Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla
ARHOSTESI 6-12
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | LUKASI 17-18
“Thokoza”
(Lukasi 17:11-14) UJesu nakaya eJerusalema, wadlula hlangana kweSamariya neGalile. 12 Uthe nakangena esabelweni esithileko, wahlangana namadoda alitjhumi anobulepheru, kodwana ajamela kudanyana naye. 13 Arhuwelela khulu athi: “Jesu, Mfundisi, sirhawukela!” 14 Nakawabonako, uJesu wathi: “Khambani niyoziveza ebaphristini.” Nakasatjhinga khona, ahlanjululwa.
nwtsty okuzokufundwa ngakho kuLuk 17:12, 14
amadoda alitjhumi anobulepheru: Ngeenkhathi zeBhayibheli, abantu ebeba nobulepheru bebahlala ndawonye namkha basiqhema, ukwenzela bona bakghone ukusizana. (2Kh 7:3-5) UmThetho kaZimu bewuthi abantu abanobulepheru kufuze bahlale bodwa. Umuntu ebekanobulepheru godu bekufuze ayelelise abantu abeza ngakuye ngokurhuwelela athi: “Ngisilaphele! Ngisilaphele!” (Lev 13:45, 46) Ngokuvumelana nalokho okutjhiwo umThetho, abantu abanobulepheru bekufuze bajamele kudanyana kuJesu.—Qala uMatewu 8:2 neHlathululo yamabizo weBhayibheli, “Lepheru.”
khambani niyoziveza ebaphristini: Njengombana uJesu Krestu bekasephasini, bekangaphasi komThetho, bekayazi ikambiso yobuphristi baka-Aroni, begodu walayela amadoda awalaphileko bona ayoziveza emphristini. (Mat 8:4; Mar 1:44) Ngokuvumelana nomThetho kaMosi, umphristi bekufuze aqinisekise bona umuntu ebekanobulepheru ulatjhiwe. Umuntu olatjhwe ubulepheru, bekufuze aye ethempelini bese usa umhlatjelo, namkha isipho, okuziinyoni ezimbili ezihlambulukileko, isigojwana somsedari, umtiya otlerebede nehlukuzu lehisophi.—Lev 14:2-32.
(Lukasi 17:15, 16) Omunye wawo, nakabona ukuthi ulaphekile, wajika, wadumisa uZimu ngelizwi elikhulu. 16 Wawa ngobuso eenyaweni zakaJesu, wamthokoza. Ukungezelela kilokho, bekamSamariya.
(Lukasi 17:17, 18) UJesu wathi: “Wolitjhumi ahlanjululiwe, kghani akusinjalo? Nje-ke, akuphi amanye alithoba? 18 Akekho omunye na ojikileko bona azokudumisa uZimu ngaphandle kwendoda le yakenye inarha?”
w08 8/1 14-15 ¶8-9
Kubayini Kufuze Sithokoze?
Kghani uJesu wakweqisela amehlo ukubhalelwa kwabanye ukuthokoza? Indaba le iragela phambili: UJesu wathi: “Wolitjhumi ahlanjululiwe, kghani akusinjalo? Nje-ke, akuphi amanye alithoba? Akekho omunye na ojikileko bona azokudumisa uZimu ngaphandle kwendoda le yakenye inarha?”—Luk 17:17, 18.
Amanye amadoda alithoba ebekanobulepheru bekungasi babantu abambi. Ngaphambilini, azivezile bona ayakholelwa kuJesu begodu azimisele ukulalela iinqophiso zakhe, okuhlanganisa nokuya eJerusalema bona ayokuvela ebaphristini. Nanyana kunjalo, akunakuzaza bona athinteka khulu ngesenzo sakaJesu, kodwana abhalelwa kumthokoza ngokunqophileko. Isenzo sabeso samdanisa khulu uKrestu. Kuthiwani ngathi? Othileko nakasiphethe kuhle, siyamthokoza na mhlamunye ngokumtlolela ikarada?
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
(Lukasi 17:7-10) “Ngubani kinapha onesisebenzi esilimako namkha esilusako ongathi kiso nasibuya esimini, ‘Iza etafulenapha uzokudla’? 8 Kunalokho, bekangekhe na athi kiso, ‘Ngilungiselela ukudla kwantambama, umbathe ifasikoti, ungitende bengiqede ukudla nokusela, bese ngemva kwalokho ungadla bewusele’? 9 Angekhe athokoze isisebenzeso ngombana senze lokho egade sabelwe khona, akusinjalo? 10 Ngokufanako, nanenze koke enabelwe khona, kufuze nithi: ‘Siziinsebenzi ezingasizi ngalitho. Senze lokho ebekufuze sikwenze.’”
nwtsty okuzokufundwa ngakho kuLuk 17:10
ezingasizi ngalitho: Iphuzu elisemfanekisweni kaJesu alitjho bona iinsebenzi, abafundi bakhe, kufuze baqalwe njengabantu abangasililitho namkha abangakaqakatheki. Ngokomongo weveseli ukuthi, “ezingasizi ngalitho” kutjho bona iinsebenzi ziyazithoba, ingasi bona zifanelwe lidumo elikhethekileko. Ezinye izazi zithi ikulumo esetjenziswe la ilirhwala itjho ukuthi, “siziinsebenzi ezingatlhogi ukutjhejwa ngokukhethekileko.”
(Lukasi 18:8) Ngiyanitjela, uzokubangela bona ubulungiswa benzeke kibo msinyana. Nanyana kunjalo, iNdodana yomuntu nayifikako, izokufumana na ukukholwa okunje ephasini?”
nwtsty okuzokufundwa ngakho kuLuk 18:8
ukukholwa okunje: Namkha “umhlobo wokukholwa.” NgesiGirigi “kukholwa.” IsiGirigi sisebenzise elinye ibizo ngaphambi kwebizo elithi, “ukukholwa” ukuveza bona uJesu bekangakhulumi ngokukholwa okujayelekileko, kodwana ngomhlobo othileko wokukholwa, okufana nokukholwa komhlolokazi osemfanekisweni kaJesu. (Luk 18:1-8) Lokhu kuhlanganisa ukuba nokukholwa emandleni womthandazo nokukholwa okuzokubangela bona uZimu enzele abakhethiweko bakhe ubulungiswa. Kungenzeka ukuthi uJesu akhange awuphendule umbuzo lo ukwenzela bona abafundi bakhe bacabange ngezinga lokukholwa kwabo. Umfanekiso kaJesu malungana nokuthandaza nokukholwa bewufaneleka ngombana uJesu bekaqeda ukukhuluma ngeenlingo abafundi bakhe ebebazokuqalana nazo.—Luk 17:22-37.
Ukufundwa KweBhayibheli
(Lukasi 18:24-43) UJesu wamqala wathi: “Qala ukuthi kuzokuba budisi kangangani ngalabo abanemali ukungena emBusweni kaZimu! 25 Eqinisweni, kubulula ngekamela ukungena entunjeni yenalidi kunomuntu onjingileko ukungena emBusweni kaZimu.” 26 Boke abezwa lokhu bathi: “Nakunjalo, ngubani ongasindiswa?” 27 Wathi: “Izinto ezingenzekiko ngabantu ziyenzeka ngoZimu.” 28 Kodwana uPitrosi wathi: “Qala! Sitjhiye okungokwethu sakulandela.” 29 Wathi kibo: “Ngiqinisile ngithi kini, akakho otjhiye indlu namkha umfazi namkha abafowabo namkha ababelethi namkha abantwana ngebanga lomBuso kaZimu 30 ongeze akufumana ngokubuyelelwe kanengi esikhathinesi, begodu ephasini elizako, ukuphila okungapheliko.” 31 Wabizela abaliTjhumi namBili ngeqadi wathi kibo: “Lalelani! Siya eJerusalema, zoke izinto ezitlolwe kusetjenziswa abaphorofidi malungana neNdodana yomuntu zizokuzaliseka. 32 Ngokwesibonelo, izokunikelwa ebantwini beentjhaba begodu bazokuhlekisa ngayo, bayithuke, bebayikhafulele. 33 Ngemva kokuyibetha, bazoyibulala, kodwana ngelanga lesithathu izokuvuka.” 34 Akhenge bakuzwisise koke lokhu, ngombana amezwi la bekafihlekile kibo, azange bazizwisise izinto azitjhoko. 35 Nje-ke njengombana uJesu bekatjhidela eduze neJerikho, indoda ethileko esiphofu beyihlezi eqadi kwendlela ibawa. 36 Yathi nayizwa isiqubuthu sidlula, yabuza ukuthi kwenzakalani. 37 Bathi kiyo: “UJesu umNazaretha uyadlula!” 38 Khonokho yarhuwelela yathi: “Jesu, Ndodana kaDavida, ngirhawukela!” 39 Labo ebebangaphambili bayikhalima, bayitjela ukuthi ithule, kodwana yarhagala khulu yasolo irhuwelela ithi: “Ndodana kaDavida, ngirhawukela!” 40 UJesu wajama, wayala bona indoda leyo ilethwe kuye. Kuthe nasele itjhidele, uJesu wayibuza: 41 “Ufuna ngikwenzeleni?” Yathi: “Kosi, ngenze ngibone godu.” 42 UJesu wathi kiyo: “Bona godu; ukukholwa kwakho kukupholisile.” 43 Khonokho yabona godu, yathoma ukumlandela, idumisa uZimu. Nabantu boke nababona lokhu, badumisa uZimu.
ARHOSTESI 13-19
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | LUKASI 19-20
“Funda Emfanekisweni WaboMina Abalitjhumi”
(Lukasi 19:12, 13) Yeke wathi: “Umuntu othileko obelethwa ebukhosini waya enarheni ekude ayozithathela ubukhosi bese abuye. 13 Wabiza iinsebenzi zakhe ezilitjhumi, wazinikela abomina abalitjhumi wathi kizo, ‘Rhwebani ngabo bengibuye.’
Umfanekiswakhe Wabomina Abalitjhumi
Uthi: “Umuntu othileko obelethwa ebukhosini waya enarheni ekude ayozithathela ubukhosi bese abuye.” (Lukasi 19:12) Ikhambo elinjalo lithatha isikhathi. Kusemtarini ukuthi uJesu ‘mumuntu obelethwa ebukhosini’ othatha ikhambo lokuya “enarheni ekude,” ezulwini, lapho uYise azomnikela khona amandla wokubusa.
Emfanekisweni lo, ngaphambi kobana ‘umuntu obelethwa ebukhosini’ akhambe, ubiza iinsebenzi zakhe ezilitjhumi anikele ngasinye umina wesiliva, athi kizo: “Rhwebani ngabo bengibuye.” (Lukasi 19:13) Abomina besiliva baziimpaparwana zemali yenani elikhulu. Umina ulingana nomrholo wesisebenzi sezokulima weenyanga ezingaphezu kwezintathu.
Abafundi kungenzeka bayalemuka ukuthi banjengeensebenzi ezilitjhumi ezisemfanekisweni, ngombana uJesu khewabafanisa neensebenzi zesivuno. (Matewu 9:35-38) Kuliqiniso bona akhenge ababawe bona balethe isivuno sekoroyi. Kunalokho, isivuno singabanye abafundi abangafumana indawo emBusweni kaZimu. Abafundi basebenzisa isikhathi sabo soke, amandla ngitjho nezinto zabo eziphathekako bona bafumane iindlalifa ezingeziweko zomBuso.
(Lukasi 19:16-19) Sokuthoma seza phambili sathi, ‘Kosi, umina wakho uzuze abomina abalitjhumi.’ 17 Wathi kiso, ‘Wenze kuhle, sisebenzi esilungileko! Ngombana utjengise ukuthi uthembekile entweni encancani, busa amadorobho alitjhumi.’ 18 Sesibili naso seza, sathi, ‘Kosi, umina wakho uzuze abomina abahlanu.’ 19 Nakileso wathi, ‘Nawe busa amadorobho amahlanu.’
Umfanekiswakhe Wabomina Abalitjhumi
Nangabe abafundi bacabanga bona bafana neensebenzi ezisebenzisa isikhathi sazo, amandla ngitjho nezinto zazo eziphathekako bona benze abafundi abangeziweko, kufuze baqiniseke bona lokho kuzomthabisa uJesu. Bangaba nethemba godu lokuthi uzobabusisa ngokukhuthala kwabo. Kuliqiniso bona ubujamo, amathuba namakghono wabafundi bakaJesu awafani. Kodwana uJesu, ofumana “ubukhosi,” uzoyibona imizamo yokuthembeka abayenzako emsebenzini wokwenza abafundi begodu uzobabusisa.—Matewu 28:19, 20.
(Lukasi 19:20-24) Kodwana kweza esinye sathi, ‘Kosi, nangu umina wakho ebengiwufihlile ngawuphuthela ngetjhila. 21 Qala, bengikusaba, ngombana uyindoda ebukhali; uthatha lokho ongazange ukubeke, uvune lapho ungakatjali khona.’ 22 Wathi kiso, ‘Ngizokugweba ngamezwakho, sisebenzi esimbi. Angithi bewazi ukuthi ngiyindoda ebukhali, ethatha lapho ingakabeki khona nevuna lapho ingakatjali khona? 23 Alo-ke kubayini ungazange ufake imalami ngebulungelweni? Bekuzakuthi nangibuyako, ngiyifumane inamakonyana.’ 24 “Bese wathi kilabo abajame lapho, ‘Thathani umina wakhe nimnikele lowo onabomina abalitjhumi.’
Umfanekiswakhe Wabomina Abalitjhumi
Ngokubhalelwa kusebenza bona sandise umnotho wombuso wekosaso, isisebenzesi silahlekelwa khulu. Abapostoli balindele ukubusa kwakaJesu emBusweni kaZimu. Nje-ke ngokwalokho akutjhoko ngesisebenzi samaswaphelesi, abapostoli pheze bayabona ukuthi nebangakakhuthali, ngeze bafumane indawo emBusweni loyo.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
(Lukasi 19:43) Isikhathi siyeza lapho izitha zakho zizokubiyela ngeengodo ezihlabako begodu zikubhode zikuragelele mahlangothi woke.
nwtsty okuzokufundwa ngakho kuLuk 19:43
zizokubiyela ngeengodo: Igama lesiGirigi elithi, khaʹrax livela emiTlolweni yamaKrestu yesiGirigi kwaphela. Lihlathululwe ngokuthi “yisigodo esihlabako namkha ipala elisetjenziselwa ukukampela indawo” begodu “iingodwezi bezisetjenziselwa ukukampela iindawo zamasotja.” Amezwi kaJesu azaliseka ngomnyaka ka-70, lokha amaRoma adoswa phambili nguTitosi, akha iboda elizombeleza iJerusalema. Umnqopho kaTitosi bewukathathu—bekukuvimbela amaJuda bona angabaleki, ukuwakhuthaza bona azinikele nokuwabalambisa ukwenzela bona azithobe kiwo. Bona amabutho weRoma afumane izinto zokwakha iboda leJerusalema, aquntula imithi eminengi ukuthi enze iingodo.
(Lukasi 20:38) AkasinguZimu wabafileko, kodwana ungewabaphilako, ngombana boke bayaphila kuye.”
nwtsty okuzokufundwa ngakho kuLuk 20:38
ngombana boke bayaphila kuye: Namkha “bayaphila emkhumbulwenakhe.” IBhayibheli lithi labo abaphilako kodwana abangamthandiko uZimu, bafile emkhumbulwenakhe. (Efe 2:1; 1Tm 5:6) Ngokufanako, ukuzaliseka kwehloso kaJehova yokuvusa iinkhonzi zakhe ezithembekileko, kuqinisekile kangangokuthi emkhumbulwenakhe zisaphila.—Rom 4:16, 17.
Ukufundwa KweBhayibheli
(Lukasi 19:11-27) Nabasalalele lokho, watjho omunye umfanekiso, ngombana bekaseduze neJerusalema begodu bebacabanga ukuthi umBuso kaZimu uzokuvela khonokho. 12 Yeke wathi: “Umuntu othileko obelethwa ebukhosini waya enarheni ekude ayozithathela ubukhosi bese abuye. 13 Wabiza iinsebenzi zakhe ezilitjhumi, wazinikela abomina abalitjhumi wathi kizo, ‘Rhwebani ngabo bengibuye.’ 14 Kodwana izakhamuzi zakhe bezimzonda bezathumela abazenda bona bamlandele bathi, ‘Asifuni umuntu lo abe yikosethu.’ 15 “Kwathi nakabuyako ngemva kokuzifumanela ubukhosi, wabiza iinsebenzi azinikele imali, ukuhlolisisa ukuthi zizuzeni ekurhwebeni kwazo. 16 Sokuthoma seza phambili sathi, ‘Kosi, umina wakho uzuze abomina abalitjhumi.’ 17 Wathi kiso, ‘Wenze kuhle, sisebenzi esilungileko! Ngombana utjengise ukuthi uthembekile entweni encancani, busa amadorobho alitjhumi.’ 18 Sesibili naso seza, sathi, ‘Kosi, umina wakho uzuze abomina abahlanu.’ 19 Nakileso wathi, ‘Nawe busa amadorobho amahlanu.’ 20 Kodwana kweza esinye sathi, ‘Kosi, nangu umina wakho ebengiwufihlile ngawuphuthela ngetjhila. 21 Qala, bengikusaba, ngombana uyindoda ebukhali; uthatha lokho ongazange ukubeke, uvune lapho ungakatjali khona.’ 22 Wathi kiso, ‘Ngizokugweba ngamezwakho, sisebenzi esimbi. Angithi bewazi ukuthi ngiyindoda ebukhali, ethatha lapho ingakabeki khona nevuna lapho ingakatjali khona? 23 Alo-ke kubayini ungazange ufake imalami ngebulungelweni? Bekuzakuthi nangibuyako, ngiyifumane inamakonyana.’ 24 “Bese wathi kilabo abajame lapho, ‘Thathani umina wakhe nimnikele lowo onabomina abalitjhumi.’ 25 Kodwana bathi kuye, ‘Kosi, angithi unabomina abalitjhumi!’— 26 ‘Ngithi kini, nanyana ngubani onakho, uzokunikelwa okungeziweko, kodwana loyo onganakho, uzokumukwa ngitjho nalokho anakho. 27 Godu, lethani nezitha zami leza ebezingafuni ngibe yikosazo nizibulale phambi kwami.’”
ARHOSTESI 20-26
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | LUKASI 21-22
“Ukutjhatjhululwa Kwenu Kutjhidele”
(Lukasi 21:25) “Godu kuzokuba neembonakaliso elangeni, enyangeni neenkwekwezini, nephasini kuzokuba nesizi leentjhaba zingazi indlela yokuphuma ngebanga lokubhodla kwelwandle nokusilingeka kwalo.
UmBuso kaZimu Ususa Amanabawo
9 Imikarisomraro yezulwini. UJesu wathi: “Ilanga lizakufiphala, inyezi ingakhanyisi, iinkwekwezi zizakuwa emkayini, amandla wezulwini asikinywe.” Ngesikhatheso abadosiphambili bekolo angekhe basafana nomkhanyo kilabo ababaqala njalo. Kghani la uJesu bekaqalisele neembonakalisweni ezingakajayeleki zemazulwini? Kungenzeka kunjalo. (Isa. 13:9-11; Juw. 2:1, 30, 31) Bazokusabela njani-ke abantu kilokho abazokubona? Bazokuba “sesizini” ngombana angekhe babe ‘nendlela yokuphuma.’ (Luk. 21:25; Zef. 1:17) Izitha zomBuso kaZimu—kusukela ‘emakhosini bekuyokufika emakhobokeni’—zizokuyatha “ngevalo ngalokho okuzokwehlela iphasi” begodu zizabe zifuna isizo. Kodwana akunandawo yobuphephelo ezizayithola malungana nokuphepha elakeni leKosethu.—Luk. 21:26; 23:30; IsAm. 6:15-17.
(Lukasi 21:26) Abantu bazokuyatha ngokwesaba nokulindela lokho okuzokwehlakalela iphasi ngombana amandla wezulwini azokusikinywa.
(Lukasi 21:27, 28) Ngemva kwalokho bazokubona iNdodana yomuntu iza ngelifu inamandla nephazimulo ekulu. 28 Kodwana izintwezi nazithoma ukwenzeka, jamani rwe niphakamise iinhloko zenu, ngombana ukutjhatjhululwa kwenu kutjhidele.”
Zimisele ‘Ukuragelisa Phambili Ithando Lobuzalwana!’
17 ‘Ukuba nesibindi.’ (Funda amaHebheru 13:6.) Ukuthembela kuJehova kusipha isibindi sokuqalana neentjhijilo. Isibindesi sisisiza sikhuthale. Nasenza njalo sizokukghona ukutjengisa ithando lobuzalwana besiduduze abazalwana nabodadwethu. (1 Thesalonika 5:14, 15) Ngitjho nanyana sesiqalene nemihla yesizi, sizokuba nesibindi, ngani ngoba sazi ukuthi ukuphuluswa kwethu kuseduze.—Lukasi 21:25-28.
“Ukuhlengwa Kwenu Kutjhidele”!
13 Iimbuzi zizokwenzani-ke nasele zibona ukuthi kwanje zizokubhujiswa? ‘Zizokulila.’ (Matewu 24:30) Kodwana abakhethiweko nabasekeli babo bazokwenzani-ke bona? Bazokwenza njengombana uJesu atjhwile: “Lokha izintwezi nazithoma ukwenzeka, sikimani niphakamise iinhloko zenu ngombana ukuhlengwa kwenu kutjhidele.”—Lukasi 21:28.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
(Lukasi 21:33) Izulu nephasi kuzokudlula, kodwana amezwami angekhe adlule.
nwtsty okuzokufundwa ngakho kuLuk 21:33
Izulu nephasi kuzokudlula: Eminye emitlolo iveza ukuthi izulu nephasi lizokuhlala nini nanini. (Gen 9:16; IR 104:5; Mtj 1:4) Yeke amezwi kaJesu la angeze atjhuguluka okutjho ukuthi ngitjho nanyana kungenzeka ikarisomraro, izulu nephasi kudlule, amezwi kaJesu azokuzaliseka. (Madanisa noMat 5:18.) Nanyana kunjalo, izulu nephasi okukhulunywa ngalo la lingokomfanekiso, ku-sAmbulo 21:1 kubizwa ngokuthi, “izulu laphambilini nephasi laphambilini.”
amezwami angekhe adlule: Namkha “amezwami azokufezeka.” Amagama amabili wesiGirigi aveza isenzo sokugandelela, akuveza ngokukhanyako ukuqakatheka kwamezwi kaJesu. Akubeka ebaleni ukuthi amezwi kaJesu azokuhlala nomphela.
(Lukasi 22:28-30) “Nokho, nina ningilabo abakghodlhelele nami ekulingweni kwami; 29 yeke ngenza isivumelwano nani, njengombana noBaba enze isivumelwano sombuso nami, 30 bona nidle, nisele etafulenami emBuswenami, nihlale neenhlalweni zobukhosi nahlulele iintjhaba ezili-12 zakwa-Israyeli.
Nizakuba “MBuso Wabaphristi”
15 Ngemva kobana asungule isiDlo seKosi saNtambama, uJesu wenza isivumelwano nabafundi bakhe abathembekileko, isivumelwano somBuso. (Funda uLukasi 22:28-30.) Ngokungafani nezinye iimvumelwano, lesi-ke asimbophi uJehova, kodwana sibopha uJesu nabalandeli bakhe abakhethiweko kwaphela. UJesu nekathi, “njengombana uBaba enze isivumelwano nami (NW)” kungenzeka uJesu bekakhuluma ngesivumelwano uJehova asenze naye bona ‘abemphristi ngokungapheliko ngokwendlela kaMalkitsedekhi.’—Heb. 5:5, 6.
16 Abapostoli abathembekileko abali-11 ‘basekela uJesu ekulingweni kwakhe.’ Isivumelwano somBuso sabaqinisekisa bona bazokuba naye ezulwini begodu bahlale eenhlalweni zobukhosi babuse njengamakhosi begodu babe baphristi. Nanyana kunjalo, abali-11 labo angekhe kube ngibo kwaphela abazokuba nelungelwelo. Iphazimulo kaJesu yabonakala embonweni kampostoli uJwanisi begodu wathi: “Ohlulako ngizomnikela ilungelo lokuhlala nami esihlalweni sami sobukhosi, kuzakuba njengombana nami ngahlula bengahlala noBaba esihlalweni sakhe sobukhosi.” (IsAm. 3:21) Ngalokho, isivumelwano somBuso sakhiwa maKrestu akhethiweko azi-144 000. (IsAm. 5:9, 10; 7:4) Lesi-ke sisekelo esingokomthetho sokuthi abuse noJesu ezulwini. Lokhu kuyafana nomlobokazi ovela emndenini oziphethe kuhle okungenzeka atjhade nekosi ebusako begodu abe yindlovukazi. Eqinisweni, umTlolo lo uqalisele kumaKrestu akhethiweko ‘njengomlobokazi’ kaKrestu, ‘itlawu lakotlawu’ elithembise ukutjhada noKrestu.—IsAm. 19:7, 8; 21:9; 2 Kor. 11:2.
Ukufundwa KweBhayibheli
(Lukasi 22:35-53) Godu wathi kibo: “Lokha nanginithuma ninganasikhwama semali nesomphako namapatlagwana, azange nitlhoge litho, akusinjalo?” Bathi: “Kunjalo!” 36 Wathi kibo: “Kodwana nje, loyo onesikhwama semali akasithathe, nonesikhwama somphako akasithathe, kanti loyo onganasabula akathengise isambatho sakhe ayithenge. 37 Ngiyanitjela bona lokho okutloliweko kufuze kuzaliseke kimi, ukuthi, ‘Wabalwa nabanganamthetho.’ Ngombana lokho kuyazaliseka malungana nami.” 38 Yeke bathi: “Kosi, siphethe iinsabula ezimbili.” Wathi kibo: “Zanele.”39 Nakasuka lapho, waya eNtabeni yama-Oliva njengombana bekajayele ukwenza njalo, nabafundi bamlandela. 40 Nakafika lapho, wathi kibo: “Ragelani phambili nithandaza bona ningangeni esilingweni.” 41 Wasuka kibo waya ebangeni elingaba kuphoswa kwelitje, waguqa wathandaza, 42 wathi: “Baba, nangabe uyafuna, susa ikapho le kimi. Nanyana kunjalo, akungenzeki intandwami, kodwana akwenzeke yakho.” 43 Yeke kwabonakala kuye ingilozi evela ezulwini yamqinisa. 44 Kodwana bekatlhuwe khulu kangangobana waragela phambili athandaza ngokudephileko; begodu ingurumelakhe yaba njengamathosi weengazi awela ehlabathini. 45 Nakaqeda ukuthandaza waya ebafundini bakhe, wabafumana balele, badiniwe ngebanga lesizi. 46 Wathi kibo: “Nilaleleni? Vukani niragele phambili nithandaza, bona ningangeni esilingweni.” 47 Asakhuluma, kweza isiqubuthu sidoswa phambili nguJudasi, ongomunye wabaliTjhumi namBili, waya kuJesu wamanga. 48 Kodwana uJesu wathi kuye: “Judasi, uthengisa iNdodana yomuntu ngokuyimanga?” 49 Labo ebebanaye nababona ebekuzokwenzeka, bathi: “Kosi, sibarherhebule ngesabula na?” 50 Omunye wabo warharhabula isisebenzi somphristi ophakemeko, wasiqunta indlebe yangesidleni. 51 Kodwana uJesu wathi: “Kwanele.” Wathinta indlebaso wayipholisa. 52 Ngemva kwalokho uJesu wathi ebaphristini abakhulu nebaphathini bethempeli nabadala ebebazele ukuzombamba: “Alo-ke, bekufanele nize niphethe iinsabula neembhuku ngathi nizokubamba isilelesi? 53 Ngesikhathi nginani ethempelini mihla namalanga, khenge ningibambe. Kodwana lesi sikhathi senu namandla wobumnyama.”
ARHOSTESI 27–SEPTEMBA 2
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | LUKASI 23-24
“Libalela Abanye”
(Lukasi 23:34) Kodwana uJesu bekathi: “Baba, balibalele, ngombana abakwazi abakwenzako.” Ngaphezu kwalokho, bahlukaniselana izambatho zakhe ngefumbe.
cl 297 ¶16
“Ukwazi Indlela UKrestu Asithanda Ngayo”
16 Kunenye indlela eqakathekileko uJesu alingisa ngayo ithando lakaYise ngokupheleleko—bekahlala akulungele ‘ukucolela.’ (IRhubo 86:5) Indlela le yabonakala kuhle ngesikhathi asesigodweni sokuhlunguphazwa. Lokha nakazokufa ukufa okuhlazisako, abetjhelwe izandla neenyawo ngeempikiri, khuyini uJesu ayitjhoko? Kghani wathi kuJehova akajezise ababulali bakhe? Kunalokho, amezwi wokugcina kaJesu athi: “Baba, balibalele, ngombana abakwazi abakwenzako.”—Lukasi 23:34.
(Lukasi 23:43) Wathi kiso: “Ngiqinisile ngithi kuwe namhlanjesi, uzokuba nami ePharadesi.”
g 2/08 11 ¶5-6
Kghani UZimu Uyazilibalela Izono Ezikulu?
UJehova akaqali ubumbi obenziweko kwaphela, kodwana uqala nezenzo zomuntu owonileko. (Isaya 1:16-19) Akhesicabange kancani ngezoni ezimbili ezabethelwa noJesu. Bezenza izono ezikulu, begodu omunye wazo wathi: “Sifumana lokho okusifaneleko ngebanga lezinto esizenzileko; kodwana indoda le [uJesu] akunalitho elimbi elenzileko.” Amezwi la atjengisa ukuthi isonesi besazi okuthileko ngoJesu. Begodu ilwazelo kungenzeka lasisiza satjhuguluka. Lokhu sikubona kuhle kilokho esakutjhoko, sabawa uJesu sathi: “Ungikhumbule nawufika emBuswenakho.” UKrestu wasiphendula wathini isibawo esithinta ihliziywesi? “Wathi kiso: “Ngiqinisile ngithi kuwe namhlanjesi, uzokuba nami ePharadesi.”—Lukasi 23:41-43.
Akhucabange nje: Amezwi kaJesu wamaswaphela atjengisa ukurhawukela kwakhe indoda eyavuma isono sayo nokuthi ifanelwe kukufa. Mbala lokhu kuyakhuthaza! Nathi singaqiniseka ukuthi uJesu Krestu noYise uJehova, bazosirhawukela kwaphela nasiphenduka kwamambala, kungakhathaliseki bona zinjani izenzo zethu zangaphambilini.—Roma 4:7.
(Lukasi 24:34) bathi: “Kwamambala iKosi ivusiwe, begodu ibonakele kuSimoni!”
cl 297-298 ¶17-18
“Ukwazi Indlela UKrestu Asithanda Ngayo”
17 Esinye isibonelo esithinta ihliziyo sokulibalela kwakaJesu sisibona endleleni asebenzelana ngayo nompostoli uPitrosi. Asingabazi ukuthi uPitrosi bekamthanda kangangani uJesu. NgoNisani 14, okubusuku bamaswaphela bokuphila kwakaJesu, uPitrosi wathi kuye: “Kosi, ngikulungele ukuya nawe ejele nekufeni.” Kodwana kwathi ngemva kwama-awara ambalwa, uPitrosi waphika kathathu ukuthi uyamazi uJesu! IBhayibheli lisitjela lokho okwenzeka uPitrosi nakamphika kwesithathu, lithi: “IKosi yajika yaqala poro kuPitrosi.” Lokho kwamzwisa ubuhlungu uPitrosi, yeke “waphumela ngaphandle wakhihla isililo esibuhlungu.” Ngesikhathi uJesu ahlongakala ngelangelo, umpostoli lo wazibuza, ‘Kghani iKosami ingilibalele?’—Lukasi 22:33, 61, 62.
18 UPitrosi khenge alinde isikhathi eside bona aphenduleke embuzwenakhe. Ekuseni ngoNisani 16, uJesu wavuswa begodu wavakatjhela uPitrosi ngelangelo. (Lukasi 24:34; 1 Korinte 15:4-8) Kubayini uJesu avakatjhela uPitrosi ngokukhethekileko nanyana amphika? Kungenzeka uJesu bekafuna ukuqinisekisa uPitrosi ophendukileko ukuthi usamthanda begodu usaqakathekile eKosinakhe. UJesu wenza okungaphezu kwalokho bona aqinisekise uPitrosi.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
(Lukasi 23:31) Nangabe benza izintwezi lokha umuthi nawuhlaza, kuzokwenzekani nasele utjhwabile?”
nwtsty okuzokufundwa ngakho kuLuk 23:31
lokha umuthi nawuhlaza, . . . nasele utjhwabile: Kungenzeka bona uJesu bekakhuluma ngesitjhaba samaJuda. Besifana nomuthi ofako kodwana osathambileko ongakabi ukutjhwaba, lokhu kungombana uJesu bekasese khona namanye amaJuda bekakholelwa kuye. Nanyana kunjalo, uJesu bekazokubulawa, begodu amaJuda athembekileko bekazokuzeswa ngommoya ocwengileko, abe ngu-Israyeli ongokomfanekiso. (Rom 2:28, 29; Gal 6:16) Ngesikhatheso, ubuhlobo baka-Israyeli wamambala noZimu bebuzokuphela, lokho kufanekisela umuthi otjhwabileko.—Mat 21:43.
(Lukasi 23:33) Nabafika endaweni ekuthiwa yiKhakhayi, bambethela esigodweni aphahlwe ziinlelesi, esinye singesidleni sakhe bese esinye singesinceleni sakhe.
nwtsty okurekhodiweko
Isipikiri Esisethanjeni Lesithende
Lesi sithombe sethambo lesithende somuntu elithunjuswe ngesipikiri esiyi-11.5 cm ubude. Ithambeli lafunyanwa ngo-1968, nakwenjiwa etlhagwini yeJerusalema, kubonakala ngathi ngelangesikhathi samaRoma. Irhubhululo lifakazela ukuthi bekusetjenziswa iimpikiri nakubethelwa umuntu esigodweni. Isipikiresi kungenzeka sifana nalezo ezasetjenziswa masotja weRoma ukubethela uJesu Krestu esigodweni. Ithambeli lafunyanwa ebhoksini elenziwe ngamatje, elibizwa ngokuthi libhoksi lamathambo, okukulapho amathambo womuntu ohlongakeleko ebekafakwa khona ngemva kokuthi umzimbakhe wonakele. Lokho kutjengisa ukuthi abantu ababulawelwe esigodweni bebabulungwa.
Ukufundwa KweBhayibheli
(Lukasi 23:1-16) Ngalokho isiqubuthu sasikima soke, samusa kuPilatu. 2 Sambeka umlandu, sathi: “Sifumene umuntu lo adurhisa isitjhaba sethu, angavumeli ukubhadelwa komthelo kuKhesari, begodu athi yena unguKrestu ikosi.” 3 UPilatu wambuza wathi: “UyiKosi yamaJuda na?” Wamphendula wathi: “Wena ngokwakho uyatjho.” 4 UPilatu wathi ebaphristini abakhulu nesiqubuthwini: “Umuntu lo akanamlandu.” 5 Kodwana baphikelela bathi: “Uhlangahlanganisa abantu ngokufundisa kiyo yoke iJudiya, uthome eGalile bewafika nalapha.” 6 Nakezwa lokho, uPilatu wabuza ukuthi umuntu lo umGalile na. 7 Ngemva kokuqinisekisa bona bekangaphasi kwesifunda esibuswa nguHerode, wamthumela kuHerode, naye obekaseJerusalema ngesikhatheso. 8 UHerode nakabona uJesu, wathaba khulu. Besekusikhathi eside afuna ukubona uJesu ngombana ezwe okunengi ngaye, begodu bekanethemba lokubona eminye yemikarisomraro eyenziwa nguye. 9 Wamphenya ngemibuzo eminengi, kodwana akhenge amphendule. 10 Abaphristi abakhulu nabatloli bebasolo basikima baphikelela ngekani bambeka umlandu. 11 UHerode namasotjakhe akhenge bamphathe ngehlonipho, begodu wahlekisa ngaye ngokumbathisa isambatho esihle bese wambuyisela kuPilatu. 12 Kusukela ngelangelo uHerode noPilatu bathoma ukuba bangani, ngombana ngaphambili bebamanaba. 13 Yeke uPilatu wabizela ndawonye abaphristi abakhulu, ababusi nabantu 14 wathi kibo: “Nilethe umuntu lo kimi nithi uhlohlozela abantu bona bavukele umbuso. Ngimphenyisise phambi kwenu kodwana ngangafumana iinsekelo zemilandu enimbeka yona. 15 Kuhlekuhle noHerode akhenge amfumane amlandu, ngombana umbuyisele kithi; akakenzi litho elimenza afanelwe kukufa. 16 Yeke ngizomjezisa bese ngiyamtjhaphulula.”