Iinkhombiso Zencwajana Ethi, IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla
NOVEMBA 4-10, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 1 JWANISI 1-5
“Ningathandi Iphasi Namkha Izinto Ezisephasini”
(1 Jwanisi 2:15, 16) Ningathandi iphasi namkha izinto ezisephasini. Nangabe umuntu uthanda iphasi, ithando lakaBaba alikho kuye; 16 ngombana koke okusephasini—ikanuko yenyama nekanuko yamehlo nokuzikhakhazisa ngalokho umuntu anakho—akuveli kuBaba, kodwana kuvela ephasini.
w05 1/1 10 ¶13
Bambelela Esibonelweni SakaJesu Asibekako
Abanye bangathi akusizo zoke izinto ezimbi ezisephasini. Nanyana kunjalo, iphasi nezinto zalo zingasithikazisa lula ekulotjheni uJehova. Ayikho nayinye into esephasini eyenzelwe bona isitjhideze kuZimu. Ngakelinye ihlangothi, nange siragela phambili sithanda izinto zephasi, ngitjho nezinto ezingabonakala zingasizimbi kangako, zingasifaka engozini. (1 Thimothi 6:9, 10) Ngaphandle kwalokho, ephasini kuzele izinto ezimbi khulu begodu ezingasilimaza. Nange sibukela amamuvi namkha amahlelo we-TV aveza inturhu, izinto eziphathekako, namkha ukuziphatha okumbi komseme, izintwezo zingagcina sezamukeIeka—begodu zisifake esilingweni. Nange sizihlanganisa nabantu abathanda ukuthuthukisa ukuphila kwabo namkha abafuna ukuvula amathuba webhizinisi, izintwezo zingaba zizinto eziza qangi ekuphileni kwethu.—Matewu 6:24; 1 Korinte 15:33.
(1 Jwanisi 2:17) Ngaphezu kwalokho, iphasi liyadlula ngokufanako nekanuko yalo, kodwana loyo owenza intando kaZimu uhlala bekube phakade.
Cabanga Ngehlobo Lomuntu Ekufuze Ube Ngilo
Enye into esisiza bona sijamelane ‘nezinto zephasi’ kukobana sigcina amezwi kaJwanisi aphefumelelweko engqondwenethu: “Iphasi neenkanuko zalo kuyadlula; kodwana loyo owenza intando kaZimu unokuphila okungapheliko.” (1 Jwa. 2:17) Iphasi lakaSathana libonakala ngasuthi angeze laphela begodu linokuthenjelwa. Nokho, ngelinye ilanga lizokudlula. Ayikho into evela ephasini lakaSathana engapheliko. Ukukhumbula iqiniswelo kuzosisiza kwamambala bona singayengwa ziinlingo zakaSathana.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
(1 Jwanisi 2:7, 8) Bathandekako, anginitloleli umyalo omutjha, kodwana umyalo omdala ebenisolo ninawo kusukela ekuthomeni. Umyalo omdala lo ulilizwi enalizwako. 8 Godu, nginitlolela umyalo omutjha oliqiniso endabenakhe neyenu, ngombana ubumnyama buyadlula begodu nokukhanya kweqiniso sekuyakhanya.
Iinkhumbuzo ZakaJehova Zithembekile
ImiTlolo yamaKrestu yesiGirigi imumethe okusikhumbuza bona sithandane. UJesu wathi umyalo wesibili ongomkhulu, kuthanda “umakhelwanakho njengombana uzithanda wena.” (Mat. 22:39) Ngobunjalo, nomnakwabo lakaJesu, uJakopo wathi ithando ‘mthetho wobukhosi.’ (Jak. 2:8) Umpostoli uJwanisi yena wathi: “Bathandekako, anginitloleli umyalo omutjha, kodwana nginitlolela omdala ebeninawo kusukela ekuthomeni.” (1 Jwa. 2:7, 8) UJwanisi bekakhuluma ngani nakakhuluma ‘ngomyalo omdala’? Bekakhuluma ngomyalo wethando. ‘Bewumdala’ ngomqondo wokuthi uJesu wawukhuluma ematjhumini weminyaka ngaphambili, “kusukela ekuthomeni.” Kodwana waba ‘mutjha’ ngokuthi bewubizela ithando lokuzidela ebelizokutlhogwa bafundi njengombana baqalana nobujamo obutjha. Njengabalandeli bakaKrestu, azisithabisi na iinyeleliso ezisisiza siyelele bona singabi nommoya wobumarhamaru olitshwayo lephaseli, okungaphelisa ithando lethu ngesakhelene nabo?
(1 Jwanisi 5:16, 17) Nangabe omunye ubona umfowabo enza isono esingalethi ukufa, uzomthandazela, begodu uZimu uzomnikela ukuphila, iye, kilabo abangenzi isono esiletha ukufa. Kunesono esiletha ukufa. Kumalungana nesonweso ngingamtjeli bona amthandazele. 17 Koke ukungalungi kusisono, kodwana kunesono esingalethi ukufa.
it-1 862 ¶5
Ukulibalela
Kuhle ukuthandazela abanye bona uZimu abalibalele, ngitjho nebandla loke. UMosi wakwenza lokho enzela isitjhaba sakwa-Israyeli, avuma isono sabo begodu ababawela bona balitjalelwe, begodu uJehova wawuzwa umthandazwakhe. (Num. 14:19, 20) Nakunikelwa ithempeli, noSolomoni wathandaza kuJehova bona alibalele abantu bakhe abonileko begodu batjhuguluke endlelenabo embi. (1Kh 8:30, 33-40, 46-52) U-Ezra wajamela amaJuda abuyele enarheni yekhabo ekuvumeni tjhatjhalazi izono zabo. Umthandazwakhe osuka ehliziyweni nokhuthazako wenza abantu batjhuguluka bona uJehova abalibalele. (Ezr 9:13–10:4, 10-19, 44) UJakopo wakhuthaza umuntu ogula emmoyeni bona abize abadala bebandla bona bamthandazele, “nangabe wenze izono, uzokulitjalelwa.” (Jak 5:14-16) Nanyana kunjalo, “kunesono esiletha ukufa,” ukona ummoya ocwengileko, okusisono esingeze salitjalelwa. AmaKrestu akakafuzi athandazele labo abone ummoya oncwengileko.—1Jw 5:16; Mat 12:31; Heb 10:26, 27.
Ukufundwa KweBhayibheli
(1 Jwanisi 1:1–2:6) Lokho ebekukhona kusukela ekuthomeni, esikuzwileko, esikubone ngamehlwethu, esikuqalisisileko nezandla zethu ezikuzwileko, malungana nelizwi lokuphila, 2 (iye, ukuphila kwenziwa kwabonakala, sikubonile begodu siyafakaza, siyanibikela nangokuphila okungapheliko ebekunoBaba nokwenziwa kwabonakala kithi), 3 lokho esikubonileko nesikuzwileko siyanibikela bona nani nihlanganyele nathi. Ukuhlanganyela kwethokhu kukuBaba neNdodanakhe uJesu Krestu. 4 Sinitlolela izintwezi ukuze ithabo lethu lipheleliswe. 5 Lo mlayezo esawuzwa kuye begodu esinazisa wona: UZimu ukukhanya, abukho nakancani ubumnyama kuye. 6 Nasithi, “Sihlanganyela naye,” khisibe siragela phambili sikhamba ebumnyameni, sileya amala begodu asiphili ngeqiniso. 7 Yeke nasikhamba ekukhanyeni njengombana asekukhanyeni, sihlanganyela nomunye nomunye begodu iingazi zakaJesu iNdodanakhe zisihlanza kizo zoke izono. 8 Nasithi, “Asinasono,” siyazikhohlisa begodu iqiniso alikho kithi. 9 Nasivuma izono zethu, yena uthembekile begodu ulungile bona asilibalele izono zethu begodu asihlanze kikho koke ukungalungi. 10 Nasithi, “Azange khesone,” simenza umleyimala, nelizwi lakhe alikho kithi.
2 Bantwanyana bami, nginitlolela izintwezi bona ningasenzi isono. Kodwana, nakungenzeka kube khona owenza isono, sinomsizi kuBaba, uJesu Krestu, olungileko. 2 Yena umhlatjelo wokwenza ukubuyisana ngebanga lezono zethu, ingasi zethu kwaphela kodwana nezephasi loke. 3 Godu ngalokhu silemuka ukuthi sesiyamazi: nasiragela phambili silalela imiyalwakhe. 4 Loyo othi, “Sengiyamazi,” kodwana angalaleli imiyalwakhe umleyimala, neqiniso alikho emntwini loyo. 5 Kodwana nanyana ngubani olilalelako ilizwi lakhe, ithando lakaZimu liphelelisiwe emntwini loyo. Sazi ngalokhu ukuthi simunye naye. 6 Loyo othi uhlala amunye naye ungaphasi kwesibopho sokuragela phambili akhamba njengombana loyo akhamba.
NOVEMBA 11-17, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 2 JWANISI 1–JUDA
“Kufuze Sikulwele Ukuhlala Eqinisweni”
(Juda 3) Bathandekako, nanyana bengenza koke engingakwenza bona nginitlolele ngesindiso esiyihlanganyelako, ngikubone kutlhogeka ukunitlolela bonyana nginikhuthaze ukuthi nikulwele ngamandla ukukholwa okunikelwe abacwengileko kwaba kanye kwaphela.
w04 9/15 11-12 ¶8-9
“Ragelani Phambili Nifumana Amandla EKosini”
Siyawazi amano kaSathana ngombana imiTlolo isambulela amaqhingakhe asisekelo. (2 Korinte 2:11) Endodeni elungileko uJobho, uDeveli wasebenzisa imiraro yezomnotho, ukuhlongakalelwa, ukuphikiswa mndeni, ukuhlunguphazwa emzimbeni, nokunyefulwa bangani bakhe bamala. UJobho wagandeleleka begodu wacabanga ukuthi uZimu umtjhiyile. (Jobho 10:1, 2) Nanyana uSathana angeze ayibangela ngokunqophileko imiraro le namhlanjesi, imiraro enjalo iyawathinta amaKrestu, begodu noDeveli usizakala ngayo.
Izinto ezifaka ubuhlobo bethu engozini noZimu sezandile esikhathini sokuphelesi. Siphila ephasini eligijimisa izinto eziphathekako ukudlula imigomo yokulotjha uZimu. Zokuthintana ziveza zomseme njengezinto eziletha ithabo kunobuhlungu. Begodu inengi labantu “lithanda zokuzithabisa kunokuthanda uZimu.” (2 Thimothi 3:1-5) Ngaphandle kokuthi ‘sikulwele ngamandla ukukholwa’ kwethu indlela le yokucabanga ingafaka ubuhlobo bethu engozini noZimu.—Juda 3.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
(Juda 4) Nginitlolele ngebanga lokobana kunabantu abathileko abangene ngokukhukhutha hlangana nani, labo ebebakhethelwe kade isahlulelwesi ngemiTlolo; bababantu abangamsabiko uZimu, abajika umusa omkhulu kaZimethu bawenze ibanga lokwenza amanyala bangabi neenhloni begodu bazibonakalise banamala eKosinethu okungiyo kwaphela eyasithengako, uJesu Krestu.
(Juda 12) Laba bamadwala afihleke ngaphasi kwamanzi eminyanyenenu yethando kukulapho badla nani, babelusi abazondla bona ngokwabo ngaphandle kokusaba; bamamafu anganazulu aphetjhulwa mmoya; bamimithi engananthelo ngesiruthwana, efe ukufa begodu yaruthulwa;
it-2 279
Iminyanya Yethando
IBhayibheli alihlathululi iminyanya yethando begodu alivezi ukuthi beyenziwa kanengi kangangani. (Juda 12) IKosi uJesu Krestu akhenge iyale bona yenziwe iminyanya le namkha ilayele abapostoli bakhe bona bayenze, begodu bekubonakala ngasuthi beyingekhe ihlale unomphela. Abanye bathi bekuba neenkhathi lapho amaKrestu anjingileko enza iminyanya le bona ameme amakholwa anganalitho. Bekuba khona iintandani, abahlolokazi, abanjingileko, nabanganalitho bebahlanganyela ubudlelwano bobuKrestu.
it-2 816
Idalwa
Elinye ibizo lesiGirigi elithi, spi·lasʹ, litjho idwala namkha ilitje elifihleke ngaphasi kwamanzi. UJuda wasebenzisa ibizweli ukufanekisela abantu abangene ebandleni lobuKrestu ngokukhukhutha ngeensusa ezingasizihle. Njengombana amadwala afihlekileko afaka imikhumbi engozini, yeke nabantwaba bayingozi kwamambala ebandleni. Uthi abantu abanjalo: “Bamadwala afihleke ngaphasi kwamanzi eminyanyenenu yethando kukulapho badla nani.”—Juda 12.
(Juda 14, 15) Umuntu wekhomba ukusuka ku-Adamu, u-Inogo, naye waphorofida ngabo nakathi: “Qalani! UJehova weza namatjhumi weenkulungwana zeengilozi zakhe ezicwengileko 15 bona akhuphe isahlulelo kibo boke, begodu abathwese umlandu boke abangamsabiko malungana nazo zoke izenzo zabo zokungamsabi uZimu abazenze ngendlela yokungamsabi uZimu, namalungana nazo zoke izinto ezithusako izoni ezingamsabiko uZimu ezizikhulumileko ngaye.”
“Bekamthokozisa UZimu”
Besikhuluma ngani isiphorofido saka-Inogo? Besithi: “Qalani! UJehova weza namatjhumi weenkulungwana zeengilozi zakhe ezicwengileko bona akhuphe isahlulelo kibo boke, begodu abathwese umlandu boke abangamsabiko malungana nazo zoke izenzo zabo zokungamsabi uZimu abazenze ngendlela yokungamsabi uZimu, namalungana nazo zoke izinto ezithusako izoni ezingamsabiko uZimu ezizikhulumileko ngaye.” (Juda 14, 15) Kokuthoma okungenzeka uyakutjheja kukuthi u-Inogo ukhuluma ngesenzakalwesi njengento uZimu esele ayenzile. Iimphorofido ezinengi nazo zalandela bunjalo. Singayihlathulula bunje indaba le: Isiphorofidwesi sikhuluma ngento engakenzeki kodwana okunesiqinisekiso sokuthi izokwenzeka kangangobana kukhulunywa ngayo ngasuthi seyenzekile!—Isaya 46:10.
“Bekamthokozisa UZimu”
Nasicabanga ngokukholwa kwaka-Inogo singatjhukumiseleka bona sizibuze ukuthi, iphaseli siliqala ngendlela uZimu aliqala ngayo na. Isahlulelo u-Inogo asitjhumayela, sisasithinta nathi namhlanjesi. UJehova wenza ngokuvumelana nesiyeleliso saka-Inogo waletha umThwalela owabhubhisa abantu abangamhloniphiko uZimu ngesikhathi sakaNowa. Kodwana ukubhujiswokho bekubuye kutjengise indlela imbubhiso ekulu ezokwenzeka ngayo. (Matewu 24:38, 39; 2 Pitrosi 2:4-6) Nanamhlanjesi uZimu neenkulungwana zeengilozi zakhe bazokuletha isahlulelo ebantwini abangamhloniphiko uZimu. Kufuze sisithathele ehloko isiyeleliso saka-Inogo begodu sitjele nabanye ngaso. Kungenzeka abangani neenhlobo zethu baphikisane nathi. Ngasikhathi singazizwa sinesizungu. Kodwana uJehova azange amlahle u-Inogo, yeke nanamhlanjesi angekhe azilahle iinceku zakhe ezithembekileko.
Ukufundwa KweBhayibheli
(2 Jwanisi 1-13) Indoda edala emfazini okhethiweko nebantwaneni bakhe, engimthanda kwamambala, ongathandwa ngimi kwaphela kodwana nangibo boke esebazi iqiniso, 2 ngebanga leqiniso elihlezi kithi begodu elizokuba nathi ngokungapheliko. 3 Kithi kuzokuba nomusa omkhulu, isirhawu, nokuthula okuvela kuZimu uBaba nakuJesu Krestu, iNdodana kaBaba, ngeqiniso nangethando. 4 Ngithaba khulu ngombana ngifumene abanye babantwana bakho bakhamba eqinisweni, njengombana sifumene umyalo ovela kuBaba. 5 Nje-ke ngiyakubawa, wena mfazi okhethiweko, bona sithandane. (Ngikutlolela, ingasi umyalo omutjha, kodwana loyo ebesinawo kusukela ekuthomeni.) 6 Naku okutjhiwo lithando, ukuthi siragele phambili sikhamba ngokuvumelana nemiyalwakhe. Ngilo umyalo, njengombana nezwa kusukela ekuthomeni, ukuthi kufuze niragele phambili nikhamba kiwo. 7 Ngombana abakhohlisi abanengi sebavelile ephasini, labo abangavumi uJesu Krestu njengoweza ayinyama. Lo mkhohlisi nomphikisi kaKrestu. 8 Zitjhejeni, ukuze ningalahlekelwa zizinto esisebenzele ukuziveza, kodwana nifumane umtlomelo opheleleko. 9 Woke umuntu oweqela ngale kwefundiso kaKrestu begodu angahlali kiyo akanaye uZimu. Loyo ohlala efundisweni le nguye onabo bobabili uBaba neNdodana. 10 Nangabe umuntu uza kini kodwana angalethi ifundiso le, ningamamukeli emizinenu begodu ningamlotjhisi nokumlotjhisa. 11 Ngombana loyo omlotjhisako umhlanganyeli naye emisebenzinakhe emimbi. 12 Nanyana nginezinto ezinengi engifuna ukunitlolela zona, angifuni ukuzitlola ngephepha ne-enke, kodwana ngithemba bona ngizokuza kini begodu ngikhulume nani ubuso nobuso, ukuze ithabo lenu libe ngesilinganiso esizeleko. 13 Abantwana bakadadwenu, okhethiweko, bayakulotjhisa.
NOVEMBA 18-24, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | ISAMBULO 1-3
“Ngiyazazi Izenzo Zakho”
(IsAmbulo 1:20) Malungana nefihlo ecwengileko yeenkwekwezi ezilikhomba owazibona ngesandleni sami sokudla neyamalithi weembani wegolide alikhomba: Iinkwekwezi ezilikhomba zijamele iingilozi zamabandla alikhomba begodu amalithi weembani alikhomba ajamele amabandla alikhomba.
Mumoya Onjani Owubonisako?
Bona sibalekele umoya onjalo, singakhumbula bona uJesu eBhayibhilini uhlathululwa njengophethe ‘iinkwekwezi ezilikhomba ngesandleni sakhe sokudla.’ “Iinkwekwezi” zifanekisela ababonisi abazesiweko begodu ngokunabileko zifanekisela boke ababonisi emabandleni. UJesu anganqophisa “iinkwekwezi” ngesandla sakhe ngananyana ngiyiphi indlela abona kufaneleka ngayo. (IsAm. 1:16, 20) Ngalokho, njengeHloko yebandla lobuKrestu, uJesu unegunya phezu kwesihlopha sabadala. Nengabe omunye esihlopheni utlhoga ukulungiswa, Lowo ‘onamehlo aphazima njengomlilo’ uzokuqinisekisa bona kuyenziwa ngesikhathi nangendlela yaKhe. (IsAm. 1:14) Okwanje, sibulunga ihlonipho efaneleko ngalabo ababekwe ngomoya ocwengileko, ngombana uPowula watlola: “Lalelani labo abadosa phambili hlangana nani begodu nizithobe, ngombana banelusile njengalabo abazoziphendulela, ukuze lokhu bakwenze ngethabo ingasi ngokububula, ngombana lokho bekuzonilimaza.”—Heb. 13:17.
(IsAmbulo 2:1, 2) “Engilozini yebandla le-Efesu tlola uthi: Nanzi izinto azitjhoko loyo ophethe iinkwekwezi ezilikhomba esandleni sakhe sokudla, okhamba hlangana namalithi weembani wegolide alikhomba: 2 ‘Ngiyazazi izenzo zakho, nokusebenza budisi kwakho nokukghodlhelela kwakho, nokuthi awubabekezeleli abantu abambi, nokuthi ulinga labo abathi babapostoli kodwana bangasibo, ubafumane babaleyi mala.
UJehova Uyasivikela Bona Siphuluswe
Embonweni otlolwe kusAmbulo izahluko 2 no-3, uJesu Krestu ophazimulako uhlola amabandla alikhomba we-Asia Minor. Umbono lo wembula bona uKrestu akaboni imikghwa ejayelekileko kwaphela kodwana nobujamo obukhethekileko. Kobunye ubujamo, ukhuluma ngitjho nangabathileko, begodu ebujamweni ngabunye, uyabuka namtjhana anikele isiluleko esifaneleko. Lokhu kutjengisani? Ekuzalisekeni kombono, amabandla alikhomba ajamele amaKrestu azesiweko wangemva kwaka-1914, begodu ikambisolawulo esesilulekweni esinikelwe amabandla alikhomba isebenza kiwo woke amabandla wabantu bakaZimu ephasini loke namhlanjesi. Ngalokho, kuyafaneleka ukuphetha ngokobana uJehova ngeNdodana yakhe umajadu urhola abantu bakhe. Singazuza njani esinqophiswenesi?
w01 1/15 20-21 ¶20
Ragela Phambili Ukhambisana Nehlangano KaJehova
Bona sikhambisane netuthuko esehlanganweni kaJehova kutlhogeka ukuthi sazi indima uZimu ayinikela uJesu Krestu njengombana “ayihloko yebandla.” (Efesu 5:22, 23) Tjheja amezwi aqakathekileko la, ku-Isaya 55:4, sitjelwa ukuthi: ‘Qalani, ngamenza ufakazi ezizweni [uJehova], yena wabamrholi nomlawuli wezizwe.’ Ngokuqinisekileko uJesu uyakwazi ukudosa phambili. Uyazazi izimvu zakhe nezenzo zazo. Eqinisweni, nakahlola amabandla alikhomba we-Asiya, kahlanu wathi: “Ngiyazazi izenzo zakho.” (sAm 2:2, 19; 3:1, 8, 15) Godu uJesu uyakwazi esikutlhogako, njengombana noYise, uJehova akwazi. Ngaphambi kokubatjela umThandazo osiBonelo, uJesu wathi: “UYihlo uyakwazi enikutlhogako ngitjho ningakambawi.”—Matewu 6:8-13.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
(IsAmbulo 1:7) Qalani! Uza ngamafu, begodu woke amehlo azombona, nalabo abamgwazako; nazo zoke iintjhaba zephasi zizozibetha zisesizini ngebanga lakhe. Amen.
UmBuso KaZimu Ususa Izitha Zawo
Isaziso sesahlulelo. Zoke izitha zomBuso kaZimu zizokukateleleka ukuthi ziyibone indlela ezizokuzwiswa ngayo ubuhlungu. UJesu uthi: “Bazakubona iNdodana yoMuntu isiza emafini ngamandla amakhulu nephazimulo.” (Mar. 13:26) Isibonakaliso esingakajayelekesi samandla, ngiso esizokutjho ukuthi uJesu sekafikile nesahlulelo. Kanti-ke kwenye ingcenye yesiphorofido semihla yokuphela, uJesu utjho imininingwana enabileko emalungana nesahlulelweso azosikhipha. Imininingwana leyo siyithola emfanekisweni wezimvu neembuzi. (Funda uMatewu 25:31-33, 46.) Abasekeli bomBuso kaZimu abathembekileko bazokwahlulelwa ‘njengezimvu’ begodu ‘bazokuphakamisa iinhloko zabo,’ ngokulemuka bona ‘ukuhlengwa kwabo kuzabe kutjhidele.’ (Luk. 21:28) Kodwana, abaphikisana nomBuso bazokwahlulelwa ‘njengeembuzi’ begodu ‘bazakulila,’ ngokulemuka bona balindelwe ‘kuhlunguphazwa okungapheliko.’—Mat. 24:30; IsAm. 1:7.
(IsAmbulo 2:7) Onendlebe akezwe okutjhiwo mmoya emabandleni: Kiloyo ohlulako ngizomvumela bona adle emthini wokuphila, osepharadesi lakaZimu.’
w09 1/15 31 ¶1
Amaphuzu Asencwadini YesAmbulo—I
2:7—Liyini “ipharadesi lakaZimu”? Njengombana amezwi la aqalisele emaKrestwini azesiweko, ipharadeseli kufuze bona liqalisele epharadesini lezulwini—lapho kuhlala khona uZimu. Abathembekileko abazesiweko bazokufumana umvuzwabo ngokudla “emthini wokuphila.” Bazokufumana ukungafi.—1 Kor. 15:53.
Ukufundwa KweBhayibheli
(IsAmbulo 1:1-11) Isambulo ngoJesu Krestu, asinikelwe nguZimu, ukutjengisa iinceku zakhe izinto ekufuze zenzeke msinyana. Wathumela ingilozakhe begodu wasiveza ngeembonakaliso asebenzisa yona encekwinakhe uJwanisi, 2 onikele ubufakazi elizwini elivela kuZimu nebufakazini obuvela kuJesu Krestu, iye, ezintweni zoke azibonileko. 3 Uyathaba loyo ofunda ngokuzwakalako nalabo abezwa amezwi wesiphorofidwesi nabalalela izinto ezitlolwe kiso, ngombana isikhathi esibekiweko sitjhidele. 4 UJwanisi emabandleni alikhomba asesifundeni se-Asiya: Kwangathi ningaba nomusa omkhulu nokuthula okuvela “kiloyo okhona nobekakhona nozako,” nemimoyeni elikhomba ephambi kwesihlalo sakhe sobukhosi, 5 nakuJesu Krestu, “uFakazi oThembekileko,” “izibulo elivela kwabafileko,” “uMbusi wamakhosi wephasi.” Kuye osithandako nositjhaphulula ezonweni zethu ngeengazi zakhe— 6 usenze saba mbuso, saba baphristi kuZimakhe, uBaba—iye iphazimulo namandla awabe kuye ngokungapheliko. Amen. 7 Qalani! Uza ngamafu, begodu woke amehlo azombona, nalabo abamgwazako; nazo zoke iintjhaba zephasi zizozibetha zisesizini ngebanga lakhe. Amen. 8 “Ngingu-Alfa no-Omega,” kutjho uJehova uZimu, “loyo okhona nobekakhona nozako, uMninimandla woke.” 9 Mina Jwanisi, umfowenu nomhlanganyeli nani esizini, embusweni nekukghodlheleleni njengomlandeli kaJesu, bengisesihlengeleni esibizwa ngokuthi yiPatmosi ngebanga lokukhuluma ngoZimu nokunikela ubufakazi malungana noJesu. 10 Ngokuphefumulelwa ngaba selangeni leKosi, ngezwa ngemva kwami ilizwi elinamandla njengebhorompita, 11 lithi: “Okubonako, kutlole emsongweni begodu ukuthumele emabandleni alikhomba: e-Efesu, eSmirna, ePhergamu, eThiyathira, eSardisi, eFiladelfiya neLawodikeya.”
NOVEMBA 25–DISEMBA 1
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | ISAMBULO 4-6
“Abakhweli Beenjomani Ezine”
(IsAmbulo 6:2) Qala! Ngabona injomani emhlophe, loyo ohlezi phezu kwayo bekaphethe umsubela; wanikelwa isihlohlo, waphuma ahlula begodu aphelelisa ukuhlula kwakhe.
Abakhweli Beenjomani Ezine—Babobani?
Ngubani umkhweli wenjomani emhlophe? Ngewezulwini begodu ihlathululo yakhe siyithola khona kanye encwadini yesAmbulo, ebuye imveze nangokuthi “nguLizwi lakaZimu.” (IsAmbulo 19:11-13) Isiqu esithi Lizwi, ngesakaJesu Krestu yedwa ngombana nguye omkhulumeli kaZimu. (Jwanisi 1:1, 14) Ngaphezu kwalokho, ubizwa nangelithi “iKosi yamakhosi noMbusi wababusi” kunye nelithi “nguThembekile noQiniso.” (IsAmbulo 19:16) Kuyakhanya-ke bona unelungelo lokuba yikosi ehlulako, begodu amandlakhe wobukhosi akawasebenzisi ngendlela engakalungi. Kodwana lokho kuletha imibuzo.
wp17.3 4 ¶5
Abakhweli Beenjomani Ezine—Babobani?
Abakhweli beenjomani balithoma nini-ke ijima labo? Khumbula bona umkhweli wokuthoma, uJesu, ijima lakhe ulithoma nakaqeda ukuthweswa isihlohlo. (IsAmbulo 6:2) UJesu wathweswa nini kanti isihlohlo sobuKhosi ezulwini? Azange athweswe zisuka ngemva kokuvuselwa kwakhe ezulwini. IBhayibheli lithi walinda kwesikhatjhana. (Hebheru 10:12, 13) UJesu wabatjela nabalandeli bakhe ukuthi bazokubona ngani isikhathi sokulinda kwakhe nasesiphelile, watjho nokuthi leso kuzokuba sikhathi sokubekwa kwakhe embusweni wezulwini. Wathi nakathoma ukubusa, ubujamo buzokuba maphorodlha ephasini. Kuzokuba nemiguruguru, ukutlhayela kokudla, namalwelwe angalaphekiko. (Matewu 24:3, 7; Lukasi 21:10, 11) Ngemva nje kokuqubuka kwePi yePhasi I ngo-1914, kwabonakala ukuthi sesiphila esikhathineso—isikhathi samatlhuwo iBhayibheli elisibiza “ngemihla yokuphela.”—2 Thimothi 3:1-5.
(IsAmbulo 6:4-6) Kwaphuma enye injomani enombala onjengomlilo, loyo ohlezi phezu kwayo wanikelwa ukususa ukuthula ephasini ukuze barhayilane, wanikelwa nesabula ekulu. 5 Nayivula itshwayo lesithathu, ngezwa isibunjwa esiphilako sesithathu sithi: “Iza!” Qala! Ngabona injomani enzima, loyo ohlezi phezu kwayo bekaphethe isikali ngesandla sakhe. 6 Ngezwa okuthileko okuzwakale njengelizwi hlangana kweembunjwa ezine kuthi: “Ikhilogremu yekoroyi ngodenariyu namakhilogremu amathathu webhali ngodenariyu; ungawoni amafutha we-oliva newayini.”
Abakhweli Beenjomani Ezine—Babobani?
Umkhweli lo ujamele umguruguru. Khumbula bona akazwani nokuthula, yeke akakususi eentjhabeni eziimbalwa kwaphela, kodwana kilo loke iphasi. Ngo-1914, bekuthoma ukuba nepi engaka kilo loke iphasi. Ipi leyo yalandelwa ngeyesibili, eyaba yimbi khulu. Kulinganiselwa bona kusukela ngomnyaka loyo, kwafa iwomakazi labantu ababalelwa eengidini ezili-100 ngebanga lezipi nemiguruguru. Kwalimala abantu abanengi!
wp17.3 5 ¶4-5
Abakhweli Beenjomani Ezine—Babobani?
“Ngaqala, qala bekunenjomani enzima, umkhweli wayo aphethe iinlinganiso ezimbili esandleni sakhe. Ngezwa okungathi lilizwi hlangana neembunjwa ezine eziphilako lisithi: ‘Isiqwebu sinye sekoroyi ngesipaparwana neenqwebu ezintathu zebhali ngesipaparwana, kodwana ungoni amafutha we-oliva newayini!’”—IsAmbulo 6:5, 6.
Umkhweli lo ujamele indlala. Isithombe esisithola la ngesithi ukudla bekuzokutlhayela kangangokuthi isiqwebu sinye sekoroyi (1.08 L) besizokuthengwa ngodenariyu munye ebekumrholo welanga linye esikhathini sakade! (Matewu 20:2) Kodwana yona imali leyo beyingathenga iinqwebu ezintathu zebhali (3.24 L), okuziinthoro ezithathelwa phasi kunekoroyi. Ukudla okungako bekungawondla na umndeni? Emihleni leyo, abantu bebayeleliswa mihla namalanga bona bonge ngitjho nokudla okuvamileko okunjengamafutha we-oliva newayini, njengombana sibonile esithombeni esingokomfanekiso.
(IsAmbulo 6:8) Qala! Ngabona injomani etshetlha, loyo ohlezi phezu kwayo bekanebizo elithi uKufa. IThuna belimlandela eduze. Zanikelwa ilawulo phezu kwengcenye yesine yephasi, bona zibulale ngesabula ede nangokutlhayela kokudla nangamagulo abulalako nangeembandana zephasi.
wp17.3 5 ¶8-10
Abakhweli Beenjomani Ezine—Babobani?
Umkhweli wenjomani yesine le ujamele ukufa okubangelwa magulo nezinye izinto. Ngemva nje kwaka-1914, umgomani weSpain wabulala iingidigidi zabantu. Pheze abantu abangaba ziingidi ezima-500 babanjwa mgomani loyo, okusilinganiso somuntu munye kwabathathu ebantwini ebebaphila ngesikhatheso!
Kodwana umgomani weSpain loyo bewumane ubhula umbethe. Izazi zilinganisela bona amakhulukhulu weengidigidi zabantu abulawa bulwelwe be-smallpox phakathi neminyaka emakhulu ama-20. Bekube kunamhlanjesi, abantu basaphela ngeNtumbantonga, isifo sesifuba nemalariya, naphezu kwemizamo emikhulu yokuthola ipengu yamalwelwe lawo.
Imiphumela yokufa yoke iyafana—kungaba ngebanga lepi, indlala, namkha amagulo. IThuna lona solo liginya abantu libatjhiye banganathemba.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
(IsAmbulo 4:4) Isihlalo sobukhosi besibhodwe ziinhlalo zobukhosi ezima-24, eenhlalweni zobukhosezi ngabona abadala abama-24 bahlezi kizo bambethe izambatho ezimhlophe, begodu eenhloko zabo bekuneenhlohlo zegolide.
(IsAmbulo 4:6) Ngaphambi kwesihlalo sobukhosi bekunokuthileko okufana nelwandle elinjengerhalasi, njengekhristali. Phakathi kwesihlalo sobukhosi namahlangothi woke abhode isihlalo sobukhosi bekuneembunjwa ezine eziphilako ebezizele amehlo phambili nangemuva.
re 76-77 ¶8
Ubuhle Besihlalo Sobukhosi SakaJehova Sezulwini
UJwanisi bekazi ukuthi abaphristi bebabelwe ukulotjha ethabarinekele lekadeni. Yeke, kungenzeka kwamrara ukubona lokho akuhlathulula ngamezwi alandelako: “Eenhlalweni zobukhosezi ngabona abadala abama-24 bahlezi kizo bambethe izambatho ezimhlophe, begodu eenhloko zabo bekuneenhlohlo zegolide.” (IsAmbulo 4:4) Iye, esikhundleni sabaphristi, kunabadala abama-24, bahlezi eenhlalweni zobukhosi begodu bathwele iinhlohlo zegolide. Bobani abadala ekukhulunywa ngabo? Abekho abanye ngaphandle kwabazesiweko bebandla lobuKrestu abavuswe kwabafileko begodu basendaweni yezulwini uJehova abathembise yona. Sikwazi njani lokho?
re 80 ¶19
Ubuhle Besihlalo Sobukhosi SakaJehova Sezulwini
Zifanekiselani iindalwezi? Umbono owabonwa ngomunye umphorofidi, ibizo lakhe nguHezekiyeli uyasisiza bona sifumane ipendulo. UHezekiyeli wabona uJehova asekaraneni yezulwini, ebeyineendalwa eziphilako ezinobuntu obufana nalobo obuhlathululwe nguJwanisi. (Hezekiyeli 1:5-11, 22-28) Kamva, uHezekiya godu wabona ikarana yesihlalo sobukhosi ikhamba neendalwa eziphilako. Kodwana njenga-nje nakakhuluma ngeendalwezi uthi makerubhi. (Hezekiyeli 10:9-15) Iindalwa ezine uJwanisi azibonako kufuze bona zijamele amakerubhi amanengi kaZimu—iindalwa ezisezingeni eliphezulu ehlanganweni yaKhe yezulwini. Akhange kumrare uJwanisi ukubona amakerubhi aseduze noJehova ngombana ethabarinekeli lekadeni, bekunamakerubhi amabili enziwe ngegolide aphezu komfaji wobufakazi, ebewufanekisela isahlalo sobukhosi sakaJehova. Hlangana namakerubhi amabili la, ilizwi lakaJehova beliyala isitjhaba.—Eksodusi 25:22; IRhubo 80:1.
(IsAmbulo 5:5) Kodwana omunye wabadala wathi kimi: “Lisa ukulila. Qala! IBhubezi lekoro yakwaJuda, umrabhu kaDavida, lihlulile bona livule umsongo namatshwayo wawo alikhomba.”
cf 36 ¶5-6
“Qala! Ibhubezi Lekoro YakwaJuda”
Kanengi ibhubezi lihlotjaniswa nesibindi. Kghani khewaqalana ngemehlweni nebhubezi eliduna esele lilidala? Nange khewaqalana nalo, mhlamunye bewusendaweni ephephileko ibhubezelo livalelwe namkha lise-zoo. Nanyana kunjalo, lokho kukodwa kuyathusa. Njengombana uqalene ngemehlweni nebhubezi elisabeka kangaka nelinamandla angekhe ucabange ukuthi lingabaleka nokuthi kunento elisabako. IBhayibheli likhuluma ‘ngebhubezi eliyikosi yeenyamazana elingahlehliswa lilitho.’ (IzAga 30:30) Sinjalo-ke nesibindi sakaKrestu.
Akhesicoce ngeendlela ezintathu eziveza ukuthi uJesu usitjengise njani isibindi esinjengesebhubezi: ekujameleni iqiniso, ekujameleni ubulungiswa nekuqalaneni nokuphikiswa. Sizokubona nokuthi soke—kungakhathaliseki bona sinesibindi ngokwemvelo namkha awa—singamlingisa uJesu, nathi sibe nesibindi.
Ukufundwa KweBhayibheli
(IsAmbulo 4:1-11) Ngemva kwalokhu, qala! Ngabona umnyango ovulekileko ezulwini, nelizwi lokuthoma engalizwa likhuluma nami belinjengebhorompita, lithi: “Iza phezulwapha, ngizokutjengisa izinto ekufuze zenzeke.” 2 Msinyana ngemva kwalokhu ngaba semandleni wommoya, begodu qala, isihlalo sobukhosi besisendawenaso ezulwini, kunothileko ohlezi kiso. 3 Loyo ohleziko bekabonakala njengelitje lejasiperi nelitje lesaridiyu, isihlalo sobukhosi besibhodwe lizungu lekosi elibonakala njenge-emeraldi. 4 Isihlalo sobukhosi besibhodwe ziinhlalo zobukhosi ezima-24, eenhlalweni zobukhosezi ngabona abadala abama-24 bahlezi kizo bambethe izambatho ezimhlophe, begodu eenhloko zabo bekuneenhlohlo zegolide. 5 Eenhlalweni zobukhosezi bekuvela umbani namezwi nokuduma; godu bekunamalampa alikhomba womlilo ovuthako phambi kwesihlalo sobukhosi, lawo atjho imimoya elikhomba kaZimu. 6 Ngaphambi kwesihlalo sobukhosi bekunokuthileko okufana nelwandle elinjengerhalasi, njengekhristali. Phakathi kwesihlalo sobukhosi namahlangothi woke abhode isihlalo sobukhosi bekuneembunjwa ezine eziphilako ebezizele amehlo phambili nangemuva. 7 Isibunjwa esiphilako sokuthoma besinjengebhubezi, isibunjwa esiphilako sesibili besinjengekunzi, isibunjwa esiphilako sesithathu besinobuso obunjengebomuntu, begodu isibunjwa esiphilako sesine besinjengekhozi eliphaphako. 8 Ngokuphathelene neembunjwa ezine, ngasinye besinamaphiko asithandathu; amaphiko lawo bewanamehlo mazombe nangaphasi. Godu imini nobusuku bezisolo zithi: “Ucwengile, ucwengile, ucwengile uJehova uZimu, uMninimandla woke, obekakhona okhona begodu ozako.” 9 Qobe iimbunjwa eziphilako naziphazimulisa, zidumise begodu zithokoze loyo ohlezi esihlalweni sobukhosi, loyo ophila phakade naphakade, 10 abadala abama-24 baguqa phambi kwaloyo ohlezi esihlalweni sobukhosi balotjhe loyo ophila phakade naphakade, baphose iinhlohlo zabo phambi kwesihlalo sobukhosi, bathi: 11 “Ufanele, Jehova Zimethu, ukwamukela iphazimulo, idumo namandla, ngombana wadala zoke izinto, begodu ngebanga lentando yakho zaba khona zadalwa.”