IBULUNGELO-THUNGELELWANO LesiThala
LesiThala
IBULUNGELO-THUNGELELWANO
IsiNdebele
  • IBHAYIBHELI
  • IINCWADI
  • IMIHLANGANO
  • wp17 ino. 4 kk. 8-10
  • Umuntu omthandako nasele agulela ukufa

Ncancabe asinayo ividiyo

Ncancabe, kube nomtjhapho nakufakwa ividiyo

  • Umuntu omthandako nasele agulela ukufa
  • IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (SomPhakathi)—2017
  • Iinhlokwana
  • Incwadi Efanako
  • IMIRARO YEMALANGENI ESIPHILA KIWO
  • BHINCELA FUTHI
  • UKUFAKA ISANDLA
  • KUFANELE SIVUME
  • UMTLHOGOMELI OPHUMA PHAMBILI
  • Indlela Yokutlhogomela Ababelethi Bethu Abalupheleko
    IsiThala Esazisa NgoMbuso KaJehova—2014
IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (SomPhakathi)—2017
wp17 ino. 4 kk. 8-10
Abatjhadikazi bakhulumisana nesigulani sabo esisuhlwe kugula ngeendaba zokwelatjhwa

Ukukhuluma kusese nesikhathi kuqakathekile tle!

Umuntu Omthandako Nasele Agulela Ukufa

UDOREEN wasala abambe ongenzasi indodakwakhe uWesley eneminyaka ema-54, nakutholakala ukuthi udliwa yikankere yobuqopho ebeyisolo ibelesela ngamandla.a Abodorhodere base bamninkela iimveke ezimbadlwana zokuthi aphilaphile amalangana. UDoreen uthi: “Azange ngiyikholwe into engayizwa mhlokho. Kwaphela iimveke ngigedeka ngingakwazi nokwenzani. Kwaba ngasuthi lokhu kwenzeka komunye umuntu, ingasi kithi. Bengingakakulindeli nakancani lokhu.”

Kuyadanisa ukwazi ukuthi ubujamo bakaDoreen bujayelekile. Isindabelaphi le idla nanyana ngubani ngesikhathi efuna ngaso. Abantu abazimisele ukutlhogomela iingulani zabo ezisuhlwa malwelwe angalaphekiko, kufuze babukwe tle! Phela ukutlhogomela umuntu ogulako akusikudlala. Khuyini-ke engenziwa malunga womndeni ekutheni aduduze bewatlhogomele umuntu amthandako oselagulela ukufa? Abatlhogomeli bona bangakghona njani ukuphila namazizo wokugulelwa? Kungalindelwani njengombana nokufa sekutjhidela? Akhesithome siqale yokuthi kusitjhijilo ngaliphi ukutlhogomela umuntu oselagulela ukufa emalangeni esiphila kiwo la.

IMIRARO YEMALANGENI ESIPHILA KIWO

Isayensi yezokwelapha ilithuthukisile izinga lepilo yomuntu ogulela ukufa. Ekhulwini leminyaka namkha okungaphezu kwalo, bekubhala nanyana inarha ingathuthuka kangangani, kodwana ukuphila komuntu bekuvele kukufitjhani. Abantu bebafa msinyana khulu ngebanga lamalwelwe athathelanako namkha ngeengozi. Bewamancani khulu amathuba wokulatjhelwa esibhedlela, ngombana kanengi abantu bebatlhogonyelwa mindenabo emakhaya bekube kulapho bahlongakala khona.

Namhlanjesi, izazi zezokwelapha zibambisene nabodorhodere ekulwisaneni namagulo abeleselako la, ukwenzela bona ipilo yomuntu kheyidosadose isikhatjhana. Amagulo ebekangadla ipilo yomuntu ngokuphazima kwelihlo, bawadambisile ukwenzela bona abantu bakwazi ukuphila iminyaka eminenganyana. Kodwana ukululwa kwepilokho akutjho bonyana ipengu seyitholakele. Iingulani kanengi ziphathwa malwelwe akhandlako, akwenza kube budisi ukuthi zizitlhogomele zona ngokwazo. Yeke ukutlhogomela abantu abanjalo kukhandla ngendlela erarako.

Kuthuthuke njalo-ke ukufa, kwasuka emakhaya kwabe kwayokungena neembhedlela. Ngalokho-ke ebantwini abanengi namhlanje indaba yokufa komuntu kuba yinto erarako, kangangokuthi abanye azange khebambone umuntu nakafa. Yeke ukusatjwa kwezinto ezingaziwako kungaba sithiyo bekunyefise nemizamo yabantu abafuna ukutlhogomela amalunga wemindenabo agulako. Bangasizwa njani-ke?

BHINCELA FUTHI

Njengombana khesakhuluma ngendaba kaDoreen phambilini, kuyinto ejayelekileko ngabantu bona baphelelwe mamandla nakutholakala ukuthi umuntu abamthandako udliwa bulwelwe obuyingozi. Phakathi nesikhatheso urhidlwa livalo, ngapha utlhuwile, alo ungabhincela njani safuthi? Inceku kaZimu ethembekileko yakhe yathandaza yathi: “Sifundise ukubala amalangethu ukuze sizuze ihliziyo enokuhlakanipha.” (IRhubo 90:12) Thululela ihliziywakho kuZimu ekutheni ‘akufundise ukubala amalangakho’ ngokuhlakanipha, khona uzawasebenzisela ukutlhogomela ilunga lomndenakho ngendlela ephumelelako.

Indaba le itlhoga ukudlelwa amathambo wengqondo. Nangabe ogulako loyo usakghona ukuzikhulumela begodu uyavuma nokukhuluma ngendaba leyo, kungaba kuhlakanipha ukumbuza bonyana ngubani ozamthathela iinqunto nasele angasakwazi ukuzenzela. Angatjho lokho akunyulako, njengokulatjhelwa esibhedlela aphefunyuliswe ngemitjhini namkha akhethe elinye ihlobo lokulatjhwa. Isiqunto esinjalo singenza izinto zibe lula, siphungule nemizwa yokuzibeka umlandu emalungwini womndeni ebekakatelelwa ukwenzela isiguli esingasakghoni iinqunto. Ukukhuluma kusese nesikhathi kuvulela umndeni amathuba wokutlhogomela ihlalakuhle yesigulani. IBhayibheli lithi, “amaqhinga ayatjhabalala; kodwana ngabeluleki abanengi ayaphumelela.”—IzAga 15:22.

UKUFAKA ISANDLA

Indima yabatlhogomeli ngokujayelekileko iba kududuza isigulani. Umuntu osele azokuhlongakala kufuze nimqinisekise ngokuthi anikamlahleli izandla. Alo ningakwenza njani lokho? Ningamfundela incwadi namkha nimvumele iingoma ezizomqinisa, nenaziko ukuthi uyazithanda. Abanengi abagulela ukufa bayaduduzeka navane amalunga womndeni ababamba izandla, be akhulume nabo ngommoya ophasi.

Kuyasiza ukunande uvakatjhelwa babantu. Kunombiko othi: “Ezinzweni zomuntu ezihlanu, ukuzwa ngeendlebe kumumuzwa ongekhe walahleka lula njalo. Umuzwa loyo vane usebenza nalokha iingulani nazicimezileko, yeke ungathomi utjho izinto ongeze wazitjho nazivukileko.”

Nakukghonakalako thandazani ndawonye. IBhayibheli lithi kesinye isehlakalo uPowula nabakhambisani bakhe bebagandeleleke ngendlela erarako, kangangokuthi bebangasaqiniseki nangokuphepha kwamaphilwabo. Alo lavelaphi isizo? UPowula wancenga abangani bakhe wathi: “Nani nihlanganyele ekusisizeni ngemithandazo yenu.” (2 Korinte 1:8-11) Umthandazo osuka ekuzikeni kwehliziyo uqakatheke tle nanigandelelekile namkha nakumbulwa kwembeswa!

KUFANELE SIVUME

Akunanto ebuhlungu njengokufelwa mumuntu omthandako. Ngikho kusibhalela kangaka ukwamukela nasifelweko, ngombana imvelo ayitjho njalo. Kwemathomeni besingakadalelwa bona sikwamukele ukufa, kube yinto esiyijayeleko. (Roma 5:12) NeliZwini lakaZimu imbala, ukufa kubizwa ‘ngesitha.’ (1 Korinte 15:26) Akusirari-ke ukuthi kubayini vane singhanghabale nakufanele sicabange ngokuhlongakalelwa mumuntu esimthandako.

Nanyana kunjalo, ukulindela okungenzeka kungasiza umndeni ubohlise ivalo, bewuzame nokwenza izinto zibe lula. Ezinye zezehlakalwezi kukhulunywa ngazo ebhoksini elithi, “Amalanga Nasele Alalamela Ngemaphethelweni.” Nokho akusizo zoke iingulani eziqalana nobujamobu, begodu lokhu akusiyinto eyenzeka ngenaneko. Nanyana kunjalo, ezinye zeenguli ziyakhe zivelelwe zizintwezi.

Ngemva kokuhlongakalelwa mumuntu omthandako, kungaba kuhlakanipha ukubiza umngani oseduze, enakhe nacoca naye ngaphambili navumelana ngokuthi uzakusiza. Abatlhogomeli kunye nomndeni bangatlhoga ukuqinisekiswa ngokuthi umuntwabo abamthandako uphumulile eenhlungwini ebekakizo. UMbumbi wethu onomusa usiqinisekisa ngethando lakhe asitjele nokuthi “abahlongakeleko abazi litho.”—UMtjhumayeli 9:5.

UMTLHOGOMELI OPHUMA PHAMBILI

Umfazi uvakatjhele isigulani esele sidliwe kugula esibhedlela

Singafunda ukungalikghapheli eqadi isizo labantu

Ukuthembela kuZimu akugcini ngokuqakatheka nasiqalene nokugula okukhandlako komuntu esimthandako kwaphela. Kufuze simthembe ngitjho nangemva kokufelwa kwethu. UZimu angasisekela ngamezwi nangezenzo zabanye abantu. UDoreen naye uthi: “Ngafunda ukungakghapheli isizo labantu eqadi, kangangokuthi isizo esalifumana lasitjhiya sibambe ongenzasi. Sinobabakwami azange besibuzane ngombana besazi kuhle bonyana uJehova nguye othi, ‘Ngihlanu kwakho ngizokusiza ebujamwenobu.’ Angekhe ngakulibala lokho.”

Kunjalo, uJehova uZimu, uMtlhogomeli ophuma phambili. Nguye owasidala, ubuzwisisa kuhle ubuhlungu bethu, begodu uzimisele nokusisiza abe asikhuthaze sikwazi ukudzimelela. Usithembisa nokuthi kungasikade uzokuvusa zoke iingidigidi zabafileko ezisemkhumbulwenakhe. (Jwanisi 5:28, 29; IsAmbulo 21:3, 4) Ngesikhatheso woke umuntu uzokutjho amezwi kampostoli uPowula nakathi: “Kufa kuphi ukuhlula kwakho na? Kufa, liphi iliva lakho na?”—1 Korinte 15:55.

a Amabizo atjhugululiwe.

AMALANGA NASELE ALALAMELA NGEMAPHETHELWENI

Kuyinto ejayelekileko ngesigulani ukwenza ezinye zezinto ezinjengalezi emalangeni wamaswaphela wepilwasob:

  • Ukungasakhanukeli ukudla nokuselwako. Unganande usizesa nge-glycerin emlonyeni bewusibhambade ngetjhila elimanzi epandla ukwenzela ukuthi sizizwe sitjhaphulukile.

  • Ukukhanukela ukuba wedwa namkha nabantu abayimbijana. Qiniseka bona endaweni enikiyo akubi netjhada.

  • Ukululeka kwesikhathi sokulala.

  • Ukuhluthuka. Kunokusolo unghanghisana nesigulani, khuluma naso ngemizwaso ngommoya ophasi bewusiduduze.

  • Ukuhlangahlangana. Sitjele ibizo lakho bewusilalele nasikhuluma nawe nanyana sihlangahlangene njalo.

  • Ukuzimotjhela. Linga bona isigulani silale embedeni ohlanzekileko ngendlela ongakghona ngayo.

  • Ukutjhuguluka kwendlela yokuphefumula. Kulokha navane sekuzwakala itjhada lokurhona isigulani nasiphefumulako, mhlamunye ngebanga lokuzigedla kwemisipha yomphimbo.

  • Ukubibhelana. Ungaphakamisa ihlokwaso ngemisamelo ukwenzela bona isigulani singagandeleleki nasileleko.

  • Ukutjhuguluka kwebala. Lokhu kanengi kungabangelwa yindlela umzimba othumela ngayo iingazi ezithweni eziqakathekileko.

b Kuvela kwa-Metropolitan Hospice of Greater New York

    Iincwadi ZesiNdebele (2008-2025)
    Phuma
    Ngena
    • IsiNdebele
    • Yabelana
    • Okunyulako
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandela
    • Iinkambiso Zokubulunga Ifihlo
    • Ukuhlelwa Kwemininigwanakho Eyifihlo
    • JW.ORG
    • Ngena
    Yabelana