IBULUNGELO-THUNGELELWANO LesiThala
LesiThala
IBULUNGELO-THUNGELELWANO
IsiNdebele
  • IBHAYIBHELI
  • IINCWADI
  • IMIHLANGANO
  • w25 Novemba kk. 2-7
  • Ungahlala Uthabile Ngitjho Nanyana Uluphele

Ncancabe asinayo ividiyo

Ncancabe, kube nomtjhapho nakufakwa ividiyo

  • Ungahlala Uthabile Ngitjho Nanyana Uluphele
  • IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2025
  • Iinhlokwana
  • Incwadi Efanako
  • KUBAYINI KUBUDISI UKUHLALA UTHABILE?
  • UNGAHLALA NJANI UTHABILE?
  • INDLELA ABANYE ABANGAKUSIZA NGAYO
  • Abalupheleko Baqakathekile
    IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2021
  • Funda Emezwini Wamaswaphela Wamadoda Athembekileko
    IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2024
  • Thobeka Nakunezinto Ongazizwisisiko
    IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2025
  • Indlela Esingathabela Ngayo Ukutjhumayela
    IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2024
Bona Okungeziweko
IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2025
w25 Novemba kk. 2-7

ISIHLOKO SAMA-44

INGOMA 138 Ubuhle Bokuluphala

Ungahlala Uthabile Ngitjho Nanyana Uluphele

“Nekuluphaleni . . . bazokuphumelela.”—RHU. 92:14.

OKUSESIHLOKWENESI

Kubayini kuqakathekile bona abantu abalupheleko bahlale bathabile begodu bangakwenza njani lokho?

1-2. UJehova uzizwa njani ngabantu abalupheleko abamlotjhako? (IRhubo 92:​12-14; qala esingaphandle.)

ABANYE abantu bakuqala njengelungelo ukuluphala, kuthi abanye benza nanyana yini bona bangabonakali baluphele. Ngokwesibonelo, kungenzeka nababona isihluthu esimhlophe ehloko bafune ukusiruthula. Kodwana nanyana bangalinga kangangani, angeze bakubalekela ukuluphala.

2 UBabethu wezulwini uzibona ngendlela ehlukileko iinceku zakhe ezilupheleko. (IzA. 16:31) Uzifanisa nemithi etlhurhako. (Funda iRhubo 92:​12-14.) Kutjho ukuthini lokho? Kanengi imithi ekade ikhona iba mihle khulu begodu iba namakari amanengi. Omunye umuthi omuhle mumuthi weJapan obizwa ngokuthi yi-flowering cherry. Hlangana neminye yemithi le emihle khulu ngeneminyaka engaphezu kwesigidi. Ngokufana nemithi le abantu abalotjha uJehova abalupheleko bahle, khulukhulu emehlweni kaJehova. UJehova ubona okungaphezu kweenhluthu ezimhlophe. UJehova uyathaba nakabona ubuntu babo obuhle, ukukghodlhelela kwabo nokuthembeka kwabo iminyaka eminengi bamlotjha.

Abatjhadikazi esele baluphele bahleli ebhankeni emuthini wamatjheri.

Abantu abalupheleko banjengemithi emihle neragela phambili ikhula, nabo baragela phambili bakhula begodu baba bahle (Funda isigaba 2)


3. Nikela isibonelo sokuthi uJehova ubasebenzisa njani abantu abalupheleko bona enze ihloswakhe.

3 UJehova uhlala asithanda ngitjho nalokha sele siluphele.a Kuhlekuhle uJehova ubasebenzisa kanengi abantu abalupheleko bona azalise ihloswakhe. Ngokwesibonelo, uSara besele aluphele uJehova nakathi uzokuba ngumma wesitjhaba nokhokho kaMesiya. (Gen. 17:​15-19) UMosi besele aluphele ngesikhathi uJehova amtjela bona akhuphe ama-Israyeli eGibhide. (Eks. 7:​6, 7) Umpostoli uJwanisi besele aluphele ngesikhathi uJehova amphefumulela bona atlole iincwadi ezihlanu zeBhayibheli.

4. NgokwezAga 15:​15, khuyini engasiza abantu abalupheleko bakghodlhelelele iintjhijilo? (Qala nesithombe.)

4 Abantu abalupheleko baqalana neentjhijilo ezinengi ezikhambisana nokuluphala. Omunye udadwethu wenza ihlaya wathi, “Kufuze ube nesibindi bona uluphale ngombana ukuluphala kuneentjhijilo ezinengi.” Kodwana ukuthabab kungasiza abantu abalupheleko bakghodlhelelele iintjhijilo eziza nokuluphala. (Funda izAga 15:15.) Esihlokwenesi sizokufunda ngokuthi abantu abalupheleko bangenzani bona bahlale bathabile njengombana iminyaka ikhamba. Sizokufunda nangokuthi abanye bangabasiza njani abafowethu nabodadwethu abalupheleko ebandleni. Kokuthoma, sizokucoca ngokuthi kubayini kubudisi ukuhlala uthabile nawulupheleko.

Abatjhadikazi abavezwe esithombeni ezidlulileko, babambene ngezandla bayamomotheka ngaphasi komuthi wetjheri.

Nange ulemuka bewuthabela izinto ezihle uJehova akwenzela, zona, ungathaba nanyana uqalene nobujamo obubudisi (Funda isigaba 4)


KUBAYINI KUBUDISI UKUHLALA UTHABILE?

5. Khuyini engenza abanye abantu abalupheleko badane?

5 Khuyini engakubangela bona udane? Mhlamunye kungaba kukuthi awusakghoni ukwenza ebewukghona ukukwenza phambilini. Ungafisa ngathana bewusese mutjha begodu ungatshwenywa magulo. (UMtj. 7:10) Ngokwesibonelo udadwethu u-Ruby uthi, “Ngebanga leenhlabi neenhlungu engizizwako nokubhalelwa kukhamba kubudisi ukuzimbathisa. Into ebulula njengokumbatha amakowusi ibudisi kimi. Izandla zami zifa ikasu begodu ngiqaqanjelwa mathambo, lokho kwenza kube budisi ukwenza ngitjho nemisebenzi ebulula.” U-Harold obekase-Bethel uthi, “Ngezinye iinkhathi ngiyasilingeka ngombana angisakghoni ukwenza izinto ebengithabela ukuzenza. Benginamandla khulu nangisese mutjha. Bengithanda ukudlala i-baseball. Abanye bebathi, ‘Phosela u-Harold ibholo ngombana yena uhlala afaka igondelo.’ Kodwana nje, angiboni ukuthi ngizabe ngisakghona ukuphosa ibholo.”

6. (a) Ngimaphi amanye amabanga angenza abantu abalupheleko badane? (b) Khuyini engasiza abantu abalupheleko bazi ukuthi bangatjhayela ikoloyi namkha awa? (EsiThalenesi funda isihloko esithi, “Kghani Kufuze Ngilise Ukutjhayela?”)

6 Kungenzeka udane ngebanga lokuthi awusakghoni ukwenza izinto ebewuzenzela zona. Lokhu kungaba budisi khulu nakungenzeka utlhoge umuntu ozokutlhogomela namkha kufuze ufuduke lapha uhlala khona uyokuhlala nabantwabakho. Namkha kungenzeka udaniswa kukuthi sele umumuntu ogulela futhi namkha amehlwakho akasaboni kuhle lokho kubangele bona ungasakghoni ukukhamba wedwa namkha ukutjhayela. Lokho kungakwenza ugandeleleke. Nanyana kunjalo, kungasiza ukukhumbula bona ukusithanda kwakaJehova akukasami ekutheni sisakghona ukuzitlhogomela namkha awa, sihlala sisodwa namkha sisakghona ukutjhayela. Singaqiniseka ngokuthi uJehova uzwisisa indlela esizizwa ngayo. UJehova uyazi bona simthanda kangangani nokuthi sithanda nabafowethu nabodadwethu. Lokho kwenza asithande khulu.—1 Sam. 16:7.

7. Kuthiwani ngalabo abacabanga bona ukuphela kwephaseli angeze kufike basaphila?

7 Kungenzeka udaniswe kukuthi ucabanga bona ukuphela kwephaseli angeze kufike usaphila. Nange uzizwa njalo, khuyini engakusiza? Linga ukukhumbula ukuthi uJehova ukuqale ngabomvu ukuletha ukuphela kwephasi elikhohlakelekweli. (Isa. 30:18) Kubayini uJehova abekezela? Ukubekezela kwakhe kunikela iingidigidi zabantu ithuba lokumazi nokumlotjha. (2 Pit. 3:9) Yeke nawuzizwa udanile, linga ukucabanga ukuthi bangakhi abantu abazokuzuza ngesineke sakaJehova ngaphambi kobana kufike isiphelo. Kghani abanye kungaba malunga womndenakho?

8. Iintjhijilo eziza nokuluphala zingabathinta njani abantu abalupheleko?

8 Kunganandaba bona sibadala kangangani, nasingazizwa kuhle, singatjho namkha senze into esingakahlosi ukuyenza. (UMtj. 7:7; Jak. 3:2) Ngokwesibonelo, ngesikhathi indoda ethembekileko uJobho ingazizwa kamnandi yakhuluma ‘ikulumo engatjho litho.’ (Job. 6:​1-3) Ukungezelela kilokho, ukugula namkha imitjhoga abantu abalupheleko abayiselako kungabenza bakhulume namkha benze izinto abangakajayeli ukuzenza. Nanyana kunjalo, akakho kithi ongasebenzisa iminyaka namkha ukugula bona atjele abanye amezwi ahlabako namkha ahlale afuna abantu bamenzele izinto. Nasilemuka bona sikhulume amezwi ahlabako emuntwini, kufuze sibawe ukulitjalelwa.—Mat. 5:​23, 24.

UNGAHLALA NJANI UTHABILE?

Igaja letjheri liyathuthumba; iinthombe zitjengisa iindlela abafowethu nabodadwethu abangahlala ngayo bathabile nanyana baluphele. Iinthombe ezifanako zivela eengabeni 9-13.

Ungahlala njani uthabile ngitjho nanyana uqalene neentjhijilo zokuluphala? (Funda iingaba 9-13)


9. Kubayini kufuze wamukele isizo? (Qala neenthombe.)

9 Yamukela ukusizwa. (Gal. 6:2) Ekuthomeni kungaba budisi ukwamukela isizo. Udadwethu u-Gretl uthi, “Ngasikhathi ngikufumana kubudisi ukwamukela isizo ngombana ngizizwa ngimthwalo. Kungithethe isikhathi bona ngitjhugulule indlela engizizwa ngayo nokuthi ngithobeke ngamukele bona ngitlhoga isizo.” Nawamukela isizo kwabanye, uzobenza bafumane ithabo eliza ngokupha. (IzE. 20:35) Kuzokuthabisa khulu ukubona ukuthi abantu bakuthanda kangangani nokuthi banendaba nawe.

Udade osele aluphele ubambe isandla sodade osesemutjha njengombana baseentolo boke.

(Funda isigaba 9)


10. Kubayini kufuze ukhumbule ukutjengisa ukuthi uyathokoza? (Qala nesithombe.)

10 Tjengisa ukuthi uyathokoza. (Kol. 3:15; 1 Thes. 5:18) Abantu nabasenzela izinto ezihle, siyathaba kodwana ngasikhathi singalibala ukutjengisa bona siyathokoza. Kodwana nasimomothekako bese siyathokoza, sizokwenza abangani bethu bazizwe bathandwa begodu bazi nokuthi abasenzele khona kusithabisile. Udadwethu u-Leah osebenza ukutlhogomela abalupheleko e-Bethel, uthi, “Omunye wabodadwethu engibatlhogomelako uhlala angithokoza, ungitlolela imilayezo eenqetjhaneni zamaphepha. Akatloli emilayezo emide kodwana ithinta ihliziyo. Kuyangithabisa ukufumana imilayezo le, ingenza ngizizwe ngithokozwa ngesizo lami.”

Udade osele aluphele utlola ikarada lokuthokoza.

(Funda isigaba 10)


11. Ungabasiza njani abanye? (Qala nesithombe.)

11 Yenza okghona ukukwenza bona usize abanye. Nawucabanga ngabanye begodu ulinge ukubasiza, angeze ucabange khulu ngemirarwakho. Kunesitjho se-Afrika esifanisa abantu abalupheleko nebulungelo leencwadi ezinokuhlakanipha. Kodwana nange abantu bangazifundi iincwadezo angeze bazuze kizo. Ngendlela efanako abantu abatjha angeze bafunde kuwe nange ungakhulumi nabo ubatjele izinto ozaziko. Babuze imibuzo ngemva kwalokho ulalele. Batjele ngokuthi uJehova ukusize njani ekuphileni kwakho nokuthi ukumlalela kuzobenza njani bathabe. Uzokuthaba nawududuza bewukhuthaze abantu abatjha.—Rhu. 71:18.

Umfowethu osele aluphele ulalele umfowethu osese mutjha njengombana amthululela isifuba.

(Funda isigaba 11)


12. Ngokomtlolo ka-Isaya 46:​4, khuyini uJehova athembisa ukuyenzela abantu abalupheleko? (Qala nesithombe.)

12 Thandaza ubawe uJehova akuphe amandla. Ngitjho nanyana ungazizwa udiniwe begodu unganamandla, uJehova, “akadinwa namkha aphelelwe mamandla.” (Isa. 40:28) UJehova uwasebenzisa njani amandlakhe angapheliko? Enye indlela awasebenzisa ngayo kukuthi aqinise abantu abalupheleko. (Isa. 40:​29-31) Kuhlekuhle uthembisa ukubasiza. (Funda u-Isaya 46:4.) UJehova uhlala azizalisa iinthembiso zakhe. (Jotj. 23:14; Isa. 55:​10, 11) Nawuthandazako bese ubona indlela uJehova akuthanda nakusekela ngayo, uzokuthaba khulu.

Umfowethu osele aluphele uyathandaza.

(Funda isigaba 12)


13. Ngokweyesi-2 kwebeKorinte 4:​16-18 khuyini ekufuze siyikhumbule? (Qala nesithombe.)

13 Khumbula bona angeze uhlale uluphele. Kubaludlana ukukghodlhelela ubujamo esaziko bona buzokudlula. IBhayibheli liqinisekisa ngokuthi ukuluphala nokugula kuzokuphela. (Job. 33:25; Isa. 33:24) Yeke ungathaba ngombana esikhathini esizako angeze usagula, uzokuba namandla begodu uzokuba muhle ukudlula nini ngaphambilini. (Funda yesi-2 kwebeKorinte 4:​16-18.) Abanye bangakusiza njani?

Udade osele aluphele uhleli esitulweni sabarholopheleko ufunda iBhayibheli. Uzibona asePharadesi njengomuntu omutjha asukuma esihlalweni sokurholophala.

(Funda isigaba 13)


INDLELA ABANYE ABANGAKUSIZA NGAYO

14. Kubayini kuqakathekile ukuvakatjhela nokudosela abantu abalupheleko umtato?

14 Kwenze umukghwa ukuvakatjhela nokudosela abantu abalupheleko umtato. (Heb. 13:16) Abantu abalupheleko bangazizwa badanile ngombana kanengi baba bodwa. Umfowethu u-Camille, ongakghoni ukukhamba uthi, “Kufuze ngihlale ngisekhaya ekuseni bekube sebusuku. Ngiba nesizungu. Ngezinye iinkhathi ngizizwa njengebhubezi elilupheleko, elihlala ewogweni. Ngezinye iinkhathi ngizizwa ngisilingekile namkha ngithukiwe ngombana angikghoni ukuya ndawo begodu angikghoni ukwenza litho.” Nasivakatjhela abantu abalupheleko, bazokwazi bona sinendaba nabo begodu siyabathanda. Kungenzeka bona ufune ukudosela umuntu olupheleko webandleni okilo umtato namkha ukumvakatjhela kodwana wagcina ungakakwenzi lokho. Soke sinezinto ezinengi ekufuze sizenze. Alo khuyini engasisiza ‘siqiniseke ngezinto eziqakatheke khulu’ okuhlanganisa ukuvakatjhela abantu abalupheleko? (Flp. 1:10) Kungakusiza ukutlola iphetjhana elizokukhumbuza bona uthumele umuntu olupheleko umlayezo ebandleni okilo namkha umdosele umtato. Ungabeka isikhathi sokubavakatjhela, kunokuthi uthi uzakubona nakuvela ithuba.

15. Abantu abatjha nabalupheleko, khuyini abangayenza ndawonye?

15 Nawumumuntu osese mutjha kungenzeka uyazibuza bona khuyini ongayikhuluma namkha ongayenza nabantu abalupheleko. Kodwana akutlhogeki utshwenyeke. Yiba mngani omuhle. (IzA. 17:17) Khuluma nabantu abalupheleko ngaphambi nangemva kwemihlangano. Mhlamunye ungababawa bona bakutjele ngomtlolo abawuthandako namkha ngezinto ezenzeka nabasese batjha ebezibenza bahleke. Ungababawa bona babukele i-JW Broadcasting® nawe. Ungabasiza ngezinto abazitlhogako. Ngokwesibonelo, ungabahlelela amafonabo namkha amateblethabo, ubadawunilodele iincwadi ezitjha. Udadwethu u-Carol uthi, “Bawa abantu abalupheleko bona benze izinto othabela ukuzenza. Ngitjho nanyana ngiluphele, ngifuna ukuthabela ukuphila. Ngithanda ukuthenga izinto, ukuya eentolo zokudla nokuphuma ngibone indalo.” Udadwethu u-Maira uthi, “Omunye wabangani bami uneminyaka ema-90. Sidlulana ngeminyaka ema-57. Kodwana kanengi ngiyalibala ngalokho ngombana sihleka kamnandi begodu sibukela namamuvi. Nasiqalana neentjhijilo siyasizana.”

16. Kubayini kungaba kuhle ukuphekelela abantu abalupheleko kwadorhodera?

16 Baphekelele kwadorhodera. Ukungezelela ekubaphekeleleni ungenza isiqinisekiso sokuthi abantu abasebenza lapho babatlhogomela kuhle. (Isa. 1:17) Ungasiza umuntu olupheleko ngokuthi ulalelisise okutjhiwo bodorhodera. Udadwethu olupheleko u-Ruth uthi, “Kanengi nangiya kwadorhodera abangithatheli ehloko. Ngezinye iinkhathi abodorhodera bathi, ‘awuguli, uzenza ngasuthi uyagula.’ Kodwana nangikhamba nomuntu bangiphatha ngendlela ehlukileko. Ngiyabathokoza abafowethu nabodadwethu abenza isikhathi sokuthi bangiphekelele.”

17. Ngiziphi iindlela zokutjhumayela ongazithabela nabantu abalupheleko?

17 Sebenza nabo esimini. Abanye abantu abalupheleko kungenzeka bangabi namandla wokutjhumayela emzini ngomuzi. Ngokwesibonelo, ungamema umuntu olupheleko bona utjhumayele naye ngekarana. Ungabe bewumphathele nesitulo. Okhunye ongakwenza, kukhamba nomfowethu namkha udadwethu olupheleko emuntwini ofunda naye iBhayibheli namkha umemele umuntu ofunda naye lapha kuhlala khona umfowethu namkha udadwethu olupheleko. Abadala bangahlela bona umhlangano wokuya esimini ube lapha kuhlala khona umfowethu namkha udadwethu olupheleko bona kube bulula kibo ukuhlanganyela. UJehova uyathaba nasenza okusemandlenethu bona sitjengise ithando nehlonipho ebantwini abalupheleko.—IzA. 3:27; Rom. 12:10.

18. Sizokucoca ngani esihlokweni esilandelako?

18 Sikhunjuziwe bona uJehova uyabathanda abantu abalupheleko begodu baqakathekile kuye. Nathi soke ebandleni sizizwa ngendlela efanako! Ukuluphala kubudisi kodwana ngesizo lakaJehova, ungahlala uthabile. (Rhu. 37:25) Begodu ungaqala phambili esikhathini esizako, lapho uzokuthaba ukudlula nini ngaphambilini! Kuthiwani nange sitlhogomela umuntu olupheleko, ilunga lomndeni, umntwana namkha umngani ogulako? Ungahlala njani uthabile? Sizokucoca ngependulo yombuzo lo esihlokweni esilandelako.

UNGAPHENDULA NJANI?

  • Ngibuphi ubujamo obungabangela abafowethu nabodadwethu abalupheleko bona baphelelwe lithabo?

  • Abantu abalupheleko bangahlala njani bathabile?

  • Singabasekela njani abalupheleko ebandleni?

INGOMA 30 Zimami, UnguBaba NoMngani

a Bukela ividiyo enesihloko esithi Nina Enilupheleko Nidlala Indima Eqakathekileko. ku jw.org naku JW Library®

b IHLATHULULO YAMAGAMA: Ithabo bubuntu obuyingcenye yeenthelo zomoya kaZimu. (Gal. 5:22) Ithabo lamambala singalifumana ngokuthi sitjhidelane noJehova.

    Iincwadi ZesiNdebele (2008-2026)
    Phuma
    Ngena
    • IsiNdebele
    • Yabelana
    • Okunyulako
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandela
    • Iinkambiso Zokubulunga Ifihlo
    • Ukuhlelwa Kwemininigwanakho Eyifihlo
    • JW.ORG
    • Ngena
    Yabelana