IBULUNGELO-THUNGELELWANO LesiThala
LesiThala
IBULUNGELO-THUNGELELWANO
IsiNdebele
  • IBHAYIBHELI
  • IINCWADI
  • IMIHLANGANO
  • wp21 ino. 3 kk. 6-8
  • Inga-kghani Ifundo Nemali Kungasinikela Ingomuso Elingcono?

Ncancabe asinayo ividiyo

Ncancabe, kube nomtjhapho nakufakwa ividiyo

  • Inga-kghani Ifundo Nemali Kungasinikela Ingomuso Elingcono?
  • IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (SomPhakathi)—2021
  • Iinhlokwana
  • Incwadi Efanako
  • ISIQUNTO ESITHATHWA BABANTU ABANENGI
  • INGA-KGHANI IFUNDO INGAKULETHELA INGOMUSO ELIHLE?
  • Woke Umuntu Ufuna Ingomuso Elingcono
    IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (SomPhakathi)—2021
  • Indlela Yokuba Nengomuso Elingcono
    IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (SomPhakathi)—2021
  • Kghani Nawulungileko Lokho Kutjho Ukuthi Uzokuba Nengomuso Elihle?
    IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (SomPhakathi)—2021
IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (SomPhakathi)—2021
wp21 ino. 3 kk. 6-8
Abantazana ababili baya eklasini eyunivesithi.

Inga-kghani Ifundo Nemali Kungasinikela Ingomuso Elingcono?

Abantu abanengi bacabanga ukuthi abantu abafundileko nabanemali banengomuso elihle. Bakholelwa ukuthi umuntu ofunde eyunivesithi uzokuba sisebenzi esingcono, abe lisizo emndenini bekahlonitjhwe namphakathi. Bangacabanga nokuthi ukufumana ifundo yezinga eliphezulu kungabanikela umsebenzi obhadela kuhle begodu laba abenza imali enengi bayathaba.

ISIQUNTO ESITHATHWA BABANTU ABANENGI

Cabanga ngalokho okwakhulunywa ngu-Zhang Chen, ohlala e-China. Uthi, “Bengikholelwa ukuthi kufuze ngiye eyunivesithi bona ngiphume emtlhagweni begodu nangifumana umsebenzi obhadela kuhle ngizokuthaba bengibe nokuphila okwanelisako.”

Abanye bafuna ukuyokufunda emayunivesithi adumileko, mhlamunye akwezinye iinarha ukuthi bafumane ukuphila okungcono. Bekujayelekile ukwenza njalo bekwafika i-COVID-19, eyenza kwababudisi ukuthi abantu bakhambe ngokutjhaphuluka baye kwezinye iinarha. Eminyakeni engaba litjhumi eyadlulako enye ihlangano yenza irhubhululo, yafumana ukuthi abafundi be-Asia abamaphesende ama-52% bafunda kwezinye iinarha.

Esikhathini esinengi ababelethi basebenza budisi ukuthi abantwababo bakghone ukuyokufunda emayunivesithi akwezinye iinarha. U-Qixiang ohlala e-Taiwan, uthi: “Ababelethi bami bebanganamali engako nanyana kunjalo, benza koke abangakwenza ukuthi mina nabantwana bekhaya abathathu siyokufunda e-United States.” Imindeni eminengi izifumana sele ingene ngehloko eenkolodweni ukuthi ikghone ukubhadela ifundo enjengale.

INGA-KGHANI IFUNDO INGAKULETHELA INGOMUSO ELIHLE?

Omunye wabo udiniwe begodu ugandelelekile njengombana ahleli phambi kwekhomphyutha ebusuku.

Abantu abanengi ebebafuna ifundo ephakemeko nemali enengi bagcina sele bahlangahlangene

Ifundo ingakuthuthukisa ukuphila ngendlela ethileko nanyana kunjalo ayibaletheli abafundi lokho ebebakulindele ngaso soke isikhathi. Ngokwesibonelo, ngemva kweminyaka eminengi basebenza budisi baboleka imali enengi ukuthi babhadele iimfundo zabo, bagcina bangasawufumani umsebenzi abawufunako. Umbiko othulwa ngu-Rachel Mui we-Singapore’s Business Times uthi: “Abafundi abanengi ababuya eyunivesithi abawufumani umsebenzi.” U-Jianjie, ohlala e-Taiwan ofunde emayunivesithi amanengana uthi, “Abantu abanengi bazifumana bathatha nanoma ngimuphi umsebenzi ngebanga lokuthi abawufumani umsebenzi abawufundeleko.”

Labo abafumana umsebenzi abawufundeleko, bafumana ukuthi ukuphila kwabo akubi ngendlela ebebalindele ukuthi buzokuba ngayo. Ngemva kokuqeda iimfundo zakhe eyunivesithi ye-United Kingdom, u-Niran we-Thailand wafumana umsebenzi ebekawufundele. Uthi, “Ifundo engayifumanako yangisiza ngafumana umsebenzi obhadelako nanyana kunjalo, bekufuze ngisebenze budisi ama-awara amanengi ukuthi ngifumane umrholo loyo. Ekukhambeni kwesikhathi mina nabanye ebengisebenza nabo salahlekelwa msebenzi. Ngalemuka ukuthi akunamsebenzi ongakuqinisekisa ukuthi uzokuba nengomuso elihle.”

Ngitjho nabantu abanemali enengi abaqalwa njengabantu abaphila kamnandi basaqalana nemiraro yemindeni, yokugula begodu basatshwenyeka ngemali. U-Katsutoshi ohlala e-Japan uthi, “Benginemali enengi kodwana bengingakathabi ngombana abantu bebanomona begodu bebangiphatha kumbi.” U-Lam umma ohlala e-Vietnam uthi, “Ngibona abantu abanengi balinga ukufumana imali enengi ngombana bacabanga ukuthi bazokuba nengomuso elingcono nanyana kunjalo bagcina sele batshwenyeke khulu, bagula bebagandeleleke.”

KUBAYINI IFUNDO NEMALI KUNGAKANELI

Kuliqiniso, abantu batlhoga ifundo ngezinga elithileko ukuthi bafumane imali yokuzitlhogomela bona nemindenabo. Nanyana kunjalo, koke lokhu akukaneli ukuthi umuntu angaba nengomuso elihle. Kubayini? Cabanga ngalokho okutjhiwo liBhayibheli.

IFUNDO EPHAKEMEKO AYILETHI IPUMELELO NGASO SOKE ISIKHATHI.

“Umgijimo awuyi ngabanebelo, . . . umnono awusi ngewabongqondongqondo nomusa awusi ngewabanelwazi ngombana isikhathi nethuba kubehlela boke.”—UMTJHUMAYELI 9:11.

Umuntu ofundileko kungenzeka angaphumeleli ekuphileni ngebanga lezinto angakghoni ukuzilawula. Nanyana umuntu angafunda kangangani nangabe inarha ahlala kiyo inomraro wezeemali, wezepolotiki namkha kunabantu abambandlululako, lokho kungamenza angaphumeleli.

UBUNJINGA BUNGAPHELA.

“Ungatjhabatjhekeli ubunjinga, yiba nokuhlakanipha ukuze uzithibe. Nawususa amehlwakho kibo, abuzukunyamalala na? Ngambala buzazenzela iimpiko ezinjengezedlanga, buphaphele esibhakabhakeni.”—IZAGA 23:4, 5.

Imali ingasenza sizizwe sivikelekile kodwana okwesikhatjhana. Zomnotho ezitjhugulako zingenza umuntu alahlekelwe yimalakhe yoke ngesikhathi esincani. Iinhlekelele zemvelo ezifana nokusikinyeka kwephasi, imililo enamandla neenwuruwuru kungatjhiya umuntu anganamali namkha indawo yokuhlala.

ESIKHATHINI ESINENGI IMALI ILETHA IMIRARO.

“Ukusutha kwenjinga kuyenza ingabi nobuthongo.”—UMTJHUMAYELI 5:12.

Lokhu kwenzeka ku-Franklin, ohlala e-Hong Kong. Bekamumuntu ofunde khulu begodu anomsebenzi obhadela kuhle. Wafumana nesikhundla sokuba mphathi. Wathi, “Ngathoma ukugandeleleka begodu ngagula. Bengitshwenyeka khulu ngingasakghoni nokulala.” Ekukhambeni kwesikhathi besele angasakghoni ukuragela phambili nomsebenzi lo. Uraga uthi, “Ngathoma ukuzibuza ukuthi kubayini ngenza lokhu, lokho kwangenza ngathoma ukucabangisisa khudlwana ngokuthi uyini umnqopho wokuphila.”

“Ungatjhabatjhekeli ubunjinga.”—IZAGA 23:4

Njengo-Franklin, abantu abanengi baphethe ngokuthi kunezinto eziqakatheke khulu ekuphileni, ukudlula ukuba nefundo ephakemeko nokuba nemali. Abanye kunokuthi badzimelele ukubeni nezinto ezinengi eziphathekako, bafuna ingomuso elingcono ngokulinga ukuba babantu abalungileko, ngokuthi benzele abanye izinto ezihle. Inga-kghani ukwenza lokho kutjho ukuthi uzokuba nengomuso elingcono? Isihloko esilandelako siphendula umbuzo lo.

    Iincwadi ZesiNdebele (2008-2025)
    Phuma
    Ngena
    • IsiNdebele
    • Yabelana
    • Okunyulako
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandela
    • Iinkambiso Zokubulunga Ifihlo
    • Ukuhlelwa Kwemininigwanakho Eyifihlo
    • JW.ORG
    • Ngena
    Yabelana