Kghani UZimu Wasebenzisa Ukuziphendukela Kwemvelo Bona Adale Yoke Imihlobo Yezinto Eziphilako?
Ipendulo yeBhayibheli
Awa. IBhayibheli lithi uZimu wadala abantu nayo yoke ‘imihlobo’ yeenlwana neentjalo.a (Genesisi 1:12, 21, 25, 27; IsAmbulo 4:11) lithi boke abantu bavela ku-Adamu no-Eva, ababelethi bethu bokuthoma. (Genesisi 3:20; 4:1) IBhayibheli aliyisekeli yokuthi uZimu usebenzise ukuziphendukela kwemvelo bona abumbe zoke izinto eziphilako. IBhayibheli aliphikisani nabososayensi nabathi enye nenye into uZimu ayidalileko inemihlobohlobo yakhona.
Kghani uZimu usebenzise ukuziphendukela kwemvelo?
Igama elithi “ukuziphendukela kwemvelo” lihlanganisa imibono ehlukahlukeneko. Abanye bathi “umbono lo yindlela uZimu ayisebenzisako yokunqophisa iphasi.”
Ukuziphendukela kwemvelo kungahlanganisa nasi imibono elandelako:
Zoke izinto eziphilako zivela kukhokho munye wekadeni.
Umhlobo munye wento ephilako ungasombuluka ube ngenye into ephilako.
Ngendlela ethileko, uZimu unomthelela emahlelweni la.
Kghani ukuziphendukela kwemvelo kuyavumelana neBhayibheli?
Umbono wokuziphendukela kwemvelo uthi indaba eseBhayibhelini kuGenesisi malungana nokudalwa kwazo zoke izinto ayikanembi. Nanyana kunjalo, uJesu wadzubhula indaba ekuGenesisi ukutjengisa bona iliqiniso. (Genesisi 1:26, 27; 2:18-24; Matewu 19:4-6) IBhayibheli lithi ngaphambi kokuthi eze ephasini uJesu bekasezulwini noZimu begodu bekasiza uZimu bona enze “zoke izinto” zibe khona. (Jwanisi 1:3) Yeke, umbono wokuthi uZimu usebenzise ukuziphendukela kwemvelo bona enze zoke izinto eziphilako awukhambisani nefundiso yeBhayibheli.
Kuthiwani ngekghono leentjalo neenlwana lokuzivumelanisa nobujamo?
IBhayibheli alihlathululi ukuthi umhlobo munye wento ephilako ungahluka kangangani. Aliyiphikisi yokuthi imihlobo ehlukahlukeneko yeenlwana neentjalo ezenziwe nguZimu zingahluka njengombana zizalwa namkha zithela namkha lokha nazizivumelanisa nobujamo bendawo. Nanyana abanye baqala amatjhuguluko la njengokuziphendukela kwemvelo, amatjhuguluko la awenzi umhlobo omutjha wento ephilako.
a IBhayibheli lisebenzisa igama elithi “umhlobo“ elinehlathululo engeneleleko kunalelo elisetjenziswa bososayensi elithi “ikoro.” Ngezinye iinkhathi abososayensi bathi ikoro ethileko isombulukile kodwana kuhlekuhle vane ingakasombuluki, kumhlobo omunye njengombana kutjho umtlolo kaGenesisi.