IBULUNGELO-THUNGELELWANO LesiThala
LesiThala
IBULUNGELO-THUNGELELWANO
IsiNdebele
  • IBHAYIBHELI
  • IINCWADI
  • IMIHLANGANO
  • w24 Arhostesi kk. 8-13
  • UJehova Ufuna Boke Batjhuguluke

Ncancabe asinayo ividiyo

Ncancabe, kube nomtjhapho nakufakwa ividiyo

  • UJehova Ufuna Boke Batjhuguluke
  • IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2024
  • Iinhlokwana
  • Incwadi Efanako
  • LOKHO UJEHOVA AKUFUNDISA AMA-ISRAYELI NGOKUTJHUGULUKA
  • UJEHOVA ULINGA NJANI UKUSIZA ABANTU BATJHUGULUKE?
  • LOKHO ABAFUNDI BAKAJESU ABAKUFUNDAKO MALUNGANA NOKUTJHUGULUKA
  • Lokho UJehova Akwenzileko Ukusindisa Abantu Esonweni
    IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2024
  • Abadala Bangaba Njani Nethando Nomusa Ebantwini Abenze Isono?
    IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2024
  • Qiniseka Bona UJehova Ukulibalele
    IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2025
  • Indlela Abadala Abangasiza Ngayo Abasusiweko Ebandleni
    IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2024
Bona Okungeziweko
IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2024
w24 Arhostesi kk. 8-13

ISIHLOKO SAMA- 32

INGOMA 44 Umthandazo Womuntu Osesizini

UJehova Ufuna Boke Batjhuguluke

‘UJehova . . . akafisi ukuthi namunye atjhabalale kodwana ufisa bona boke batjhuguluke.’—2 PIT. 3:9.

OKUSESIHLOKWENESI

Sizokucoca ngokuthi khuyini ukutjhuguluka, kubayini kuqakathekile nokuthi uJehova ubasize njani abantu bona batjhuguluke.

1. Kutjho ukuthini ukutjhuguluka?

NASENZA into engakalungi kuqakathekile ukuthi sitjhuguluke. IBhayibheli lithi, umuntu otjhugulukako uyazisola ngokumbi akwenzileko, alise ukukwenza begodu atjhuguluke.—Funda iHlathululo Yamabizo WeBhayibheli, ebizweni elithi, “Tjhuguluka.”

2. Kubayini kufuze soke sifunde ngokutjhuguluka? (Nerhemiya 8:​9-11)

2 Woke umuntu kufuze afunde ngokutjhuguluka. Kubayini kunjalo? Ngombana ilanga nelanga siyona. Njengeenzukulwana zaka-Adamu no-Eva, soke sizuze isono nokufa. (Rom. 3:23; 5:12) Nompostoli uPowula, indoda enokukholwa okuqinileko naye bekalwisana nesono. (Rom. 7:​21-24) Inga-kghani lokho kufuze kusiqede amandla? Awa, ngombana uJehova unesirhawu begodu ufuna sithabe. Cabanga ngalokho okwenzeka kumaJuda ngesikhathi sakaNerhemiya. (Funda uNerhemiya 8:​9-11.) UJehova bekangafuni ukuthi amaJuda asolo azisola ngezinto ezimbi azenzileko esikhathini esidlulileko kodwana bekafuna athabele ukumlotjha. UJehova uyazi ukuthi nasitjhugulukako sizokuthaba. Kungebangelo asifundisa ngakho. Nasitjhugulukako singaqiniseka ukuthi uBabethu onesirhawu uzosilibalela.

3. Sizokucoca ngani esihlokwenesi?

3 Akhesifunde okungeziweko ngokutjhuguluka. Esihlokwenesi, sizokucoca ngezinto ezintathu. Kokuthoma, sizokufunda ngokuthi khuyini uJehova ayifundisa ama-Israyeli ngokutjhuguluka. Sicoce ngokuthi uJehova ubasiza njani abantu bakhe bona batjhuguluke. Siswaphelise ngokuthi abalandeli bakaJesu khuyini abayifundako malungana nokutjhuguluka.

LOKHO UJEHOVA AKUFUNDISA AMA-ISRAYELI NGOKUTJHUGULUKA

4. Khuyini uJehova ayifundisa ama-Israyeli ngokutjhuguluka?

4 UJehova nakahlela ama-Israyeli bona abe sitjhaba, wenza isivumelwano nawo. Nawalalela umthethwakhe bekazowavikela begodu awabusise. Wathi ngomthethwakhe: “Umyalo enginiyala ngawo namhlanjesi awusibudisi kini begodu awusikude nani.” (Dut. 30:​11, 16) Nange aqunta ukungamlaleli, alotjhe abanye abozimu, bekangekhe awabusise bekawavikele, bewazokutlhaga. Lokho bekungatjho ukuthi uJehova uwalahle unomphela. Bebangabuyela ‘kuJehova [uZimabo] balalele ilizwi lakhe.’ (Dut. 30:​1-3, 17-20) Okutjho ukuthi bebangatjhuguluka, uJehova atjhidele kibo bekababusise.

5.UJehova utjengisa njani ukuthi akabalahleli izandla abantu bakhe? (2 AmaKhosi 17:​13, 14)

5 Abantu abakhethwa nguJehova bahlubuka kuye kanengi. Bebalotjha iinthombe bebenza nezinye izinto ezikhohlakeleko. Ngebanga lalokho, baqalana neemphumela emimbi. Kodwana uJehova akhenge abalahlele izandla. Wathumela abaphorofidi kanengi ebantwini bakhe, ukuthi babasize batjhuguluke babuyele kuye.—Funda yesi-2 yamaKhosi 17:​13, 14.

6. UJehova wabasebenzisa njani abaphorofidi bakhe ukufundisa abantu bakhe ngokuqakatheka kokutjhuguluka? (Qala nesithombe.)

6 UJehova bekajayele ukusebenzisa abaphorofidi ukukhalima nokulungisa abantu bakhe. UZimu watjela uJoromiya ukuthi athi kuma-Israyeli: “Maye! Israyeli olahle ukukholwa . . . Angekhe ngisilingeke ngawe ngombana ngithembekile, angekhe ngikukwatele unomphela. Vuma umlandwakho kwaphela, ngombana uhlubuke kuJehova.” (Jor. 3:​12, 13) UJehova watjela uJuweli bona athi ebantwini bakhe: “Buyelani kimi ngehliziyo yoke.” (Juw. 2:​12, 13) UJehova wabuye godu wathi ku-Isaya athi ebantwini bakhe: “Hlambani, zihlwengiseni; susani izenzo ezimbi phambi kwami; lisani ukwenza okumbi.” (Isa. 1:​16-19) UJehova watjela uHezekiyeli bona atlole ukuthi: “‘Kghani ngiyathaba na ngokufa kwabo boke abakhohlakeleko?’ . . . ‘Kghani angifisi na bona aphenduke eendleleni zakhe aragele phambili aphila? Angithabi ngokufa kwananyana ngubani,’ . . . nje-ke phendukani, niphile.” (Hez. 18:​23, 32) Kumthabisa khulu uJehova ukubona abantu batjhuguluka ngombana ufuna baphile ngokungapheliko! Yeke uJehova akalindi umuntu atjhuguluke qangi ngaphambi kobana amsize. Akhesibone iimbonelo zalokho.

Isithombe: Abaphorofidi abathunyelwe nguJehova bona bakhalime abantu bakhe abaphume endleleni. 1. UJuweli: pheze ngabo 820 B.C.E. 2. UHosiya: ngemva kwaka 745 B.C.E. 3. U-Isaya: ngemva kwaka 732 B.C.E. 4. UHezekiya: pheze ngabo 591 B.C.E. 5. UJoromiya: 580 B.C.E.

UJehova bekasebenzisa abaphorofidi ukusiza abantu bakhe batjhuguluke (Funda iingaba 6-7)


7. Ngokusebenzisa indaba kaHosiya nomkakhe, ngisiphi isifundo uJehova asifundisa abantu bakhe?

7 Tjheja indlela uJehova afundisa ngayo abantu bakhe ngesibonelo somphorofidi uHosiya nomkakhe uGomera. Ngemva kokuthi uGomera afebile, wakhamba wayokuhlala nenye indoda. Bekungakghonakala na ukuthi atjhuguluke? UJehova okghona ukufunda iinhliziyo zabantu, wathi kuHosiya: “Buyela uyokuthanda umfazi othandwa ngenye indoda nofebako njengombana noJehova athanda abantu bakwa-Israyeli khisibe baya kwabanye abozimu.” (Hos. 3:1; IzA. 16:2) Umfazi kaHosiya bekangakalisi ukwenza isono esimbi. Nanyana kunjalo, uJehova watjela uHosiya ukuthi amlibalele begodu abuyele kuye njengomkakhe.a Ngendlela efanako, uJehova akhenge abalahlele izandla abantu bakhe. Nanyana benze izono ezimbi, uJehova bekasabathanda begodu waragela phambili alinga ukubabuyisa, abasize batjhuguluke. Kghani lokho kutjho ukuthi uJehova, ‘uMhloli weenhliziyo’ zabantu, angaya emuntwini ongakalisi ukwenza isono, amsize bona atjhuguluke? (IzA. 17:3) Akhesibone.

UJEHOVA ULINGA NJANI UKUSIZA ABANTU BATJHUGULUKE?

8. UJehova walinga njani ukusiza uKayini bona atjhuguluke? (Genesisi 4:​3-7) (Qala nesithombe.)

8 UKayini bekalizibulo laka-Adamu no-Eva, wazuza imikghwa emimbi yesono ebabelethini bakhe. IBhayibheli lithi: “Imisebenzakhe beyimimbi.” (1 Jwa. 3:12) Kungebangelo uJehova angakhenge “amukele uKayini nomnikelwakhe.” Kunokobana atjhuguluke, “uKayini wasilingeka khulu begodu wadana.” Khuyini uJehova ayenzako? Wakhuluma naye. (Funda uGenesisi 4:​3-7.) UJehova wakhuluma noKayini ngomusa, wamtjela ukuthi nange akhetha ukwenza okulungileko uzombusisa, wabe wamyelelisa ukuthi ukusilingeka kwakhe kungamenza enze into embi. Okudanisako, uKayini akhenge alalele. Akhenge avumele uJehova amsize atjhuguluke. Ngemva kokuthi uKayini angafuni ukusizwa nguJehova, kghani uJehova walisa ukusiza abantu ukuthi batjhuguluke? Awa akusinjalo!

UKayini uphethe isigodo uyokubulala u-⁠Abela. Uqala emva uzwa iphimbo lakaJehova.

UJehova walinga ukusiza uKayini, ukuthi atjhuguluke bewamtjela ukuthi uzombusisa nange atjhuguluka (Funda isigaba 8)


9. UJehova wamsiza njani uDavida ukuthi atjhuguluke?

9 UJehova bekayithanda khulu iKosi uDavida kangangobana wayibiza ngokuthi, ‘yindoda ethandwa yihliziywakhe.’ (IzE. 13:22) UDavida wenza izono ezimbi khulu, ezihlanganisa ukufeba nokubulala. NgokomThetho kaMosi uDavida bekufuze abulawe. (Lev. 20:10; Num. 35:31) Nanyana kunjalo, uJehova bekafuna ukusiza uDavida atjhuguluke.b Yeke wathumela umphorofidi uNathani ukuthi amsize, nanyana uDavida bekangakatjengisi ukuthi utjhugulukile. Bona asize uDavida, uNathani wasebenzisa umfanekiso othinta ihliziyo. Lokho kwenza uDavida walemuka ukuthi wonele uZimu kangangani begodu watjhuguluka. (2 Sam. 12:​1-14) Watlola irhubo ebelitjengisa ukuthi uyazisola. (Rhu. 51, umtlolo ongehla) Irhubeli liduduze abantu abanengi labakhuthaza ukuthi batjhuguluke. Kuyasithabisa bona uJehova bekamthanda uDavida begodu wamsiza watjhuguluka.

10. Kukwenza uzizwe njani ukwazi ukuthi uJehova uyasibekezelela bewuyasilibalela?

10 UJehova uhloye yoke imihlobo yezono. (Rhu. 5:​4, 5) UJehova uyazi ukuthi soke sinesono nanyana kunjalo, uyasithandakungebangelo akhetha ukusisiza ukuthi silwisane nesono. Uhlala afuna ukusiza labo abenza izono ezikulu ukuthi batjhuguluke batjhidele kuye. Kusiduduza khulu lokho! Njengombana sicabanga ngokubekezela kwakaJehova nokulibalela kwakhe, kusenza sizimisele ukuhlala sithembekile kuye begodu nasenze isono sifune ukutjhuguluka msinyana. Nje sizokufunda ngalokho uJesu akufundisa abalandeli bakhe malungana nokutjhuguluka.

LOKHO ABAFUNDI BAKAJESU ABAKUFUNDAKO MALUNGANA NOKUTJHUGULUKA

11-12. Ngimuphi umfanekiso uJesu awusebenzisako ukusifundisa indlela uJehova alibalela ngayo? (Qala nesithombe esingaphandle.)

11 Ngekhulu lokuthoma C.E., kwafika uMesiya. Njengombana sifundile esihlokweni esidlulileko, uJehova wasebenzisa uJwanisi uMbhabhadisi noJesu Krestu ukufundisa abantu ukuthi kuqakatheke kangangani ukutjhuguluka.—Mat. 3:​1, 2; 4:17.

12 Nakasephasini uJesu wafundisa abantu ukuthi uBabakhe uhlala akulungele ukusilibalela nasonako. UJesu wenza lokho ngomfanekiso wendodana elahlekileko. Indodana le yakhetha ukukhamba ekhaya beyenza nezinto ezikhohlakeleko. Ithe “nayiqaqulukako” yabuyela ekhaya. Wazizwa njani uyise ngalokho? UJesu wathi, “Ithe nayisesekude, uyise wayibona, wayirhawukela, wayigijimela, wayisingatha bese wayimanga.” Indodana le beyingakalindeli ukuthi uyise ayilibalele, yeke yabawa ukuba sisebenzi kodwana uyise wayilibalela wabe wayamukela wathi ‘yindodanami le.’ Uyise wathi: “Beyilahlekile seyitholakele.” (Luk. 15:​11-32) Siyaqiniseka ukuthi uJesu nakasezulwini wabona uYise aba nomusa begodu abalibalela kanengi abantu abatjhugulukako. Indaba eyakhulunywa nguJesu le, iyaduduza ngombana sikghona ukubona ukuthi uBabethu uJehova unesirhawu esingangani ngathi!

Indodana elahlekileko esemfanekisweni kaJesu iguqa phambi kwakayise ogijimela kiyo bona ayisingathe.

Uyise osemfanekisweni wendodana elahlekileko ugijimela ukuyosingatha indodanakhe etjhugulukileko ebuyela ekhaya (Funda iingaba 11-12))


13-14. Khuyini umpostoli uPitrosi ayifunda ngokutjhuguluka begodu wabafundisa njani abanye ngakho? (Qala nesithombe.)

13 Kunengi umpostoli uPitrosi akufunda kuJesu malungana nokutjhuguluka nokulibalela. UPitrosi wenza imitjhapho eminengi begodu uJesu bekahlala azimisele ukumlibalela. UPitrosi waphika uJesu kathathu begodu lokho kwamenza wagandeleleka. (Mat. 26:​34, 35, 69-75) Ngemva kokuthi uJesu avusiwe, wakhuluma noPitrosi ayedwa. (Luk. 24:​33, 34; 1 Kor. 15:​3-5) UJesu bekazi ukuthi uPitrosi, utjhugulukile begodu bekafuna ukumqinisekisa ukuthi umlibalele.—Mar. 16:7.

14 UPitrosi bekazi ukuthi kanjani ukutjhuguluka nokulitjalelwa. Ngemva komnyanya wePentekoste, uPitrosi wahlathululela isiqubuthu samaJuda ukuthi sibulele uMesiya. Nanyana kunjalo, wasikhuthaza ngethando, wathi: “Tjhugulukani, nibuye bona izono zenu zisulwe, khona kuzakuthi iinkhathi zokuvuseleleka zivele kuJehova ngokwakhe.” (IzE. 3:​14, 15, 17, 19) Ngalokhu uPitrosi bekatjengisa ukuthi umuntu otjhugulukako, uyaphenduka okutjho ukuthi utjhugulula indlela acabanga ngayo, alise ukwenza izinto ezimbi, athome ukwenza izinto ezithabisa uZimu. Umpostoli lo watjengisa ukuthi uJehova uzobalibalela ngokupheleleko, asule izono zabo. Ngemva kweminyaka eminengi uPitrosi waqinisekisa amaKrestu ukuthi: “UJehova . . . uyanibekezelela ngombana angafisi ukuthi namunye atjhabalale kodwana ufisa bona boke batjhuguluke.” (2 Pit. 3:9) Nasitjhuguluka ezonweni zethu nanyana zizikulu kangangani, kuyaduduza ukwazi ukuthi uJehova uyasilibalela!

Isithombe: 1. Umpostoli uPitrosi ulila kabuhlungu. 2. UJesu ovusiweko ududuza uPitrosi.

UJesu ngethando waqinisekisa umpostoli otjhugulukileko ukuthi umlibalele (Funda iingaba 13-14)


15-16. (a) Umpostoli uPowula wafundani ngokulibalela? (1 Thimothi 1:​12-15) (b) Khuyini esizokucoca ngayo esihlokweni esilandelako?

15 UPowula wenza izinto ezinengi ezimbi bekatlhoga ukulitjalelwa. Bekanelunya begodu ahlunguphaza abalandeli bakaKrestu. Abantu abanengi bebambona njengomuntu ongekhe atjhuguluke. UJesu bekazi ukuthi uPowula angatjhuguluka. Yena noYise babona ubuntu obuhle kuPowula. UJesu wathi: “Indoda leyo isisitja esikhethiweko kimi.” (IzE. 9:15) UJesu wasebenzisa nekarisomraro ukusiza uPowula ukuthi atjhuguluke. (IzE. 7:58–8:3; 9:​1-9, 17-20) Ngemva kobana uPowula abe mKrestu, watjengisa indlela athokoza ngayo ngomusa nangesirhawu atjengiswa sona. (Funda yoku-1 kaThimothi 1:​12-15.) Umpostoli uPowula wathi: ‘UZimu ngomusakhe ulinga ukukudosela ekutjhugulukeni.’—Rom. 2:4.

16 UPowula nakezwa ngesono esimbi esenzeka ebandleni leKorinte, wenzani? Kilokho akutjhoko sifunda ukuthi uJehova unethando nakanikela abantu bakhe isiyalo begodu unesirhawu nabatjhugulukako. Sizokufunda ukuthi singamlingisa njani. Esihlokweni esilandelako sizokucoca ngalokho okwenzeka ebandleni leKorinte.

UNGAPHENDULA NJANI?

  • UJehova wawafundisa njani ama-Israyeli ngokutjhuguluka?

  • UJehova uzisiza njani izoni ukuthi zitjhuguluke?

  • Khuyini abalandeli bakaJesu abayifundako ngokutjhuguluka?

INGOMA 33 Phosa Umthwalakho KuJehova

a Namhlanjesi uJehova akakalindeli umlingani othembekileko ukuthi ahlale atjhade nomlingani ofebileko. UJehova wanqophisa iNdodanakhe ukuthi yenze kube nelungiselelo lokuthi umlingani othembekileko angakhetha ukudivosa umlingani ongakathembeki nakafunako.—Mat. 5:32; 19:9.

b Qala isihloko esithi, “Ukulibalela KwakaJehova Kutjho Ukuthini Kuwe?” EsiThaleni sakaNovemba 15, 2012, kk, 21-23, iing. 3-10.

    Iincwadi ZesiNdebele (2008-2025)
    Phuma
    Ngena
    • IsiNdebele
    • Yabelana
    • Okunyulako
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandela
    • Iinkambiso Zokubulunga Ifihlo
    • Ukuhlelwa Kwemininigwanakho Eyifihlo
    • JW.ORG
    • Ngena
    Yabelana