IBULUNGELO-THUNGELELWANO LesiThala
LesiThala
IBULUNGELO-THUNGELELWANO
IsiNdebele
  • IBHAYIBHELI
  • IINCWADI
  • IMIHLANGANO
  • w20 Matjhi kk. 18-23
  • Kunini La Kufuze Sikhulume Khona?

Ncancabe asinayo ividiyo

Ncancabe, kube nomtjhapho nakufakwa ividiyo

  • Kunini La Kufuze Sikhulume Khona?
  • IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2020
  • Iinhlokwana
  • Incwadi Efanako
  • KUFUZE SIKHULUME NINI?
  • KUNINI LAPHO KUFUZE SITHULE KHONA?
  • UJEHOVA UZIZWA NJANI NGESIKUKHULUMAKO?
  • Wenza Ngokuhlakanipha
    Lingisa Ikholo Labo
  • U-Abhigayili NoDavidi
    Incwaadami Yeendaba ZeBhayibhili
  • Sebenzisa Ilimu Lakho Kuhle
    IsiThala Esazisa NgoMbuso KaJehova—2015
  • “Sengathi Ungabusiswa Ngokuhlakanipha Obe Nakho”
    IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2017
Bona Okungeziweko
IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2020
w20 Matjhi kk. 18-23

ISIHLOKO SE-12

Kunini La Kufuze Sikhulume Khona?

“Kunesikhathi . . . sokuthula nesikhathi sokukhuluma.”—UMTJ. 3:1, 7.

INGOMA 124 Hlalani Nithembekile

OKUZOKUCOCWA NGAKHOa

1. Umtlolo woMtjhumayeli 3:1, 7 usifundisani?

ABANTU abafani, abanye bakhuluma khulu kuthi abanye bamagile. Njengombana isihlokwesi sitjengisa, kunesikhathi sokukhuluma nesikhathi sokuthula. (Funda uMtjhumayeli 3:1, 7.) Nanyana kunjalo, singafisa ukuthi abanye abafowethu nabodadwethu bakhulume. Kuthi ngesinye isikhathi sifise ukuthi bangathula.

2. Ngubani onelungelo lokusitjela ukuthi kufuze sikhulume nini begodu njani?

2 Ukukhuluma kusisipho esivela kuJehova. (Eks. 4:10, 11; IsAm. 4:11) Yeke usebenzisa iliZwi lakhe bona asisize sizwisise ukuthi kufuze sisisebenzise njani isiphwesi. Isihlokwesi sizositjengisa iimbonelo ezisemtlolweni ezizosisiza sazi ukuthi kunini lapho kufuze sikhulume khona nalapho kufuze sithule khona. Sizokubona nokuthi uJehova uzizwa njani ngesikutjho ebantwini. Kokuthoma, akhesicoce ngokuthi kufuze sikhulume nini.

KUFUZE SIKHULUME NINI?

3. Ngokuya ngomtlolo webeRoma 10:14, kufuze sikhulume nini?

3 Ngasosoke isikhathi kufuze sihlale sikulungele ukukhuluma ngoJehova nangomBuswakhe. (Mat. 24:14; funda kwebeRoma 10:14.) Nasenza njalo, sizabe silingisa isibonelo sakaJesu. Into yokuthoma eyenza uJesu weza ephasini bekukukuthi atjele abantu ngoYise. (Jwa. 18:37) Kufuze sikhumbule ukuthi indlela esikhuluma ngayo ingenza abantu basilalele namkha bangasilaleli. Yeke nasitjela abanye ngoJehova, kufuze sikhulume “ngommoya ophasi nangokuhlonipha okukhulu.” Kufuze sicabangele indlela abazizwa ngayo. (1 Pit. 3:15) Nasenza njalo, sizabe senza okungaphezu kokukhuluma kodwana sizabe sibafundisa begodu kungenzeka sikghone ukuthinta iinhliziyo zabo.

NAWUKHULUMAKO

  • Nawukhuluma nabantu ngoJehova, khuluma “ngommoya ophasi nangokuhlonipha okukhulu” ngeenkolelo zabanye (isigaba 3)

  • Nasilemuka bona omunye wenza into ezomenza enze isono

  • Nakutlhogekako, abadala bakhupha isiyalo ngomusa (iingaba 4, 9)

Abodadwethu ababili bathenga izabatho esitolo. Omunye udadwethu utjela udade akhamba naye ukuthi sifitjhani begodu siyambamba isikerde afuna ukusithenga.

(Funda isigaba 8)b

Abodadwethu ababili bathenga izabatho esitolo. Omunye udadwethu utjela udade akhamba naye ukuthi sifitjhani begodu siyambamba isikerde afuna ukusithenga.

(Funda iingaba 4, 9)c

4. Ngokomtlolo wezAga 9:9, indlela esikhuluma ngayo ingabasiza njani abanye?

4 Abadala akukafuzi badose iinyawo nababona ukuthi umfowethu namkha udadwethu utlhoga isiyalo. Khona kuliqiniso ukuthi kufuze bakhethe kuhle isikhathi ukwenzela bona bangahlazisi umuntu abakhuluma naye. Kufuze bakhulumele emsithelweni. Abadala kufuze bakhulume ngendlela ezokwenza umuntu abakhuluma naye azizwe ahloniphekile. Nanyana kunjalo, kufuze bangasabi ukukhumbuza abafowethu nabodadwethu ngeenkambiso ezivela eBhayibhelini ezizobasiza bathathe iinqunto ezihlakaniphileko. (Funda izAga 9:9.) Kubayini kuqakathekile ukuba nesibindi, sikhulume nakutlhogekako? Cabanga ngananzi iimbonelo: Kobunye ubujamo indoda itlhoga ukukhalima amadodanayo bese kuthi kobunye, umma kufuze ayokukhuluma nekosi ebekiweko, ethethe isiqunto esingakavuthwa.

5. UMphristi oPhakemeko u-Eli kwambhalela nini ukukhuluma?

5 UMphristi oPhakemeko u-Eli bekanamadodana amabili awathanda khulu! Amadodanakhe lawo bekangamhloniphi uJehova. Bekanomsebenzi oqakathekileko ebekufuze awenzele uJehova, bewabaphristi ethaberinakeli. Balisebenzisa kumbi ilungelo abanikelwe lona. Akhenge bahloniphe iminikelo kaJehova begodu bebaziphatha kumbi ngokwamabhayi begodu bangakufihli lokho. (1 Sam. 2:12-17, 22) Ngokuya ngokomThetho kaMosi, amadodana ka-Eli bekufuze abulawe, kodwana u-Eli akhenge aqinise isandla nakawakhalimelako, aragela phambili alotjha uJehova ethaberinakeleni. (Dut. 21:18-21) UJehova wazizwa njani ngendlela u-Eli enza ngayo? Wathi kuye: “Kubayini amadodanakho aqakatheke khulu kuwe kunami?” UJehova waqinisekisa ukuthi womabili amadodana lawo ayabulawa.—1 Sam. 2:29, 34.

6. Khuyini esiyifunda ku-Eli?

6 Kunesifundo esiqakathekileko esibonelweni saka-Eli. Nasazi bona umngani namkha ilungu lomndeni liphule imithetho kaZimu, kufuze sikhulume besimkhumbuze iinkambiso zakaJehova. Siqiniseke bona ufumana isizo alitlhogako ebantwini uJehova ababekileko. (Jak. 5:14) Asifuni ukufana no-Eli, sithande khulu abangani namkha iinhlobo zethu ukudlula uJehova. Kutlhoga isibindi ukukhuluma nomuntu ekufuze alungiswe kodwana yinto ekufuze siyenze. Tjheja umehluko okhona hlangana kwesibonelo saka-Eli nesomfazi omIsrayeli u-Abigeyili.

U-Abigeyili ukothama ngamadolo ukhuluma noDavida.

U-Abigeyili wasibekela isibonelo esihle sokuthi kufuze sikhulume nini (Funda iingaba 7-8)d

7. Kubayini u-Abigeyili akhuluma noDavida?

7 U-Abigeyili bekatjhade nendoda eregileko enenarha ekulu uNabhali. Ngesikhathi uDavida namadoda ebekasebenza nawo nababalekela iKosi uSawula, bahlala nabelusi bakaNabhali, bavikela umhlambakhe bona ungadlelezelwa. UNabhali wathokoza ngalokho enzelwe khona? Awa akhenge athokoze. UDavida nakambawa bona abaphe ukudla namanzi, uNabhali wasilingeka wabakgharameja. (1 Sam. 25:5-8, 10-12, 14) Lokho kwenza bona uDavida afune ukubulala woke amadoda asebenzela uNabhali. (1 Sam. 25:13, 22) Irawurawu leyo beyingabalekelwa njani? U-Abigeyili wabona ukuthi sekusikhathi sokuthi akhulume. Yeke, waqina isibindi, wakhamba wayokuhlangana namadoda ama-400, alambileko, asilingekileko nahlome ngeenkhali. Wafika wakhuluma noDavida.

8. Khuyini esiyifunda esibonelweni saka-Abigeyili?

8 Kuthe u-Abigeyili nakahlangana noDavida, waqunga isibindi wakhuluma naye ngehlonipho, ngebanga lokukhetha kuhle amagamakhe wakghona ukwenza uDavida bona enze lokho ambawa khona. Ngitjho nanyana u-Abigeyili bekanganamlandu, wabawa ukulitjalelwa. Waqinisekisa uDavida ngokuthi uyabazi ubuntu bakhe obuhle, watjho nokuthi uthembele kuJehova bona amsize. (1 Sam. 25:24, 26, 28, 33, 34) Nathi kufuze silingise isibonelo saka-Abigeyili, kufuze siqine isibindi, sikhulume nasibona ukuthi umuntu uyokungena emrarweni. (Rhu. 141:5) Kufuze sihloniphe kodwana sibe nesibindi. Nasithanda abantu siyabayala lapho kutlhogeka khona, sitjengisa ukuthi sibangani beqiniso.—IzA. 27:17.

9-10. Abadala kufuze bakhumbule ini nabaluleka abafowethu nabodadwethu?

9 Kuqakathekile ukuthi abadala babe nesibindi nabakhuluma nabafowethu nabodadwethu ebandleni ekungenzeka bathethe igadango elingakalungi. (Gal. 6:1) Abadala kufuze balemuke ukuthi nabo banesono yeke kungenzeka batlhoge iseluleko. Kodwana lokho akukafuzi kubavimbe bona bangaluleki labo abatlhoga iseluleko. (2 Thim. 4:2; Tit. 1:9) Nabeluleka umuntu basebenzisa isipho sabo sokukhuluma bona bafundise begodu babe nesineke. Bayabathanda abafowabo nabodadwabo, ithandwelo libenza bafune ukubasiza. (IzA. 13:24) Into ekulu ebenza benze lokhu kuhlonipha ibizo lakaJehova ngokuthi baphile ngeenkambiso zakhe begodu bavikele ibandla bona lingalimali.—IzE. 20:28.

10 Bekube nje sicoce ngokuthi kunini lapho kufuze sikhulume khona. Nanyana kunjalo, kuneenkhathi lapho kukuhle khona bona sithule. Khuyini engaba sitjhijilo ebujamweni obunjalo?

KUNINI LAPHO KUFUZE SITHULE KHONA?

11. Ngimuphi umfanekiso owasetjenziswa nguJakopo begodu uyithinta njani indlela esikhuluma ngayo?

11 Akusibulula ukulawula indlela esikhuluma ngayo. Ngikho umtloli weBhayibheli uJakopo enza umfanekiso omuhle ngendaba le. Wathi: “Kunomuntu ongatjhaphi ngelizwi, umuntu loyo uphelele, ukghona nokulawula umzimbakhe woke njengokungathi ngetomu.” (Jak. 3:2, 3) Itomu libotjhelwa ehloko lifakwe ngemlonyeni wepera. Nawudosa intambo yamatomu unganqophisa ipera namkha uyijamise. Nawukhwele ipera ingakuwisa nawungalisa amatomu begodu nayo ingalimala. Ngokufanako, nasibhalelwa kulawula esikutjhoko kungabangela umonakalo omkhulu. Akhesicabangele ubujamo ekungatlhogeka bona silawule ilimu lethu begodu sithule.

KUNINI LA KUFUZE UTHULE KHONA?

  • Nawuzwa ngasuthi ufuna ukutjela abanye ngokuthi umsebenzi wokutjhumayela wenziwa njani eenarheni la umsebenzethu uvinjelwe khona (isigaba 12)

  • Nangabe sazi iindaba zebandla eziyifihlo

EWolweni lomBuso abatjhadikazi abavakatjhileko babhodwe barhuweleli bababuza imibuzo.

(Funda isigaba 12)e

Umdala ukhuluma nofunjathwako begodu uvala umnyango njengombana umkakhe afunda kwelinye ikamura.

(Funda iingaba 13-14)f

12. Kunini lapho kufuze silawule esikutjhoko namkha sithule?

12 Wenzani nangabe umfowethu namkha udadwethu wazi indaba eyifihlo? Ngokwesibonelo, nangabe uhlangana nomuntu ohlala endaweni lapho kukhandelwe khona umsebenzethu wokutjhumayela, kghani ulingeka bona umbuze ukuthi ngiziphi iindlela zokutjhumayela abazisebenzisako enarheni leyo? Kuyazwisiseka ukuthi awumbuzi ngomnqopho wokumfaka engozini. Siyabathanda abafowethu, sinendaba nokuthi khuyini abahlangabezana nayo begodu sifuna ukubathandazela ngokunqophileko. Nanyana kunjalo, ebujamwenobu kufuze silawule esikutjhoko namkha sithule. Nasikatelela umuntu bona asitjele indaba eyifihlo, sisuke singatjengisi ukuthi siyamthanda namkha sithanda abafowethu nabodadwethu abamthemba ukuthi uzokuthula nendaba leyo. Kuliqiniso ukuthi akekho ofuna ukungezelela ubudisi abafowethu nabodadwethu abaqalene nabo eendaweni lapho umsebenzethu ukhandelwe khona. Ngokufanako, akunamfowethu namkha udadwethu ohlala endaweni ekukhandelwe kiyo umsebenzethu, ongafuna ukukhuluma ngokuthi umsebenzi wokutjhumayela wenziwa njani nokuthi baya njani esifundweni.

13. Ngokomtlolo wezAga 11:13, khuyini abadala ekufuze bayenze begodu kubayini?

13 Abadala kufuze basebenzise ikambisolawulo yeBhayibheli efumaneka emtlolweni wezAga 11:13 ngokuthi bangakhulumi ngeendaba eziyifihlo nabantu abangakafaneli ukwazi ngendaba leyo. (Ufunde.) Lokhu kungaba sitjhijilo khulukhulu nangabe umdala utjhadile. Abatjhadikazi babanetjhebiswano eliqinileko nabatjelana iimfihlo zabo, imizwabo nezinto ezibatshwenyako. Nanyana kunjalo, umdala uyazi ukuthi akukafuzi atjele umkakhe ngeendaba ‘eziyifihlo’ ezithinta ibandla. Nakangenza njalo, angenza amalunga webandla angasamthembi begodu lokho kungamonela isithunzi sakhe. Labo abanemithwalo ebandleni kufuze ‘bangakhohlisi.’ (1 Thim. 3:8) Lokho kutjho ukuthi kufuze bangakhohlisi abanye namkha bahlebe. Nangabe umdala uyamthanda umkakhe, angekhe amtjele izinto ekungakafaneli azazi.

14. Umkamdala angayisiza njani indodakwakhe bone ibe nesithunzi?

14 Umfazi angasiza indodakwakhe ibe nesithunzi ngokuthi angayikateleli bona ikhulume ngezinto ekungakafuzi ukuthi ikhulume ngazo. Nakenza njalo akasekeli indodakwakhe kwaphela, kodwana uhlonipha naloyo otjele ubabakwakhe indaba eyifihlo. Ngaphezu kwakho koke uthabisa uJehova ngombana unesandla ekutheni ibandla libe nokuthula nebumbano.—Rom. 14:19.

UJEHOVA UZIZWA NJANI NGESIKUKHULUMAKO?

15. UJehova wazizwa njani ngamadoda amathathu aduduza uJobho begodu kubayini?

15 Kunengi esingakufunda encwadini kaJobho malungana nokuthi kufuze sikhulume njani begodu sikhulume nini. Ngemva kobana uJobho aqalene nobuhlungu, kweza amadoda amane azomduduza. Amadoda la akhenge akhulume khulu kunalokho athula isikhathi esithileko. Kodwana kilokho okwakhulunywa madoda amathathu la u-Elifasi, uBhilidadi noTsofara kuyakhanya ukuthi akhenge bacabangisise kuhle ukuthi bangamsiza njani uJobho. Bebacabanga ngendlela abangatjengisa ngayo uJobho ukuthi kunomtjhapho awenzileko. Bakhuluma izinto ezizwakalako, kodwana okunengi kwalokho abakukhuluma ngoJobho nangoJehova bekungasiliqiniso begodu akhenge batjengise umusa. Bathi uJobho mumuntu omumbi. (Job. 32:1-3) UJehova wenzani ngalokho? Wasilingeka khulu, wathi baziindlhadlha begodu wabenza babawa uJobho bona abathandazele.—Job. 42:7-9.

16. Khuyini esingayifunda ku-Elifasi, uBhilidadi noTsofara?

16 Kunengi esikufunda ku-Elifasi, uBhilidadi noTsofara. Kokuthoma, sifunda ukuthi akukafuzi sahlulele abafowethu. (Mat. 7:1-5) Kunokubahlulela, kufuze sibalalelisise ngaphambi kobana sikhulume. Nasenza njalo, sizokukghona ukuzwisisa ubujamo babo. (1 Pit. 3:8) Kwesibili, nakusikhathi sokobana sikhulume kufuze siqiniseke ngokuthi amezwethu anomusa begodu esikukhulumako kuliqiniso. (Efe. 4:25) Kwesithathu, kufuze sikhumbule ukuthi uJehova unekareko kilokho esikutjhoko kabanye abantu.

17. Isibonelo saka-Elihu sisifundisani?

17 Indoda yesine eyavakatjhela uJobho bekungu-Elihu isihlobo saka-Abrahama. Walalela njengombana uJobho akhuluma namadoda amathathu. Kuyakhanya ukuthi bekabalalelisise kuhle njengombana bakhuluma, kungebangelo akghona ukunikela uJobho isiyalo begodu amtjele neqiniso, ngalokho wamsiza walungisa umbonwakhe. (Job. 33:1, 6, 17) Into ebeyiqakatheke khulu ku-Elihu bekukucwengisa ibizo lakaJehova. (Job. 32:21, 22; 37:23, 24) Isibonelo saka-Elihu sisifundisa ukuthi kunesikhathi sokukhuluma nesokuthula silalele. (Jak. 1:19) Godu sifunda nokuthi into ekufuze sitshwenyeke ngayo kuhlwengisa ibizo lakaZimu ingasi lethu.

18. Singatjengisa njani ukuthi siyasithabela isipho sokukhuluma?

18 Singatjengisa ukuthi siyakwazi ukuqakatheka kwesikutjhoko ngokulandela iseluleko seBhayibheli malungana nokuthi kufuze sikhulume nini begodu njani. IKosi ehlakaniphileko uSolomoni yatlola yathi: “Ilizwi elikhulunywe ngesikhathi esifaneleko lifana namahabhula wegolide akghabise esitjeni sesiliva.” (IzA. 25:11) Nasilalela abanye begodu sicabange ngaphambi kokukhuluma, esikutjhoko kuzokufana namahabhula wegolide amahle nathandekako. Yeke, kungakhathaliseki ukuthi kunengi esikukhulumako namkha kuncani, kufuze siqiniseke ngokuthi amezwethu ayabakha abanye ngombana uJehova uzokuthaba ngalokho. (IzA. 23:15; Efe. 4:29) Le yindlela engcono khulu yokutjengisa uZimu bona siyathokoza ngesipho sokukhuluma asiphe sona.

UNGAPHENDULA NJANI?

  • Kufuze sikhulume nini?

  • Kufuze sithule nini?

  • Ufundeni eembonelweni eziseBhayibhelini esicoce ngazo esihlokwenesi?

INGOMA 82 “Ukukhanya Kwenu Akukhanye”

a IliZwi lakaZimu lineenkambiso ezingasisiza sazi bona kunini lapho kufuze sikhulume khona nalapho kufuze sithule khona. Nasilalela lokho elikutjhoko, indlela esikhuluma ngayo izokuthabisa uJehova.

b IHLATHULULO YEENTHOMBE: Udade ululeka omunye udade.

c IHLATHULULO YEENTHOMBE: Umfowethu unikela iimphakamiso malungana nokuhlwengeka.

d IHLATHULULO YEENTHOMBE: U-Abigeyili wakhetha isikhathi esifaneleko sokukhuluma noDavida begodu kwaba nemiphumela emihle.

e IHLATHULULO YEENTHOMBE: Abatjhadikazi bakhetha ukungakhulumi ngomsebenzethu wokutjhumayela nokuya esifundweni eendaweni la uvinjelwe khona.

f IHLATHULULO YEENTHOMBE: Umdala uyaqiniseka bona akunamuntu omuzwa akhuluma ngeendaba eziyifihlo zebandla.

    Iincwadi ZesiNdebele (2008-2025)
    Phuma
    Ngena
    • IsiNdebele
    • Yabelana
    • Okunyulako
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandela
    • Iinkambiso Zokubulunga Ifihlo
    • Ukuhlelwa Kwemininigwanakho Eyifihlo
    • JW.ORG
    • Ngena
    Yabelana