Imibuzo Evela Ebafundini
Khuyini Okutjhiwo YiBhayibheli Ngokwenza Iimfungo?
Isifungo sihlathululwa ngokuthi, “sibopho esingokomthetho umuntu asenzako namkha sithembiso sokwenza okuthileko, kanengi lokho kufaka hlangana ukwenza uZimu abe ngufakazi.” Kungaba ngokutlola phasi namkha ngokukhuluma.
Abanye bangacabanga ukuthi akukalungi ukwenza isifungo ngombana uJesu wathi: “Ningafungi nakanye . . . U-‘Iye’ wenu akatjho u-iye, no-‘Awa’ wenu atjho u-awa, ngombana okungaphezu kwalokho kuvela komumbi.” (Mat. 5:33-37) Iye, uJesu bekazi ukuthi umThetho kaMosi bewutlhoga bona kwenziwe iimfungo kobunye ubujamo eemfungweni ezinye iinkhozi zakaJehova ebezizenzileko. (Gen. 14:22, 23; Eks. 22:10, 11) Yeke, uJesu khenge athi akukafuzi senze iimfungo. Kunalokho, bekayelelisa abantu bona akukafuzi benze iimfungo ezinganamnqopho. Kufuze siqale ukwenza lokho esikuthembisileko njengesabelo esicwengileko, senze ngokwalokho esikuthembisileko.
Khuyini okufuze uyenze nabakubawa bona wenze isifungo? Kokuthoma, qiniseka bona uzokwenza lokho ofunge bona uzokwenza. Nawungaqinisekiko, kuzokuba kuhle bona ungasenzi isifungo. IliZwi lakaZimu liyelelisa lithi: “Kungcono ukungathembisi kunokwenza isithembiso ungasasigcini.” (UMtj. 5:5) Okulandelako ongakwenza, hlola imiTlolo ehlobene nesifungweso bese wenza ngokuvumelana nonembezakho. Ngiziphi ezinye zeenkambiso ezingokomTlolo?
Ezinye iimfungo aziphikisani nentando kaZimu. Ngokwesibonelo, aboFakazi bakaJehova benza iimfungo nabatjhadako. Iimfungwezi zisibopho. Ngaphambi kwakaZimu nabofakazi ababukeleko, umakoti nomkhwenyana bathembisana ukuthi bazokuthandana, batlhogomelane bebahloniphane begodu lokho bazokwenza bobabili ‘nabasaphilako.’ (Abanye abatjhadikazi kungenzeka bangatjho amezwi afana patsi nalawa lokha nabatjhadako kodwana bazokutjho iimfungo phambi kwakaZimu.) Ngemva kwalokho baba yindoda nomfazi begodu kufuze bahlale batjhadile ukuphila kwabo koke. (Gen. 2:24; 1 Kor. 7:39) Iimfungwezi kufuze zenziwe begodu zikhambisana nentando kaZimu.
Ezinye iimfungo azikhambisani nentando kaZimu. UmKrestu wamambala ngeze enza isifungo esinjalo ngombana afuna ukuvikela inarha akiyo ngeenkhali namkha alahle ukukholwa kwakhe kuZimu. Ukwenza njalo akukhambisani nemithetho kaZimu. AmaKrestu awasi “yingcenye yephasi,” yeke, angekhe sazibandakanya eempikiswaneni namkha ezipini.—Jwa. 15:19; Isa. 2:4; Jak. 1:27.
Ezinye iimfungo zitjhiyelwa kunembeza. Ngezinye iinkhathi kungafuze sisihlolisise kuhle isifungo silandela iseluleko sakaJesu esithi, “Ngalokho, buyiselani izinto zakaKhesari kuKhesari kodwana izinto zakaZimu, kuZimu.”—Luk. 20:25.
Akhesithi ngokwesibonelo, umKrestu wenza isibawo sokuba sisakhamuzi enarheni ethileko namkha ubawa amaphepha amvumela bona angangena enarheni ethileko. Kuthi kusesenjalo afumane ukuthi kufuze enze isifungo sokuthembeka. Nangabe enarheni leyo isifungo asenzako sifuna enze into ephikisana nomthetho kaZimu, unembezakhe obandulwe yiBhayibheli ngekhe umvumele bona enze isifungweso. Urhulumende ungamvumela bona atjhugulule okuthileko okusesifungweneso ukwenzela bona unembezakhe umvumele ukuthi enze isifungo.
Ukwenza isifungo esibuyekeziweko kungakhambisana nomthethokambiso ofumaneka encwadini yamaRoma 13:1, othi: “Woke umuntu akazithobe eemphathimandleni eziphakemeko.” Yeke, umKrestu loyo angaqunta ukuthi akunalitho elingakalungi ngokufunga ukwenza into uZimu avumela amaKrestu bona ayenze.
Unembeza udlala indima eqakathekileko nalokha nabakubawa bona usebenzise into ethileko namkha wenze isenzo esithileko nawenza iimfungo. AmaRoma wekadeni kunye nama-Scythia bewasebenzisa iinsabula zawo njengetshwayo lokuthembeka komuntu kuzimabo. AmaGirigi bewaphakamisela isandla sawo ezulwini nakenza isifungo. Ngokwenza njalo bebatjengisa bona kunamandla athileko abonako bona khuyini eyenziwako nekukhulunywa ngayo begodu ayabona ukuthi ngubani ekufuze alandise.
Njengeenkhonzi zakaJehova angeze safunga ngeflege lenarha elihlobene nokulotjha kwamala. Kuthiwani nangabe ekhotho kuthiwa kufuze ubeke isandla sakho eBhayibhelini ufunge bona uzokukhuluma iqiniso? Ebujamwenobo, ungaqunta ukwenza njalo, khulukhulu njengombana imiTlolo ikhuluma ngabathembekileko ebebenza amatshwayo athileko nabenza iimfungo. (Gen. 24:2, 3, 9; 47:29-31) Kuqakathekile ukukhumbula bona nawenza isifungweso, uzibopha phambi kwakaZimu ukuthi uzokukhuluma iqiniso. Kufuze ukulungele ukuphendula nanyana ngimuphi umbuzo ozokubuzwa wona.
Ngebanga lokuthi ubuhlobo bethu noJehova buligugu, kufuze siyicabangele ngomthandazo indaba yokwenza nanyana ngisiphi isifungo, siqiniseke ngokuthi ngeze siphikisane nonembezethu namkha neenkambisolawulo zeBhayibheli. Nawuqunta ukwenza nanyana ngisiphi isifungo, kufuze usigcine.—1 Pit. 2:12.