Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla
JULAYI 1-7
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | KOLOSE 1-4
“Hlubulani Ubuntu Obudala, Nimbathe Ubuntu Obutjha”
(Kolose 3:5-9) Nje-ke, bulalani amalunga womzimbenu asephasini ngokuphathelene nezenzo zomseme ezisisono, ukusilaphala, iinkanuko zomseme ezingalawulwako, ikanuko elimazako, nokuba marhamaru, okukulotjha iinthombe. 6 Ilaka lakaZimu liyeza ngebanga lezinto ezinjalo. 7 Nani beniziphatha njalo endlelenenu yokuphila yaphambilini. 8 Kodwana nje kufuze nikususe koke lokhu kini: ilaka, itukuthelo, ubumbi, ikulumo elimazako, nekulumo eyonakeleko emlonyenenu. 9 Ningakhulumi amala komunye nomunye. Hlubulani ubuntu obudala kunye nemikghwabo,
Yamukela Ummoya KaZimu Ingasi Wephasi
12 Ubuntu bami butjengisa muphi ummoya? (Funda kwebeKolose 3:8-10, 13.) Ummoya wephasi uthuthukisa imisebenzi yenyama. (Gal. 5:19-21) Ivivinyo lamambala lokobana ngimuphi ummoya onomthelela kithi, alizi izinto nezikhamba kuhle, kodwana nezingakhambi kuhle, njengalapho umfowethu nofana udade omKrestu angasinaki, asikhuba, namtjhana asona. Ngaphezu kwalokho, nesingemsitheleni emakhaya, kungabonakala bona sivumela ummoya ocwengileko namtjhana wephasi bona ube nomthelela kithi. Ukuzihlola kuyafaneleka. Zibuze, ‘Eenyangeni ezisithandathu ezidlulileko, ubuntu bami bube njengebakaKrestu namtjhana ngibuyele emikghweni emimbi yokukhuluma nokuziphatha?’
13 Ummoya kaZimu ungasisiza bona ‘sihlubule ubuntu obudala kunye nemikghwabo’ sembathe “ubuntu obutjha.” Lokho kuzosisiza sibe nethando elikhulu nomusa. Sizokukghona ukulibalelana ngokutjhaphulukileko, ngitjho nofana kunebanga elizwakalako lokunghonghoyila. Nesiphethwe kumbi ngekhe ‘sibambelane amavunda, sithathe ngobukhali, sibange itjhada, sithukane.’ Kunalokho, sizokwenza umzamo wokuba “nesisa komunye nomunye.”—Efe. 4:31, 32.
(Kolose 3:10-14) nimbathe ubuntu obutjha, obenziwa bube butjha ngelwazi elinembileko ngokuvumelana nomfanekiso waloyo obudalileko, 11 lapho kungekho khona umGirigi namkha umJuda, ukusoka namkha ukungasoki, umqhamuka, umSkithi, isigqila, namkha ongasisigqila; kodwana uKrestu uzizinto zoke kibo boke. 12 Ngokunjalo, njengabakhethiweko bakaZimu, abacwengileko nabathandwako, mbathani isirhawu nethando, umusa, ukuthobeka, ummoya ophasi, nokubekezela. 13 Ragelani phambili nibekezelelana begodu nilibalelane ngokutjhaphulukileko ngitjho nanyana kungaba khona onesizathu sokunghonghoyila ngomunye. Njengombana uJehova anilibalela ngokutjhaphulukileko, nani kufuze nenze okufanako. 14 Kodwana ngaphezu kwakho koke lokhu, mbathani ithando, ngombana lisibopho esipheleleko sobunye.
Inga-kghani Sewutjhugululiwe?
18 Nesifuna iliZwi lakaZimu lisitjhugulule, ukulifunda qobe kufuze kube sithomo sezinto zoke. Inengi labantu liyalifunda iBhayibheli begodu lijayelane nalokho elikutjhoko. Mhlamunye wakhe wahlangana nabantu abanjalo ekonzweni yesimini. Abanye bakghona nokutjho amavesi walo ngehloko. Nokho, lokho kungenzeka kungayikghwathi kangako imicabangwabo nendlelabo yokuphila. Khuyini okutlhayelako? Nesifuna iliZwi lakaZimu lisithonye belisitjhugulule, kufuze silivumele lingene litjhinge eenhliziyweni zethu. (Gal. 6:6) Nje-ke, kufuze sithathe isikhathi sethu sizindle ngalokho esikufundako. Kungaba kuhle khulu nasingazibuza ukuthi: ‘Ngikholisekile na bona lokho engikufundako akusiyifundiso yezekolo kwaphela? Kghani ngiyiqala njengeliqiniso? Ngaphezu kwalokho, ngiyakusebenzisa na lokho engikufundako ingasi bona ngifukufundise abanye kwaphela? Inga-kghani engikufundako ngikuqala njengokuvela kuJehova, kuza kimi mathupha?’ Ukucabanga nokuzindla ngemibuzo enjengale kungasisiza sidephise amazizo esinawo ngoJehova eenhliziyweni zethu. Ithando lethu ngaye lizokukhula. Nesithintekako eenhliziyweni, sizokwenza amatjhuguluko amanengi.—IzA. 4:23; Luk. 6:45.
19 Ukulifunda qobe iBhayibheli nokuzindla ngalo kuzositjhukumisela bona siragele phambili senza lokho okungenzeka besikwenza ngezinga elithileko ‘okukuhlubula ubuthina obudala nemikhuba yabo yanje, begodu simbathe ubuthina obutjha, obuvuselelwe ngokomfuziselo wombumbi wabo.’ (Kol. 3:9, 10) Singaragela phambili siphumelela njengombana sithola umqondo weliZwi lakaZimu nendima eliyidlalako kithi. Ukumbatha kwethu ubuntu obutjha kuzosivikela emaqhingeni kaSathana.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
(Kolose 1:13, 14) Wasisindisa emandleni wobumnyama, wasidlulisela embusweni weNdodanakhe ethandekako, 14 ngayo sifumana ukutjhatjhululwa kwethu ngesihlengo, ukulitjalelwa kwezono zethu.
it-2 169 ¶3-5
UmBuso KaZimu
“EmBusweni WeNdodanakhe Ethandekako.” Ngemva kwamalanga alitjhumi uJesu abuyele ezulwini, abafundi bakhe bebanobufakazi bokuthi “wakhutjhulelwa esandleni sokudla sakaZimu,” nakathululela ummoya ocwengileko phezu kwabo ngePentekoste lango-33 C.E. (IzE 1:8, 9; 2:1-4, 29-33) Yeke, ‘isivumelwano esitjha’ sathoma ukusebenza kibo, begodu baba “sitjhaba esicwengileko,” u-Israyeli ongokomfanekiso.—Heb 12:22-24; 1Pt 2:9, 10; Gal 6:16.
UKrestu bekahlezi ngesidleni sakaYise begodu waba yiHloko yebandla. (Efe 5:23; Heb 1:3; Flp 2:9-11) ImiTlolo itjengisa ukuthi kusukela ngePentekoste lango-33 C.E. ukuya phambili, umbuso ongokomfanekiso wahlonywa phezu kwabafundi. Nakatlolela amaKrestu wangekhulu lokuthoma weKolose, umpostoli uPowula waqalisela kuJesu Krestu njengosele anombuso: “[UZimu] wasisindisa emandleni wobumnyama, wasidlulisela embusweni weNdodanakhe ethandekako.”—Kol 1:13; madanisa nezE 17:6, 7.
kusukela ngePentekoste lango-33 C.E. ukuya phambili, umbuso kaKrestu besele ubusa phezu kwaka-Israyeli ongokomfanekiso, amaKrestu azeswe ngommoya kaZimu aba bantwana bakaZimu. (Jwa 3:3, 5, 6) AmaKrestu azeswe ngommoya nakafumana umvuzwawo wezulwini, angekhe asaba zizakhamuzi zephasini zombuso kaKrestu, kodwana azokuba makhosi ezulwini noKrestu.—sAm 5:9, 10.
(Kolose 2:8) Tjhejani bona kungabi namuntu onithumba ngefundiso yamala nangekohliso elilize ngokwesiko labantu, ngokwezinto ezisisekelo zephasi, ingasi ngokukaKrestu;
w08 8/15 28 ¶9
Amaphuzu Asencwadini YakwebeGalatiya, Kwebe-Efesu, KwebeFilipi, NekwebeKolose
2:8—Ziyini ‘izinto ezisisekelo zephasi’ uPowula asiyelelisa ngazo? Zizinto zephasi lakaSathana—izinto ezisisekelo namkha iinkambiso ezinqophisako namkha ezibangela into ethileko. (1Jw 2:16) Hlangana nezintwezo, ziimfundiso zamala, izinto eziphathekako, neenkolo zamala zephaseli.
Ukufundwa KweBhayibheli
(Kolose 1:1-20) UPowula, umpostoli kaKrestu Jesu ngentando kaZimu, noThimothi umfowethu, 2 kwabacwengileko nabafowethu abathembekileko abasebunyeni noKrestu eKolose: Kwanga ningaba nomusa omkhulu nokuthula okuvela kuZimu uBabethu. 3 Sithokoza uZimu qobe, uBaba weKosethu uJesu Krestu, nasinithandazelako, 4 soloko sezwa ngokukholwa kwenu kuKrestu Jesu nethando eninalo ngabo boke abacwengileko 5 ngebanga lethemba enibekelwe lona ezulwini. Nezwa phambilini ngethembeli ngomlayezo weqiniso leendaba ezimnandi 6 ezifike kini. Njengombana iindaba ezimnandi zithela iinthelo begodu zanda kilo loke iphasi, ngilokho ezikwenzako nakini kusukela ngelanga enezwa ngalo begodu nawazi ngokunembileko umusa omkhulu kaZimu ngeqiniso. 7 Ngilokho enakufunda ku-Ephafrasi inceku ethandekako esikunye nayo, osisebenzi sakaKrestu ngebanga lethu. 8 Wasazisa nangethando lenu elivezwa ngommoya. 9 Kungebangeli nathi kusukela ngelanga esezwa ngalo, singakhenge silise ukunithandazela nokunibawela bona nizaliswe ngelwazi elinembileko lentandwakhe kikho koke ukuhlakanipha nokuzwisisa okunikelwa mmoya kaZimu, 10 ukuze nikhambe ngokufaneleko kuJehova bona nimthabise ngokuzeleko njengombana niragela phambili nithela iinthelo kiyo yoke imisebenzi emihle begodu nikhula elwazini elinembileko lakaZimu; 11 kwangathi ningaqiniswa ngawo woke amandla ngokuvumelana namandlakhe aphazimulako ukuze nikghodlhelele ngokuzeleko ngokubekezela nangethabo, 12 njengombana nithokoza uBaba, owanenza nafanelekela ukuhlanganyela elifeni labacwengileko ekukhanyeni. 13 Wasisindisa emandleni wobumnyama, wasidlulisela embusweni weNdodanakhe ethandekako, 14 ngayo sifumana ukutjhatjhululwa kwethu ngesihlengo, ukulitjalelwa kwezono zethu. 15 Yona imfanekiso kaZimu ongabonakaliko, izibulo layo yoke indalo; 16 zoke ezinye izinto ezulwini nephasini zadalwa ngayo, izinto ezibonakalako nezinto ezingabonakaliko, kungaba ziinhlalo zobukhosi namkha ububusi namkha aborhulumende namkha abalawuli. Zoke ezinye izinto zadalwa ngayo begodu zadalelwa yona. 17 Godu, yona ingaphambi kwazo zoke ezinye izinto, begodu ngayo zoke ezinye izinto zenziwa zaba khona, 18 iyihloko yomzimba, okulibandla. Yona isithomo, izibulo kwabafileko, ukuze ibe ngeyokuthoma kizo zoke izinto; 19 ngombana uZimu wakuthabela bona koke ukuphelela kuhlale kiyo, 20 begodu ngayo abuyisane nazo zoke izinto ngokwenza ukuthula ngeengazi eyaziphalaza esigodweni sokuhlunguphazwa, kungakhathaliseki bona zizinto zephasini namkha zizinto ezisezulwini.
JULAYI 8-14, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 1 THESALONIKA 1-5
“Hlalani Nikhuthazana Begodu Nakhana”
(1 Thesalonika 5:11-13) Yeke, hlalani nikhuthazana begodu nakhana, njengombana kuhlekuhle nenza. 12 Siyanibawa bafowethu, bona nibahloniphe labo abasebenza budisi hlangana nani nabanengameleko eKosini begodu baniyala; 13 nibacabangele ngethando ngaphezu kokujayelekileko ngebanga lomsebenzabo. Hlalisanani ngokuthula.
“Nibacabangele Ngaphezu Kokujayelekileko” Labo Abanengameleko”
12 ‘Ukudosa phambili’ ibandla kuhlanganisa okungaphezu kokufundisa. Kusetjenziswe ilizwi elinomqondo ofanako kweyoku-1 kaThimothi 3:4. UPowula wathi umbonisi kufuze abe “mumuntu okwazi ukuphatha kuhle umuzi wakhe, akwenze ngokuzithoba, khona abantwabakhe bazamthobela.” Kusemtarini bona ibizo elithi “ukuphatha” alihlanganisi kwaphela ukufundisa abantwana bakhe kodwana nokudosa phambili emndenini begodu ‘nokuthotjelwa bantwana bakhe.’ Kwamambala, abadala badosa phambili ebandleni, basize boke bona bazithobe kuJehova.—1 Thi. 3:5.
“Nibacabangele Ngaphezu Kokujayelekileko Labo Abanengameleko”
19 Khuyini ongayenza newufumana isipho esenzelwe wena ngokukhethekileko? Ungatjengisa ukusithabela kwakho ngokusisebenzisa? ‘Izipho ezibabantu’ zingilokho uJehova noJesu Krestu abakulungiselele khona. Enye indlela ongatjengisa ngayo bona uyazithabela iziphwezi, kulalelisisa iinkulumo abadala abazinikelako begodu nangokulinga ukusebenzisa amaphuzu abawatjhoko. Ungatjengisa ukuthokoza kwakho nangokunikela iimpendulo ezakhako emhlanganweni. Usekele umsebenzi abadala abadosa phambili kiwo, njengekonzo yesimini. Nangabe uzuzile esilulekweni osifumene kumdala othileko, kubayini ungamtjeli? Ukungezelela kilokho, kubayini ungatjengisi ukuthokoza kwakho imindeni yabadala? Khumbula, umdala bona asebenze budisi ebandleni, umndenakhe unikela isikhathi okufuze usisebenzise unaye.
(1 Thesalonika 5:14) Ngakelinye ihlangothi, siyanikhuthaza, bafowethu, bona niyelelise abangakahleleki, nikhulume ngokududuzako nalabo abagandelelekileko, nisekele ababogabogako, nibekezelele boke.
Kufuze Sithande “Ngeqiniso Nangezenzo”
13 Sekela ababuthakathaka. Ukuba liqiniso kwethando lethu kungazizinywa nginasi iseluleko seBhayibheli esithi: “Nisize ababogabogako, yibani nesineke ngabo boke.” (1 Thes. 5:14) Abantu ababuthakathaka kanengi ukukholwa kwabo kukhamba kuqine, abanye batlhoga sisolo sibasekela sibe nesineke. Lokho kungahlanganisa ukwabelana nabo ngamezwi aseBhayibhelini, ukubamema ukhambe nabo esimini, ngasikhathi batlhoga bona use ubalalele. Ukungezelela kilokho, kunokumane uthi umfowethu namkha udade unokukholwa okuqinileko namkha ‘obubuthakathaka’ kufuze sitjheje ukuthi nathi kunezinto esizikghonako nezinto okubabudisi ukuzenza. Ngitjho nompostoli uPowula naye wakutjheja lokho ebekuba budisi kuye ukukwenza. (2 Kor. 12:9, 10) Yeke singalitjho lizale umlomo elithi soke siyakutlhoga ukusekelwa libandla.
Yewuthobeke, Ube Nesirhawu NjengoJesu
16 Amezwethu anesirhawu. Nasinesirhawu sizokuhlohlozeleka bona ‘sikhuthaze abaneenhliziyo ezibuthakathaka.’ (1 Thesalonika 5:14) Kodwana singathini nesibakhuthazako? Kufuze sibatjele bonyana sibakhathalela kangangani. Siyabathokoza ngobuntu babo obuhle namakghonwabo akarisako. Siyabakhumbuza ukuthi uJehova ubakhuphe ephasini wabaletha eqinisweni ngombana baligugu kuye. (Jwanisi 6:44) Siyabaqinisekisa nokuthi boke “abalungileko nabanesililo” uJehova uyabezwa. (IRhubo 34:18) Nasenza njalo amezwethu anesirhawu angabathoba amanceba abalilako.—IzAga 16:24.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
(1 Thesalonika 4:3-6) Ngombana lokhu kuyintando kaZimu, ukuthi kufuze nicwengeke benigegede izenzo zomseme ezisisono. 4 Ngamunye wenu kufuze azi indlela yokulawula umzimbakhe ngokucwengeka nangokuhlonipheka, 5 ingasi ngekanuko yomseme engalawulwako, eragwa kukuba marhamaru efana neyeentjhaba ezingamaziko uZimu. 6 Akekho okufuze eqe imikhawulo efaneleko alimaze nomfowabo kilokhu, ngombana uJehova ukhupha isijeziso kikho koke lokhu, njengombana sanitjela ngaphambilini begodu saniyelelisa ngokuqinileko.
it-1 863-864
Ubufebe
Ubufebe sisenzo esimbi esingabangela bona umuntu (asuswe) ebandleni lobuKrestu. (1Ko 5:9-13; Heb 12:15, 16) Umpostoli uhlathulula ukuthi umKrestu ofebako asebenzise izitho zakhe kumbi wona umzimbakhe. Akamukeleki kuZimu, usilaphaza ibandla lakaZimu begodu usengozini yokufumana amalwelwe abulalako athathelana ngokomseme. (1Ko 6:18, 19) Akahloniphi amalungelo wamaKrestu akunye nawo (1Te 4:3-7) (1) ngokuletha ukusilaphala nehlazo ebandleni (Heb 12:15, 16), (2) ubangela umuntu afeba naye bona abe nedumela lokuziphatha kumbi, nangabe akakatjhadi umlahlekisele ithuba lokuthi angene emtjhadweni amsulwa, (3) wenza bona umndeni womuntu afebe naye waziwe ngokuziphatha kumbi, (4) uzwisa ababelethi bakhe, ubaba kwakhe nofana umuntu azokutjhada naye ubuhlungu. Umuntu ongahloniphi lokhu akadeleli umuntu, okungenzeka ukuthi imithetho ayibekako ithuthukisa ukufeba namkha awa kodwana udelela uZimu, ozomjezisa ngokona kwakhe.—1Th 4:8.
(1 Thesalonika 4:15-17) Ngombana ngilokhu esinitjela khona ngelizwi lakaJehova, ukuthi labo hlangana nathi abazabe baphila phakathi nokuba khona kweKosi, angekhe babakhambele phambili labo abalele ekufeni; 16 ngombana iKosi ngokwayo izokwehla ivela ezulwini ngelizwi lokuyala, nangelizwi lengilozi ekulu nangebhorompita kaZimu, kuthi labo abahlongakeleko abasebunyeni noKrestu bazokuvuka qangi. 17 Ngemva kwalokho thina esisaphilako esisaseleko, kunye nabo, sizokuthathwa ngamafu bona sihlangane neKosi emmoyeni; begodu sizokuhlala sineKosi.
“Ukuhlengwa Kwenu Kutjhidele”!
14 UGogi wakwaMagogi nasele ahlasele abantu bakaZimu kuzokwenzekani? IBhayibheli lithi: “[INdodana yomuntu], izokuthumela iingilozi zayo beyibuthele ndawonye abakhethiweko bayo emajikeni womane wephasi, epelazwe nemaphelelweni womkayi.” (Markosi 13:27; Matewu 24:31) Ukubuthelelokhu akusikuzeswa kokuthoma kwamaKrestu akhethiweko. Godu akusikubekwa iphawu lamaswaphela kwabakhethiweko abasesephasini. (Matewu 13:37, 38) Ukubekwa iphawu kwamaswaphela kuzokwenzeka ngaphambi kobana kuthome iinhlupheko ezimbi. (IsAmbulo 7:1-4) Alo khuyini ukubuthelelokhu? Kusikhathi lapha abakhethiweko abazokufumana unongorwanabo baye ezulwini. (1 Thesalonika 4:15-17; IsAmbulo 14:1) Isenzakalwesi sizokwenzeka hlangana nesikhathi lapha uGogi wakwaMagogi athoma ukuhlasela khona abantu bakaZimu. (Hezekiyeli 38:11) Njengombana uJesu atjho, “Nje-ke abalungileko bazakuphazima njengelanga embusweni kaYise wabo.”—Matewu 13:43. (Qala umtlolo ongenzasi.)
15 Inga-kghani lokhu kutjho ukuthi abakhethiweko ‘bazokuhlwithwa’? Inengi lamasondo wesingabuKrestu licabanga bona amaKrestu azokuya ezulwini ngomzimba wenyama. Bacabanga nokuthi bazombona ngamehlo uJesu nakabuya azokubusa ephasini. Nanyana kunjalo, iBhayibheli likubeka kukhanye bona uJesu angekhe simbone ngamehlo nakabuyako, nalihlathulula indaba le lithi, “ngesikhatheso isibonakaliso seNdodana yoMuntu sizakuvela emkayini.” (Matewu 24:30) Libuye lithi, “inyama neengazi angekhe kwalidla ilifa lomBuso kaZimu.” Yeke labo abazokuyiswa ezulwini kokuthoma ‘bazokutjhugululwa ngomzuzwana, iye, ngokuphazima kwelihlo, nakulila iporompita yokugcina.’ (Qala umtlolo ongenzasi.) (Funda yoku-1 kwebeKorinte 15:50-53.) Yeke asisalisebenzisi la ibizo elithi ‘ukuhlwithwa’ nasihlathulula isenzakalwesi, ngebanga lokuthi lisetjenziswa eemfundisweni zamala zamasondo wesingabuKrestu. Nanyana kunjalo, abakhethiweko abathembekileko abasephasini ngesikhatheso bazokubuthelwa ndawonye khonokho.
Ukufundwa KweBhayibheli
(1 Thesalonika 3:1-13) Nje-ke kwathi nasingasakghoni ukukghodlhelela ukunihlulukela, sabona kungcono bona sisale sodwa e-Athene; 2 sathumela uThimothi, umfowethu osisebenzi sakaZimu seendaba ezimnandi ezimalungana noKrestu, bona aniqinise bekaniduduze ekukholweni kwenu, 3 ukuze kungabi namunye ozokudengezeliswa matshwenyeko la. Ngombana nina ngokwenu niyazi ukuthi angekhe sakubalekela ukutlhagiswa zizinto ezinjalo. 4 Lokha sisesenani, besinitjela kusesengaphambili ukuthi sizokutlhagiswa matshwenyeko, ngilokho-ke okwenzekileko, njengombana nazi. 5 Kungakho, kwathi nangingasakghoni ukukukghodlhelelela, ngathumela uThimothi kini ukuze ngizwe ngokuthembeka kwenu, ukuthi kungenzeka na ngendlela ethileko uMlingi unilingile, begodu umsebenzethu sele uphenduke ilize. 6 Kodwana uThimothi usand’ ukubuya kini begodu usibikele iindaba ezimnandi ngokuthembeka nethando lenu, bona nihlala nisikhumbula ngethando nokuthi nisihlulukele ngendlela esinihlulukele ngayo. 7 Kungakho bafowethu, kikho koke ukutlhuwa nesizi lethu, siduduzekile ngebanga lenu nokuthembeka enikutjengisako. 8 Ngombana siyavuseleleka nanidzimelele eKosini. 9 Alo-ke singakutjengisa njani ukuthokoza kwethu kuZimu malungana nani, ngebanga lethabo elikhulu esilizwako phambi kwakaZimethu ngebanga lenu? 10 Ubusuku nemini sirabhela ngokuzimisela ngendlela esingakghona ngayo ukuze sinibone ubuso nobuso bona siniphe lokho enitlhayela ngakho ekukholweni kwenu. 11 Nje-ke kwangathi uZimu uBabethu neKosethu uJesu Krestu angasenzela indlela yokuza kini. 12 Ngaphezu kwalokho, kwangathi iKosi inganenza nande, iye, niphuphume ekuthandaneni nekuthandeni boke, njengombana nathi sinithanda, 13 bona yenze iinhliziyo zenu ziqine, zibe msulwa ekucwengekeni phambi kwakaZimu uBabethu, ekubeni khona kweKosethu uJesu nabo boke abacwengileko bakhe.
JULAYI 15-21, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 2 THESALONIKA 1-3
“Ukwambulwa Kwaloyo Onganamthetho”
(2 Thesalonika 2:6-8) Nje niyazi ukuthi khuyini okumliyako, ukuze ambulwe ngesikhathi sakhe esifaneleko. 7 Eqinisweni, ifihlo yokungabi namthethokhu sele isebenza, kodwana kwaphela bekube kulapho loyo oliyako okwanje asukile endleleni. 8 Nje-ke, eqinisweni, loyo onganamthetho uzokwambulwa, loyo iKosi uJesu ezomsusa ngommoya womlomo wayo begodu imtjhabalalise ngokubonakaliswa kokuba khona kwayo.
it-1 972-973
Ukuzinikela KuZimu
Le ngenye ifihlo ephikisana ngokupheleleko ‘nefihlo ecwengileko’ kaJehova. ‘Ifihlo yokungabi namthetho.’ Le bekuyifihlo emaKrestwini weqiniso ngombana emalangeni wompostoli uPowula umuntu wokungabi namthetho bekangakabonakali kuhle. Ngitjho nanyana “umuntu” lo bekangavela, abantu abanengi bebangekhe bamazi begodu bekazokuragela phambili enza izinto ezimbi, azifihla begodu asebenzisa ibizo lakaZimu. Lokho bekuzokuba kuhlubuka kuZimu weqiniso. UPowula wathi ‘ifihlo yokungabi namthetho’ besele isebenza esikhathini sakhe, ngombana besele kunethonya lokungabi namthetho ebandleni lobuKrestu ebelizokuveza isigaba sesihlubuki. Ekugcineni, sizokupheliswa kukuba khona kwakaJesu Krestu. Isihlubukesi ‘esimumuntu,’ sisetjenziswa nguSathana besizozikhukhumeza sibe “ngaphezu kwabo boke ababizwa ngokuthi ‘bozimu’ namkha okuthileko okulotjhwako (Gr., seʹba·sma). Yeke umphikisi omkhulu lo kaZimu osetjenziswa nguSathana uzokukhohlisa khulu begodu abangele bona kutjhatjalaliswe labo abamlandelako. Izenzo ‘zomuntu onganamthetho’ zizokugubuzeswa bubumbi bakhe nokuzinikela kuZimu kokuzenzisa.—2Te 2:3-12; madanisa noMat 7:15, 21-23.
(2 Thesalonika 2:9-12) Kodwana ukuba khona kwaloyo onganamthetho kungokusebenza kwakaSathana ngayo yoke imisebenzi yamandla neembonakaliso zamala neemangaliso, 10 nakho koke ukukhohlisa okungakalungi kilabo abatjhabalalako, njengesijeziso ngombana akhenge bamukele ithando leqiniso ukuze basindiswe. 11 Kungebangelo uZimu abavumela bona bakhohliswe yifundiso yamala ukuze bakholwe amezwi wamala, 12 ukuze boke bahlulelwe ngombana akhenge bakholwe iqiniso kodwana bathatjiswe kukungalungi.
it-2 245 ¶7
Amala
UJehova uZimu uvumela abantu ukuthi ‘bakhohliswe’ yifundiso yamala bona “bakholwe amezwi wamala” kunokobana bakholelwe iindaba ezimnandi ezimalungana noJesu Krestu. (2Te 2:9-12) Ikambiso le ivezwe kilokho okwenzeka ngekhulu lokuthoma eKosini yakwa-Israyeli u-Arhabi. Ngesikhathi umphorofidi kaJehova uMikaya abikezela ngehlekelele, abaphorofidi bamala baqinisekisa u-Arhabi ukuthi uzokuhlula epini ayoyilwa namaRamothi eGiliyadi. Njengombana kuveziwe embonweni kaMikaya, uJehova wavumela isidalwa sommoya bona sizenze ‘ummoya wamala’ emilonyeni yabaphorifidi baka-Arhabi. Isidalwa sommoyesi safaka amandlaso phezu kwabo, bona bangakhulumi iqiniso, kodwana bakhulume lokho abafuna ukukutjho nalokho u-Arhabi afuna ukukuzwa kibo. Nanyana ayeleliswa, u-Arhabi wakhetha ukukhohliswa baphorofidi labo begodu wabhadela ngokuphila kwakhe.—1Kh 22:1-38; 2Kr 18.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
(2 Thesalonika 1:7, 8) Kodwana nina eniqalene nesizi nizokuphunyuzwa kunye nathi ekwambulweni kweKosi uJesu ivela ezulwini ineengilozi zayo ezinamandla 8 ngomlilo ovutha amalangabi, njengombana izibuyiselela kilabo abangamaziko uZimu nalabo abangazilaleli iindaba ezimnandi ezimalungana neKosethu uJesu.
it-1 834 ¶5
Umlilo
UPitrosi wathi, “izulu nephasi elikhona gadesi kubekelwe umlilo.” Ngokomongo weveseli nehlathululo yeminye imitlolo, kufakazela ukuthi lokhu akusimlilo wamambala kodwana kutjho ukutjhatjalaliswa unomphela. Njengemihleni kaNowa uMthwalela akhenge utjhabalalise izulu nephasi lamambala, kodwana waphelisa abantu abangamsabiko uZimu, ngokufanako ukwambula kwakaJesu Krestu neengilozi zakhe ezinamandla ezinomlilo ovutha amalangabi zizokubhubhisa kwaphela abantu abangamhloniphiko uZimu kunye nephasi elimbi lakaSathana.—2Pt 3:5-7, 10-13; 2Te 1:6-10; madanisa no-Isa 66:15, 16, 22, 24.
(2 Thesalonika 2:2) bona ningasikinywa msinyana emkhumbulwenenu namkha nithuswe mlayezo obonakala ngasuthi uvela kuZimu namkha mlayezo okhulunywe ngomlomo namkha yincwadi ebonakala ivela kithi, ethi ilanga lakaJehova lifikile.
it-1 1206 ¶4
Okuphefumulelweko
“Izinto Eziphefumulelweko”—Iqiniso Namala. Ibizo lesiGirigi elithi, pneuʹma (ummoya) lisetjenziswe ngendlela ekhethekileko kweminye imitlolo yabapostoli. Ngokwesibonelo, yesi-2 kwebeThesalonika 2:2, umpostoli uPowula ukhuthaza abafowabo beThesalonika bona bangathabi khulu namkha bathuselwe ngezinto abazikholelwako “namkha mlayezo okhulunywe ngomlomo [“mmoya”] namkha yincwadi ebonakala ivela kithi, ethi ilanga lakaJehova lifikile.” Kuyakhanya ukuthi uPowula usebenzise ibizo elithi, pneuʹma (ummoya) elitjho ukukhulumisana, ‘ngomlayezo okhulunywe ngomlomo’ namkha ‘ngencwadi.’ Kungebangelo iLange’s Commentary on the Holy Scriptures (k. 126) ithi ngendaba le: “Ngalokho umPostoli bekakhuluma ngefundiso kaZimu, ukubikezelwa kwamala, amezwi womphorofidi.” (ITjhugululwe nguP. Schaff, 1976) IVincent’s Word Studies in the New Testament ithi: “Ngommoya. Amezwi wesiphorofido akhulunywa maKrestu emihlanganweni, akhuluma ngokwambulwa kwefundiso kaZimu.” (1957, Vol. IV, k. 63) Amanye amatjhugululo weBhayibheli asebenzisa ibizo elithi, pneuʹma kilokhu begodu ngendlela efanako kusetjenziswe ibizo elithi “ummoya,” amanye amatjhugululo weBhayibheli athi “umlayezo woMmoya” (AT), “ukubikezela” (JB), “okuphefumulelweko” (D’Ostervald; Segond [French]), “izinto eziphefumulelweko” (NW).
Ukufundwa KweBhayibheli
(2 Thesalonika 1:1-12) UPowula, uSilvanu, noThimothi, ebandleni lebeThesalonika elisebunyeni noZimu uBabethu neKosi uJesu Krestu: 2 Kwangathi ningaba nomusa omkhulu nokuthula okuvela kuZimu uBaba neKosi uJesu Krestu. 3 Sikatelelekile bona sihlale sithokoza uZimu ngani, bafowethu. Kufanele lokho, ngombana ukukholwa kwenu kukhula ngendlela erarako nethando omunye nomunye wenu analo ngabanye liyakhula. 4 Ngebanga lalokho siyazikhakhazisa ngani hlangana nawo woke amabandla kaZimu, ngebanga lokukghodlhelela nokukholwa kwenu kikho koke ukuhlunguphazwa nobudisi eniqalene nabo. 5 Lokhu kubufakazi besahlulelo esilungileko sakaZimu, esirholela ekubeni nithathwe njengabafanelwe mBuso kaZimu, lowo eqinisweni enitlhaga ngebanga lawo. 6 Lokhu kubandakanya nokuthi kulungile ngoZimu ukubuyisela ngesizi kilabo abanibangela isizi. 7 Kodwana nina eniqalene nesizi nizokuphunyuzwa kunye nathi ekwambulweni kweKosi uJesu ivela ezulwini ineengilozi zayo ezinamandla 8 ngomlilo ovutha amalangabi, njengombana izibuyiselela kilabo abangamaziko uZimu nalabo abangazilaleli iindaba ezimnandi ezimalungana neKosethu uJesu. 9 Bona labo bazokugwetjelwa isijeziso sokutjhatjalaliswa phakade phambi kweKosi nephazimulweni yamandlayo, 10 nayizela ukuzokuphazinyuliswa malungana nabacwengileko bayo begodu ngelangelo izokubatjazwa ngibo boke abatjengise ukukholwa kiyo, nani nizokuba hlangana nabo ngombana nabukholwa ubufakazi esabunikelako. 11 Ngilokho esihlala sithandazela bona kwenzeke, ukuthi uZimethu anithathe njengabafanele ukufumana ukuphila anibizele kikho begodu ngamandlakhe enze ngokupheleleko boke ubuhle obumthabisako nawo woke umsebenzi wokukholwa. 12 Lokhu kwenzeka ukuze ibizo leKosethu uJesu liphazinyuliswe kini begodu nani niphazinyuliswe ebunyeni nayo, ngokuvumelana nomusa omkhulu kaZimethu noweKosi uJesu Krestu.
JULAYI 22-28, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 1 THIMOTHI 1-3
“Yenza Okwengeziweko Emsebenzini Omuhle”
(1 Thimothi 3:1) Amezwi la athembekile: Nangabe umuntu ufuna ukuba mtlhogomeli webandla, ufisa umsebenzi omuhle.
Uyasibona Na Isidingo Sokuthuthukisa Itjhebiswano Lakho NoZimu?
3 Funda yoku-1 kaThimothi 3:1. Isenzo sesiGirigi esitjhugululwe ngokuthi “langazelela” sitjho ukuzilula ngendlela engakajayeleki ukuze ubambe into. Nakasebenzisa ibizwelo, umpostoli uPowula wakubeka kwakhanya ukuthi ituthuko ekwenzeni izinto zakaZimu itlhoga ukuzikhandla. Cabanga ngomfowethu ocabanga ngengomuso lakhe ebandleni. Nje kungenzeka akakabi yinceku ekhonzako, kodwana uyalemuka bona kufuze athuthuke ebandleni. Uthoma ngokuzikhandla ekutheni afanelekele ukuba yinceku ekhonzako. Nasekusikhathi esifaneleko, uba nethemba lokuthi sekayafaneleka ukuba mbonisi. Umfowethu lo, kinanyana ngikuphi akwenzako, uyazikhandla ekutheni afanelekele amalungelo angeziweko ebandleni.
(1 Thimothi 3:13) Ngombana amadoda enza umsebenzi wawo ngendlela efaneleko azizuzela ubujamo obuhle netjhaphuluko ekulu yokukhuluma ekukholweni okukuKrestu Jesu.
km 9/78 4 ¶7
Labo ‘Abazizuzela Ubujamo Obuhle’
7 Kulula ukubona ukuthi kubayini uPowula athi, amadoda anjalo “azizuzela ubujamo obuhle.” Njengombana abanye batjho, le akusiyindlela yokudosa phambili isondo. Kunalokho, iinceku ezisizako ‘zenza umsebenzi ngendlela efaneleko’ zisibusiso esivela kuJehova noJesu, ziyahlonitjhwa begodu zisekela ibandla loke. Kuyafanelekela bona zizizuzele ‘itjhaphuluko ekulu yokukhuluma ekukholweni okukuKrestu Jesu.’ Njengombana zithembekile emsebenzinazo, ziyathokozwa ngomsebenzi omuhle eziwenzako; zinokukholwa okuqinileko begodu zikhuluma ngokukholwa kwazo ngaphandle kokusaba.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
(1 Thimothi 1:4) namkha balalele iindaba ezimamala begodu benze irhubhululo lokulandelana kwabokhokho. Izinto ezinjalo azisizi ngalitho kodwana zivusa imibuzo kunokobana zinikele nanyana yini evela kuZimu ngokuvumelana nokukholwa.
it-1 914-915
Umlando Wokulandelana Kwabokhokho
Ukufunda nokucoca ngezinto ezinjalo bekunganamsebenzi, begodu ngesikhathi uPowula atlolela uThimothi besele zenzeka izintwezo. Besele kungakaqakatheki ukugcina umlando wokulandelana kwabokhokho bona kuvezwe ukuthi umuntu ungewayiphi ikoro, ngombana uZimu azange ahlukanise amaJuda nabangasimaJuda ebandleni lobuKrestu. (Gal 3:28) Iindaba zokulandelana kwabokhokho besele zikhona zesizukulwana sakaKrestu ekorweni kaDavida. Begodu, bekungasikade ngemva kobana uPowula atlole ngesiyeleliswesi sokuthi iJerusalema lizokutjhatjalaliswa, kuhlanganise nomlando wamaJuda. UZimu akhenge awusindise umlando loyo. Atshwenyeke ngoThimothi nangamabandla uPowula wathi bangalokhu bafunana nezinto zomlando basebenzisa isikhathi esinengi benze irhubhululo begodu baphikisana ngeendaba zabokhokho, lokho bekungekhe kuwazuzise amaKrestu. Umlando wokubelethwa kwakaKrestu esiwufumana eBhayibheli wanele, indaba le ngiyo eqakatheke khulu emaKrestwini. Ezinye iindaba zokulandelana kwabokhokho eziseBhayibhelini zibufakazi bokuba liqiniso kwemiTlolo, okuveza ngokukhanyako ukuthi umlando lo uthembekile.
(1 Thimothi 1:17) Nje-ke idumo nephazimulo akube seKosini yaphakade, engonakaliko, engabonakaliko, uZimu okukuphela kwakhe, bekube phakade naphakade. Amen.
cl 12 ¶15
“Qala! Lo NguZimethu”
15 Esinye isiqu esisebenza kuJehova ngokupheleleko ngesithi ‘uyiKosi yaphakade.’ (1 Thimothi 1:17; IsAmbulo 15:3) Kutjho ukuthini lokhu? Ngebanga lokulinganiselwa kweengqondo zethu kubudisi ukukuzwisisa kodwana uJehova bekasolo akhona—kusukela ekadeni begodu uzokuhlala akhona. IRhubo 90:2 lithi: “Wena bewunguZimu nini nanini.” UJehova akanasithomo; bekasolo akhona. Uyakufanelekela ukubizwa ngokuthi “Mdala weminyaka”—bekasolo akhona nini nanini ngaphambi kobana kube khona nanyana yini namkha ezinye izinto ezulwini nephasini! (Danyela 7:9, 13, 22) Ngubani ongaphikisa ilungelo lakhe lokuba yiKosi emBusi?
Ukufundwa KweBhayibheli
(1 Thimothi 2:1-15) Kokuthoma ngiyabawa bona ukuncenga, ukuthandaza, ukubawela abanye nokuthokoza kwenzelwe abantu boke, 2 amakhosi nazo zoke iimphathimandla ukuze siphile kuhle nangokuthula, sikhambe ngakho koke ukwesaba uZimu nangokuhlonipheka. 3 Lokhu kuhle begodu kuyathandeka phambi kwakaZimu uMsindisi wethu, 4 othanda bona boke abantu basindiswe bebafikelele elwazini leqiniso 5 ngombana munye uZimu begodu munye umlamuli hlangana noZimu nabantu, mumuntu uKrestu Jesu; 6 owazinikela ukuze abe sihlengo sabo boke. Lokhu kwaba bufakazi esikhathini esifaneleko. 7 Ngebanga lalokho ngakhethwa bona ngibe mtjhumayeli nompostoli. Ngikhuluma iqiniso, angileyi amala, iye, ngibe mfundisi wabatjhili ngokukholwa nangeqiniso. 8 Nje-ke ngithanda bona eendaweni zoke amadoda athandaze aphakamise izandla ezicwengileko, anganalo ilaka nokuphikisana. 9 Godu ngithanda bona nabafazi bembathe kuhle nangokuhloniphekileko, kube zizambatho ezifaneleko, bazikghabise ngendlela ehloniphekako, kungabi ngeenhluthu zabo ezilukiweko namkha ngegolide namkha ngamatje aligugu nanyana ngezambatho ezibizako; 10 kodwana akube ngemisebenzi emihle, njengombana kufanele abafazi abathi besaba uZimu. 11 Umfazi akafunde ngokuthula ngakho koke ukuzithoba. 12 Angivumeli umfazi afundise namkha abe negunya phezu kwendoda kodwana akathule 13 ngombana u-Adamu wabunjwa qangi, kwalandela u-Efa; 14 kanti-ke godu akusuye u-Adamu owakhohliswako kodwana mfazi, waba sisephulamthetho. 15 Kodwana uzakusindiswa ngokubeletha, kwaphela nakube abantwanabo bahlala ekukholweni, ethandweni, ekucwengeni nangokuziphatha kuhle.
JULAYI 29–ARHOSTESI 4
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 1 THIMOTHI 4-6
“Ukuzinikela KuZimu Nobunjinga”
(1 Thimothi 6:6-8) Eqinisweni, ukuzinikela kuZimu nokwaneliseka kunenzuzo ekulu. 7 Ngombana azange size nalitho ephasini, begodu angekhe sikhambe nalitho. 8 Nje-ke, nasinokudla nezambatho, sizokwaneliswa ngilokho.
w03 6/1 9 ¶1-2
Ukufunda Ifihlo Yokwaneliseka
Into eyaba nomthelela ekuthabeni kwakaPowula kufunda ifihlo yokwaneliseka. Nanyana kunjalo, kutjho ukuthini ukwaneliseka? Ngamezwi alula, singathi kutjho ukwaneliswa zizinto ezisisekelo. Malungana nalokhu, uPowula watjela umuntu ebekasebenza naye emsebenzini wokutjhumayela uThimothi wathi: “Eqinisweni, ukuzinikela kuZimu nokwaneliseka kunenzuzo ekulu. Ngombana azange size nalitho ephasini, begodu angekhe sikhambe nalitho. Nje-ke, nasinokudla nezambatho, sizokwaneliswa ngilokho.”—1 Thimothi 6:6-8.
Tjheja ukuthi uPowula uhlobanisa ukwaneliseka nokuzinikela kuZimu. Walemuka ukuthi ithabo lamambala lifumaneka ngokuzinikela kuZimu ngokupheleleko, lokho kutjho ukubeka izinto zakaZimu qangi, ingasi ukufuna izinto eziphathekako namkha ubunjinga. Waneliswa kukuba ‘nokudla nezambatho’ bona aragele phambili azinikela kuZimu ngokupheleleko. Ifihlo kaPowula yokwaneliseka bekukuthembela kuJehova kunganandaba bona uqalana nabuphi ubujamo.
(1 Thimothi 6:9) Kodwana labo abazimisele ukunjinga bawela esilingweni nesithiyweni neemfisweni ezinengi ezinganangqondo nezilimazako ezidosela abantu ekutjhatjalalisweni nekonakaleni.
g 6/07 6 ¶2
Ukufuna Ubunjinga—Kungakuthinta Njani?
Liqiniso ukuthi angeze abantu bafa ngebanga lokufuna ubunjinga. Bangaphundwa zizinto ezinengi ekuphileni ngebanga lokufunana nobunjinga. Izinga labo lokuphila lingabogaboga nange bagandelelwa msebenzi namkha imiraro yeemali ingabangela bona batshwenyeke khulu, bangalali ebusuku, bahlale baphethwe yihloko, namkha yi-ulcer—imiraro yezepilo ingabangela bona umuntu aphile isikhathi esifitjhani. Ngitjho nanyana umuntu afuna ukutjhugulula izinto eziza qangi, kungenzeka afumane bona sele atjhiywe sikhathi. Umlinganakhe kungenzeka akasamthembi, kungenzeka nokuthi abantwana bakhe sebagandelelekile ngokwamazizo nobujamo bakhe bepilo buhlangahlangene. Mhlamunye ezinye izinto zingalungiseka, kodwana ukwenza lokho kuzokuba msebenzi omkhulu. Abantu abanjalo ‘bazibangele ubuhlungu obunengi.’—1 Thimothi 6:10.
(1 Thimothi 6:10) Ngombana ukuthanda imali kumsuka wayo yoke imihlobo yezinto ezilimazako, ngokulwela ukwanelisa ithandwelo abanye baphambukisiwe ekukholweni bazibangela ubuhlungu obunengi.
g 11/08 6 ¶4-6
Izinto Ezisithandathu Ezenza Umuntu Aphumelele
Njengombana sibonile esihlokweni esisekuthomeni, abantu abagijimisa ubunjinga, ekhabolakhona bagijimisa ummoya. Abazibangeli ukudana kwaphela kodwana bazizwisa nobuhlungu. Ngokwesibonelo, abantu nabagijimisa ubunjinga kanengi badela ubuhlobo bomndeni nabangani. Abanye abakghoni ukulala—ngebanga lomsebenzi namkha ngebanga lokutshwenyeka. UMtjhumayeli 5:12 uthi: “Ubuthongo besisebenzi bumnandi, nanyana sigoma kancani nanyana khulu, kodwana ukusutha kwenjinga kuyenza ingabi nobuthongo.”
Imali ayisililunya kwaphela kodwana iyakhohlisa. UJesu Krestu wakhuluma ‘ngamandla akhohlisako wobunjinga.’ (Markosi 4:19) Ngamanye amezwi, abantu bangacabanga ukuthi ubunjinga buletha ithabo kodwana akusinjalo. Kunalokho benza ukuthi umuntu afune okwengeziweko. UMtjhumayeli 5:10 uthi: “Othanda imali akaneliseki.”
Ngokurhunyeziweko, ithando lemali liyakhohlisa begodu ekugcineni liyadanisa, libanga ihlangahlangano namkha ubulelesi. (IzAga 28:20) Izinto ezenza bona umuntu aphumelele lithabo, kukupha, kulibalela, kuziphatha kuhle, lithando nokufunda ngoZimu.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
(1 Thimothi 4:2) nangokuzenzisa kwabantu abakhuluma amala, labo unembezabo owomelele ngasuthi utjhiswe ngesimbi yokubeka itshwayo.
Unembezakho Akabe Msulwa Phambi KwakaZimu
17 Umpostoli uPitrosi watlola wathi: “Hlalani ninonembeza omuhle.” (1 Pitrosi 3:16) Kuyadanisa ukuthi abantu abanganandaba nemithetho kaJehova bafe abonembeza. Abonembeza babo abasabakhuzi. UPowula bewathi unembeza onjalo “ngasuthi utjhiswe ngesimbi yokubeka itshwayo.” (1 Thimothi 4:2) Wakhe watjha na? Isikhumba sakho esitjhileko siba nesibazi, some, singasazweli, akusinjalo? Yeke nomuntu nakasolo enza izono unembezakhe ‘uyatjha’ ngokukhamba kwesikhathi, ungasasebenzi.
(1 Thimothi 4:13) Ragela phambili nokuzinikela ekufundeni tjhatjhalazi, ekukhuthazeni nekufundiseni bengifike.
it-2 714 ¶1-2
Ukufunda Tjhatjhalazi
Ebandleni LobuKrestu. Ekhulwini lokuthoma, bebambalwa abantu ebebanamakhophi wemisongo yeBhayibheli okwenza ukufunda tjhatjhalazi kuqakatheke. Umpostoli uPowula wakhuthaza bona iincwadi zakhe zifundwe tjhatjhalazi emihlanganweni yobuKrestu wabayala nokobana bazidlulisele nakwamanye amabandla ukwenzela ukuthi nabo bazifunde. (Kol 4:16; 1Te 5:27) UPowula wakhuthaza umKrestu osesemutjha uThimothi bona azinikele “ekufundeni tjhatjhalazi, ekukhuthazeni nekufundiseni.”—1Tm 4:13.
Umuntu ofunda tjhatjhalazi kufuze afunde kuhle. (Rha 2:2) Ukufunda tjhatjhalazi kwenzelwe ukufundisa abanye, yeke umuntu ofunda tjhatjhalazi kufuze akwazi begodu azwisise kuhle amazizo womtloli, kufuze atjheje khulu nakafundako ukwenzela bona angadluliseli umqondo okungasiwo ebantwini abamlaleleko. NgokwesAmbulo 1:3, bayathaba labo abafunda ngokuzwakalako nalabo abezwa amezwi wesiphorofidwesi nabalalela izinto ezitlolwe kiso.
Ukufundwa KweBhayibheli
(1 Thimothi 4:1-16) Nanyana kunjalo, ilizwi eliphefumulelweko litjho ngokukhanyako ukuthi esikhathini esizako kuzokuba nesikhathi lapho abanye bazokuwa ekukholweni, balalele amezwi aphefumulelweko akhohlisako neemfundiso zamadimoni, 2 nangokuzenzisa kwabantu abakhuluma amala, labo unembezabo owomelele ngasuthi utjhiswe ngesimbi yokubeka itshwayo. 3 Bavimbela ukutjhada, bayala nabantu bona bangadli ukudla uZimu akudalele bona kudliwe ngokuthokoza ngilabo abakholwako nabazi iqiniso ngokunembileko. 4 Ngombana koke okudalwe nguZimu kuhle, akukho ekufuze kwaliwe nangabe kufumaneka ngokuthokoza, 5 ngombana kucwengiswa ngelizwi lakaZimu nangokuthandazelwa. 6 Ngokunikela abafowethu iselulekwesi, uzokuba sisebenzi esihle sakaKrestu Jesu, esondliwe ngamezwi wokukholwa nangefundiso elungileko oyilandele eduze. 7 Kodwana zale iindaba ezimamala ezihlambalazako, njengalezo ezikhulunywa bafazi abadala. Ngakelinye ihlangothi, zibandule ngomnqopho wokuzinikela kuZimu. 8 Ngombana ukubandula umzimba kuzuzisa kancani, kodwana ukuzinikela kuZimu kuzuzisa ezintweni zoke, njengombana kunesithembiso sokuphila kwanje nokuphila okuzako. 9 Amezwi lawo athembekile begodu kufuze amukelwe ngokuzeleko. 10 Kungebangeli sisebenza budisi, sizikhandla, ngombana sibeke ithemba lethu kuZimu ophilako, oMsindisi wayo yoke imihlobo yabantu, khulukhulu abathembekileko. 11 Ragela phambili nokunikela imiyalo le begodu uyifundise. 12 Ungavumeli muntu bona aqalele phasi ubutjha bakho. Kunalokho, yiba sibonelo sabathembekileko ekukhulumeni, ekuziphatheni, ethandweni, ekukholweni nekubeni msulwa. 13 Ragela phambili nokuzinikela ekufundeni tjhatjhalazi, ekukhuthazeni nekufundiseni bengifike. 14 Ungasiliseleli isipho esikuwe owanikelwa sona ngesiphorofido lokha isihlopha sabadala sikubeka izandla. 15 Cabangisisa ngezintwezi; udzimelele kizo, ukuze ituthukwakho ibe sebaleni kiwo woke umuntu. 16 Hlala uzitjhejile wena nokufundisa kwakho. Phikelela ezintwenezi, ngombana ngokwenza lokhu uzokusindisa kokubili wena nabakulalelako.