IBULUNGELO-THUNGELELWANO LesiThala
LesiThala
IBULUNGELO-THUNGELELWANO
IsiNdebele
  • IBHAYIBHELI
  • IINCWADI
  • IMIHLANGANO
  • w14 6/15 kk. 8-11
  • Siza Abadivosileko Okholwa Nabo​—Njani?

Ncancabe asinayo ividiyo

Ncancabe, kube nomtjhapho nakufakwa ividiyo

  • Siza Abadivosileko Okholwa Nabo​—Njani?
  • IsiThala Esazisa NgoMbuso KaJehova—2014
  • Iinhlokwana
  • Incwadi Efanako
  • UKULAWULWA MAZIZO ANGAKAFANELI
  • UKULINGA UKUBUYELA ESIGENI
  • NAVANE SEWUNOMZWANGEDWA NAMAZIZO WOKUNGANAKWA
  • Ukuragela Phambili Nepilo Ngemva Kokutlhala
    IsiThala Esazisa NgoMbuso KaJehova—2013
IsiThala Esazisa NgoMbuso KaJehova—2014
w14 6/15 kk. 8-11

Siza Abadivosileko Okholwa Nabo​—Njani?

Omunye umma ududuza udade omKrestu odivosileko

Kungenzeka kunomuntu omaziko odivosileko—namkha kungenzeka banengi abanjalo obaziko. Lokho kungebanga lokuthi idivosi idumile. Ngokwesibonelo, irhubhululo lePoland liveza ukuthi inengi labantu abaseminyakeni yama-30 ubudala eselitjhade iminyaka engaba mithathu ukuya kwesithandathu, livame ukudivosa; begodu idivosi ayigcini ngalabo abaseminyakeni leyo kwaphela.

I-Institute for Family Policy yeSpain ithi: “Kulinganiselwa bona [eYurobhu] isiquntu sabantu abatjhadako sizokudivosa.” Kunjalo nakwezinye iinarha ezisathuthukako.

UKULAWULWA MAZIZO ANGAKAFANELI

Khuyini okuba mphumela wesenzo esijayelekilekwesi? Omunye wabeluleka ngezomtjhado esekanelemuko ePumalanga Yurobhu uthi: “Idivosi imane isisenzo esingokomthetho salokho esekwenzekileko—ukuphela kobuhlobo nokuhlukana, okuyinto ebangela amazizo abuhlungu.” Wangezelela ngokuthi: “Ngemva kwalokho, ubaselwa mazizo welaka, uzisole, udane, bewuphelelwe nalithemba.” Ngezinye iinkhathi lokhu kubangela imicabango yokuzibulala. “Ngemva kobana ikhotho iyibethe isitembu idivosi, zithoma ukubuya. Umuntu atjharaganiswe mazizo wokunganeliseki nomzwangedwa, bese athome ukuzibuza ukuthi: ‘Njengombana sengidivosile nje, kuhlekuhle ngingubani? Ngisaphilelani nje vele?’”

Nasekakhumbula okwenzeka eminyakeni eyadlulako, u-Ewa uthi: “Ngazizwa kabuhlungu khulu ngemva kokuthi ikhotho isiqinisekise ngokusemthethweni isibawo sethu sedivosi, abomakhelwana bami nabantu engisebenza nabo besebangibiza ‘ngebuya.’ Bengihlala ngikwatile, kangangobana nebantwaneni bami ababili ebengisele nabo, besekufuze ngibe ngumma ngibe nangubaba kibo.”a U-Adam owahlonitjhwa iminyaka eli-12 yoke angumdala, uyanaba: “Nami ngokwami angisazihloniphi kangangobana, ngezinye iinkhathi ngikwata ngivuthe amalangabi, ngibone kungcono ngihlale kude nabantu.”

UKULINGA UKUBUYELA ESIGENI

Ngebanga lokuhlutjhwa sisazelo malungana nengomuso labo, abanye bebasolo bakurakurana nokubuyela esigeni—nanyana sekudlule iminyaka eminengi badivosile. Banyekele bazizwe kwanga akusenamuntu onendaba nabo. Ngaphezu kwalokho, omunye umma osebenza ukutlola batjho nje abantu kufuze “batjhugulule imikghwabo bese bafunde ukuqalana nemiraro ngokwabo.”

UStanisław nakakhumbulako uthi: “Sathi nasiqeda ukudivosa umfazi egade ngimthetheko lo akhange asangivumela ukuthi ngibone abantwana bami ababili babantazinyana. Lokho kwangenza ngazizwa kwanga akusenamuntu onendaba nami, kangangobana besengicabanga nokuthi ngilahlwe nanguJehova imbala. Ukuphila bekungasese mnandi nakancani. Kwathi nakukhamba isikhathi ngalemuka ukuthi bengitjhaphe kangangani ngalokho ebengikucabanga.” Amazizo la akhe ahlupha noWanda, othi: “Besengiqede nehliziywami ukuthi mina vele akusekho umuntu ozosiqala sinabantwabami—ithemba belingasekho ngitjho nakilabo engikholwa nabo. Kodwana nje sengiyabona ukuthi abazalwana banamathelene kangangani nathi, begodu babambisene nami ekukhuliseni abantwabami bona babe bakhulekeli bakaJehova.”

Sewungabona nawe kilokhu okutjhiwo ngehla ukuthi idivosi ayisimngani womuntu. Abantu abadivosileko bangathoma ukuzinyaza, bacabange nokuthi akusenandaba nanyana bangahlala bangasanakwa. Bangathoma nokubahlahlathelela abantu abaphila nabo, bathome nokuzizwa kwanga ibandla alisenandaba nabo begodu abasamukeleki. Kodwana isibonelo sakaStanisław noWanda siyatjengisa ukuthi abantu abadivosileko bangagcina sebabona ukuthi abazalwana nabodade banaso isikhathi sabo. Ekhabolakhona, amaKrestu akutjengisile ukuthi anendaba kangangani nabanye abantu, ngitjho nalapho isizo labo lilega kwanga alibonakali khona.

NAVANE SEWUNOMZWANGEDWA NAMAZIZO WOKUNGANAKWA

Khumbula bona naphezu kwemizamo ephuma phambili esiyenzako kilabo esikholwa nabo abadivosileko, umzwangedwa wona yinto abayokuhlala banayo. Abodade abadivosileko bavame ukuzibona kwanga sebambalwa khulu abantu abanendaba nabo. U-Alicja uyakuvuma lokho nakathi: “Sekudlule iminyaka ebunane yoke ngidivosile, kodwana ngezinye iinkhathi nginokuzizwa ngingasililitho. Navane sekunjalo, ngiyasuka phakathi kwabantu, ngilile kamva bengizirhawukele.”

Nanyana amazizo okukhulunywa ngawo la ajayelekile kilabo abadivosileko, iBhayibheli lona liyakwala ukuzikhetha wedwa. Phela ukuba yikomo edla yodwa kufana ‘nokungabi nobuntu.’ (IzA. 18:1) Umuntu onomzwangedwa kufuze alemuke bona kusuke kukuhlakanipha ukungasolo angemva kwabantu bobulili obuhlukileko, afune ukuthi bameluleke bebamtjhiriye. Ngoba nasekunjalo, kubulula khulu ukuthi bangazithola sebanamazizo wethando angakafaneli phakathi kwabo.

Abadivosileko esikholwa nabo ngezinye iinkhathi bangaqalana namazizo angasimnandi njengokugandeleleka malungana nokuthi ingomuso libaphatheleni, babe nomzwangedwa bazizwe bangasanakwa nokunakwa. Ngokulemuka-ke ukuthi amazizo anjalo ajayelekileko nokuthi akusibulula ukulwisana nawo, sizokulingisa uJehova ngokubasekela abazalwana nabodade abanjalo. (Rhu. 55:22; 1 Pit. 5:6, 7) Singaqiniseka nangokuthi koke esibasekela ngakho bazokwamukela. Kuliqiniso ukuthi ebandleni bazokuthola isekelo elivela ebanganini bamambala!—IzA. 17:17; 18:24.

a Amanye amabizo atjhentjhile.

Ukungayithathi Ngamawala Idivosi

Abantu bakaJehova abawuthathi kancani umtjhado. Lokho kubangelwa kukuthi indlela esicabanga ngayo isekelwe emiTlolweni. Ngokwesibonelo, kuMalaki 2:16, sifunda amezwi kaZimu athi: “Ngikuhloyile ukutlhala, [NW].” Okukuphela kwesisekelo sokutlhala esingokomTlolo, kulokha navane omunye umlingani aziphethe kumbi ngokwamambhayi emtjhadweni. Kodwana kuzabe kubudlhadlha ukuthi ujarhele ukutlhlala umlinganakho ngokuvumelana nalokho okutjhiwo miTlolo, khibe ngapha wena uyazi kuthi sewuhlele ukutjhada nomunye umuntu.—Gen. 2:22-24; Dut. 5:21; Mat. 19:4-6, 9.

Yeke, nengabe kuyadivoswa ngebanga lokuthi omunye umKrestu abhalelwe kuthembeka, ibandla liloke lizokubambisana nabo. Lilingisa uJehova ngokukwenza koke elingakwenza bona lisize abalungileko abalimele emoyeni.—Rhu. 34:15, 18; Isa. 41:10.

UNGASIZA BUNJANI?

Ungakghona na ukuba mthombo wenduduzo? Khuyini ongakwenza bona usize umuntu okghabhudlhwa mazizo okukhulunywe ngawo esihlokwenesi? Khewubone ukuthi iBhayibheli lithini, ubone nokuthi amaKrestu athembekileko asifaka bunjani isandla eendabeni ezinjalo.

Lalelisisa ukghone nokuhlukanisa. (IzA. 16:20, 23)

Uzokuzwisisa ukuthi ngemva kwedivosi, umuntu vane angakuthandisisi ukukhuluma khulu ngokuthi kwenzekeni nabazabe batlhalane. Kanti-ke ukumkatelela ukuthi akhulume kungabhebhedlhisa amazizo wokugandeleleka kunokuwadambisa. (IzA. 12:25; Rom. 12:15) UMichał owasekela u-Adam okukhulunywe ngaye esihlokwenesi, uyavuma ukuthi nanyana unalo ikghono lokulalelisisa nokuhlukanisa, kuyenzeka ungayizwa yoke imininingwana: “Ngalinga ukubonisa u-Adam kuthi nekagandelelekileko, angabongitjela izinto azozisola ngazo ngokukhamba kwesikhathi.” Ngokwenza kwakhe njalo uMichał wakubeka kwakhanya ukuthi akakalindeli ukutjelwa yoke into. Yena ukumlalela bekamlalela njengombana babangani. Yeke, thina sizabe senza kuhle khulu nasibuza umuntu onjalo mhlamunye ngaphambi namkha ngemva kwemihlangano ukuthi ‘Uraga njani? Ngiyabona ukuthi kubudisi, kodwana ngingehlangothini lakho.’

Yiba nekareko. (Flp. 2:4)

UMirosław nakakhumbulako uthi: “Sinomkami besizibekela isikhathi sokuyokusiza udade odivosileko. Ngokwesibonelo, sakhe samlungisela isilodlhelo somnyango wakwakhe, sabe samphekelela nakwadorhodere ngekoloyi.” Lezo kungabonakala kuzizinto ezincani; kodwana zaba lisizo khulu kuye. Udade lo wanyekele wabuyela esigeni waba nguye. Okuhle khulu kukuthi wabe wathoma nokuphayona, umntazinyanakhe oneminyaka eli-11 wabhajadiswa.

Umma nobabakwakhe batlhogomela udade omKrestu odivosileko

Mqinisekise umuntu odivosileko bona uJehova uyabuzwisisa ubujamo aqalene nabo.

Nengabe umuntu uthoma ukuzinyaza, ungamqinisekisa bona uZimu ubathanda boke abantu bakhe. Siqakatheke khulu “kuneenyoni ezinengi”; sihlukile begodu siyathandeka phambi kwakhe. (Mat. 10:29-31) UJehova ‘mhloli weenhliziyo’ begodu uyabuzwisisa ubujamo balabo abadivosileko. Angekhe alahle namunye wabantu bakhe. (IzA. 17:3; Rhu. 145:18; Heb. 13:5) Ekutjhiriyeni umuntu loyo, mqinisekise nokuthi uZimu uyamthanda ngokusekela kwakhe iqiniso nokuzinikela ekumsebenzeleni.—Flp. 2:29.

Khuthaza odivosileko atjhidelane nebandla.

Abanye abantu nabagandelelekileko bagcina bangasayingeni neyokuya esifundweni. Kanti-ke imibuthano le ngiyo ekhuthaza abantu begodu ibakhe. (1 Kor. 14:26; Rhu. 122:1) Endabeni le abadala ngibo okufuze badose phambili. UWanda okhulunywe ngaye ekuthomeni nakakhumbulako uthi, “Sisayikhumbula nendlela ebebasithanda ngayo.”

Khuthaza odivosileko aqinise itjhebiswano lakhe noZimu ngomthandazo, afunde ngaye, bekazindle. (Jak. 4:8)

Nanyana uJehova amninimandlawoke begodu ahlala ezulwini, uyamtjheja “umuntu ogandelelweko, onomoya ozothileko nowesaba ilizwi [Lakhe].” Umuntu odivosileko mqinisekise, ukwenze kukhanye nokuthi uqiniswa kutjhidelana noZimu ngomthandazo nangokufunda ngaye.—Isa. 66:2.

Zimisele ukumsiza ngokusebenza naye esimini namkha niyilungiselele noke imihlangano.

Abazalwanaba ababili abamaKrestu basemsebenzini wokutjhumayela

Lokhu kungamsiza umKrestu odivosileko bona azizwe anamandla aragele phambili nangepilo. UMarta, owasekela udade okhutheleko ebesekadaniswe kukuthi udivosile, uthi: “Ngihlala nginaye esimini, begodu kuyasithabisa ukubona siyayifinyelela imigomo esizibekele yona. Ngasikhathi siyilungiselela sobabili imihlangano, bese ngemva kwalokho senze ukudla okumnandi.”

    Iincwadi ZesiNdebele (2008-2025)
    Phuma
    Ngena
    • IsiNdebele
    • Yabelana
    • Okunyulako
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandela
    • Iinkambiso Zokubulunga Ifihlo
    • Ukuhlelwa Kwemininigwanakho Eyifihlo
    • JW.ORG
    • Ngena
    Yabelana