZimu wabumba zoke izinto, imvelo nabantu. Iinlwanyana ezincani eziphilako indlela ezenziwe ngayo iyarara, ubuthakgha bazo butjengisa ukuthi kunothileko ohlakaniphe khulu ozibumbileko. Inengi labantu lithokoza uZimu qobe langa ngesipho sokuphila. Godu liyalemuka nokuthi lithembele kuZimu bona lifumane iintlhogo zoke zokuphila—njengomoya, amanzi, ukudla, umzombe ongokwemvelo wokuphila—ukwenzela bonyana liragele phambili nokuphila belithabele nelikwenzako.
Senza kuhle ngokuthokoza uZimu ngazo zoke izintwezi, ngombana kwamambala umBumbi noMsekelethu. (IRhubo 104:10-28; 145:15, 16; IzEnzo 4:24) Singathokoza indlela uZimu asithanda ngayo nasicabanga ngakho koke akwenzako bona kube nokuphila. Umpostoli uPowula wakubeka bunjesi: “[UZimu] upha koke okuphilako ipilo, umphefumulo nezinto zoke. Ngaye siyaphila siyakhambakhamba begodu sikhona.”—IzEnzo 17:25, 28.
Ithando lakaZimu, libonakala ngeendlela ezinengi ingasi ngokusitlhogomela ngokwenyama kwaphela. Usenze ngendlela ekhethekileko nehloniphekileko ngokusinikela itlhogeko engokomoya begodu asisize siyanelise. (Matewu 5:3) Ngalokho, abantu abalalelako banethemba lokuba yingcenye yomndeni kaZimu, ‘abantwana’ bakhe.—Roma 8:19-21.
Njengombana uJwanisi 3:16 atjho, uZimu wasitjengisa ithando ngokuthumela iNdodanakhe, uJesu, ephasini bona isifundise ngoZimayo noYise nokobana izosifela. Kodwana abanengi bazokuvuma ukuthi abazwisisi bona kubayini bekutlhogeka uJesu afele abantu nokuthi ukufa kwakhe kulitjengisa njani ithando lakaZimu ngathi. Akhe sibone indlela iBhayibheli elihlathulula ngayo ibanga lokufa kwakaJesu nokuqakatheka kwakho.
“WANIKELA NGENDODANAKHE EBELETHWE YODWA”
Boke abantu bezwa ubuhlungu, ngebanga lamalwelwe, lokuluphala nelokufa. Nokho leyo bekungasiyihloso kaJehova uZimu yekuthomeni. Wanikela abantu bokuthoma ithemba lokuphila ngokungapheliko epharadesi ephasini. Kodwana bekunombandela munye kwaphela: Bekufuze bamlalele. UZimu wathi, nangabe bakhetha ukungamlaleli, bazokufa. (Genesisi 2:17) Kwamambala umuntu wokuthoma akhenge alihloniphe igunya lakaZimu, wafa begodu wakudlulisela nenzalwenakhe. Umpostoli uPowula uyahlathulula, “Isono seza ephasini ngomuntu munye, ukufa kwangena ngesono, ngaleyondlela ukufa kwadlulela kibo boke abantu ngombana boke bonile.”—Roma 5:12.
Nokho, uZimu “uthanda ukulunga.” (IRhubo 37:28) Ngitjho nanyana akubona ukona komuntu wokuthoma, khenge ajezise boke abantu ngokobana batlhage begodu bahlongakale unomphela ngebanga lokungalaleli komuntu munye. Ngokuphambene nalokho, ngokusebenzisa iinkambisolawulo ezingokomthetho ‘zokuphila ngokuphila’ walinganisa iinkali zobulungisa wenza kwakghonakala ngabantu abalalelako bona bafumane ukuphila okungapheliko. (Eksodusi 21:23) Umbuzo kukuthi, Ukulahlekelwa kwaka-Adamu yipilo yomuntu opheleleko kungabuyiselwa njani? Ipendulo ithi: Bekutlhogeka umuntu anikele ngokuphila kwakhe njengomhlatjelo, ukuphila okulingana patsi nekwaka-Adamu—ukuphila komuntu opheleleko.
Ngokuzithandela uJesu weza ephasini bewanikela ngepilwakhe bona aphuluse abantu esonweni nekufeni
Kuyakhanya bona akunanzalo ka-Adamu ebeyikufanelekela ukunikela umnikelo onjalo, bekunguJesu kwaphela. (IRhubo 49:6-9) Wabelethwa anganasono, uJesu bekaphelele njengombana u-Adamu bekanjalo. Ngalokho-ke, ngokunikela ngepilwakhe, uJesu wahlenga abantu ekugqilazweni sisono. Ngokwenza njalo, wanikela inzalo yabantu bokuthoma ithuba lokuthabela ipilo epheleleko efana nale u-Adamu no-Eva egade banayo. (Roma 3:23, 24; 6:23) Kukhona na okufuze sikwenze bona sizuze esenzweni esikhulu kangaka sethando?
“LOYO OKHOLWA KIYO”
Godu kuJwanisi 3:16 siphawula amezwi athi, “kuzakuthi loyo okholwa [kuJesu] angabhubhi, kodwana abe nepilo engapheliko.” Lokhu kutjho bona ukufumana isipho sokuphila okungapheliko kunemibandela. Nesizakufumana ‘ipilo engapheliko,’ kufuze sikholelwe kuJesu begodu simlalele.
Ungazibuza: ‘Ukulalela kuhlanganisani? UJesu khange atjho na bona ‘loyo okholwa kuye’ uzokuba nepilo engapheliko?’ Iye, ukukholwa kuqakathekile. Nokho, kuqakathekile ukukhumbula bona eBhayibhelini, ukumane ukholelwe bona uJesu ukhona akukaneli. Ngokuya kwe-Vine’s Expository Dictionary of Old and New Testament Words, ibizo elisetjenziswe nguJwanisi elimini lokuthoma litjho, “ukuthembela entweni, ingasi ukumane ukholelwe lula.” Bona wamukelwe nguZimu, kutlhogeka okungaphezu kokwazi ukuthi uJesu Mphulusi. Umuntu okholwako kufuze azimisele kwamambala ukukusebenzisa lokho uJesu egade akufundisa. Nakunganasenzo, nanyana ngimuphi umsebenzi wokukholwa awutjho litho. IBhayibheli ithi, ‘Ukukholwa nakunganamisebenzi kufile.’ (Jakopo 2:26) Ngamanye amezwi, umuntu okholwako kufuze atjengise ikholo kuJesu—okutjho bona kufuze aphile ngendlela evumelana nokukholwa kwakhe.
UPowula uhlathulula iphuzweli bunjesi: “Ithando lakaKrestu liyasiraga ngombana sikholelwa bona munye [uJesu] owafela boke . . . Wafela boke ukuze kuthi labo abaphilako bangasaziphileli bona, kodwana baphilele yena owabafelako bewavuswa.” (2 Korinte 5:14, 15) Ukuwuthabela ngobuqotho umhlatjelo kaJesu kufuze kusitjhukumisele ekwenzeni amatjhuguluko epilwenethu—kusukela ekuziphileleni thina kuya ekuphileleni uJesu, owasifelako. Okutjho ukuthi, ukusebenzisa lokho uJesu asifundisa khona kufuze kuze qangi emaphilwenethu. Itjhentjho elinjalo lizokuthintha ukuziphatha, iinqunto zethu nakho koke esikwenzako. Uzokuba yini umvuzo walabo abakholwa kuJesu?
“ANGABHUBHI, KODWANA ABE NEPILO ENGAPHELIKO”
Ingcenye yamaswaphela kaJwanisi 3:16 iveza isithembiso sakaZimu kilabo abakholelwako elungiselelweni lesihlengo begodu baphile ngeenkambiso zakaZimu. Ihloso kaZimu ngabanjalo kukobana ‘bangabhubhi, kodwana babe nepilo engapheliko.’ Nokho, imibono ehlukahlukeneko yengomuso, ilindele labo abazuzako ethandweni lakaZimu.
UJesu uthembise esinye isiqhema ukuphila okungapheliko ezulwini. Watjela abafundi bakhe ngokukhanyako bona uzobalungisela indawo bona bazokubusa naye ephazimulweni. (Jwanisi 14:2, 3; Filipi 3:20, 21) Labo abavuselwa ezulwini “bayokuba baphristi bakaZimu nebakaKrestu begodu bazokubusa naye iminyaka eyikulungwana.”—IsAmbulo 20:6.
Linani elilinganiselweko kwaphela labalandeli bakaKrestu elizokufumana ilungelwelo. Eqinisweni, uJesu wathi: “Ningesabi nina mhlanjana omncani, ngombana uYihlo kwamthokozisa khulu ukunipha umbuso.” (Lukasi 12:32) Uzokuba mkhulu kangangani ‘umhlanjana omncani’? IsAmbulo 14:1, 4 sithi: “Nje-ke ngaphakamisa amehlo, qala naso iMvana ijame entabeni iZiyoni; beyikanye neenkulungwana ezilikhulu namatjhumi amane nane zalabo ebebatlolwe ibizo layo nelakaYise eempandla. . . . Bebahlengwe ebantwini bafana neenthelo zokuthoma ezisilumo kuZimu nakiyo iMvana.” Ngokungafani neengidigidi zabantu ekhe baphila, inani labazi-144 000 lihlanganisa kwaphela ‘umhlanjana omncani.’ Laba kuthiwa bazokuba njengamakhosi, nje-ke bazokubusa abobani?
UJesu wakhuluma ngesiqhema sesibili sabathembekileko abazokufumana umvuzo womBuso wezulwini. Njengombana sibonile kuJwanisi 10:16, uJesu wathi: “Nginazo nezinye izimvu ezingasizo zesibayesi. Nazo kufanele ngizilethe. Nazo zizalizwa ilizwi lami, kube mhlambi owodwa nomelusi oyedwa.” ‘Izimvezo’ ziqale phambili epilweni engapheliko ephasini—ingomuso elifana naleli elalahlwa ngu-Adamu no-Eva. Sazi njani bona ingomuso labo lisephasini?
Ezenzakalweni ezinengi, iBhayibheli ikhuluma ngobujamo obuzokuba sePharadesi ephasini. Bona uzibonele ngawakho, ungathanda ukuvula iBhayibheli lakho ufunde amavesi alandelako: IRhubo 37:9-11; 46:8, 9; 72:7, 8, 16; Isaya 35:5, 6; 65:21-23; Matewu 5:5; Jwanisi 5:28, 29; IsAmbulo 21:4. Amavesi la abikezela ngokupheliswa kwezipi, indlala, ukugula nokufa. Akhuluma ngesikhathi la abantu abalungileko bazokuthabela ukwazi ukwakha izindlu zabo, batjale endawenabo bebakhulise nabantwana babo endaweni enokuthula.a Kghani ithemba elinjalo alikuthabisi? Sinamabanga amahle wokukholelwa bona iinthembiso ezinjalo msinyana zizokuzaliseka.
UZIMU WENZE IZINTO EZINENGI
Nawungacabanga ngakho koke uZimu akwenzele khona wena nakwenzela abantu boke, kuyakhanya ukuthi sele asenzele okukhulu. Sinokuphila, sinokuhlakanipha, isilinganiso esithileko sepilo nezinto esizitlhogako bona siragele phambili siphila. Ngaphezu kwalokho, isipho sakaZimu sesihlengo sakaJesu, owasifelako, singatjho iimbusiso ezikulu, njengombana sifunda kuJwanisi 3:16.
Ukuphila okungapheliko ebujamweni obuhle, obunokuthula, obunganamalwele, izipi, indlala namtjhana ukufa, kwamambala kuzokuvula ithuba lokufumana ithabo neembusiso ezingapheliko. Ukuthi uzozifunyana iimbusiswezo kuzokuya ngawe. Umbuzo osalako ngilo, Umenzelani uZimu?
a Bona ufumane imininingwana engeziweko ngeenthembiswezo, qala isahluko 3 sencwadi ethi, Khuyini Kwamambala Okufundiswa YiBhayibhili? egadangiswa boFakazi bakaJehova.